Pikaajaliselt on siiski olulisem saada riiki rohkem maksumaksjaid. Sellega kahjuks ei kipu eriti keegi tegelema. Miinimumina tuleks kehtestada "Rahvusliku jätkusuutlikkuse maks", mis sõltuks laste arvust ja sisuliselt liigutaks raha DINKI-delt (Double Income No Kids) >2 lapsega peredele.
Riigikaitse eelarve
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9095
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
-
- Liige
- Postitusi: 454
- Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Eesti maksusüsteem toetub suuresti tööjõu- ja tarbimismaksudele, samas on vähe kasutatud ühiskonna kulude rahastamisel varamakse. Euroopa Liidu riikide maksutulust moodustavad varamaksud ligi 5%. Kui Eesti kasutaks liikmesriikide keskmisel tasemel varamakse, laekunuks näiteks 2019. aastal riigieelarvesse üle 530 miljoni euro enam.
Varamaksud oleks üks võimalus kaitsekulusid rahastada. Tunduks täitsa õiglane. Mida rohkem vara, seda parema varakaitse läbi kaitsekulude rahastamise saad nii endale kuii riigile. Üldiselt on kõik erakonnad varamaksude teemat pikalt vältinud. Tundub, et ka neil valmistel see teemaks ei tule. Saab näha milliseks kujuneb konsensus valmiste vaates riigikaitsekulude protsendi osas. Esimene suurtest tegijatest on oma julgeolekubloki lubadused välja käinud ja seal oli 3%. Kas seda ka edaspidi rahastada laenuga või tuleb maksudeblokis mõni muu plaan - eks saab näha.
- Chupacabra
- Liige
- Postitusi: 3499
- Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Üks variant riigikaitset rahastada on küsida Saksamaalt iga aasta 300-400 miljonit eurot (inflatsiooniga korrigeeritud). Nad ise ennast ei kaitse, meie kaitseme ja selle eest peaks nad maksma. Arvestadas kui palju nad peaks ise kaitsekuludesse juurde panema, siis see 300-400 miljonit on peenraha.
Re: Riigikaitse eelarve
Varamaksud näiteks jah.
Poolal (kuna Poolaga hakati siin ennist võrdlema) on lisaks meist erineval põhimõttel toimiv ettevõtete tulumaks ja lisaks solidaarsusmaks näiteks.
Seda teavad ju kõik, et
Midaiganes... raha mujalt ei saa kui maksudest (ja vahel midagi ka riigivälistest toetustest).
Laenata saab ka, aga see tuleb kinni maksta maksudest.
Mulle meeldib maksundusest ja sellest, mida selle maksurahaga ära tehakse rääkides ennast võrrelda pigem Soomega kui Poolaga.
Poolal (kuna Poolaga hakati siin ennist võrdlema) on lisaks meist erineval põhimõttel toimiv ettevõtete tulumaks ja lisaks solidaarsusmaks näiteks.
Seda teavad ju kõik, et
https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-conte ... raport.pdfMaksuamet kirjutas:Eestis maksavad äriühingud tulumaksu alles kasumi jaotamisel dividendina või muus vormis, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, samuti ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.
Midaiganes... raha mujalt ei saa kui maksudest (ja vahel midagi ka riigivälistest toetustest).
Laenata saab ka, aga see tuleb kinni maksta maksudest.
Mulle meeldib maksundusest ja sellest, mida selle maksurahaga ära tehakse rääkides ennast võrrelda pigem Soomega kui Poolaga.
- Chupacabra
- Liige
- Postitusi: 3499
- Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Õige pea saab 90% eestlastest rohkem raha riigikassasse panustada läbi varamaksu: https://maaamet.ee/maatoimingud-maakata ... -hindamine
Re: Riigikaitse eelarve
Kui nüüd need kõik teised mõistlikud asjad on hangitud, siis au teile.Martin Herem kirjutas: ↑19 Okt, 2022 18:15 ...konkreetse summa konkreetsete võimete jaoks, konkreetselt pakkujalt. Kui öeldi, et mõistlik oleks selle ja veel enama raha eest esmalt teisi asju hankida, siis pöörati kogu jutt KV ja ministri vastu, kes ei taha riigikaitset arendada.
Re: Riigikaitse eelarve
Selleks, et riigikaitse rahastamisel kiiret kasvutempot hoida, kardan, teisiti ei saa, kui maksutulu kasvatada ja laenu võtta. Üks ja teine. 1. süsteemi käigushoidmiseks, teine uute relvasüsteemide soetamiseks, investeeringuteks. See võiks ühiskonnas, mitte ainult siin foorumis, kõlada vastuvõetavalt. Aga niipea, kui minnakse konkreetsemaks, hakkab juhtuma. Sotsid pakkusid hiljuti välja riigikaitsemaksu, mispeale tuli kui automaatvastus mitmest leerist - maksurahu, see koalitsioon makse ei tõsta. Laenu võtmisel näib, et kriteeriumiks on pigem selle hind kui laenu otstarve. Peaks olema vastupidi. Madal intressiperiood vahetub kõrgete intressidega. Soome pikaajaline laenu intress tuli 3%-le, meil on 4% ja Liz Truss suutis ajada ÜK intressi kallimaks kui meil, mis käis 4,5% ära. Kõrgem hind tähendab paraku suuremaid kulusid riigieelarves.
Kui sihtotstarbeline riigikaitsemaks on mingil põhjusel vastuvõetamatu ja anonüümsem ning laiatarbeline "varamaks" on sobivam, siis andkem minna. Igatahes aus probleemipüstitus. Kahtlemata tuleb alternatiivseid lahendusi - kõik laenuga ära teha, nii ülalpidamine (st iga aasta laenu juurdevõtmist) kui ka relvasüsteemide ostud. Või ka struktuuri muuta, mis viimasel korral tähendas nt orkestri reorganiseerimist. Osadele on orkester siiani likvideeritud. Struktuuri muutmisest pole ka tulevikus pääsu. Kui nüüd tehti sedasi, et KV kulutab rohkem sellele, mis rohkem pauku teeb, aga valida tuleb ka seda, mis teeb efektiivsemalt pauku. Ukraina sõda näitab, mis relvad on tegijamad ja mis on vähem (järgmine sõda on muidugi jälle erinev). Saates Aavik ja Muuli murrab Muuli järjepidevalt laenuvõtmise tabu. Muuli soovitab riigil laenu võtta ka nt õpetajate palkadeks, ju siis ka teisteks kuludeks. See on ju ka omamoodi investeering. Liz Truss pani ameti maha, sest tema plaan makse vähendada ja riigikulusid tõsta ei leidnud toetust väljaspool parteikoosolekut. Eks varsti saame hinnata, milliseid lahendusi erakonnad meile pakuvad, ja kui oluline on seal riigikaitse peatükk.
Kui sihtotstarbeline riigikaitsemaks on mingil põhjusel vastuvõetamatu ja anonüümsem ning laiatarbeline "varamaks" on sobivam, siis andkem minna. Igatahes aus probleemipüstitus. Kahtlemata tuleb alternatiivseid lahendusi - kõik laenuga ära teha, nii ülalpidamine (st iga aasta laenu juurdevõtmist) kui ka relvasüsteemide ostud. Või ka struktuuri muuta, mis viimasel korral tähendas nt orkestri reorganiseerimist. Osadele on orkester siiani likvideeritud. Struktuuri muutmisest pole ka tulevikus pääsu. Kui nüüd tehti sedasi, et KV kulutab rohkem sellele, mis rohkem pauku teeb, aga valida tuleb ka seda, mis teeb efektiivsemalt pauku. Ukraina sõda näitab, mis relvad on tegijamad ja mis on vähem (järgmine sõda on muidugi jälle erinev). Saates Aavik ja Muuli murrab Muuli järjepidevalt laenuvõtmise tabu. Muuli soovitab riigil laenu võtta ka nt õpetajate palkadeks, ju siis ka teisteks kuludeks. See on ju ka omamoodi investeering. Liz Truss pani ameti maha, sest tema plaan makse vähendada ja riigikulusid tõsta ei leidnud toetust väljaspool parteikoosolekut. Eks varsti saame hinnata, milliseid lahendusi erakonnad meile pakuvad, ja kui oluline on seal riigikaitse peatükk.
Re: Riigikaitse eelarve
London Bridge kirjutas: ↑20 Okt, 2022 11:23 Koalitsiooniläbirääkimistel aga tundub, et julgeolekuteemad on olnud suhteliselt mugavad ja mitte väga teravad küsimused. Debattides ja programmides, mille põhjal paljud kodanikud valimiste eel otsustavad, põristatakse trummi nii, et vähe ei ole - siin foorumis aastatetagune tänuväärne initsatiiv kaitsealaste lubaduste-tegude jälgimine on seda kinnitanud - kuid läbirääkimistel on julgeolek vääramatult esimene teema, mis esimeseks õhtuks lukustatakse mugaval "2%+nippet-näppet" lainel. Kätlemine ja õlalepatsutamine telekaamerate ees, naeratused ja rõõmsad silmad. Ei mingit teravat võitlust, kauplemist ega päris murest lähtuvat arutelu, et kas ja kui auklik riigikaitse ikkagi tänases julgeolekuolukorras olla võib ning oleks ennaktempo õigustatud või mitte. Lehmakauplemine läheb lahti erinevate toetuste jagamise teemal, mil "arutelud" venivad päevade ja nädala pikkuseks ning ajakirjanike ette ilmutakse sama tõsiste ilmetega kui Ukraina erinevate valdkondade pressiesidajad täna.
Sesmõttes ma olen akf. Xenderiga nõus, et kuskil valimisdebattide ja koalitsioonilepete vahel muutub julgeolekuteema suurima päevalehe esilehe peaministri fotoga suurte tähtedega kirjutatud suurest küsimusest kõige kergemaks küsimuseks, millega on hea soojenduseks enne päris teemasid koosolekut alustada, kus kõiki osapooli rahuldab traditsioonilise miinimumprogrammi kinnitamine, kus olulisem paistab olevat 2% optika, kui mingi reaalne mure riigikaitse või aktuaalse julgeolekuolukorra üle. Ja seda üle kõigi erakondade. Kuskil on tekkinud parteideülene konsensus, et ok 2%+0,2%, aga mitte mingil juhul rohkem. Funktsionaalselt päris üheparteivalitsuse karva, vähemalt selles küsimuses.
Kui tahta leida vastust küsimusele, et kes on „süüdi“ selles, et kaitsekulud juba varem 2% märgatavalt kõrgemale ei tõusnud kui alles nüüd, alates 2022. aastast, siis minu arvates tuleb siin esmajoones otsa vaadata Isamaale ja EKRE-le, kes nüüd on paradoksaalsel kombel ühed suurimad hädaldajad teemal, miks kaitsekulusid ikka varem tõstma ei hakatud jne.
Miks? Sest et minu hinnangul määrab kaitsekulude suuruse esmajoones see summa või protsent, mis pannakse kirja koalitsioonileppesse, kuhu omakorda jõuavad asjad erakondade valimisprogrammidest. Jah, ükski erakond ei saa kogu oma valimisprogrammi koalitsioonileppesse, sest alati on vaja teha kompromisse teiste valitsuserakondade soovide ja lubadustega. Aga oma olulisemad prioriteedid saab iga erakond lõpuks ikka sisse.
2019. aastal juhtus niimoodi, et Riigikogusse sai sisse kokku 5 erakonda, kellest kolm lubasid oma valimisprogrammides hoida kaitsekulud (vähemalt) tasemel 2% SKT-st (isetäituv lubadus, mis oli selleks ajaks juba praktiliselt täidetud, aga võib öelda, et nende valijat rohkemat ei nõudnudki) ning kaks erakonda soovisid oma programmides kaitsekulusid tõsta – Isamaa tasemele 2,5% ja EKRE 2,6%. Valitsust hakkasid moodustama Keskerakond, Isamaa ja EKRE. Kui Isamaa ja EKRE oleksid ka tegelikult natukenegi tahtnud ja soovinud, poleks olnud ületamatu probleem panna koalitsioonileppesse sisse kaitsekulude kasvõi järk-järguline tõstmine tasemele 2,5 või 2,6%, mis oleks aastatel eelarve-aastatel 2020 ja 2021 andnud ilmselt juurde sadu miljoneid eurosid, mida nüüd on kiiruga alates 2022. aastast hakatud lisama, ja misläbi oleksid ilmselt osad praegu hankimises olevad võimed või laskemoonavarud tänaseks juba reaalselt kohal olnud. Aga praktikas juhtus nii, et kohe IKE koalitsiooni läbirääkimiste esimesel päeval lepiti kokku uue valitsuse välis- ja julgeolekupoliitika osas, kus kaitsekulud fikseeriti tasemele ’vähemalt 2% SKT-st’. Ja oligi asi tahe. Ei toimunud sel teemal enam mingeid vaidlusi või arutlusi koalitsioonikõneluste käigus, mis kestsid veel pea kuu aega.
Nii et teatud mõttes võib öelda, et Keskerakond, Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid on oma valimislubaduse – vähemalt 2% - ilusti ära täitnud. EKRE ja Isamaa aga unustasid oma 2,5-2,6 lubaduse ära just siis, kui seda lisaraha oleks reaalselt ja varakult võinud eelarvesse lisada.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Good point, A4.Kui tahta leida vastust küsimusele, et kes on „süüdi“ selles, et kaitsekulud juba varem 2% märgatavalt kõrgemale ei tõusnud kui alles nüüd, alates 2022. aastast, siis minu arvates tuleb siin esmajoones otsa vaadata Isamaale ja EKRE-le, kes nüüd on paradoksaalsel kombel ühed suurimad hädaldajad teemal, miks kaitsekulusid ikka varem tõstma ei hakatud jne.
Olid just suured lubajad Isamaa ja EKRE need, kes KE-ga koalitsiooni saamise nimel esimese Jüri Rataste kulmukortsutuse peale oma kaitsekulude tõstmise valimislubaduse hülgasid ja põhimõtteliselt kapituleerusid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Riigikaitse eelarve
Teine võimalus on vaadata, kes ja kuhu on kulutanud raha, mida võinuks kulutada teisiti. Tasuta ühistransport (2022. aastal 52 M: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9638 ... sjate-raha), erakorraline pensionitõus (2023. aastal 6,5 M: https://www.sm.ee/uudised/valitsus-kinn ... 23-aastaks), 3+lapseliste perede lapsetoetus kuni 24-aastaste laste vanematele (kui palju?), viimase afäärina 50 euro külvamine igale pensinärile ja lastetoetuse saajale (29M https://pealinn.ee/2022/10/20/lastetoet ... t-toetust/ ).A4 kirjutas: ↑28 Okt, 2022 17:12Kui tahta leida vastust küsimusele, et kes on „süüdi“ selles, et kaitsekulud juba varem 2% märgatavalt kõrgemale ei tõusnud kui alles nüüd, alates 2022. aastast, siis minu arvates tuleb siin esmajoones otsa vaadata Isamaale ja EKRE-le, kes nüüd on paradoksaalsel kombel ühed suurimad hädaldajad teemal, miks kaitsekulusid ikka varem tõstma ei hakatud jne.
Laias laastus ligi 100 M aastas kipub minema igasugu rahakülvile
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Riigikaitse eelarve
[url]https://objektiiv.ee/valgatused-le ... riskidest/[/url]
Saate lõpupoole Kunnase jutust sain mina aru,et eesmärk Riigikogus kirjutada 2% ümber 3% peale lähikümnendid ning seda siis parteideülese kokkuleppena. Eesmärk kokkulepe saavutada enne valimisi.
Saate lõpupoole Kunnase jutust sain mina aru,et eesmärk Riigikogus kirjutada 2% ümber 3% peale lähikümnendid ning seda siis parteideülese kokkuleppena. Eesmärk kokkulepe saavutada enne valimisi.
Re: Riigikaitse eelarve
See õnneks nüsiti ära: https://www.err.ee/1608788899/lasterika ... -allapoole
Teemasse ei puutu, lihtsalt varem öeldu täpsustamiseks.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
- Longbowman
- Liige
- Postitusi: 250
- Liitunud: 30 Mär, 2018 16:00
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Riigikogu valmiste eelsed kaitsepoliitikaalased lubadused hakkavad vaikselt lauale tulema.
E200 laseks osta kogu riiki katva Kalevipoja Kupli (aka Iron Dome).
Hea mees, kes lubabki.
https://www.err.ee/1608804286/fotod-ees ... eprogrammi
E200 laseks osta kogu riiki katva Kalevipoja Kupli (aka Iron Dome).
Hea mees, kes lubabki.
https://www.err.ee/1608804286/fotod-ees ... eprogrammi
"Maksumüüri" taga olevate artiklite üle kurtjatele - teile on loodud ajaleht "Pealinn", ajakiri "Vahitorn" ja Päästearmee supiköök. Ajalehed maksid raha ka nsvl ajal.
Re: Riigikaitse eelarve
Kahjuks ei leia kuskilt selle Kalevipoja hinnasilti... ega raha allikat ...Longbowman kirjutas: ↑29 Nov, 2022 16:41 Riigikogu valmiste eelsed kaitsepoliitikaalased lubadused hakkavad vaikselt lauale tulema.
E200 laseks osta kogu riiki katva Kalevipoja Kupli (aka Iron Dome).
Hea mees, kes lubabki.
https://www.err.ee/1608804286/fotod-ees ... eprogrammi
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
-
- Liige
- Postitusi: 1740
- Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
- Asukoht: Pärnu
- Kontakt:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist