Üldine ajateenistuskohustus

[Kriku]

Kõige rohkem on olnud juttu ülekaalulisusest ning sellest kirjutasin ülal minagi. Muus osas tuleks kasuks viited.

[Kapten Trumm]

Vilets füüsis/vaegliikumine ja nõrk tervis on omavahel üsna otseses seoses - praegused elustiilihaigused tulenevad pea 1:1 olematust liikumisharjumusest. Ka minu ajal kaaniti liitrite kaupa magusaid jooke ja söödi paksu võikihiga saia, kui aga korralik kalorikulu on tagatud, ei juhtu sellest suuremat.

Ja kui hakata tegelast, kes on kehalise tundidest viilinud ja pole elu sees trennis käinud, kolme kuuga ajama vajalikku vormi, võivad olla tagajärjeks vigastused - keha pole harjunud lihtsalt taolise mahviga.

Viimane moesõna on luude hõrenemine, KV sisesed uurimused (Sõduris on ka kirjutatud sellest) seostavad selle ebatervisliku toitumisega. Poistel murduvad sääreluud näiteks üsna pisikese kukkumise peale.

See pole muidugi ainult meil, vaid laiemalt. Ka praegune Soome KV juhataja möönab oma intekas, et "poiste kehaline vorm pole selline nagu minu ajal".

Kogu problemaatikast aitab üks, väga pisike, aga äärmiselt ebameeldiv otsus. Haridusastme lõppemisel peab noor tõestama ka oma kehalist pädevust, näiteks sama KVKT-1 sooritamisega. Mõne aastaga võite näha üllatavat muutust. Täna ei sunni miski noori treenima ja kehalisest vabastusi annab tänapäeval lapsevanem. Minu esimese riigikaitse laagri jaoks tõi 2/3 klassist igasugu vabastusi, perearstist lapsevanemani. Huvitaval kombel peamiselt poisid tõid. 20 km jala kõndimist ja kaks ööd telkmantli all soojal juunikuul olid hirmutavad. Meenutades ise 30 aasta tagust aega, poleks sellise asja peale kulmugi liigutanud.

[Kriku]

Ma ei taha otseselt vastu vaielda sellele, et varem oli noorukite füüsiline tervis parem ja nagu ülal öeldud, juba ainuüksi ülekaalulisuse epideemia valguses see statistiliselt tõenäoliselt nii ongi, aga mulle tundub väga, et seda võidakse üle hinnata nagu näiteks hinnati üle ka Tšernobõli tervisekahjusid kuni Kaja Rahu doktoritööni.

Trummi viimast postitust ei hakka kommenteerima, sest füüsilise vormi seos ajateenistuse tervisenõuetega nõuaks igal juhul põhjalikumat argumentatsiooni - kasvõi juba alustades sellest, et mis on tervisenäitajad, millele suurem osa teenistusse mitte kõlbulikke ei vasta, milline on neist igaühe seos KVKT sooritusega ja milline on seejuures põhjuslik seos.

[Kriku]

2017. aprillis oli enim levinud diagnoos hoopiski psüühika- ja käitumishäired: https://saartehaal.postimees.ee/6661450 ... s-kolbulik

2020. aasta kohta:

ajateensitus_2020.jpg (86.24 KiB) Vaadatud 763 korda

https://www.kaitseministeerium.ee/sites ... s_2020.pdf

Psüühikahäired on rängalt eespool kõigest ülejäänust.

[Lemet]

Tsiteerime Ants Laaneotsa näiteks kümme asstat tagasi.

.... Räägime Eesti noortest, kutsealustest ja nende tervisest. See on viimaste aastakümnete jooksul pidevalt halvenenud. Viie kuni kümne aasta pärast on füüsiliselt tervet inimest, kes nõuetele vastaks, juba raske leida. Esiteks, ebaterved elukombed. Süsteemne kehaline kasvatus lasteaias on vajalik. See tugevdab ka psüühilist seisukorda. Teiseks, rämpstoit. Paar aastat tagasi tuli mereväes kontingent sisse, ei mingit ülekoormust, aga kondid hakkasid katki minema. Väsimusmurrud. Kaltsiumi ei ole luudes. Ei ole piima joonud. Sedasi ei saa ju üks väikerahvas ellu jääda

[sada]

Psüühikahäired on rängalt eespool kõigest ülejäänust.

Olen kokku puutunud paari tegelasega, kes käisid mingi aja regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul ja lasid endale ravimeid välja kirjutada, et ei peaks ajateenistusse minema. Või nii nad vähemalt väitsid. Kuna psüühikahäireid on raske objektiivselt mõõta siis võib-olla see suuremas mastaabis ära viilimise võimalus.

Kätekõverduste arvu või jooksukiiruse pärast kedagi ju ajateenistusse võtmata ei jäeta kui kaaluindeks on sobivas vahemikus? Vähene füüsiline aktiivsus võib eeldatavasti mingeid muid terviseprobleeme tingida küll aga ma ei tea kas nii noores eas see veel avaldub.

[Walter2]

Ma ei tea kuidas praegu on aga 2000-ndate alguses piisas paaril tegelasel arstlikus komisjonis vestlusel mainida asju stiilis et on väga üksikud, mängivad hommikust õhtuni pleikarit ning esineb ka voodimärgamist. Mingit diagnoosi ega psihhi polnud vaja, ilmselt oli kutsealuste ületäitumine et rohkem ei hakatud survestama.

[aht0]

Üks murdis laksust esimesel hommikujooksul vastu puujuurt sääreluu, üks mängis hullu kuni sai "hullupaberid" (misiganes need olid) ja peale viit kuut lollitamist lasti lõpuks koju minna, laatsaretis oli paar-kolm "pidevat laatsaretihunti", üks meie rühmas tegigi öösel alla aga ei lastud kuhugi, mingil vennal oli selg täiesti pees aga tegi kaasa hambad ristis.. omaette grupp olid punt muulasi (jagatud eri rühmade vahel) kellel oli kõigest "pohhui" aga pandi kaasa tegema läbi "sisemise sideme treeningute"..

2000ndate algus.

[Kriku]

Kätekõverduste arvu või jooksukiiruse pärast kedagi ju ajateenistusse võtmata ei jäeta kui kaaluindeks on sobivas vahemikus? Vähene füüsiline aktiivsus võib eeldatavasti mingeid muid terviseprobleeme tingida küll aga ma ei tea kas nii noores eas see veel avaldub.

Nii mõnelgi ikka avaldub koos ülekaaluga, aga nagu näha, ei ole valdavalt madal füüsiline võimekus ajateenistusest vabastamise põhjus ja kätekõverduste jutt väljunud teemast.

[Kapten Trumm]

Vastupidi, see suur "psüühiliste probleemide" arv tuleneb samuti elustiilist ja füüsilise tegevuse nappusest.
Mitte ilmaasjata ei ütle rahvatarkus, et "terve keha terve vaim". Inimesed, kes on spordiga tegelenud vaid sunduslikult ja slangides, ei oma tahtejõudu raskuste ületamiseks (sest sport ongi vaid üks raskuste ületamine ja enda sundimine). Sealt edasi on üks kukesamm vaimse pehmostumiseni (igasugu nutielu toredal kaasabil).

Teiseks, arvestades meie asjaajamise eduraportöörlikku vaimu, ei saa sedasi olla, et oluline osa tervetest meestest sõjaväkke ei satu. Et ei tekiks avalikult küsimusi, eksisteeris siin samuti läbikukutamise plaan. Ja kergesti teeseldavad vaimsed häired on selleks väga mugav võimalus (erinevalt nt selgrooprobleemidest, mis on kergesti tõendatavad).

[Kriku]

Vastupidi, see suur "psüühiliste probleemide" arv tuleneb samuti elustiilist ja füüsilise tegevuse nappusest.
Mitte ilmaasjata ei ütle rahvatarkus, et "terve keha terve vaim". Inimesed, kes on spordiga tegelenud vaid sunduslikult ja slangides, ei oma tahtejõudu raskuste ületamiseks (sest sport ongi vaid üks raskuste ületamine ja enda sundimine). Sealt edasi on üks kukesamm vaimse pehmostumiseni (igasugu nutielu toredal kaasabil).

Mis seal ikka, suur psühhiaater on kõnelnud

Tõsisemalt rääkides, nagu akf-id ülal juba tähelepanu juhtisid, on asi osaliselt arvatavasti selles, et psüühikahäire teesklemisel on komisjonis (rõhutan, mitte üleüldse, aga antud kontekstis) kõige rohkem väljavaateid. Mis annab lootust, et motivatsiooni paranemisel väheneb ka teenistuskõlbmatute hulk (ja psüühikahäirete osakaal teenistuskõlbmatute hulgas).

Seda peaks (mööndavasti üsna suurtes veapiirides) olema võimalik ka statistiliselt kontrollida, võrreldes ajateenistuse populaarsuse uuringute tulemusi arstliku komisjoni tulemustega. Ma ei tea, kas selleks on andmeid, st. kas ja kui tihti korraldatakse noorte hulgas ajateenistuse populaarsuse uuringuid. Ma arvan, et peaks korraldama.

[TTA]

Seda peaks (mööndavasti üsna suurtes veapiirides) olema võimalik ka statistiliselt kontrollida, võrreldes ajateenistuse populaarsuse uuringute tulemusi arstliku komisjoni tulemustega. Ma ei tea, kas selleks on andmeid, st. kas ja kui tihti korraldatakse noorte hulgas ajateenistuse populaarsuse uuringuid. Ma arvan, et peaks korraldama.

Kaitseministeerium korraldab kaudselt läbi avaliku arvamuse uuringute koguaeg.

https://www.kaitseministeerium.ee/et/ee ... gikaitsest

Lisaks korraldab Kaitseväe Akadeemia igal aastal ajateenijate kompleksuuringut

https://www.kvak.ee/kompleksuuring/

[Kriku]

Aitäh! 2020. aasta kohta siis allpool.

Kaitseministeerium korraldab kaudselt läbi avaliku arvamuse uuringute koguaeg.

https://www.kaitseministeerium.ee/et/ee ... gikaitsest

Teemakohane lause (lk. 55):

Eestlastest hindab noormeeste jaoks ajateenistuse läbimist vajalikuks 93,9% ning muudest rahvustest elanikest 82,4%. Naised hindavad noormeeste jaoks ajateenistuse läbimist veidi sagedamini vajalikuks kui mehed (naistest 92,7% ja meestest 87,3%). Vanuserühmade võrdluses on poolehoid ajateenistusele seda kõrgem, mida vanema vanuserühmaga on tegu: 15–29-aastatest toetab noormeeste ajateenistust 77,9%, 30–49-aastastest 89,9%
ning 50-aastastest ja eakamatest 95,5% (Joonis 35).

https://www.kaitseministeerium.ee/sites ... _2020_.pdf

Imelikul kombel on ajateenistust pooldavad kolm neljandikku umbes sama kui teenistuseks kõlbulikud + ajutiselt kõlbmatud 2020. aastal

ajateenistus_2020_1.jpg (69.67 KiB) Vaadatud 2529 korda

https://kra.ee/wp-content/uploads/sites ... s_2020.pdf

Tegelikult ei ole selle kokkulangevuse tagant muidugi mõtet midagi erilist otsida.

Lisaks korraldab Kaitseväe Akadeemia igal aastal ajateenijate kompleksuuringut

https://www.kvak.ee/kompleksuuring/

Siit lk. 17:

ajateenistus_2020_2.jpg (60.62 KiB) Vaadatud 2529 korda

Huvitaval kombel on toetus ajateenistusele ajateenijate hulgas madalam kui 15-19-aastaste noorte hulgas üldiselt. Sellel võiks olla kolm seletust:
1) ajateenistust peavad vajalikumaks need, kes sinna ise ei lähe;
2) tulemust moonutab tõik, et esimeses küsitluses on küsitletud 15-19-aastaseid, st sihtrühmad erinevad (see annaks lootust, et edaspidi võiks kutseealiste motivatsioon kõrgem olla);
3) tulemust moonutab tõik, et tüdrukud hindavad ajateenistust vajalikumaks kui poisid (vastab tõele naiste kohta, vt. ülal).

Aga igatahes ei tule välja mitte mingit positiivset korrelatsiooni ajateenistuse vajalikkuse hindamise ning ajateenistuseks kõlbulikkuse vahel.

[A4]

Teiseks, arvestades meie asjaajamise eduraportöörlikku vaimu, ei saa sedasi olla, et oluline osa tervetest meestest sõjaväkke ei satu. Et ei tekiks avalikult küsimusi, eksisteeris siin samuti läbikukutamise plaan. Ja kergesti teeseldavad vaimsed häired on selleks väga mugav võimalus (erinevalt nt selgrooprobleemidest, mis on kergesti tõendatavad).

Julgen arvata, et mingit sihilikku „läbikukutamise plaani“ pole kunagi eksisteerinud. Juba ainuüksi puht-praktilistel põhjustel: omaaegsete riigikaitseosakondade (RKO-d) ja tänase KRA arstlikes komisjonides istusid (ja istuvad) kokku sajad erinevad arstid. Diagnoosid ja otsused inimese teenistuskõlbulikkuse osas teevad just arstid – lähtudes oma 10-aastasest haridusteest ja kogemusest, lähtudes elementaarsest arstieetikast, mis ütleb, et diagnoos ja otsust tervise osas saab teha vaid arst. Ei kujuta ette olukorda, et aastaid oleks võinud eksisteerida olukord, kus mingi ametnik annab sadadele arstidele iga-aastaselt suunise stiilis „meil on plaan täis, tunnistage ülejäänud haigeteks ükskõik kui terved nad tegelikult ka poleks“.

Aga iseenesest on tõsi see, et kogu sellel tervisenõuete hindamise ja arstlike komisjonide süsteemil puudus üsna pikka aega (eriti 2000. aastatel) selge vajadus ja surve vaadata sisuliselt otsa sellele, miks nii paljud ja nii kergesti ikkagi kõlbmatuks tunnistatakse, kuna KV poolt antud tellimused ajateenijatele on praktiliselt kõikidel aastatel väikese ülekattega täidetud. St Kaitsevägi on alati kätte saanud selle arvu ajateenijaid, mida on tellinud ja mida ta reaalselt suudab majutada-toita-riietada-väljaõpetada. Loogiline, et nii sattusid pikka aega teenistusse esmajoones mitte ainult terved poisid, vaid ka need, kes ise tahtsid teenima tulla ning kes ei hakanud oma marginaalseid tervisehädasid arsti ees võimendama (sest need ju ei häirigi tegelikult teenistust).

Toon näite iseenda, 1982. aasta aastakäigust, mis oli üsna suur (u 13 000 poissi), jõudis arstliku komisjoni ette u aastatel 2000-2001 (keskkooli lõppedes) ning teenistusse u 2001 ja järgnevatel aastatel. Aastad 2000-2003 olid teenistusse võtmise mõttes mõneks ajaks rekordilised (u 3600 aastas), kuna siis võeti ajateenijaid veel ka Piirivalvesse ja Päästeametisse. Statistika näitab (mälu järgi), et sellest 1982. aastakäigust tunnistatigi lõpuks teenistuskõlbulikuks u 35%, kes mõne aasta jooksul teenistuse läbisid, pakkudes toonasele teenistusele üsna hea kvaliteediga ajateenijaid (kõrgkooli-vabastus oli äsja 2000. aastal kaotatud, minu kaasteenijatest olid praktiliselt kõik keskharidusega, tulevased tudengid). Ei olnud kellelgi kurja plaani ülejäänud 65% teenistuskõlbmatuks tunnistada või neid ajapikendustega senikaua solgutada, kuni 27 eluaastat täis, aga kuna suurem osa nendest ülejäänutest lõpuks väga teenida ei tahtnud (tuues ettekäändeks esmajoones tervise), siis puudul süsteemil ka tugev vajadus neid terveks tunnistada. Või siis vaadata sisuliselt otsa sellele, et ega tervisenõuded liiga karmid pole, või ega sõel liiga hõre.

[Kapten Trumm]

Kui sul on ikka teada, et kogu vanusegrupist on teenistuses kohti vaid kolmandikule, siis pole ju arstil vaja mingeid isiklikke riske võtta ja "suruda" so-so tervisega tegelasi teenistusse, kus nendega võib midagi juhtuda. Pärast hakkab süüdlase otsimine jne. Lihtsam on läbi kukutada, alati leiab mingi põhjuse ja "psüühilised probleemid" ongi selline teema, kus kutsealune ja arstid ühise keele tihti leiavad. Kui ikka kutsealune kaebab, et näeb unes deemoneid ja peab seepeale väikse savutobi tegema, siis sellest piisab täiesti. Ükski tervemõistuslik meedik ei võta endale riski, et savutobi järel võetakse teenistuses ka miskit ette ja hiljem esitab prokurör talle rida küsimusi, millele pole veenvaid vastuseid.