Demograafia

[Manurhin]

See on see ida-Euroopa värk, kus igal juhil ja juhikesel peab kui mitte maastur, siis vähemalt premium-klassi sõiduauto firma poolt istumise all olema. Aussis (Perthis) meie tootmisjuht sõitis nii ca. 10 aastat vana Daewoo Nubiraga. Mina veel algul imestasin ja küsisin meie töödejuhataja käest, et miks sedasi, too ei saanud küsimuse mõttest aru. Et no on ju auto ja sõidukorras ka? Milleks küll peaks suurem olema või veel, hoidku taevas, maastur? Linnas asjade ajamiseks? Oleks siis veel, et kuskil kaevanduses või farmis, seal iseasi.

[Kilo Tango]

Ja veelkord - teadusuuringud näitavad, et rahaline toetamine on laste arvu suurendamisel asjakohane meede, kuna see võtab peredelt ära ohu, et nende ühiskondlik positsioon võib laste pärast kannatada saada, mis võib tuua kaasa, et see kolmas laps jääb lihtsalt tegemata.

Palun viidet.

Ise ei viitsinud otsida. Küsisin ChatGPT käest. Vastus:

On tehtud mitmeid uuringuid, mis viitavad sellele, et rahalised stiimulid võivad olla tõhusaks vahendiks sündimuse suurendamisel. siin on mõned näidised:

1. Ajakirjas Demography 2019. aastal avaldatud uuring näitas, et helde sularahaülekande programmi kasutuselevõtt Rumeenias 2008. aastal oli seotud sündimuskordaja olulise tõusuga. Programm võimaldas vanematele igakuised sularahamaksed iga lapse eest ning uuringust selgus, et programm oli seotud teise lapse saamise tõenäosuse 15-20% suurenemisega.
2. Ajakirjas Population Studies 2018. aastal avaldatud uuringus leiti, et Taiwani valitsuse poliitika, mis võimaldas uutele vanematele ühekordset rahalist toetust, oli seotud sündide arvu märkimisväärse kasvuga. Uuringust selgus, et poliitikat seostati sündide arvu kasvuga 5,2% aasta jooksul pärast poliitika kehtestamist.
3. Ajakirjas Demographic Research 2014. aastal avaldatud uurimuses leiti, et Norras on helde rasedus- ja sünnituspuhkusepoliitika seotud sündimuskordaja olulise tõusuga. Uuringust selgus, et poliitika, mis nägi ette kuni 49 nädalat tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkust, oli seotud sündimusnäitajate 4,4%-lise tõusuga.
4. Ajakirjas Population and Development Review 2010. aastal avaldatud uuringus leiti, et Prantsusmaal on peretoetuste poliitika seotud märkimisväärse sündimuse tõusuga. Poliis nägi ette igakuised sularahamaksed lastega peredele ning uuringust selgus, et poliis oli seotud teise või kolmanda lapse saamise tõenäosuse 10-15% suurenemisega.
5. 2008. aastal ajakirjas Demography avaldatud uuring näitas, et Ungari valitsuse poliitika, mis pakkus rahalisi stiimuleid kahe või enama lapsega peredele, oli seotud sündide arvu märkimisväärse kasvuga. Poliis nägi ette igakuised sularahamaksed kahe ja enama lapsega peredele ning uuringust selgus, et poliitika oli seotud sündide arvu 12% kasvuga.
6. Ajakirjas Journal of Population Economics 2005. aastal avaldatud uuringust selgus, et USA-s on lastega peredele antav maksusoodustus seotud sündimuskordaja olulise tõusuga. Maksusoodustus võimaldas vähendada föderaalseid tulumakse lastega peredele ning uuringust selgus, et see poliitika oli seotud sündimuse 3-4% tõusuga.

Üldiselt näitavad need uuringud, et rahalised stiimulid võivad olla tõhus meede sündimuse suurendamiseks. Siiski väärib märkimist, et rahaliste stiimulite tõhusus võib erineda olenevalt konkreetsest kontekstist ja poliitika ülesehitusest. Lisaks ei pruugi rahalised stiimulid olla ainus sündimust mõjutav tegur ning olulised võivad olla ka poliitikad, mis võtavad arvesse pere suurust mõjutavaid tegureid, nagu taskukohane lastehoid ja paindlik töökorraldus.

[Madis Reivik]

Mina ei tunne küll ühtegi lolli kes teist meest auto järgi hindaks.

[croman40]

Ise ei viitsinud otsida. Küsisin ChatGPT käest. Vastus:...

Mitte päris viited, aga ka nendest lühikokkuvõtetest ei loe välja rahalise toetamise seoseid perede ühiskondliku positsiooni kannatada saamise ohu ja sellest tulenevalt 3. lapse tegemise/mittetegemise kohta?
Midagi võiks p.4 uuringuga seoses ette kujutada, aga vaadates Prantsusmaa sündimuskordaja andmeid https://www.macrotrends.net/countries/F ... ility-rate, siis tekib küsimus, kas korrelatsioon oli ikka toetustega või üldise majandustõusuga 1994-2008 vahemikus.

[AMvA]

...
Sellest vastusest kumab küll läbi, et riik peaks kellegi naabrist parem auto kinni plekkima, mitte see et tegelikult on ka odavamaid alternatiive kui 24000-ne Hitleri kättemaks

Ma ei tea, mis on sinu positsioon elus, kuid sa ilmselt ei saa probleemi tuumast aru. Kui sa oled mingil ühiskondlikul positsioonil (no ütleme keskastme juht korralikus ettevõttes), siis sa EI SÕIDA Dacia või 10 aastat vana VW Sharaniga. Ennem jäävad lapsed tegemata, kui sa paned oma karjäärile sellise miini alla. See võib tunduda lollakas kaalutlus, kuid kuidas inimesed tegelikult mõtlevad käibki tihti niipidi, et enne tuleb emotsioon ja siis leitakse sellele mingi "ratsionaalne" põhjendus.

Üritaks selles teemas siiki leida tegelikud lahendused enamte laste sõndimiseks, mitte lahendada üksikjuhtumi tasemel kellegi ühiskondliku positsiooni probleemi (äkki hakkavad kolleegid viltu vaatama, kui liiga odava autoga tööle sõidad). MInu positsioon siin elus on piisavalt kõrge, palun selle pärast mitte muretseda, kuid auto mudeli downgrade ei küll kunagi olnud see kõige olulisem, mis määraks sündivate laste arvu.

[Kilo Tango]

...

Üritaks selles teemas siiki leida tegelikud lahendused enamte laste sõndimiseks, mitte lahendada üksikjuhtumi tasemel kellegi ühiskondliku positsiooni probleemi (äkki hakkavad kolleegid viltu vaatama, kui liiga odava autoga tööle sõidad)...

Aga selles ju point ongi. On piisavalt palju uuringuid, mis näitavad, et riigi poolt makstavad toetused kasvatavad sündivust. Mis iganes see põhjus seal taga on. Eesti probleem on selge - meil lõpeb paljudes peredes laste saamine teise lapse juures. Selleks, et see olukord paraneks, paneb riik raha vahele. Simpel. Ma ei ole siiani aru saanud, mis haugutamine see teil siin nende isofixide jms. teemade juures käib. Kui inimene tunneb, et ta "tahab elada vaat nii" (s.t. Isofixid ja 5-aasta vanune masin jms tilulilu), siis see on tema soov. Mis iganes need põhjused on. Sinul ei ole tegelikult õigust seda kritiseerida. Ja kui kolmas laps tähendab, et ta peab selle soovi täitmisest loobuma, siis STATISTILISELT (ärme hakka jälle ajama seda jura kellegi isiklikest kogemustest ja kümnete laste üles kasvatamisest) on loobujate hulk väiksem juhul, kui riik maksab kolmanda lapse eest lisatoetust. Millest siin nii keeruline on aru saada?

Ja kesktaseme- või tippjuhtide puhul on auto aksessuaar. Nii nagu on seda maja, kellad ja pintsak ja muud värgid. Teatud tase nõuab enamasti tasemele vastavaid vahendeid. Muidugi on alati kusagil mingid "kõvad mehed", kes lõikavad aktsionäride koosolekul varbaküüsi (käib Steve Jobsi kohta selline legend), kuid need on erandid. Keskeltläbi paneb tasemele mittevastavate aksessuaaride kasutamine isiku pisut kehvemasse positsiooni (alateadlikult loomulikult), mis teatud oludes võib osutuda kaalukeeleks. Ka selle kohta on piisavalt uuringuid alates sellest, miks ilusad inimesed on edukamad kuni muude seonduvate teemadeni.

"The impact of professional attire on employee self-perceptions: a cognitive dissonance perspective" by Peluchette and Karl (2007).

In this study, the authors found that wearing clothing that was consistent with one's job title and organizational level led to higher self-perceptions of competence and authority, as well as increased identification with one's role. Conversely, wearing clothing that was inconsistent with one's job title and organizational level led to lower self-perceptions of competence and authority, and decreased identification with one's role.

In other words, accessories such as clothing can play a significant role in how employees perceive themselves in relation to their position in the corporate hierarchy. This, in turn, can impact their career path by influencing their level of confidence, motivation, and perceived suitability for advancement.

"The Influence of Automobiles on Social Status" by Belk and Coon (1993).

This study found that automobiles can serve as a symbol of social status, and that the type of car a person drives can be used by others to make judgments about that person's income, education, and overall status. The authors suggest that these judgments can impact a person's career path by influencing how they are perceived by colleagues, clients, and superiors.

[Kriku]

Ise ei viitsinud otsida.

Ajakirjas Demography 2019. aastal avaldatud uuring näitas, et helde sularahaülekande programmi kasutuselevõtt Rumeenias 2008. aastal oli seotud sündimuskordaja olulise tõusuga. Programm võimaldas vanematele igakuised sularahamaksed iga lapse eest ning uuringust selgus, et programm oli seotud teise lapse saamise tõenäosuse 15-20% suurenemisega.

Artiklitele viidatakse üldiselt esimese autori nime, aasta ja väljaandega. Kui on ilmunud internetis, asendab neid aadress. On häbematus panna foorumikaaslasi mingi ajakirja numbrite sisukordi läbi klõpsima selle pärast, et "ise ei viitsinud otsida". "Demographyt" ilmus 2019. aastal 5 numbrit, sisukorras ei esine "Romania" üheski: https://www.jstor.org/journal/demograph ... scientists.

Ülejäänuid ei hakanud proovima. Mul on muud ka teha, kui wannabe AI koostatud viitelabürintides turnida.

Ole nüüd palun nii lahke ja otsi ise välja artiklid, mille põhjal oled viimastes postitustes esitatud väited püstitanud.

[Smith]

https://novaator.err.ee/1608618970/prof ... vastandada

Kui 2017. aastal tõusis lasterikka pere toetus, siis 2019. aastal kasvas lapsetoetus esimesele lapsele. Puur tõi välja, kuidas praegu ei ole ühiskonnas toimuvas debatis üldse juttu olnud sellest, kuidas 2017. aasta reform töötas. Ta tõi välja, et statistikaameti andmed näitavad, kuidas 2016. aastal olid ühelapseliste ning kolme ja enama lapseliste vaesusmäära erinevused peaaegu kahekordsed: 13 versus 24 protsenti.

Kui vaadata aastat 2017 ja pärast seda, siis on need erisused praktiliselt ära kadunud. "Võib öelda, et see toetus oli küllalt hästi sihitud. Eesmärgi, ühtlustada väiksema ja suurema lastearvuga perede toimetuleku, tegi see reform ära," ütles Puur.

Kui vaadata kolmandaid ja järgnevaid lapsi, siis nende arv on neljal aastal pärast reformi suurenenud umbes neljandiku võrra.

Kas Krikule Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor Allan Puuri tsitaadid sobivad ?
Samuti saavad siit vastuse konkreetsete numbrite näolt akf-id , kes sõnu lugeda oskavad , aga lause mõttest aru ei saa.

[croman40]

Kui vaadata kolmandaid ja järgnevaid lapsi, siis nende arv on neljal aastal pärast reformi suurenenud umbes neljandiku võrra.

Ilmselt tähelepanematusest jätsite artiklis vahetult järgneva lause tsiteerimata:

Küll aga on vähenenud esimeste ja teiste laste arv.

Kuna nende 4 aasta jooksul üldine sündide arv või sündimuskordaja kasvule ei pööranud, oleks olnud loogiline keskenduda järgnevalt esimese ja teise lapse sündide toetamisele, aga see on liiga kulukas ja ega me tegelikult tulemust taga ei aja.

Disclaimer: mul on rohkem kui 2 last.

[Kriku]

Kas Krikule Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor Allan Puuri tsitaadid sobivad ?

Sooviksin ikka eelretsenseeritud teaduskirjandust. Tavalise ajakirjanduse formaat ei võimalda teadusartikliga võrreldavat analüüsi ning väljendatakse ennast ka teisiti. Kui professor Puur telekas nii rääkis, siis arvatavasti on tal selle kohta ka teadusartikkel...?

[AMvA]

Aga selles ju point ongi. On piisavalt palju uuringuid, mis näitavad, et riigi poolt makstavad toetused kasvatavad sündivust. Mis iganes see põhjus seal taga on.

Uuringud võivad näidata igasuguseid asju kuid reaalne elu on see, et suurim sündivus on maades, kus on kõige madalamad toetuse määrad (reeglina mingeid toetusi üldse ei olegi)
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_s ... s-2020.png

[Health]

Nendes maades on ka muidugi sutsu teised tingimused kui "arenenud Läänes".

[Kilo Tango]

Aga selles ju point ongi. On piisavalt palju uuringuid, mis näitavad, et riigi poolt makstavad toetused kasvatavad sündivust. Mis iganes see põhjus seal taga on.

Uuringud võivad näidata igasuguseid asju kuid reaalne elu on see, et suurim sündivus on maades, kus on kõige madalamad toetuse määrad (reeglina mingeid toetusi üldse ei olegi)
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_s ... s-2020.png

Aga kes on öelnud, et toetus on ainus faktor? Toetus on oluline faktor, mida valitsus saab muuta. Muid faktoreid paraku tihti mitte.

[Poti soldat]

Uuringud võivad näidata igasuguseid asju kuid reaalne elu on see, et suurim sündivus on maades, kus on kõige madalamad toetuse määrad (reeglina mingeid toetusi üldse ei olegi)
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_s ... s-2020.png

See on ammu teada et suurim sündivus on maades kus kirjaoskus on madal ja laste suremus kõrge. Aga kuna meil siin tsivilisatsiooni maha lammutamine ei kuulu tõsiseltvõetavate variantide hulka, siis pole selle teadmisega eriti midagi peale hakata.

[Madis22]

Uuringud võivad näidata igasuguseid asju kuid reaalne elu on see, et suurim sündivus on maades, kus on kõige madalamad toetuse määrad (reeglina mingeid toetusi üldse ei olegi)
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_s ... s-2020.png

See on ammu teada et suurim sündivus on maades kus kirjaoskus on madal ja laste suremus kõrge. Aga kuna meil siin tsivilisatsiooni maha lammutamine ei kuulu tõsiseltvõetavate variantide hulka, siis pole selle teadmisega eriti midagi peale hakata.

Siinkohal passiks meelde tuletada eelpool toodud ettepanekut, et laste sündivuse tagamiseks võiks riik keskenduda elatiste kättesaamisele ja üksikemadele kindlustunde tagamisele, sest isad laskvat jalga. "Isade jalga laskmine" tundub samas olema just üksikemaduse soodustamise tagajärg. Kui vähemalt seaduse poolest on lapse isalt lapse jaoks raha kättesaamine garanteeritud vaatamata sellele, kas mees seda naist ja tema lapsi ka pikas perspektiivis tahab, siis võib ju ehku peale igale mehele sängi pugeda. Mida jõukam või ambitsioonikam seda parem. Ja kui liblikad läind, pole mehele meelejärgi olemine enam oluline. Tehku minekut, kui ei meeldi, raha peab ikka andma. Vilets on, et üksinda läheb suurema hulga lastega toimetamine keeruliseks ja see seab laste arvule omad piirid. Tahaks väita, et sündivus on suur mitte vaestes riikides, vaid riikides, kus üksikvanemlust ei soodustata ja lapsed sünnivad seetõttu ennekõike kahe vanemaga perre, mis jääb ka hiljem kokku. Selle väite vastu räägib aga kuskilt meelde jäänud väide, et sündivus on langemas ka islamimaades, kus üksikemaduse soodustamisest ilmselt rääkida ei saa.