Demograafia

[Lemet]

Ja Iisraelis, mis on Jaapaniga samal tasemel(või isegi edukam), on see kuipalju?

[Lemet]

Island, millel on teatav eelis olla kauge ja üsna isoleeritud saareriik, on kuidagi suutnud vastu pidada meist mitu korda väiksema rahvaarvuga. Ehk peaks õppima, mida ja kuidas seal tehakse.

Miks nii kaugele põhja? Täpselt sama hea näide on Malta.

[Kilo Tango]

...
Sa võid tänapäeva noori sõimata mugavateks või dinkideks vms aga päris paljud neist põhjendavad laste saamise edasilükkamist just rahalise kitsikusega. ...

Rahalise kitsikuse jutt ei tulene tihti mitte sellest, et tänapäeva noored oleksid vaesed, vaid sellest, et nad näevad, et pärast laste saamist jääb neil isiklikuks heaoluks kuluv summa väiksemaks. Seetõttu nõrgeneb nende ühiskondlik positsioon (eriti võrreldes teiste samas vanuses dinki-dega) ning see on ebameeldiv. Just sedalaadi nähtuste kõrvaldamiseks on rahvusliku jätkusuutlikkuse maks lastetutele täiesti asjakohane.

[lamba-ants]

Island, millel on teatav eelis olla kauge ja üsna isoleeritud saareriik, on kuidagi suutnud vastu pidada meist mitu korda väiksema rahvaarvuga. Ehk peaks õppima, mida ja kuidas seal tehakse.

Miks nii kaugele põhja? Täpselt sama hea näide on Malta.

Ei ole, sest Malta riigikeeleks on ka inglise keel. Kas me tahame sama?

[Castellum]

Ei ole, sest Malta riigikeeleks on ka inglise keel. Kas me tahame sama?

Enne kui huupi Maltat pakud, peaksid Maltat ka pisut tundma.

Malta kristlik ajalugu on tegelikult johanniitide ajalugu, seega oli olulisel kohal prantsuse keel ja eriti 20. saj algul (ehkki Briti koloniaalvõimu all) itaalia keel. Viimane oli kuni 1934. aastani ametlik keel, siis keelasid britid selle ära (Briti-Itaalia suhted ja tõusev Itaalia imperialism). Malta ametlikeks keelteks tehti inglise ja malta keel (araabia keele kohalik murre, suurte itaalia mõjutustega). Malta keel oli enne puhas köögikeel.

Ametlikult nii ongi praegu - kaks keelt. Tegelikult on muidugi ka itaalia keel veel laialt käibel, väidetavalt suudab mingi 2/3 maltalasi itaalia keeles suhelda. Sitsiiliaga on ühendus nagu meil Soomega...

Tegelikult muutub olukord täiesti malta keele kasuks. Kohati pole enam ingliskeelseid siltegi väljas, malta keel domineerib avalikus ruumis.

Kui käisin Maltal esimest korda, sai veel igal pool linnas inglise keelega hakkama. Viimati 2021. aastal, paljudes kohtades jäin juba inglise keelega hätta. Õnneks osadel retkedel oli kohalik kolleeg kaasa, tema siis ajas asju - nt rehvikojas rendiauto purunenud rattaga oleksin ise jäänudki hätta.

Nii et puhtalt põliskeele staatuse muutumiselt ja keele enda arengult on Malta meile väga hea eeskuju.

[Kriku]

Ma ARVAKS kogu selle esimese-teise-kolmanda lapse toetamise kohta niimoodi, et DINK-ide probleem, millest akf Trumm kirjutab, on üle võimendatud. Suuremal jaol inimestel siiski on hoiak, et vähemalt ühe lapse võiks saada. See barjäär on kõige madalam ja ma kahtlen, kas selle ületamine vajab täiendavat toetamist. Küll aga võib vajada täiendavat toetamist otsus esimene laps saada võimalikult varakult - millel võiks olla ka demograafiline mõju (ma ei ole jõudnud akf 2korda2 poolt antud viidet läbi töötada ja jätan selle praegu lahtiseks, kui suur see mõju olema peaks).

Mida laps edasi, seda rohkem suureneb kas-küsimuse osakaal millal-küsimuse arvelt. Miks otsustas IRL hakata eraldi toetama kolmanda lapse saamist teise asemel - pole aimugi. Ei usu selle taga mingit tõenduspõhist analüüsi. Võimalik, et see on ka lihtsalt kompromiss soovide ja võimaluste vahel, st. kolmanda lapse toetamiseks kulub vähem kui 2. lapse toetamiseks, sest kolmandaid lapsi saadakse harvem.

[2korda2]

Nõuka ajal (õigupoolest pärandina siiani) maksti laste pealt pensionilisa. Nimelt sai laste pealt juurde staažiaastaid. Kuidas täpselt ja kui palju, jään vastuse võlgu. Mina seda ei poolda.
Kui siin keegi arvab, et lapsed üles kasvatanu on justkui ühiskonna jaoks rohkem panustanud ja ühiskond on talle justkui rohkem võlgu, siis juhatan teid lahkesti tagasi Madis22 poolt algatatud "TCO arvutuse" juurde. Eesti Vabariigis hetkel kehtiva korra kohaselt toetab riik lapse saamist, kasvatamist, harimist ja tervist mahus, mille järgi mina ei julge küll öelda, et ühiskond lapsevanemale midagi võlgu jääb.
Küll tuletaks taas meelde Perekonnaseadust, mis muuhulgas näeb lapsevanemale ette ka kindlustust puhuks, kui vanaduses ise hakkama ei saa (§ 97 l3).
Minule meeldiks oluliselt rohkem ühiskond, kus oma alanejate/ülenejate sugulaste heaolu oleks valdavalt sugulaste omavahelise vastutuse küsimus ja riik siin oluliselt lisaks panustama ei peaks. Sedasi pingutaks inimesed ehk oluliselt rohkem oma lähedastega heade suhete hoidmisse.

[AMvA]

Küll tuletaks taas meelde Perekonnaseadust, mis muuhulgas näeb lapsevanemale ette ka kindlustust puhuks, kui vanaduses ise hakkama ei saa (§ 97 l3).
Minule meeldiks oluliselt rohkem ühiskond, kus oma alanejate/ülenejate sugulaste heaolu oleks valdavalt sugulaste omavahelise vastutuse küsimus ja riik siin oluliselt lisaks panustama ei peaks. Sedasi pingutaks inimesed ehk oluliselt rohkem oma lähedastega heade suhete hoidmisse.

Ma vaidleks siin küll vastu. Näiteks dementse vanuri hooldamine on tõsine (väga tõsine) koormus. Ja hooldekodude hinnad on tegelikult ikka väga kirved, kusjuures hooldekodud üritavad raskesti hoodatavatest vanuritest lahti saada, kuna nenedega on palju jändamist.

[Lemet]

Eesti Vabariigis hetkel kehtiva korra kohaselt toetab riik lapse saamist, kasvatamist, harimist ja tervist mahus, mille järgi mina ei julge küll öelda, et ühiskond lapsevanemale midagi võlgu jääb.

Õnneks on minu kolm tükki kõik juba sedapalju suured, et toetust ei vaja ja pole nendega ka väga kursis.. Alaealiste lastega (sündinud vahemikus 88-94) aga ei tundnud ma küll mingit riigipoolset toetust mahus, mis oleks elu märkimisväärselt kergendanud. Ja ka hetkel-

60 eurot Igakuine toetus kuni lapse 16-aastaseks (või õppimise korral 19-aastaseks) saamiseni.

Et siis 60 eurot on number, mis lugupeetava arust peaks korvama lapse kulud?

[davidsoniharald]

Et siis 60 eurot on number, mis lugupeetava arust peaks korvama lapse kulud?

Oled pisut ajast maha jäänud. Kolme lapseline perekond saab nüüdsest pealt 800euri lapsetoetusi.

Miinimumpalgalised võtavad küll küll nüüd ennast töölt lahti, et lapsi kasvata.

Isiklikult arvan, et viimane lastetoetuste tõstmine oli kõva valimiseelne raha jagamine oma valijatele. Olen ka seda meelt, et ebaproportsionaalselt palju makstakse seda suure pere toetust ja liiga vähe esimese ja teise lapse toetust.

[Kriku]

Lehekülg targutamist pensionisüsteemi üle läks aia taha.

[chac]

....
Mida laps edasi, seda rohkem suureneb kas-küsimuse osakaal millal-küsimuse arvelt. Miks otsustas IRL hakata eraldi toetama kolmanda lapse saamist teise asemel - pole aimugi. Ei usu selle taga mingit tõenduspõhist analüüsi. Võimalik, et see on ka lihtsalt kompromiss soovide ja võimaluste vahel, st. kolmanda lapse toetamiseks kulub vähem kui 2. lapse toetamiseks, sest kolmandaid lapsi saadakse harvem.

Kuskil oli tulpdiagramm eesti perede arv/laste arv peres.
Järsk jõnks tuli sisse just 2 ja 3nda lapse vahel, kui muidu oli perede arvu langus 1->2 ja 3->4-> jne lapse vahel pigem protsentsides, silma järgi ehk 20-30-40% siis 2. ja 3. lapsega perede arvu erinevus oli kordades, vist lausa 3 või 4 korda. Selles vaates tundub mõistlik idee et toetuste jõnks kopeeriks veidi seda graafikut, st tavapärasest oluliselt suurem tõus võikski olla just 2. ja 3. vahel, et senisest rohkem 2 lapsega peresid otsustaksid saada ka 3.nda ja niiviisi see demograafiline jõnks pikema aja jooksul paremaks saada.
Konkreetsete summade (loe: toetuse jõnksu) suuruse üle ei oska ei oska kahjuks arvata, selleks peaks ilmselt perede sissetulekuid ja kulusid kuidagi sügavamalt uurima.

[NGolf]

Soomes on 150 aastase statistika kõige väiksem sündivus. 2022. aastal oli viljakusarv 1,32 naise kohta, see on 18. sajandil alanud statistika kõige madalam väärtus. Surmade arv oli ka sõjajärgse aja kõrgeim.
https://www.hs.fi/paakirjoitukset/art-2 ... 53254.html

Rahvas ei taha eriti sünnitada, sest "kliimasoojenemine ja inimkond on niigi suur ja DINKY jne." Kes hiljuti sünnitusmajas ja nõustamises on väikelapsega käinud, räägivad, et ooteruumis soomlastest paare umbes 10%, ülejäänutel vähemalt üks vanem immigrant.

[Lemet]

Oled pisut ajast maha jäänud. Kolme lapseline perekond saab nüüdsest pealt 800euri lapsetoetusi.

Nimelt- NÜÜDSEST peale. Ja vaevalt see nii sündide arvu kui ühiskonna suhtumist muudab. Aga eks saame näha.

[Kriku]

....
Mida laps edasi, seda rohkem suureneb kas-küsimuse osakaal millal-küsimuse arvelt. Miks otsustas IRL hakata eraldi toetama kolmanda lapse saamist teise asemel - pole aimugi. Ei usu selle taga mingit tõenduspõhist analüüsi. Võimalik, et see on ka lihtsalt kompromiss soovide ja võimaluste vahel, st. kolmanda lapse toetamiseks kulub vähem kui 2. lapse toetamiseks, sest kolmandaid lapsi saadakse harvem.

Kuskil oli tulpdiagramm eesti perede arv/laste arv peres.

Siin: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaal ... dmed/LEM01

Sellest ei saa aga järeldada, et teise lapse toetus ei kasvataks kahelapseliste perekondade arvu rohkem (näiteks selliseks, et 2 lapsega perede tulp on kõige pikem ja 1 ning 3 lapsega perede tulbad ühepikkused). Kõik eeldused selle kohta, millise jaotuseni on võimalik jõuda, on meelevaldsed.