Demograafia

[Kilo Tango]

...Spetsialiseerumine.

See vist on mingi õel nali. Inimesi ei saa rahaga asendada. Kui Eestis jääb rahvast kriitilisest piirist vähemaks, kaob kogu Eesti kultuur. Rääkimata Eesti Vabariigist. Küsi liivlaste käest, kui mind ei usu (see nüüd oli visatud väikse vindiga).

[Smith]

Seda ainult juhul, kui see tõesti on probleem.
Aga kas on?
Lastetoetusi pole nad ju saanud ning pensioni on nad oma tööga välja teeninud, mitte lastetegemisega. Spetsialiseerumine.

See osa pensionist, mis oli niiöelda kogutud,
löödi Seedri eestvedamisel pehmelt öeldes peeneks.(sinnagi
pani riik juurde).
Ülejäänud praegu makstav sotsiaalmaksu osa läheb praegustele pensionäridele pensionite maksmiseks.
Selllele põlvkonnale, kes sai ning kasvatas lapsi.

Dinkid kes lapsi ei taha, kogugi raha pensionipõlveks. Kuigi, raha eest tahavad tulevikus,
et kellegi laps neid raviks ja kellegi laps kaitseväes ja politseis neid kaitseks.

[Sho]

Tore.
Kas teil on selleks ümberjagamise nullsummamänguks paremaid retsepte kui see, mille ma välja tõin?

[Smith]

Mis nullsummamäng?
Sõidame ühiselt suure mugava bussiga, tangivad bussi vaid osa
reisijatest. Nüüd on tankijaid nii väheks jäänud, et buss jääb
ettenähtavad tulevikus seisma. Kas on õiglane, et mõlemad grupid nõuavad omale istekohta, kui kõigile ei jätku?
Tõenäoliselt peame võtma peatusest võõraid peale, kes
siis on nõus tankima.

Küll see kadedus selle kolmelapseliste perede vastu võib olla
mõnel suur. Mis teid endeid takistab, kui see selline pillerkaar
on?

[Sho]

Mis nullsummamäng?

Lihtne nullsummamäng, kus meil on kõigile võrdseteks kodanikupalkadeks jagada konkreetne summa. Kui kuhugi anda rohkem, tuleb see kusagilt mujalt ära võtta või andmist ajaliselt nihutada. Näiteks nihutada oma pension lastetoetuseks ehk oma kodanikupalk varem välja võtta. Tekib ka kohe huvi rohkem lapsi omada, sest alates kolmandast lapsest ollakse juba plussis.

[maksipoiss]

Nii ja naa...kui panna maksu suuruseks summa, mis kulub kahele lapsele, siis polegi väga marginaalne...

Sellega võid vabalt saavutada hoopis suurenenud rahvastiku väljarände.

[Madis Reivik]

Sho, räägi veel, kuidas ja kes hakkab laste kvaliteeti määrama (punkte jagama käitumise ja puudeastme järgi) ?

On sul mõni skaala välja pakkuda ?

[Peeter]

Sho, räägi veel, kuidas ja kes hakkab laste kvaliteeti määrama (punkte jagama käitumise ja puudeastme järgi) ?

On sul mõni skaala välja pakkuda ?

Ja millist koefitsienti kasutada, kui laps muutub puudega töövõimetuks oma tööeluea jooksul, näiteks õnnetusjuhtumi läbi? Pool aega oli tubli maksumaksja, aga nüüd järsku enam mitte?

See jutt läheb siin juba päris rappa....

[Kapten Trumm]

Dinkid kes lapsi ei taha, kogugi raha pensionipõlveks. Kuigi, raha eest tahavad tulevikus,
et kellegi laps neid raviks ja kellegi laps kaitseväes ja politseis neid kaitseks.

See on kahjuks tõsi, et meil on parasiitse elanikonna osa kaunikesti suur. Kes armastavad küll zongleerida oma rolliga SKP suurendamises, aga praktiliste panustega jäävad hätta. Ja kahjuks oleme seda ise lubanud, omades paanilist hirmu ebapopulaarsete otsuste ees. Paraku aga poliitika ei saa koosneda ainult meeldivatest (rahakülvamise) otsustest.

[Kapten Trumm]

Muidu sellest individualismi, üksielamise ja muu taolise võidukäigust Rootsis on üks huvitav film tehtud - rootslaste enda toodang.
Taoline tulevik ootab ka meid.

Kus surnud pensionär avastatakse päästjate poolt, kes ukse maha lõhkusid, kuna naabrid kaebasid laibahaisu pärast või veel hullem - paar kuud pole kommunaalarveid enam makstud (võite ette kujutada, mis vaatepilt seal toas avaneb). Seepärast, et üha enam penskareid elab seal üksi, lapsi pole, kaaslast pole - individuaalne heaolu ruulib.

Noored rootslased arvavad, et see kõik on väga lahe ja naised, kes last tahavad saada, tellivad kataloogist välja valitud isaselt tilga spermat.

[2korda2]

Aga äkki teeme sellise diili, et ma kasvatan "liha" (või olen vait, kui ei suuda või ei viitsi), aga sa lõpetad siis ka oma hoiakute levitamise siin ära?

Ehk siis "siin võivad kõlada kas minu seisukohad või mitte kellegi omad"?
Mina ei levita siin mitte oma hoiakuid, vaid väidan (toetudes muuhulgas meie demograafidele), et meie peretoetuste süsteem laseb märgist mööda. On lasknud juba aastaid märgist mööda ja nüüd suurema kaliibri vastu vahetades ei hakka me märki paremini tabama vaid tekitame lihtsalt suurema kulu.

Minu esimene laps sündis enne, kui vanemahüvitis leiutati, minu palgast elasime ilusti ära ja ei suuda mäletada, et mingi eriline rahaline dilemma oleks olnud. Vanker sai kah uus ostetud, meil oli siis juba 2 autot, suguvõsa kaudu tekitati üks tühi kahetoaline Mustaka korter ja oligi.

Ehk siis esimene laps tõi vajaduse omaette elamisele, vankrile, autod (mitmuses? bursui!) olid küll enne juba olemas aga lapse tekkimisel kindlasti muutus olulisemaks. Mul on hea meel näha, et lõpuks tunnistad ka ise - just esimene laps on finantsiliselt kõige koormavam.

Sa võid tänapäeva noori sõimata mugavateks või dinkideks vms aga päris paljud neist põhjendavad laste saamise edasilükkamist just rahalise kitsikusega. Esmasünni edasilükkamine aga kahandab võimalikku laste arvukust (viited uuringutele lisasin juba varem).
Kui me väidame, et esimene laps on "peamiselt suhtumise küsimus" ja sealt edasi tulevad järgmised juba lihtsamalt, siis seda enam peaksime toetama selle esimese lapse sündi - kui saab naise üle selle piiri nügitud, ehk tulevad järgmised juba lihtsamalt. 1 lastetu naise "kompenseerimiseks" peab 1 naine sünnitama vähemalt 4 last või 2 naist vähemalt 3 last. Päris keeruline on sellise lähenemisega positiivset tulemust saavutada.

[Kriku]

päris paljud neist põhjendavad laste saamise edasilükkamist just rahalise kitsikusega.

Millise põhjenduse seos tegelikkusega ei pruugi aga nii tugev ollagi, nagu praeguse poliitika eestvedajad väidavad.

[aj1972]

Minu arust suhtumise muutmine on kõige tähtsam, presidendi vastuvõtt võiks olla kohustuslikult lastega, igasugused muud riiklikud üritused lastega, Reps käis tööl lastega mis kuvandina oli hea. Anu Saagim võiks kurta temal kahju,et lapsi vähe ning soovitab neid rohkem teha ning ütleb see pidutsemist ei sega. Paljas porgand tunnistaks üles,et tahab lapsi aga kahjuks ei saa ning teie teised ärge niimoodi elage.
Riigikokku lastetu ei saa kandideerida jne.
Võimalik on teha palju kuvandi muutmiseks mis ei võta meeletult raha.

[Kapten Trumm]

päris paljud neist põhjendavad laste saamise edasilükkamist just rahalise kitsikusega.

Millise põhjenduse seos tegelikkusega ei pruugi aga nii tugev ollagi, nagu praeguse poliitika eestvedajad väidavad.

Selle fenomeni nimi peaks olema "sotsiaalselt austav põhjendus", millega üritatakse iseenda mugavusele anda mingi üldiselt aktsepteeritav põhjus ("ega siis lapsi saa vaesusesse sünnitada"). Inimestel nimelt on kombeks igasugu küsitlustele, eriti kui vastus on seotud tema isikuga, anda taolisi "soovitud" vastuseid.

Ehk siis tegelt hoiakuline küsimus, mille avalikult söödavaks tegemiseks poogitakse sinna "austavaid põhjendusi". Enamasti kardetakse just mõju senistele harjumustele/elustiilile, enam ei keerle elu ümber karjääri ja naudingute, vaid hakkab keerlema suures osas ümber lapse. Ja paljudele on see vastuvõetamatu. Kas nüüd 200 lisaeurot kuus seda olukorda parandaks, isiklikult kahtlen.

Nii nagu saab siin 2korda2 väita, et kolmanda+ lapse toestus on märgist mõelda, võib ka konstrueerida sellise argumendi, et selle pisukese igakuise lastetoetuse kasvuga toetatakse just jätkusuutmatut peremudelit, kus teismeeas tüdruk saab kogemata lapse, seal mõjutab tõesti juba natuke raha selle otsuse tegemist. Kaugelt rohkem, kui kahepeale 4 keskmist palka saava DINKi puhul.

[lamba-ants]

Juba sai mainitud naiste haridustaseme ja sündivuse seost. Haridustasemega kaasneb veel üks aspekt, nimelt on Eestis kõrgelt haritud naisi oluliselt rohkem kui mehi.

Joondiagrammina toon välja eraldi vaate nö viljakas eas vanusegruppidest.

Asja kurbloolisus seisneb selles, et haritud naine ei taha enam leppida endast "madalamal tasemel" oleva mehega. Teemat on kajastatud ajakirjanduses ja see ei ole Eestile ainuomane, üks viide siin.

Et siin mõni kaasfoorumlane võtab vabaduse emotsionaalselt lahmida ning ülbitsedes lastetuid kodanikke parasiitideks nimetada on tema harituse ja teistest lugupidamise probleem. Laste mittesaamiseks on erinevaid põhjusi, mõned neist meditsiinilised ja lastetus ei täheda, et inimene ei oleks samas ühiskonda panustav. Võib-olla mõni selline "parasiit" õpetab koolis sinu last või töötab hooldekodus. Mõnel võib lastesaamise isu ära võtta ka selline keskealiste isakeste targutamine, kes kui palju sünnitama peaks.

Jaapanis on sündimuskordaja kõgest 1,3 ja pingutused kõikvõimalike toetustega ei ole muutust toonud.

Kuid Jaapani varasemad jõupingutused julgustada inimesi rohkem lapsi saama on olnud piiratud mõjuga. Toetused raseduse, sünnituse ja lastehoiu eest on ebaõnnestunud, samas kui mõned eksperdid kurdavad, et poliitikud sihivad vanemaid, kellel on juba lapsed, kuid ei küsi, miks noored inimesed ei taha peret luua.

https://www.theguardian.com/world/2023/ ... d-by-young

Puhtalt isiklik arvamus on, et praegu ohustab meid madalast iibest hoopis enam keele ja kultuuri kadu, mis ilmneb nii ülikoolides ingliskeelse õppe järjest kasvavast osakaalust kui sellistest pisiasjadest, et poes ei ole paljudel kaupadel eestikeelseid kirjeldusi ja kasutusjuhendeid või et Tallinna kesklinnas pole võimalik toidukohas saada eestikeelset teenindust. Island, millel on teatav eelis olla kauge ja üsna isoleeritud saareriik, on kuidagi suutnud vastu pidada meist mitu korda väiksema rahvaarvuga. Ehk peaks õppima, mida ja kuidas seal tehakse.