Demograafia

[Kriku]

Ma imestan pigem selle üle, et sinu arusaamises tundub majandusteooria sisu olevat selles, kas kodanikul jätkub millekski raha või mitte. Ehk siis kas mingi ost on võimalik või kas mingi tehing viib kodaniku majanduslikku kitsikusse. See ei ole tõsi. Majandusteooria käsitleb palju laiemaid teemasid. Sealhulgas ka seda, kas ja miks inimene langetab valiku lapse, autoliisingu ja suurema korteri vahel.

Tuletan teistele foorumi lugejatele meelde, et kogu vaidlus läks lahti sellest, et mina väitsin, et majandusteoreetiliste mudelitega suudetakse piisavalt täpselt selliste otsuste puhul maksumuudatuste mõju sootsiumile ennustada. Akf Kriku (kelle arvates paistab, et majandusteooria = kitsikuse vältimine) leiab, et see ei ole võimalik.

Küsimus ei ole siin selles, mida kõikvõimalikud majandusteadlased on oma uurimustes käsitlenud, vaid selles, millele laiendada ratsionaalsuse eeldust. Valikud, mis lähtuvad sellest, mida endale lubada saadakse, on reeglina ratsionaalsed. Samas utreeritult, valik elada kööktoas ja sõita samal ringi ajal autoga, mis maksab mitmetoalise korteri hinna, lähtub pigem auto kui staatusesümboli näitamise soovist ja tuleneb väärtushinnangutest. Sama võib käia ka "sobiva eluaseme" jms. kohta.

Ehk siis, inimesel, kelle jaoks on otseselt hakkamasaamine küsimärgi all, on vähem valikuid, mida kultuurilistel põhjustel teha, ja seetõttu on tema otsused ratsionaalsemad. Inimene, kellel otseselt eluks vajalikust (Maslow püramiidi alumised astmed) üle jääb, hakkab valima, millele ülejäänud raha kulutada, lähtudes selles rohkem kultuurilistest põhjustest. Jällegi utreeritult, ei ole õige väita, et inimene, kes ei taha lapsi põhjusel, et siis jääks tal vähem raha kunsti kogumiseks, ei taha lapsi majanduslikel põhjustel. Ta ei taha lapsi sellepärast, et tema väärtussüsteemis on kunsti kogumine olulisem.

Jah, võib väita, et too inimene käitub kunstikogujana ratsionaalselt ja eesmärgipäraselt ja tema käitumist saab hästi modelleerida. Ta teeb ratsionaalseid otsuseid kunstikogumise raamistikus. Aga otsus kunstikogumist lapsele eelistada ei ole ratsionaalne.

Maks ei pea muutma lapse saamist lühiperspektiivis kasumlikuks.

Aga nüüd läks mul järg käest. Siis sinu poolt pakutud lastetusmaks ei aita ju kuidagi lahendada seda probleemi, et laste saamine ja võimalikult kõrge elustandard kui prioriteet ei sobi kokku?

On tõsi, et antud uuring ei anna selget vastust, mida kodanikud selle "ebakindluse" all silmas peavad. Empiiriliselt julgen siiski väita, et kui inimesed annavad küsitlustele selliseid "suhkruglasuuriga kaetud" vastuseid nagu "ebakindlus tuleviku suhtes" või "keskkond on pekki keeratud, mis lapsi siin enam", siis tegelikult on see TIHTI kattevari tegelike probleemide varjamiseks.

Vabanda, aga ma ei suuda jätkuvalt tõsiselt võtta ideed, et sinu empiirilist elukogemust peaks kasutama standardina otsustamaks, mida uuringule vastajad tegelikult mõtlevad.

[mart2]

...
Majanduslikud probleemid ...
Paljudel lastetutel või üksiku lapsega peredel on lemmikloomad, kellele kulutatakse sama palju (või isegi rohkem) kui lapsele.
Olen näinud, mis summad lähevad koera toidule ja hooldustarvikute, ravimitest rääkimata. ...

On õnn olla nii isa, kui ka koeraomanik (selline keskmine peni, mitte selline, kes lõunaks 3L suppi nõuab). Julgen sulle kinnitada, et koera pidamise kulud on lastega võrreldes täielik tühiasi. Kommiraha. Laste taskuraha on enamustel peredel suurem, kui koerale kulub, kuid põhikulud lastele on mujal. Ja koera ravimine - seda saab tänapäeval katta lemmikloomakindlustusega nii, et see väide ei päde.

Tubli oled. Nii vastati ka mulle, kui siin kirjutasin, et sain omad lapsed üleskasvatatud ilma mingi toetuseta. Siis lisati, et igaühel nii pole. Samad sõnad ka sulle...

Konkreetsetest kuludest rääkisin nende näitel, mida olen ise kõrvalt näinud. Tutvustasid end nii - meie pere, mina, abikaasa ja meie kaks koera...
Ja suured on need just nendel, kes "ei saa lapsi muretseda majanduslikul põhjusel".

No muidugi on ka veel mugavus -

...
Kas nende koerte ja kassidega peab vähemalt üks vanem igapäevaselt "beebiga" kodus olema? Koer ja kass on inimese kõrval ikka üsna lollid olevused, olen ka näinud kassiraipe 10-kilost raviarvet, aga need inimesed käivad samaaegselt tööl. Kõik sellised koertega tuttavad/kolleegid käivad täiskohtadega tööl ja nad ei sõltu kokkuvõttes ühest sissetulekust.

ja-jah,, lapsega on keeruline ...

Sellega lõpetan oma kõrvalekalde majanduslikust probleemist - laps vs. lemmikloom.

[croman40]

Hobiantropoloogina mõned mõtted vahele.

Madala sündivusega riikides esinevad kõikjal järgmised tunnused:
- esmasünnitajate vanuse tõus, kesmiselt 5 aastat viimase 50 aasta jooksul (23-25 a asemel 28-30. a vanuseni). Arvestades fertiilse aja kestust on see väga suur nihe, mis ei võimalda juba füüsiliselt paljude järglaste saamist.

- majandusliku heaolu tõus. Pealtnäha vastuoluliselt tuuakse peamise põhjusena, miks on sündivusnäitajad üha madalamad, majanduslikud küsimused ja tööga seotud ebakindlus. Sisuliselt tähendab siiski seda, et indiviididel on vajadus saavutada ühiskonnas normiks muutunud elustandardid ja kui need on liikunud nii kõrgele, võtab protsess rohkem aega ning lapsed jäävad seniks ootele.

- rasedusvastaste vahendite kättesaadavus, mis tähendab, et laste saamine on üha planeeritum, kontrollitum ja seega vähesem.

- võimalused vabalt liikuda maailmas ringi, reisida, õppida või töötada erinevates kohtades, mis kokkuvõttes ei soodusta nooortel planeeritud laste saamist.

- naiste suurenenud võimalused konkureerida hariduse ja tööjõuturul, aga kui need on takistatud laste saamisega, tekitavad olukorra, kus planeeritud laste arv on piiratud.

- sotsiaalsed normid ja vastutus vanemaks olemise kohta on tõusnud, mis paneb jällegi mõtlema oma võimalustele ja soovile planeeritud laste saamisel.

Meil on siin lastetoetused kahtlemata abiks, aga ilmselt ei oma siiani otsustavat rolli küsimuses, kas ja millal last saada.
Kui neid toetusi oluliselt suurendada, siis Lääne-Euroopa näidete põhjal (Saksamaa lapsetoetused + töötu üksikvanema toetused jne.) ei pruugi saadud tulemus kõigile meeldida (sisserännanute osakaalu märgatav suurenemine sündinud laste hulgas).

[lamba-ants]

...
Majanduslik faktor kahtlemata eksisteerib, aga kes tahab lapsi saada, see saab igasugustes tingimustes hakkama, seega ei ole mõtet seda üle tähtsustada. Väga oluline on stabiilsus ja sotsiaalne turvatunne. Eesti riik on 30 aastat tegelenud optimeerimise ja kokkutõmbamisega, praegu poliitikas toimuv "eile lubasime, täna võtame tagasi" mõjub veelgi hävitavamalt ja prognoosin selleks aastaks uut negatiivset rekordit sündide arvu osas. Soovitan taas kord lugeda juba varem viidatud intervjuud Ene-Margit Tiiduga.
...

Mis jutt see on? Sotsiaalkulude osakaal eelarvest on suurem, kui see iial varem on olnud. Lasteaedade kohaprobleem, millest veel mõned aastad tagasi pea iga sügis lehest lugeda sai, on praktiliselt kadunud. Kui Eesti oleks tegelenud 30 aastat "optimeerimise ja kokkutõmbamisega" poleks meil ka praegu ajaloo suurimat SKT-d kodaniku kohta ja ühte maailma parimat meditsiinisüsteemi.

Riik ei ole ainult sotsiaalkulude osakaal eelarves. Regionaalpoliitika ja riigi "kohalolu" on see mida mina silmas pidasin. See tähendab kodulähedasi teenuseid - lasteaiad, algkoolid, raamatukogud, võibolla isegi postkontorid, kindlasti politsei ja päästeamet. Elu on ka väljaspool Tallinna, vähemalt võiks olla, sest sellest saab või juba on julgeolekuprobleem (Uuring: piirialade elanike arv võib 12 aastaga väheneda veerandi võrra. Lasteaedade kohaprobleem ei ole igalpool lahenenud ja kus on, siis kui suur osa selles "lahenduses" on vähenenud sündide arvul?

Hea et tõstsid esile meie suurepärast meditsiinisüsteemi, sest perearstiabi kättesaadavus on olnud probleemina jutuks hea mitu aastat ja probleem ainult süveneb, kuna olemasolevad arstid pensioneeruvad ning uusi peale ei tule. Kiirabi ja EMO on ülekoormatud paljuski just seetõttu, et perearsti juurde pole võimalik pääseda. Inimeste omaosalus ravimite ja raviteenuste rahastuses ületab olulisel Euroopa keskmist ning aina kasvab, mis teeb vähemkindlustatutele arstiabi kättesaadavuse raskemaks. Ja tagatipuks on aastaks 2025 süsteemist puudu 200 miljonit mille katteks soovitatakse loomulikult taas uusi makse.
Eesti meditsiini kvaliteet on kahtlemata tasemel, kui sul on raha ja/või õnne pääseda õigel ajal arsti juurde, aga püsib see süsteem praegu noatera peal.

[lamba-ants]

On tõsi, et antud uuring ei anna selget vastust, mida kodanikud selle "ebakindluse" all silmas peavad. Empiiriliselt julgen siiski väita, et kui inimesed annavad küsitlustele selliseid "suhkruglasuuriga kaetud" vastuseid nagu "ebakindlus tuleviku suhtes" või "keskkond on pekki keeratud, mis lapsi siin enam", siis tegelikult on see TIHTI kattevari tegelike probleemide varjamiseks.

Vabanda, aga ma ei suuda jätkuvalt tõsiselt võtta ideed, et sinu empiirilist elukogemust peaks kasutama standardina otsustamaks, mida uuringule vastajad tegelikult mõtlevad.

Toon omalt poolt ka empiirilist elukogemust sisse - tutvusringkonnas on mitu 30-ndates eluaastates naisterahvast, kes on saanud ühe lapse ning ütlevad: "rohkem mitte ainumastki!". Ja see ei ole tingitud majanduslikult kehval järjel olekust.

[lamba-ants]

Maksuküüru kaotamisega hakkavad võitma minusugused (kuulun kusjuures üle 10 aasta Reformierakonda) kõige
rohkem, kes seda tegelikult ei vaja, kordades rohkem kui õmblejad, tootmistöölised jne. Tulumaksureform läheb riigile maksma kordades enam kui lasterikaste perede toetuse vähendamisega võidetakse. Räägi mulle sellest vaatenurgast: millist positiivset mõju sündivusele avaldab tulev tulumaksureform?

Selle nimi on lihtsalt rumal poliitika. Suurem osa maksutõusudest on ju mõeldud Reformierakonna valimislubaduse katmiseks, mitte riigikaitseks ja muuks heaks, mida ilusate jutupunktidega väita üritatakse. Maksureformi mõju sündivusele on otseselt keeruline hinnata, sest käibemaksu tõusu tajuvad erineva sissetulekuga rahvastikugrupid erinevalt, aga elukalliduse tõus tõenäoliselt kallutab vähemalt allakeskmise grupis lapsesaamise otsust negatiivses suunas.

[Fucs]

Lapsesaamise motiivid ja takistused: Eesti Pere- ja Sündimusuuringu tulemused
Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut; Eesti Demograafia Keskus; Tallinn 2020
https://peresihtkapital.ee/app/uploads/ ... d-2020.pdf

Sotsiaalministeerium. Kolme- ja enamalapseliste perede uuring.
Tallinn 2006
https://www.sm.ee/sites/default/files/c ... ndatud.pdf

Lapsesaamise motiivid ja takistused 2020

Halva majandusliku olukorra tõi olulise lapsesaamise takistusena välja 40% vastanutest...

...Majandusliku takistuse oluliseks pidamise ja olemasolevate laste arvu vahel on olemas
seos. Selle kohaselt on kõige enam majanduslikke takistusi oluliseks hindajaid kolme ja
enamalapseliste vastajate seas, kuigi nende hulgas on suur osa, nagu nägime, oma soovitud
laste arvu. Võib järeldada, et soovitud laste arvu määramise osas mängib tugevalt rolli ka
leibkonna majanduslik olukord....

...Arvestades eelpool viidatud eestlaste kõrgemat keskmist laste arvu
võrreldes mitte-eestlastega ning viimaste kehvemat majanduslikku seisu, on oodatav, et
mitte-eestlased on rohkem majanduslikke piiranguid tähtsamaks hinnanud. Samas on aga
üllatav, et maal elavad inimesed ei ole seda olulisemaks pidanud kui linlased. Siin võib arvata,
et põhjus seisneb erinevatel materiaalsetel standarditel.
Kõige suuremad vahed selle teguri hindamise osas on mõistagi haridustaseme ja ainelise
olukorra indeksi järgi. Mõlema puhul on kehvemal positsioonil olevate inimeste seas umbes
kaks korda rohkem neid, kes majanduslikku piirangut oluliseks peavad võrreldes paremal
positsioonil olevate inimestega....

...Piiratud majanduslikke võimalusi pidas oluliseks takistuseks 40% vastanutest. Kui lisada neile
vastajad, kes hindasid kehvi majanduslikke olusid mõnevõrra takistavaks teguriks, puudutas
see takistus 65% vastanutest, kes (rohkem) lapsi ei soovinud.
.

Demogr01.png (36.48 KiB) Vaadatud 611 korda

Kolme- ja enamalapseliste perede uuring 2006

Laste sündi takistavad ja edasilükkavad tegurid

Kõige olulisemalt on takistanud laste sündi soov jätta laste sündimisele pikem vahe - seda põhjust nimetas väga olulisena või pigem olulisena 53% vastajatest, kelle peres on laste sündi edasi lükatud. Ruumipuuduse ja halvad elamistingimused tõid välja pooled vastanutest, kelle peres on laste sündi edasi lükatud. 43% tõid välja majanduslike võimaluste puudumise...

Hinnang riiklikele sotsiaal- ja perepoliitilistele meetmetele

1) Riigipoolne toetus peaks olema pigem rahaline kui peredele suunatud teenuste või kulude katmine (koolitoit, tasuta haridus, arstiabi, nõustamine, huviringid jne): 33% vastanutest pooldab seda, et riigipoolne toetus oleks rahaline. 63% vastanutest on sellele vastu ja arvab, et riigipoolne toetus ei peaks pigem rahaline olema. Rahalist toetust pooldavad mõnevõrra enam pered, kus on kasvamas 6 või enam last, kelle hulgast 41% pooldaks rahalist toetust. Tunduvalt sagedamini eelistaksid rahalist toetust ka vene emakeelega perekonnad, kelle hulgast 57% oleks selle poolt.

2) Riigipoolne toetus peaks olema pigem peredele suunatud teenuste katmine kui rahaline: selle väite puhul on pooldajaid tunduvalt enam kui eelmise väite puhul - kolmveerand vastanutest arvab, et riigipoolne toetus peaks olema pigem teenuste katmine kui rahaline. 22% vastanutest ei ole sellega nõus.

3) Lastega peredele peaks tegema maksusoodustusi: peaaegu kõik vastajad on selle väitega nõus. 96% leiab, et lastega peredele oleks tarvis teha maksusoodustusi. Selle vastu on 2%.

4) Lastega peredele peaksid kehtima soodsamad tingimused eluaseme muretsemisel: ka selle väite puhul on vastajad üksmeelsed ja 95% on nõus, et lastega pered peaksid saama muretseda eluaseme soodsamatel tingimustel.

4.2 Peredele suunatud teenuste kasutamine ning hinnangud nendele

Esmalt küsiti vastajatelt, milliseid peredele suunatud teenuseid on pereliikmed viimase 12 kuu jooksul kasutanud. Kui vastaja pereliikmed ei olnud mingit teenust kasutanud, siis selgitati välja, kas mittekasutamise põhjuseks on see, et teenust ei ole vaja läinud või see, et teenus ei ole olnud perele kättesaadav. Kõige sagedamini on vastajad või nende pereliikmed kasutanud tervishoiuteenuseid (93%) ning võimalust saada tasuta lasteaia- või koolitoitu (89%). 40-60% vastajatest on kasutanud ka koolitransporditeenust, pikapäevarühma teenust ning päevahoidu lasteaias 4-6 a. lastele. Vähem on kasutatud spetsiifilisele sihtperele suunatud teenuseid, näiteks varjupaigateenust, koduteenuseid, tugiisikuid jne, mille kohta on vastajad ka märkinud, et nad ei ole neid teenuseid vajanud.

Mis puudutab teenuste kättesaadavust, siis 27% vastajatest märkis lapserikaste perede transporditeenuse kohta, et ei ole seda kasutanud, kuna see ei ole neile kättesaadav. 15%-le vastanutest ei ole olnud kättesaadavad laste kasvatamise temaatikaga seotud kursused ning 13%-le õigusalane nõustamine ja konsultatsioon.
.

Demogr02.png (36.7 KiB) Vaadatud 611 korda

.

Demogr03.png (27.79 KiB) Vaadatud 611 korda

Lapse vajaduspõhine miinimumelatis
Lõpparuanne 2020
[lapse ülalpidamiskulud]

Analüüs kinnitas varasemaid tulemusi ehk et mida väiksem on leibkond, seda suuremad on
kulud lapse kohta ehk kõige suuremaid kulutusi lapsele tehakse ühe lapse ja ühe
täiskasvanuga leibkonnas, mis on seletatav mastaabisäästuga – kui peres kasvab mitu last,
on võimalik taaskasutada mitmeid asju, mida vanematele lastele on ostetud (lapsevanker,
voodi, riided, mänguasjad jne). Samuti on kulusid, mis ei kasva oluliselt, kui leibkond
suureneb (näiteks eluasemekulud ei pruugi märgatavalt kasvada, kui pere just uut elupinda
soetama ei pea).

https://www.just.ee/media/491/download

Kas perepoliitika mõjutab sündimust?
MARE AINSAAR
Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika kaasprofessor 2021

- Poliitika mõju sündimusele oleneb riigi üldisest sotsiaalpoliitilisest taustast, toetuste süsteemist ja lapsevanemate sotsiaal-majanduslikust
toimetulekust.

- perepoliitikal võib olla palju eesmärke ja laste arvu suurendamine on ainult üks võimalik kasu, mida perepoliitika toob

- Arusaamad perepoliitikast võib jagada kaheks:
*esiteks, perepoliitika on kõik see, mida kogu ühiskond teeb lastega perede heaolu jaoks alates haridusest, tervisest, soolisest võrdsusest jne,
*teiseks, tavapärased ja kõige enam levinud meetmed lastega perede heaolu ja toimetuleku toetamisel. Neid võib nimetada ka perepoliitika nn tuumikpoliitikateks

- Otseste toetuste teiseks alternatiiviks on kompensatsioonid lastega seotud teenustele, kuid seda osa perepoliitikast, v.a lastehoid, ei ole sündimuse mõjutamise seisukohast uuritud.

- Enamik teadusartikleid viimase kahekümne aasta jooksul kinnitab, et peretoetustel on sündimusele mõju

- Kaudselt viitavad rahaliste peretoetuste mõjule ka uuringud, mis näitavad sündimuse sõltuvust sissetulekutest. Seos sündimusega on sama kui toetustel: kui vähendada majanduslikult haavatavate perede toimetulekuraskusi, siis sündimus suureneb, ehk majanduslik haavatavus vähendab nii planeeritud kui ka tegelikku sündimust

-mure majandusliku toimetuleku pärast on olnud Eestis pikka aega valdav põhjus soovitud laste sündide edasilükkamisel

- Vanemapuhkuse hüvitamise põhimõtete muutusel Eestis 2004. aastal oli märgatav mõju sündimusele.

- Viimase kümne aasta uuringud näitavad positiivset seost lasteaiakohtade ja sündimuse vahel.

https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp- ... insaar.pdf

2021
Vaesust on vähem kolme- ja enamalapseliste perede seas, üksikvanemate seis aga halvenes.
https://www.stat.ee/et/uudised/suhteline-vaesus-2020

2022
SUUR ÜLEVAADE I Laste ja perede toetamine Eestis
https://eestielu.goodnews.ee/suur-uleva ... ne-eestis/

[davidsoniharald]

Selleks, et lapsi saada tuleb neid teha. Laste tegemise asemel istuvad aga inimesed internetis 24/7. Isegi õhtul voodis istutakse telefonis, rääkimata siis muust ajast. Nii need tited tegemata jäävad.

[Smith]

Enamik teadusartikleid viimase kahekümne aasta jooksul kinnitab, et peretoetustel on sündimusele mõju

- Kaudselt viitavad rahaliste peretoetuste mõjule ka uuringud, mis näitavad sündimuse sõltuvust sissetulekutest. Seos sündimusega on sama kui toetustel: kui vähendada majanduslikult haavatavate perede toimetulekuraskusi, siis sündimus suureneb, ehk majanduslik haavatavus vähendab nii planeeritud kui ka tegelikku sündimust

-mure majandusliku toimetuleku pärast on olnud Eestis pikka aega valdav põhjus soovitud laste sündide edasilükkamisel

- Vanemapuhkuse hüvitamise põhimõtete muutusel Eestis 2004. aastal oli märgatav mõju sündimusele.

- Viimase kümne aasta uuringud näitavad positiivset seost lasteaiakohtade ja sündimuse vahel.

MOTT

Kas Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika kaasprofessor Mare Ainsaar on ka Isamaa propaganda ruupor?

[Madis Reivik]

Selleks, et lapsi saada tuleb neid teha. Laste tegemise asemel istuvad aga inimesed internetis 24/7. Isegi õhtul voodis istutakse telefonis, rääkimata siis muust ajast. Nii need tited tegemata jäävad.

Usu mind, see on liiga lihtne jutt ja see ei jõua kellelegi kohale. Peab kuidagi keerulisemalt sõnastama, muidu jäävad demograafiaprofessorid tööta.

Ja loomulikult vastab see 100% tõele. Ükski riiklik meede ei aita kui mees on supilontrus.

[davidsoniharald]

Selleks, et lapsi saada tuleb neid teha. Laste tegemise asemel istuvad aga inimesed internetis 24/7. Isegi õhtul voodis istutakse telefonis, rääkimata siis muust ajast. Nii need tited tegemata jäävad.

Usu mind, see on liiga lihtne jutt ja see ei jõua kellelegi kohale. Peab kuidagi keerulisemalt sõnastama, muidu jäävad demograafiaprofessorid tööta.

Ja loomulikult vastab see 100% tõele. Ükski riiklik meede ei aita kui mees on supilontrus.

Naised istuvad vaat et veel rohkemgi internetis. Aga läheb juba teemaliuks.

[Kilo Tango]

...

Maks ei pea muutma lapse saamist lühiperspektiivis kasumlikuks.

Aga nüüd läks mul järg käest. Siis sinu poolt pakutud lastetusmaks ei aita ju kuidagi lahendada seda probleemi, et laste saamine ja võimalikult kõrge elustandard kui prioriteet ei sobi kokku?

Ettepaneku eesmärk ei ole ju muuta lapse saamine kasumlikuks lühiajalises perspektiivis, vaid vähendada majanduslikku ebavõrdsust lastetute ja lastega perede vahel. See tähendab, et eesmärk on hõlbustada laste saamist ja selle käigus elustandardi säilitamist (või vähemalt pidurdada selle langust), mitte sundida inimesi lapse saamisele, nagu seda nõuka-ajal tehti. Lisaks parandab see lapsevanemate positsiooni omavahelises konkurentsis dinkidega elustandardi pärast. Seeläbi võetakse inimestelt vähemaks ebakindlust tuleviku ees ja parandatakse nende positsiooni ühiskonnas, mis muidu lapse saamisega saab konkurentsis dinkidega kahjustada.

Majandusliku toetuse suurendamine lastega peredele, aitab toetada perede elustandardit. See võib hõlmata lastehoiu parandamist, toetuste maksmist ja muid peretoetusi. See aitab toetada perede elustandardit, leevendades mõningaid laste kasvatamisega seotud kulusid.

Lisaks ei tohi unustada, et minu ettepanek annab inimestele aega koguda enne maksu kehtima hakkamist. See võimaldab neil planeerida oma finantsilist tulevikku ja otsustada, millal ja kas nad soovivad lapsi saada.

Lõppeks aitab minu ettepanek ilmselt leevendada mõningaid majanduslikke takistusi laste saamisel, kuid see ei lahenda ega saagi lahendada kõiki küsimusi, mis seonduvad laste saamisega ja kõrge elustandardi säilitamisega. Aga on ka ilmselge, et kui me sellist "hõbekuuli" otsima jääme, siis on üsna tõenäoline, et selgub, et seda polegi.

On tõsi, et antud uuring ei anna selget vastust, mida kodanikud selle "ebakindluse" all silmas peavad. Empiiriliselt julgen siiski väita, et kui inimesed annavad küsitlustele selliseid "suhkruglasuuriga kaetud" vastuseid nagu "ebakindlus tuleviku suhtes" või "keskkond on pekki keeratud, mis lapsi siin enam", siis tegelikult on see TIHTI kattevari tegelike probleemide varjamiseks.

Vabanda, aga ma ei suuda jätkuvalt tõsiselt võtta ideed, et sinu empiirilist elukogemust peaks kasutama standardina otsustamaks, mida uuringule vastajad tegelikult mõtlevad.

Vabanda, aga ma ei suuda sinu põtkimist siin tõsiselt võtta.
Asja nimi on sotsiaalse soovitavuse mõju, mis tähendab, et inimesed võivad oma käitumist või hoiakuid esitada selliselt, et need paistaksid teistele või isegi neile endile positiivsemas valguses. Selline mõju võib mõjutada erinevaid uuringuid, sealhulgas küsitlusi laste saamise kohta.

Sotsiaalse soovitavuse mõju võib olla eriti tugev, kui teemad on tundlikud või seotud sotsiaalsete normidega (antud puhul on mängus MÕLEMAD faktorid). See võib tähendada, et inimesed võivad esitada "õilsaid" põhjuseid, kui küsitakse, miks nad otsustavad mitte saada lapsi, kui tegelikud põhjused võivad olla rohkem isiklikud või praktilised.

On olemas erinevaid viise, kuidas uurijad võivad proovida sotsiaalse soovitavuse mõju leevendada. Enamasti on neid siiski raske kõrvaldada, kuna isegi anonüümsed küsitlused ei eemalda näiteks enesepettuse mõju ja selle pärast püütakse kvaliteetsetes uuringutes selliseid sotsiaalsele soovitavusele apelleerivaid küsimusi vältida küsides samu asju teise nurga alt.

Esimesed 2 uuringut, mis silma hakkasid selle teema kohta:
https://www.frontiersin.org/articles/10 ... 01395/full
https://journals.sagepub.com/doi/10.117 ... 5318805305
Üldiselt uuringust-uuringusse see sotsiaalse soovitavuse mõju varieerub tugevalt sõltuvalt käsitletavate teemade tundlikkusest jms.

Uuringud ei puuduta küll konkreetset küsimust, kuid see on tegelikult küsitluse koostaja ülesanne selliseid "õilsuse meepotte" nagu "kliima on täitsa pekkis" või "ebakindlus" (mille alla võib mõelda mida iganes - näiteks ka muret selle pärast, et "äkki ma ei saa siis naabrist paremat autot osta", "äkki sünnib puudega laps" jne.).

[Kilo Tango]

Ma imestan pigem selle üle, et sinu arusaamises tundub majandusteooria sisu olevat selles, kas kodanikul jätkub millekski raha või mitte. Ehk siis kas mingi ost on võimalik või kas mingi tehing viib kodaniku majanduslikku kitsikusse. See ei ole tõsi. Majandusteooria käsitleb palju laiemaid teemasid. Sealhulgas ka seda, kas ja miks inimene langetab valiku lapse, autoliisingu ja suurema korteri vahel.

Tuletan teistele foorumi lugejatele meelde, et kogu vaidlus läks lahti sellest, et mina väitsin, et majandusteoreetiliste mudelitega suudetakse piisavalt täpselt selliste otsuste puhul maksumuudatuste mõju sootsiumile ennustada. Akf Kriku (kelle arvates paistab, et majandusteooria = kitsikuse vältimine) leiab, et see ei ole võimalik.

Küsimus ei ole siin selles, mida kõikvõimalikud majandusteadlased on oma uurimustes käsitlenud, vaid selles, millele laiendada ratsionaalsuse eeldust. Valikud, mis lähtuvad sellest, mida endale lubada saadakse, on reeglina ratsionaalsed. Samas utreeritult, valik elada kööktoas ja sõita samal ringi ajal autoga, mis maksab mitmetoalise korteri hinna, lähtub pigem auto kui staatusesümboli näitamise soovist ja tuleneb väärtushinnangutest. Sama võib käia ka "sobiva eluaseme" jms. kohta.

Ehk siis, inimesel, kelle jaoks on otseselt hakkamasaamine küsimärgi all, on vähem valikuid, mida kultuurilistel põhjustel teha, ja seetõttu on tema otsused ratsionaalsemad. Inimene, kellel otseselt eluks vajalikust (Maslow püramiidi alumised astmed) üle jääb, hakkab valima, millele ülejäänud raha kulutada, lähtudes selles rohkem kultuurilistest põhjustest. Jällegi utreeritult, ei ole õige väita, et inimene, kes ei taha lapsi põhjusel, et siis jääks tal vähem raha kunsti kogumiseks, ei taha lapsi majanduslikel põhjustel. Ta ei taha lapsi sellepärast, et tema väärtussüsteemis on kunsti kogumine olulisem.

Jah, võib väita, et too inimene käitub kunstikogujana ratsionaalselt ja eesmärgipäraselt ja tema käitumist saab hästi modelleerida. Ta teeb ratsionaalseid otsuseid kunstikogumise raamistikus. Aga otsus kunstikogumist lapsele eelistada ei ole ratsionaalne.
...

Küsimus on selles, kas alternatiivkulud on tasakaalus soovitud tulemuse vaatevinklist ja kas me peame seda tasakaalu maksude ja toetuste kombinatsiooniga nihutama. Ma olen täiesti veendunud, et peame ja et see toimib.
Ehk siis neljatoaline korter vs. laps näitel:

Olgu X1 neljatoalise korteri alternatiivkulu ja X2 lapse saamise alternatiivkulu. Kui isiku aastatulu on Y ja tema varade väärtus on Z, ning arvestades, et maks hakkab kehtima alates 30. eluaastast ja lõpeb esimese lapse saamisega, on maksusumma 5% tuludest ja 2% varadest.

Pärast 30. eluaastat ja enne lapse saamist on alternatiivkulud:

X1' = X1 + ∑ (0.05Y + 0.02Z) t=30 kuni t=35 (korteri alternatiivkulu. Hiljem hakkavad vbl. kehtima kõrgemad määrad, aga neid me praegu ei vaata)
X2' = X2 + ∑ (0.05Y + 0.02Z) t=30 kuni lapse sünnini (lapse alternatiivkulu)

Kui maksuraha jaotatakse ümber lastega peredele, saavad need pered mõne summa T. Kui isik saab lapse, siis ta saab T ja lõpetab maksu maksmise, nii et uus valem on:

X2'' = X2' - T

Korteri ostmise kulud ei muutu ja seega X1' jääb samaks.

Tegelikult võib X1' ja X2'' olla veelgi keerulisem, sest T võib muutuda aja jooksul sõltuvalt paljudest teguritest, sealhulgas riigi poliitikast, maksusüsteemist ja demograafilistest teguritest. Samuti võivad Y (tulu) ja Z (vara väärtus) muutuda aja jooksul, eriti kui inimene otsustab lapse saada või korteri osta.

Tuleb märkida, et see on üsna lihtsustatud analüüs ja tõelises olukorras võib olla palju rohkem tegureid, mis mõjutavad X1' ja X2''. Näiteks võivad lapse saamise ja korteri ostmise kulud muutuda aja jooksul, sõltuvalt majanduse olukorrast ja isiku elukohast. Samuti võivad muutuda riigi poliitika ja toetused, mis võivad mõjutada nii maksu määra kui ka toetuste suurust.

Valemid on mõeldud ainult illustratsiooniks ja ei pruugi täpselt kirjeldada tegelikku olukorda, mis võib olla oluliselt keerulisem.

Nüüd, kui meil need alternatiivkulud on teada, saame me olemasolevate andmete põhjal teha ennustusi. Kui me analüüsime populatsiooni, siis me näeme, et kogus A1 valib neljatoalise korteri ja kogus A2 valib lapse. Me teame ka, et need otsused on sissetulekust mittelineaarses seoses. Ehk siis hinnaelastsus on mittelineaarne. Elastsus mõõdab, kui palju nõudlus muutub, kui hind või sissetulek muutub 1%.

Elukoha valiku (A1) ja lapse saamise (A2) osas võib eeldada, et need otsused on sissetulekust mittelineaarselt sõltuvad. Tavaliselt eeldatakse, et kui sissetulek suureneb, siis inimesed kulutavad rohkem eluasemele ja laste kasvatamisele, aga see suurenemine ei ole lineaarne.

Näiteks võib eeldada, et inimesed, kellel on madalam sissetulek, võivad olla vähem tõenäoliselt valmis kulutama suure osa oma sissetulekust eluasemele või lapse kasvatamisele. Samas, kui inimese sissetulek suureneb, siis ta võib olla rohkem valmis kulutama suurema osa oma sissetulekust eluasemele ja lapse kasvatamisele.

Alternatiivkulude X1' ja X2'' (neljatoalise korteri valiku ja lapse saamise alternatiivkulud pärast maksu kehtestamist) muutumine võib mõjutada A1 ja A2 hulka. Kui X1' suureneb rohkem kui X2'' (st neljatoalise korteri valiku alternatiivkulu suureneb rohkem kui lapse saamise alternatiivkulu), siis võib eeldada, et A1 väheneb ja A2 suureneb, ja vastupidi. Seda me saame seniste kogemuste põhjal Eestis, NSVL-s ja mujal maailmas nii toetuste jagamisel, kui maksu kehtestamisel toimunud muudatuste põhjal ennustada.

Kui me teame, kui elastsed on A1 ja A2 suhtes X1' ja X2'', siis me saame ennustada, kui palju A1 ja A2 muutuvad vastusena X1' ja X2'' muutustele.

Rahul või tahad veel jonnida?

[Kriku]

Enamik teadusartikleid viimase kahekümne aasta jooksul kinnitab, et peretoetustel on sündimusele mõju

Paneme ikka täistsitaadi.

Enamik teadusartikleid viimase kahekümne aasta jooksul kinnitab, et peretoetustel on sündimusele mõju (Milligan 2005; Harknett et al. 2014; Thévenon, Luci 2012; Wood et al. 2016; Fent et al. 2013; Baizan et al. 2016). Samas on ka üksikuid uuringuid (Kalwij 2010; Schaffnit, Sear 2017), mis näitavad, et rahaliste toetuste mõju sündimusele puudub täiesti või on väga nõrk. Gauthier (2007) oma ülevaateartiklis järeldab, et just indiviidi tasandi uuringud näitavad seost toetuste ja sündimuse vahel, vastupidiselt riikide võrdlustele, mis ei pruugi näidata alati toetuste mõju lõplikule elu jooksul sünnitatud laste arvule. Samas ei pruugi olla ühe meetme mõju suur, sest poliitika mõjutab vaid väikest osa kõigist sündimuse teguritest (Parr, Guest 2011; Gábos et al. 2009). Mitmed uuringud lisavad, et see mõju on suurem kas enam puudust kannatavatele peredele või kõrgema sünnijärjekorraga lapse sünni puhul (Bonner, Sarkar 2020; Breton, Prioux 2005). Siiski mõni uuring on näidanud, et toetused mõjutavad enam just kõrgema sotsiaalse staatusega naisi (Schellekens 2009).

https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp- ... insaar.pdf

Ehk siis mõju on (ma ei usu, et keegi oleks kunagi väitnud, et üldse mitte mingit statistiliselt olulist mõju ei ole), kuid selle suurus on erineva tunnustega isikute puhul erinev. Võtmeküsimus toetusmeetmete puhul ongi, milliste parameetritega isikute (mitu last juba on, milline sissetulek) mõjutamine annaks Eestis kõige suurema efekti ja siis kuidas seda teha.

[Kriku]

Maks ei pea muutma lapse saamist lühiperspektiivis kasumlikuks.

Aga nüüd läks mul järg käest. Siis sinu poolt pakutud lastetusmaks ei aita ju kuidagi lahendada seda probleemi, et laste saamine ja võimalikult kõrge elustandard kui prioriteet ei sobi kokku?

Ettepaneku eesmärk ei ole ju muuta lapse saamine kasumlikuks lühiajalises perspektiivis, vaid vähendada majanduslikku ebavõrdsust lastetute ja lastega perede vahel.

Huvitav, varem sa kirjutasid, et:

Majandusagendid teevad majanduslikke valikuid ja maksudega saab neid suunata. Sisu ei ole ju selles, et kodanikud arvavad, et "tänu lapsele lõpetan ma kuuse all", vaid selles, et kodaniku jaoks on lapse mitte saamine majanduslikult lühikeses ja keskmises perspektiivis kasulikum.

Nende lõikude vahel on vastuolu. Sinu poolt välja pakutud 5% maksulisa puhul jääb lapse mitte saamine lühikeses ja keskmises perspektiivis ikka kasulikumaks - ja nüüd sa väidad, et vastupidine polevatki eesmärk, kuigi enne nimetasid seda asja sisuks.

Selleks, et lapse mitte saamine ei oleks lühikeses ja keskmises perspektiivis kasulikum, peaks see lisamaks olema ma pakun, et suurusjärgus 5x suurem. See oleks ebarealistlik kasvõi põhjusel, et siis kasutaks suur hulk maksu alla minevaid kodanikke lihtsalt tööjõu vaba liikumise õigust. Niisiis saavad nii praegu kui edaspidi lapsi need isikud, kelle väärtussüsteemis on lapse saamine olulisem kui iseenda heaolu peale võimalikult palju raha kulutada (või näiteks kunsti koguda, nagu eespool näiteks tõin), ja tegemist on nende puhul, kes oma toimetuleku pärast muretsema ei pea, eeskätt väärtusotsusega.