Demograafia

[Smith]

Kui sinu väide on, et mõju kadus seoses inflatsiooniga (toetus oli indekseerimata)

Jah, minu väide on, et meetme mõju vähenes.
Mitu protsenti moodustas too 300 eurot miinimumpalgast ja mitu protsenti keskmisest palgast? Võtame veel lisaks inflatsiooni ja saamegi teada, et see 300 eurot aastal 2022 on hoopis midagi muud kui aastal 2016. See, et seda peab THI-ga taustal vaatma on sinu ja ainult sinu, hea akf, väide.

https://www.riigikogu.ee/pressiteated/m ... tmiseks-2/

Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. See tähendab, et elatustaseme langedes lasterikka pere toetus ei vähene.

Eeldan, et indekseerimine on sarnane ka muude riiklike meetmete puhul. THI moodustab vaid viiendiku, ülejäänud sisuliselt palkade kasv (palju on sots.maksu rohkem aastas laekunud).

[2korda2]

Smith,
rahalise toetusmeetme eesmärk peaks olema siluda/toetada just rahalist puudujääki mingi soovitud tulemuse saavutamiseks. Kui on soov hoida seda toetust läbi aja samal efektiivsel tasemel ja toetuse saajateks on tarbijad (vs näiteks tootjad, tööandjad vms), siis selleks tuleb indekseerida vastu THI-d. Mitte vastu keskmist pensioni, korteri ruutmeetri hinda, Telliskivi latte hinda vms jaburust. THI on meil olemasolevatest indeksiteks aboluutselt kõige lähemal mõõdetava kulu (lapse saamine/kasvatamine) iseloomule. Kui meil oleks olemas eraldi "lapse kasvatamise kulu indeks", siis oleks õiglane kasutada seda indeksit (tõenäoliselt tuleks kohendada THI-d - vähendada näiteks alkoholi, tubakatoodete osakaalu aga samas kasvatada lastele suunatud toodete/teenuste osakaalu).
See, kuidas antud toetusmeetme puhul taheti 80% ulatuses indekseerida sisuliselt vastu keskmist palka, näitab ainult üht: meetme eesmärk ei ole katta lapse kasvatamisega seotud kulusid, vaid tagada lasterikaste vanemate jõukuse kasv koos ühiskonna keskmise jõukuse kasvuga sõltumata lapse tegelikest vajadustest. Lihtsalt järjekordne näide sellest, kui jaburalt katkine see muudatus on.

Eeldan, et indekseerimine on sarnane ka muude riiklike meetmete puhul. THI moodustab vaid viiendiku, ülejäänud sisuliselt palkade kasv (palju on sots.maksu rohkem aastas laekunud).

Eeldamise kohta on ameeriklastel hea ütelus. Palun tutvu toetusmeetmetega enne selliste avalduste välja käimist.

[Madis22]

Smith,
rahalise toetusmeetme eesmärk peaks olema siluda/toetada just rahalist puudujääki mingi soovitud tulemuse saavutamiseks. Kui on soov hoida seda toetust läbi aja samal efektiivsel tasemel ja toetuse saajateks on tarbijad (vs näiteks tootjad, tööandjad vms), siis selleks tuleb indekseerida vastu THI-d. Mitte vastu keskmist pensioni, korteri ruutmeetri hinda, Telliskivi latte hinda vms jaburust. THI on meil olemasolevatest indeksiteks aboluutselt kõige lähemal mõõdetava kulu (lapse saamine/kasvatamine) iseloomule. Kui meil oleks olemas eraldi "lapse kasvatamise kulu indeks", siis oleks õiglane kasutada seda indeksit (tõenäoliselt tuleks kohendada THI-d - vähendada näiteks alkoholi, tubakatoodete osakaalu aga samas kasvatada lastele suunatud toodete/teenuste osakaalu).

Kui sündivus oleks seotud vaid THI-ga, siis oleks meil sündivus võrreldes arengumaadega meeletu. See vähene, mida nemad seal tarbida saavad, on meile võrreldes meie sissetulekutega väga odavalt kättesaadav. Olulisem tegur on see, mida siin mõned lehed tagasi esimese lapse sünni piduriks nimetati - enne lapse saamist on vaja saavutada ümbritseva kogukonna keskmisele ligilähedane toimetulek. See kui palgad lähevad THI-lt eest ära, ei tähenda, et kõik on nüüd odavamalt kättesaadav ja võiks hakata kergemal käel lapsi saama, vaid hoopis, et enne laste saamist tuleb hakata jõukamalt elama. Piltlikult öeldes lapsele ei piisa enam suvalisest mobiiltelefonist, see peab nüüd olema nutitelefon. Vastvalt mõjuvad ka stagneerunud suurusega toetused lastesaamise pidurina - see keskmise sissetuleku tempos kasvamata jäänud summa tuleb ekstra lisaks leida, enne kui kolmandat last tegema hakata, sest ümbritseva kogukonna elatustase läheb muidu eest ära.

[2korda2]

Madis22,
ma pole mitte kuskil väitnud, et sünnid on seotud THI-ga. Kulutused lapsele on seotud THIga. Suur vahe.
Samamoodi oled eksiteel "kui reaalpalk kasvab, siis pole mitte asjad suhteliselt odavamad vaid tuleb jõukamalt hakata elama". Kui ma sama ühiku töö eest saan endale rohkem lubada, siis justnimelt on asjad suhteliselt odavamad. Kui potentsiaalsed lapsevanemad ise lapse saamiseks eelduslikku elatustaset ajas muudkui tõstavad -> see ongi väärtushinnangute küsimus.
Minu vanemate jaoks piisas, et oli olemas ahiküttega korter, trepikojas asuv kuivkäimla ja kraanist jooksev külm vesi. Ma saan täitsa aru, et tänapäeval päris nii spartalikes tingimustes lapsi kasvatada ei soovita aga selge on ka see, et kõik ei suuda kunagi endale esiklapse sündimise ajaks päris oma kõigi mugavustega elamist tagada. Tuleks aru saada, et lapse jaoks on mõõtmatult olulisem vanemate poolt temale kulutatav aeg/energia/tähelepanu, mitte järjekordse mobiili ekraani suurus. Või kui teil on laps kes mobiili järgi vanemate headust hindab, siis olete ise süüdi - siis ongi väärtushinnangud terves peres mööda.

[Madis22]

Ma olen seoses laste elatisega olnud sama arutelu sinu poolses servas - ajavahemikul 2013-2021 kasvasid elatised koos alampalgaga 82,5%, samal ajal kui THI kasvas vaid 13%. Ka siis väideti, et asjad, millest lastele pidi 2013 piisama, aastal 2021 enam ei pädenud. Samas kui vastavat seadust lõpuks muudeti, siis leiti tõde olema kusagil vahepeal.

[Smith]

Minu vanemate jaoks piisas, et oli olemas ahiküttega korter, trepikojas asuv kuivkäimla ja kraanist jooksev külm vesi.

Seda on tore teada muidugi.
Perede otsesed väljaminekud sõltuvad ikkagi paljuski keskmistest palkadest ja kinnisvara hinnast, mida THI ei sisalda. Kütus, transport, elekter, üür, kodu vaja osta ja remobtida.

Toon ka ühe isikliku näite - minu vanem poiss läheb suvel lastelaagrisse Saaremaale. Nutifonid korjatakse kokku, normaalne söök, palju sporti ja suhtlust laste vahel, laager maksab 180 eurot. Viiest tema heast sõbrast kaks ei tule, sest nende pere eelarve jaoks on see liiga kallis. Suvaline näide, aga lastel tõenäoliselt käimla ja vesi kodus olemas. Vanemad tahavad oma lastele sarnast elu pakkuda, mida teised , keskmised vanemad pakuvad. Julgusta neid rohkem lapsi saama, seat kemps ja vesi teil ju on.

[2korda2]

Madis22,
jälle väga hea näide mis juhtub kui meede indekseeritakse vale mõõdiku vastu. Elatisraha eesmärk on lapse vajaduste katmine ka selle lapse vanema poolt, kes aktiivselt lapse kasvatamises ei osale. Elatisraha suurus seoti miinimumpalgaga. Miinimumpalga ennaktempos kasvatamisega (sisuliselt poliitiline otsus, millel puudub otsene seos elatustaseme või THI-ga) jõuti olukorrani, kus näiteks kahe lapse pealt kasvas elatisraha summani, mis mediaanpalka teeninule endale enam elamiseks vajalikku miinimumi kätte ei jätnud. Rääkimata sellest, et kohuslase teised lapsed (uues peres) vana korra järgi justkui üldse arvesse ei läinud. Tehti meede ümber ja lisati keerukam arvutusmetoodika aga endiselt on seotud vale mõõdikuga - nüüd keskmise palgaga. Tõenäoliselt oleme mõne aja pärast jälle lõhkise küna ees.

Smith,
perede väljaminekud ei sõltu keskmisest (või ka nende endi) palgast. Sissetulek määrab ainult väljaminekute lae (mida lühiajaliselt on võimalik laenuga ületada). Väljaminekud sõltuvad kasutatavatest teenustest/kaupadest ja nende hindadest - THI. Teenuste/kaupade hindadel on vaid kaudne seos sissetulekutega.
Mis puudutab aga 180EUR-st laagri tasu, siis ma võin mürki võtta, et tugeval enamusel peredest kes seda hinda kalliks peavad on võimalik see raha leida kui oma prioriteete ümber mängitakse. Loomulikult on ka neid, kelle jaoks ongi sellise raha välja käimine keeruline aga vaadates natuke ringi toidupoes, meelelahutusasutustes jne, siis puhtalt valikute küsimus. Ei pea lapsele igal (teisel) aastal uut mobla ostma. Ei pea igal aastal käima Türgi/Egiptuse reisil. Ei pea ostma poest valmistoitu. Ei pea riietel/jalanõudel olema HH ja Nike. Meelelahutus ei pea olema kino või restoran - minge jalutage metsas ja tehke perega piknik. Viimase osas on väga hea näide Norra. Rikas riik, ometi seisneb väga suure osa norrakate puhkus ühistes matkamistes oma kodumaal. Seejuures käiakse mägedes matkamas juba üsna pägalikega - rõõm oli näha 5-6 aastaseid 1500+ tippude poole pusimas.

[Kriku]

Elussündide arvu languse põhjuseks Eestis on fertiilses eas naiste arvu vähenemine, esimese lapse sünni edasilükkamine ning ka hiljutine koroonapandeemia, kui viirus avaldas kahjustavat mõju eriti meeste viljakusele.

https://www.err.ee/1608995405/sundide-a ... st-tegurit

[Smith]

Haldre selgitas, et paljud noored võtavad vanemlikku vastutust väga tõsiselt. Tema sõnul on noortele oluline stabiilne töökoht ja oma kodu, enne kui planeeritakse lapsevanemaks saamist.

Tammur selgitas, et julgeolekuhirmu ja majandusliku ebastabiilsuse mõju võime sündimuses näha alles mõne aasta pärast. Seega võib Tammuri sõnul prognoosida, et mõnda aega sündimuse langus jätkub.

Enne kui esimene laps saada, on nagu näha ka majanduslik, ptui, kultuuriline kiiks - omada kodu.

[davidsoniharald]

"Oma kodu" ja "omada kodu" on siiski erinevad asjad.

Haldre selgitas, et paljud noored võtavad vanemlikku vastutust väga tõsiselt. Tema sõnul on noortele oluline stabiilne töökoht ja oma kodu, enne kui planeeritakse lapsevanemaks saamist.

Tammur selgitas, et julgeolekuhirmu ja majandusliku ebastabiilsuse mõju võime sündimuses näha alles mõne aasta pärast. Seega võib Tammuri sõnul prognoosida, et mõnda aega sündimuse langus jätkub.

Enne kui esimene laps saada, on nagu näha ka majanduslik, ptui, kultuuriline kiiks - omada kodu.

[Smith]

"Oma kodu" ja "omada kodu" on siiski erinevad asjad.

Oleneb kelle jaoks: ühika tuba või üürikorterit mina näiteks
koduks ei kutsu. Eks kindlasti on inimesi Nipernaadi motoga :”kodu on seal kus jope ripub.”

[davidsoniharald]

"Oma kodu" ja "omada kodu" on siiski erinevad asjad.

Oleneb kelle jaoks: ühika tuba või üürikorterit mina näiteks
koduks ei kutsu. Eks kindlasti on inimesi Nipernaadi motoga :”kodu on seal kus jope ripub.”

Aga kas 25 aastase pangalaenuga ostetud maja pead oma koduks? Omama saad seda alles 25 aasta pärast ju.

Läheb muidugi tähenärmiseks aga tõenäoliselt mõeldi antud artiklis oma kodu all kohta, kus oleks sobilik pere kasvatada. See tähendab vanemate juurest välja kolitud ja ainult oma pere jaoks mõeldud pinda. Kas see on üürikorter või panglaenuga maja või isiklik eramu on juba vähemtähtis.

[Smith]

Üürikorter võidakse maha müüa ja jääd kuuse alla ning hakkad uut elamist lapsega otsima. Kui ma saaks iga kord 5 senti, kui öeldakse :”last tahan küll, aga enne on oma kodu vaja, üürikorteris küll lapsi ei julge saada”, oleks mul juba vähemalt euro. Ma arvan, et asi on lihtne - oma kodu on sinu nimel, pangalaenu puhul on lihtsalt hüpoteek lisaks.

[Kriku]

"Oma kodu" ja "omada kodu" on siiski erinevad asjad.

Oleneb kelle jaoks: ühika tuba või üürikorterit mina näiteks koduks ei kutsu.

Kordan ennast: kui minu vanemad oleksid sama kultuurinormi tunnistanud, siis mind poleks olemas. Vene ajal said lastega pered eelisjärjekorras korteri - tegelikkuses tähendas see "eelisjärjekord", et saivad, kui mina olin juba 5. Enne elasimegi üüritoas, ühikas ja vanaema juures.

Üürikorter võidakse maha müüa ja jääd kuuse alla ning hakkad uut elamist lapsega otsima.

Omanikuvahetus ei mõjuta üürilepingu kehtivust.

[AMvA]

"Oma kodu" ja "omada kodu" on siiski erinevad asjad.

Oleneb kelle jaoks: ühika tuba või üürikorterit mina näiteks
koduks ei kutsu. Eks kindlasti on inimesi Nipernaadi motoga :”kodu on seal kus jope ripub.”

See elamispinna kindlasti omamise fetiš on mingi eestlaste kiiks. Näiteks Soomes omab elamispinda 66% ja üürib 31%. Kesk-Euroopa poole liikudes läheneb see suhtele 50-50.