Merevägi ja rannakaitse

[Kilo Tango]

Kas keegi viitsib refereerida seda lugu siia: https://arvamus.postimees.ee/7603271/vo ... tagajarjed

[Marvin]

Kas keegi viitsib refereerida seda lugu siia: https://arvamus.postimees.ee/7603271/vo ... tagajarjed

Ei ole vaja refereerida tasuta materjali tasulist refereeringut .
https://rusi.org/explore-our-research/p ... -nato-lake

[ruger]

Miinisadam jääb mereväele alles
Kaitseministeeriumi hinnangul on pärast kavandatavaid mereväe reforme üksuse jätkamine Miinisadamas kõige kuluefektiivsem, mistõttu loobus valitsus septembri lõpus selle müügist.
https://merendus.postimees.ee/7636308/v ... -merevaele

[Tommi]

Jumal tänatud. Ja igal juhul on tegu priima kinnisvaraga (sestap ka igasuguste ärimeeste suur soov sellele küüned taha ajada). Kui kunagi tõesti väga vaja, siis saab Miinisadama alati ka hiljem ja palju kõrgema hinna eest maha müüa.

[Kapten Trumm]

Trummipaadid rünnakul
https://www.youtube.com/watch?v=EOk_bCzLNws

[Kilo Tango]

Trummipaadid rünnakul
https://www.youtube.com/watch?v=EOk_bCzLNws

Kas need trummipaadid mitte mehitatud ei pidanud olema? Imho see peamine kriitika nende suunas oligi, et tegu oleks suhteliselt suitsidaalsete kalduvustega kodanikele sobivate alusteg (millega ma alati ei nõustu).

Irooniat kõrvale jättes viis see rünnak mind mõttele, et tegelikult peaks Eestil olema võimekus luua sarnaseid "veepealseid torpeedosid". Või veelgi parem oleks Kolumbia narkolaevade sarnased semi-submersible tüüpi lihtsa sisepõlemismootoriga droonid. Masti otsas oleks siis kõik vajalik, mis vees olla ei saa (side, GPS; õhu sissevõtt, kaamerad jms), kuid kogu ülejäänud masin oleks veepinna all. Kujult umbes midagi sellist (suurus muidugi erinev ja kabiini asemel mast):

[Kapten Trumm]

Trummipaadid ei pidanuks ka laeva kahuritule alla minema, vaid läkitavad oma raketid teele silmapiirilt, 25 km eemalt
Mulle suitsiidseid asju mitte omistada.

Sukeldumisvõimelisi kaat´reid arendas Põhja-Korea.

[Kilo Tango]

...

Sukeldumisvõimelisi kaat´reid arendas Põhja-Korea.

On olemas ka USA-l ja teistel riikidel. PK arendamine ei tee neid automaatselt kuidagi halvaks.

[gorilla]

Aru ma ei saa miks nad 650mm torpeedot selle jama jaoks ei kasuta.

https://en.wikipedia.org/wiki/Type_65_torpedo

Vähe usutav et Nikolajevi tehast omav Ukr ei oma know-howd selle kohta.

Aretad sellele jurakale mingi ujukiga sat.antenni külge ja kogu lugu.

[Kilo Tango]

Max sõiduulatus 100 km. Ei ulata.

[Drax]

Max sõiduulatus 100 km. Ei ulata.

Kas oleks mõeldav kasutada nende märkamatuks laskeulatusse toimetamiseks mehitamata pealveedroone?
Kaheastmeline torpeedo .

[Kapten Trumm]

UKR mereväe lahenduseks praegu ongi võimsalt (st tiibrakettidega) relvastatud kerged alused.
Kui vene luure avastab, et kuskil dokis on mõni suur sõjalaev ehituses või remondis, siis hävitatakse see tiibrakettidega enne kui midagi valmis saab. Moskiitolaevastikku saab aga ehitada vaikselt ja salaja ning neid on ka pärast lihtsam peita. UKR territooriumil või selle läheduses on mitme suure jõe hiiglaslikud suudmealad, mis pakuvad peitmiseks häid võimalusi, samas on meri ligi.

Miks ma nii arvan? Põhjendan:
1. väikesi ja kergeid aluseid saab toota mitmel pool tsiviilpaaditehastes, nii Ukrainas kui välismaal. Ei vaja suurt laevatehast (hea sihtmärk) ja seejuures kasutada ka tsiviilsõlmesid ja tehnoloogiaid.
2. taolist tootmist saab hajutada, mistõttu on VF-l selle segi pommitamine keerukas probleem.
3. kui UKR mehitamata alused suutsid pääseda Sevastopoli Põhjalahele (kus venelaste laevad seisavad), siis kahtlemata pääsevad ka mehitatud 15-20 m alused niikaugele, et oma 25 km lennukaugusega raketid lendu saata.
4. kui algab lahing Krimmi vabastamiseks, pole pääsu merepaiskeoperatsioonidest, Ropuchaga Krimmi randa jõuda on vähe lootust.
5. mõnekümne km klassi lennukaugusega tiibrakette ja asjassepuutuvat muud varustust on täna võimalik liitlastelt saada.
6. peagi tuleb UKR armeel forsseerida kilomeetrite laiune Dnepr, seda ei saa hästi teha põhju täistopitud telkmantli abil ujudes nagu 1944 Emajõel.

[URR]

UKR mereväe lahenduseks praegu ongi võimsalt (st tiibrakettidega) relvastatud kerged alused.

Eeldan, et mõeldud on tingivat kõneviisi, st “oleks”. Vastasel korral on tõe kriteerium praktika ja saame näha.

1. väikesi ja kergeid aluseid saab toota mitmel pool tsiviilpaaditehastes, nii Ukrainas kui välismaal. Ei vaja suurt laevatehast (hea sihtmärk) ja seejuures kasutada ka tsiviilsõlmesid ja tehnoloogiaid.

Tõsi, aga seda “juppi” mis laeva/paadi ja raketi vahele käib, enam kuuri all valmis ei tee.

3. kui UKR mehitamata alused suutsid pääseda Sevastopoli Põhjalahele (kus venelaste laevad seisavad), siis kahtlemata pääsevad ka mehitatud 15-20 m alused niikaugele, et oma 25 km lennukaugusega raketid lendu saata.

Ebatõenäoline. Esiteks on suuremad ja kergemini avastatavad, teiseks on teist korda üllatust keerulisem saavutada.

4. kui algab lahing Krimmi vabastamiseks, pole pääsu merepaiskeoperatsioonidest, Ropuchaga Krimmi randa jõuda on vähe lootust.

Kas see on see sama asi, mida seni meredessandiks on nimetatud?

[URR]

Irooniat kõrvale jättes viis see rünnak mind mõttele, et tegelikult peaks Eestil olema võimekus luua sarnaseid "veepealseid torpeedosid"...

Enne hanke algatamist peaks paar küsimust är avastama.
1. Mis oleks selle relvasüsteemi eesmärk? Eeldan, et Balti laevastiku uputamine tema kodusadamas. Minugipoolest.
2. Kas uus võime tuleb olemasolevatele/arendatavatele lisaks või millegi asemele? Kui esimest, tuleb leida raha ja inimesed. Ma ilmselt ei avalda riigisaladust kui kirjutan, et mereväe praeguse võimearenduse juures on kõige keerulisem punkt personal. Kui teist, siis millest loobuda?
3. Kuidas me plaanime seda relvasüsteemi kasutada? Vastase peabaasis või oma merealal? Üksikult või massina? Kui palju “paadikesi” on eeldatavalt vaja (+ need, mida kasutatakse väljaõppeks ja ükskõik millisel põhjusel ära lõhutakse)? Kuidas saada üle vastase vastumeetmetest, mida ta praegu palehigis leiutab? Milliseid luure- ja juhtimissüsteeme on vaja, et see kõik toimiks? Kui palju raha ja inimesi tegelikult vaja on, et seda kõike käima saada/käigus hoida? Kuidas see haakub olemasolevate Eesti ja liitlaste sõjaplaanidega?
4. Tagasi 1. ja 2. küsimuse juurde: kas 3. punkti valguses eesmärgid ikkagi täidetakse, kas selline lahendus on jõukohane ja kas kuidagi teisiti paremini ei saaks?
Kui küsimued on vastatud, siis, igatahes! Poodi ja kuuri alla paate/laevu ostma/ehitama.

Mis puutub võrdlusesse trummipaatidega, siis ainus sarnasus on, et Ukraina paadid on raketikaatritest väiksemad. Kasutamise eesmärk, meetod ja tehnika on erinevad.

[Kilo Tango]

Irooniat kõrvale jättes viis see rünnak mind mõttele, et tegelikult peaks Eestil olema võimekus luua sarnaseid "veepealseid torpeedosid"...

Enne hanke algatamist peaks paar küsimust är avastama.
1. Mis oleks selle relvasüsteemi eesmärk? Eeldan, et Balti laevastiku uputamine tema kodusadamas. Minugipoolest.
2. Kas uus võime tuleb olemasolevatele/arendatavatele lisaks või millegi asemele? Kui esimest, tuleb leida raha ja inimesed. Ma ilmselt ei avalda riigisaladust kui kirjutan, et mereväe praeguse võimearenduse juures on kõige keerulisem punkt personal. Kui teist, siis millest loobuda?
3. Kuidas me plaanime seda relvasüsteemi kasutada? Vastase peabaasis või oma merealal? Üksikult või massina? Kui palju “paadikesi” on eeldatavalt vaja (+ need, mida kasutatakse väljaõppeks ja ükskõik millisel põhjusel ära lõhutakse)? Kuidas saada üle vastase vastumeetmetest, mida ta praegu palehigis leiutab? Milliseid luure- ja juhtimissüsteeme on vaja, et see kõik toimiks? Kui palju raha ja inimesi tegelikult vaja on, et seda kõike käima saada/käigus hoida? Kuidas see haakub olemasolevate Eesti ja liitlaste sõjaplaanidega?
4. Tagasi 1. ja 2. küsimuse juurde: kas 3. punkti valguses eesmärgid ikkagi täidetakse, kas selline lahendus on jõukohane ja kas kuidagi teisiti paremini ei saaks?
Kui küsimued on vastatud, siis, igatahes! Poodi ja kuuri alla paate/laevu ostma/ehitama.

Mis puutub võrdlusesse trummipaatidega, siis ainus sarnasus on, et Ukraina paadid on raketikaatritest väiksemad. Kasutamise eesmärk, meetod ja tehnika on erinevad.

Tegelikult ei saa nendele küsimustele foorumis ammendavalt vastata.

1. Lisaks sellele (kodusadamas uputamisele) on tegelikult veel olukordi, kus sellised "poolpealveetorpeedod" oleks kasulikud. Näiteks juhuks, kui tiibraketid on otsas ja juurde ei saa. Või vastase üle koormamiseks sissetulevate ohtudega. Kindlasti on veel juhtumeid. Kõik ei tule lihtsalt pähe. Lisaks saaks sellistel sõidukitel teoreetiliselt olla märksa suurem löögiulatus, kui torpeedodel või rakettidel.
2. Vaat seda rahastamise asja mina ei oska küll öelda. Ma saan aru, et see on debiilne vastus, aga sisuliselt peaks selline otsustamine käima läbi kasu/kulu analüüsi. Ehk siis hindama, kas nimetatud lahendusega saavutatav lisavõimekus on piisav, et selle alla raha panna. Ilma põhjalikumalt stsenaariumeid analüüsimata ja omamata vähematki aimu, mis see kõik maksta võib, ei saa sellele küsimusele tegelikult vastata. Vbl. oleks see hea teema mõnele akadeemiat lõpetavale tudengile närimiseks.
3. See kasutamine on samuti punktidega 1 ja 2 seotud. Neile ei ole võimalik foorumi tasandil tegelikult korralikku vastust anda. Ja kas peaks? Mis puutub vastumeetmetesse, siis sellised poolallveelaevad saab lahendada ka nii, et need suudavad ajutiselt sukelduda. Ehk siis tegemist on küll veest kergema sõidukiga igal ajahetkel, kuid veealuste tiibadega antakse piisav allapoole vektor, et suunata see mõneks ajaks vee alla. Nähes venelaste abitust vastumeetmetega olemasolevate ohtude vastu, ei kujuta ette, et nad suudaks edukalt tõrjuda midagi sellist, millega nad varem kohtunud pole.

Pikk jutt lühikeseks - foorumi tasandil saab ideid loopida. Nende sisuline analüüs on ikkagi töö, mida põhimõtteliselt võib ju keegi üritada siinkohal teha, aga see jääb paratamatult pealiskaudseks ja vaieldavaks. Küll võiks see olla mõne tudengi lõputöö analüüsi subjekt näiteks.