Ja juba siis väitsid ametnikud, et põhiprobleem on erihoolekande kohtade puudus ja psüühikahäirega inimesi pole lihtsalt kusagile panna.
Sellest on viisteist aastat möödas.
Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekanne Eestis
Käsiraamat 2000/2001
Meil pole olnud algusest peale isegi ülevaadet, kui palju meil psüühilise erivajadusega inimesi üldse on.
Siin polegi nagu midagi imestada, et kohti ei jätku, kui ööpäevaringse hooldusteenuse "ümberreformimisel" võeti juba 1998-2000 suundumus neid kohti vähendada ja asendada need muude "asendustegevustega"Täpset riiklikku statistikat psüühikahäirete esinemise ja leviku ning psüühilise erivajadusega inimeste ja nende arvu kohta Eestis (nagu ka paljudes teistes riikides) ei peeta....
...
Andmed esmasjuhtude kohta.
Psühhiaatri poole pöördunud inimeste arv (juhtumeid üldse) ~ 35 000
Esmaseid skisofreeniasse haigestumise juhte aastas 400-500
Psüühika- ja käitumishäirete alusel esmakordselt vaeguriks tunnistatud isikuid aastas 900-1100
Psüühika ja käitumishäiretega vaegureid kokku ~ 6 500
Suunatud ööpäevaringsele hooldamisele hooldekodusse aastas 150-250
Kõik psühhiaatri poole pöördunud inimesed ei ole erivajadusega
suure tõenäosusega on psüühilise erivajadusega inimeste arv Eestis suurusjärgus 6000-7000
...
....Seega, seadused ja regulatiivid justkui on olemas, aga samal ajal ei ole ka. Paljud seadusesätetest reaalses elus senini tegelikult "ei tööta" ja vähemalt teatud osades ilmselt ei hakkagi kunagi töötama. Ka hilisemaid seaduste täiendusi ja parandusi pole tehtud niivõrd seaduste sisemise ja omavahelise loogika korrastamiseks ning kooskõlastamiseks, kuivõrd hädavajaduse sunnil aukude lappimiseks. Nii mõnelgi juhul pole sisemisel korrastamisel ka erilist mõtet (näiteks sotsiaalhoolekande seaduse puhul) kuna nende paradigmaatilised põhialused on praeguseks üsna lootusetult vananenud, mistõttu nad on vaja uutelt alustelt uuesti välja töötada....
...
Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekande üldise korralduse muutmise peamiste põhjustena võiks välja tuua kaks asjaolu:
· riiklikult finantseeritav teenuste süsteem oli jäik ja selles puudusid igasugused alternatiivid asutuses ööpäevaringsele hooldamisele
· psüühilise erivajadusega inimeste arv ja osutatavate teenuste mahud ei olnud omavahel kooskõlas (vastavalt ligikaudu 5000 isikut ja veidi vähem kui 3000 kohta hooldekodudes), millest tingituna ligi pool sihtgruppi kuuluvatest isikutest ei saanud üldse mingeid teenuseid...
...
Esimeseks konkreetseks sammuks kogu psüühilise erivajadusega inimeste hoolekande süsteemi korrastamisel võiks lugeda erihooldekodudesse suunamise peatamist 1998.aastal. Samal aastal viidi spetsiaalse hindamisinstrumendiga läbi erihooldekodudes, kool-kodudes ja mõnes psühhiaatriahaiglas viibivate psüühikahäiretega inimeste seisundi hindamine. Edasine teenuste süsteemi korrastamine on paljuski tuginenud just neile hindamistulemustele.
[PS. See on see hetk, kui neid, keda varemalt hinnati, et peab saatma "erihooldekodudesse", enam sinna ei saadetud ja võeti vastu põhimõtteline otsus, et "psüühilise erivajadusega inimesed võivad rahulikult ka ilma psüühilise erivajadusega inimestega koos elada". Selle asemel loodi päevakeskused ja alustati päevakeskuste teenuse rahastamisega - märkus by Fucs]
1998.a. kasutati kogu sektori eelarvest 100% hooldamisele hooldekodus. 1999.a. eraldati päevakeskuse kui esimese institutsioonivälise teenuse finantseerimiseerimiseks 2% kogu sektori kuludest, kusjuures finantseeriti ainult erihooldekodudest eraldiseisvaid päevakeskusi. 2000.aastal lisandus päevakeskuse teenusele rehabiliteerimise teenus ning kulud nendele kahele teenusele moodustasid kokku juba 9% kuludest. Alates 2001. aastast toimub psüühilise erivajadusega inimeste hoolekande finantseerimine 9 teenuse baasil, kusjuures kulutused asutusevälistele hoolekandeteenustele on kasvanud 20%-ni kogukulutustest.
http://raulpage.org/erivajadus/inimesed.htmlÖöpäevaringne hooldusteenus.
Kohti:
1998 - 2580 kohta
1999 - 2700 kohta
2000 - 2730 kohta
edasine suundumus:
2001 - 2200 kohta
2002 - 1800 kohta
2003 - 1500 kohta
2004 - 1200 kohta
2005 - 900 kohta
2014 olime jõudnud siis järgmisse olukorda
2013 lõpu seisuga oli riigis kokku 35626 psüühikahäirega inimest, 5678 kohta erihoolekande teenuseid vajavatele patsientidele ja järjekorras ootas 1051 inimest. Oluline märkus: need 5678 erihoolekande teenuse kohta ei = ööpäevase erihoolekande teenuse kohtadega!Domineeriva puudena psüühikahäirega inimeste arv on kõige suurem Tartu maakonnas (ligi 3000 inimest), järgneb Ida-Viru maakond (ligi 2500 inimest) ja Jõgeva maakond (umbes 2100 inimest). Kõige vähem on neid Hiiu maakonnas (alla 100 inimese). Elanike arvuga võrreldes on psüühikahäirega inimesi kõige sagedamini Jõgeva maakonnas (6,7% elanikest) ja Põlva maakonnas (6,5%) ning kõige harvemini Harju maakonnas ja Hiiumaal (0,9% maakonna elanikest). Psüühikahäirega (domineeriv puue) inimestest 65% on raske puudega, 25% keskmise puudega ja 10% sügava puudega.
Psüühilise erivajaduse all mõistetakse psüühikahäireid, mis on rahvusvahelises haiguste klassifikaatoris (RHK-10) esitatud klassifikatsiooni alusel psüühika- ja käitumishäired F00–F9911. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on domineeriva puudena psüühikahäirega või vaimupuudega ning liitpuudega (liitpuude koosseisus psüühikahäire või vaimupuue) inimeste seas diagnoosipõhiselt kõige sagedasemaks diagnoosigrupiks orgaanilised, k.a sümptomaatilised psüühikahäired (diagnoosigrupp F00‒F09). Sellele järgnevad vaimse alaarengu diagnoosigrupp (F70–F79) – ligi iga kuuendal, meeleoluhäired (F30‒F39) – igal kümnendal ning skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired (F20–F29) – igal kaheteistkümnendal inimesel.
Psüühikahäirete mõiste hõlmab nii psüühiliselt haigeid kui vaimse alaarenguga isikuid.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel on erihoolekandeteenuste peamised saajad isikud, kelle põhidiagnoosiks on vaimne alaareng (42%) ning skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired (39%).
Allikas: Erihoolekande arengukava aastateks 2014–20202013. aasta lõpus sai erihoolekandeteenuseid 5036 inimest 5678 teenusekohal ning teenuste järjekorras oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2014. aasta jaanuari seisuga 1051 inimest. Arvestades, et Eestis on kokku 35 626 psüühikahäirega inimest, ei tundu erihoolekandest tuge saavate inimeste arv võrreldes kogu psüühikahäirega isikute osakaaluga väga suur. Sotsiaalkindlustusameti 31.10.2013 andmetel oli õigus erihoolekandeteenust taotleda 41718 inimesel, kuid nad ei olnud seda teinud ehk ei olnud end järjekorda pannud ega teenust saanud). Seega on erihoolekandeteenuste õigustatud potentsiaalseid taotlejaid lisaks praegustele teenusesaajatele ja järjekorras olijatele ligi kolm korda (2,65 korda) enam. Aastatel 2014–2020 võivad neile lisanduda vähemalt need 1067 11–17-aastast psüühikahäirega last ja noort, kes üksnes east tingitult ei
kuulu erihoolekandeteenuste saajate potentsiaalsesse sihtrühma.
https://www.sm.ee/sites/default/files/c ... 4-2020.pdf
2017
Psüühikahäirete esinemine Eestis kasvab
...samal ajal...Kokku tehti Eestis mullu ligi 247 000 psühhiaatri vastuvõttu...
Psüühika- või käitumishäire diagnoositi mullu 91 033-l psühhiaatri vastuvõtul viibinud isikul, mis on 3,3% enam kui 2015. aastal. Ülejäänud patsiendid tunnistas psühhiaater terveks või diagnoosis närvisüsteemihaiguse....
Esmakordselt registreeriti psüühika- või käitumishäire mullu 25 732 korral (2,7% rohkem kui aasta varem).
https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/ ... tis-kasvabPsühhiaatria haiglaravile suunatute arv on viimastel aastatel vähenenud ja neid oli 5% vähem kui 2015. aastal, ravi pikkus oli keskmiselt 18 päeva.
2021
2021 oli psüühilise erivajadusega inimesi Eestis juba ligi 55 000
St. 2198 ööpäevaringset erihoolekandekohta. Ja nendest omakorda on 94 kohta ainult "kohtumääruse alusel hullarisse saadetutele".2021. aasta lõpus oli 7326 täidetud erihoolekande teenuskohta, neist 70% toetavatel ning 30% ööpäevaringsetel erihoolekande teenustel
AKF Kriku viidatud artiklis on kirjeldatud muuhulgas nt. järgmist olukorda, kus kohtuotsusega inimene määrati lõpuks ööpäevaringsele erihooldekande "teenusele"
No vot mina ei saa jätkuvalt aru, kuidas me sinnamaani oleme jõudnud, et alles siis hakatakse kohtu kaudu inimest kusagile saatma.„Seal kodus olid toolid laudade külge seotud ning ema ja vanaema käisid ringi, kiiver peas ja lambanahast paks puhvaika seljas. Lihtsalt sellepärast, et raske vaimse alaarenguga tütar tuli neile pidevalt kallale,“
Kas te kujutate ette tavainimeste elu koos ühises elukeskkonnas sellise erivajadusega inimesega "kuniks ükskord kohus otsustab", et jah, vat nüüd on minek. Või ka ei otsusta....
Kui mitu kuud või aastat sellele eelnes ja oodati, et probleem saaks mingi lahenduse?
Kinnisesse asutusse saab paigutada inimese üheks aastaks. Kohtunikel tuleb iga aasta neid otsuseid uuendada ja seejuures küsitakse alati ka arsti arvamust.
Kusjuures tahan siinkohal ära mainida, et skisod pole nö "tavalised hullud" ega "hullukesed". Neil on üldjuhul väga terav mõistus, väga hea loogika ja loogiline mõtlemine, nad on erakordselt kavalad, sealhulgas oskavad teatud kogemustest õppida ja varjata oma seisundit ning esmapilgul alati üldjuhul näevad välja nagu normaalsed, mõistlikud ja tervemõistuslikud kodanikud (petavad võõra ja tausta mitteteadva inimese üldjuhul ära).Kui asjaga on kiire, on võimalik panna inimene 40 päevaks psühhiaatriahaiglasse ravile. Kui aga ilmneb, et haigus ägeneb aina sagedamini ja seetõttu on inimene pidevalt kas endale või teistele ohtlik, tuleb ta suunata juba aastaks kinnisele erihoolekandeteenusele. Selliste inimeste seas on esiteks skisofreenikud, kes ei tule luuludest enam välja. Haigus ei taandu ja on pidevalt ägedas faasis.
Nad on suutelised välja mõtlema väga keerulisi tegevuskavasid ja sündmuste juhtimise konstruktsioone ja tegutsema väga pikalt enne, kui nende vaimne seisund ja luulud võivad sedavõrd süveneda ja muutuda nii kriitiliseks, et nende tegevus vajab juba jõuga sekkumist. Lühidalt- nad ei ole lollid ega hullud.
KOKKU 94 KOHTAKohtumäärusega suunamise korral osutavad ööpäevaringset erihoolekandeteenust kaks asutust: Hoolekandeteenused AS, kus on selleks Merimetsa (32 teenuskohta) ja Sillamäe üksus (32 teenuskohta), ning Viljandi haigla (30 teenuskohta).
Lõpetuseks konstateeritakse, et "Uusi kohti ei ole ega ka tule"...Probleem on teada olnud aastaid ja võtab üha tõsisemaid pöördeid.
"Olukord on tingitud sellest, et antud teenuskohtade vajaduse tõusu ei osatud prognoosida,“ vastab sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Kadri Mets.
Ma olen suhelnud nendel teemadel erinevate sotsiaaltöötajatega ja nende hinnang/arvamus on, et meil on kordades rohkem neid isikuid, keda oleks vaja suunata ööpäevaringsele erihoolde kohale ja nendest ainult väike osa jõuab sinna.
Ma olen suhelnud kahe tipp-psühhiaatriga nendel teemadel kes mõlemad on öelnud, et jah, neid inimesi kes tegelikult vajaksid erinevate muude meetmete asemel pigem seda ööpäevaringset erihoolet on tegelikult rohkem, kui neid sinna jõuab. Nemad võivad küll teha patsiendile psühiaatrilise ekspertiisi ja anda sinna juurde oma arvamuse, aga kuna praktikas neid õnnetuid inimesi pole võimalik kusagile pikemaks ajaks paigutada, siis mingi lahenduse saavad ainult need juhtumid, kus tõesti enam edasi kusagile minna ei ole. Ja nagu AKF Kriku poolt viidatud artiklist selgub, saab ka kohus neid suunata kinnisesse raviasutusse ainult üheks aastaks, misjärel peavad tulema uued ekspertiisid ja kohtuotsused. Ja seda nimetatakse "ravile saatmiseks". Ka neid, kelle kohta on teada, et mingit ravi ei olegi ja inimest terveks ravida ei saagi. Pelgalt psühiaatri ja/või arstide konsiiliumi arvamus ei ole siin meil enam juba ammu määrav. Ravi- ja/või erialaarst ei saa pikendada ravialuse "ravil viibimist" rohkem, kui seadus ette näeb. Ja seadus näeb ette, et ainult arsti(de) arvamuse/diagnoosi/soovituse baasil saab vaimse puudega isikut ravile saata maksimaalselt 40-ks päevaks.
***
21.12.2022
90-aastane vanadaam ootab siiani riigilt erihooldekodukohta oma tütrele, kes on terve elu olnud tema hooldada
https://epl.delfi.ee/artikkel/120117010 ... a-hooldada90-aastane Elvi Lageda on tütar Ivi sünnist saati 58 aastat tema hooldaja olnud....
...
„Endiselt olen Ivi igapäeva elu-olu toimetaja, kuid riigi silmis ma hooldaja ei ole, sest olen liiga vana. Reaalsuses teen seda ju endiselt,“ ütleb Elvi Lageda. Kui ta üritas tütre hooldamise eest hooldajatoetust taotleda, teatati talle, et selleks ta ei kvalifitseeru, sest talle endale on haigete jalgade tõttu puue määratud....
...Euroopa fondide raha eest ehitati üle Eesti uusi maju, kus inimestel võimaldatakse elada kogukonnas ja iseseisvamalt. Tegelikult tähendas see, et neisse uutesse hoonetesse saadeti elama senised kliendid, kes enne elasid suurtes asutusetüüpi erihooldekodudes, tihtilugu vanades mõisates. Uusi teenuskohti selle suure reformi käigus ei tekkinud. „Kohti vabaneb vaid üksikuid, kui keegi eest ära sureb,“ tõdeb Külli Urb Tallinna puuetega inimeste kojast....
...Üle 2000 inimese, kellel on psüühiline erivajadus, on mingit laadi teenuse järjekorras. Kõige raskem on seis ööpäevaringsete kohtadega, neid ootab kokku 1320 isikut üle Eesti. Praegu saab ööpäevaringseid teenuseid 2818 inimest. Toetavate erihoolekandeteenuste järjekorras on kogu Eesti peale 893 inimest....