Teema juurde tagasi. Rait Pikaro noorte narkomaaniast:
Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Rait Pikaro rõhutab esmalt, et ⅔ noori – me räägime selles intervjuus eelkõige alla 18-aastastest, 15–16-aastastest kooliõpilastest – pole uuringute järgi kunagi narkootikume tarvitanud. Ja siis on väike osa neid, kes on korra proovinud ning umbes 15% selliseid, kes on jäänud tarvitama.
Selge see, et kui saame vihje, et keegi müüb koolis, siis me ei taha minna teda sinna koerte ja helikopteritega tabama. Esmalt me ütleme: lõpeta ära. Oma oskuste piires tahame teada, milles on probleem, miks ta sinna maailma läks. See pole küll alati nii, aga vaadates noorte lugusid, siis enamasti hakkab müümine pihta tarvitamisest, sellele järgneb sõpruskonnas müümine, sealt minnakse edasi juba sotsiaalmeediasse ehk linna pealt ostjaid otsima. Tarvitamine ei ole aga karistamise koht.
Enamiku nende juhtumite puhul, kus oleme noored tarvitajad ja diilerid tabanud, lapsevanemad teavad. Küsimus ongi, kuidas nad on tegelenud. On vanemaid, kes käivad lapsega psühholoogi juures, on suhelnud sotsiaaltöötajatega. Ja siis on vanemad, kes ütlevad, et teadsid, vestlesid ja sinna see jäigi. Lootsid, et äkki läheb paremaks, kasvab välja. Küsimus ongi selles, kas vanem peab seda häbistavaks, ei julge ega taha sellega tegeleda, kellegagi rääkida. Näiteks arvab, et suguvõsa maine on rikutud. Või ta tegeleb probleemiga, läheb otsib abi. Alustab kasvõi narko.ee lehelt. Sest politsei sekkumine on viimane, kõige hullem aste.
Faktiliselt ma saan rääkida sellest, et me siiski tabame ka alaealisi diilereid. Jah, võrreldes täisealistega kümneid kordi vähem, aga nad on olemas. Noortega vesteldes kuuleme, et aidatakse sõpra. Teine nüanss on iseenda ravimine, näiteks kanepiga. See on muret tekitav suundumus. Põhjendatakse, et koolis ei lähe hästi, sotsiaalsed suhted ei ole väga head ja siis keegi ütleb, et aga kuule, kanep aitab lõdvestuda ja rahustada. Tuuakse ette positiivne, aga tulemus on, et siis sa rahustad end juba iga päev ning oledki lõpuks seal maailmas selline, kes hakkab ainet teistele andma, müüma, kiitma hea rahustina. Jällegi, see on üks viis, kuidas endale selgitatakse, et see on hea asi. Aga see pole ju tõde, kui vaadata tervisemuresid ja seda, et ega probleemid ei kao.
Me näeme tegelikult tõesti harva, et meie huviorbiiti sattunud, menetluse läbinud, kriminaalasjas kahtlustatud olnud ja kohtu läbinud noor toimunut kordaks. Enamasti saavutame siiski selle mõju. Ilmselt on palju kasu ka sellest, et noori ei panda vangi. Kohtuotsustes on kirjas, et nad ei tohi tarvitada narkootilisi psühhotroopseid aineid, vaja on minna sotsiaalprogrammi, läbida käitumiskontroll. Mõni peab ka psühholoogi juurde minema. Arvan, et paljuski on need meetmed tõhusad. Aga need on tõhusad siis, kui me jälgime selle noore kulgu tähelepanelikumalt, ning jälle jõuan ma tagasi vanemate ja kooli juurde. Kas see on päriselt paranemine või ta konspireerus rohkem? Mina tahan uskuda, et enamik noori sai asjast aru. Nad said valusa õppetunni. On noori, kes ütlesid, et öö arestimajas mõjus neile selginevalt ja nad ei taha selle asjaga rohkem tegemist teha.
Tänaseks teame uuringutest, et mõjutusmeetmena ei toimi koolinoorte puhul aga õpilaste teadlikkuse suurendamine erinevate uimastite kohta, sest see võib muuta õpilased hoopis teadlikumaks. Ei toimi seegi, kui endised uimastitarvitajad oma kogemusi jagavad. Ja kui räägitakse, et politseinikud võiksid teha juhuslikke reide ja narkoteste, siis teaduslikult on tõestatud, et seegi mõjub risti vastupidi.
Kinni peetud alaealiste diilerite perede taustu vaadates näeme ju kõlama jäävat problemaatilisust. Ei, need pole vaesed pered. Tegemist on täiesti heal majanduslikul järjel olevate peredega, aga väga mitmelgi puhul kasvatab last kas üks vanem, või kui üks vanematest ei saa hakkama, võtab teine üle. See on aga tulekahju kustutamine, lapsega pole enne tegeldud. Ühel juhul tuli välja, et mõlemad vanemad on küll olemas, aga uurija emotsionaalne hinnang oli, et vanemad teevad ainult nii palju, kui seadus nõuab: söödavad ja katavad. Nad ei tee sisulist tööd ja laps tunnetab seda.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120145064 ... -kambrisse