Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Fucs »

Kriku kirjutas: 26 Jaan, 2023 18:32
Kostja naasmisel xxx asuvasse korterisse tuleb kohtu poolt määratud eestkostjal abistada kostjat oma korteriga seotud kohustuste täitmisel.
Mina saan aru, et järgmise nõude saab vajadusel esitada eestkostja vastu.
Põhimõtteliselt saab muidugi. Seejuures on kohane ära märkida, et "korteriga seotud kohustused" on peamiselt ja eelkõige üüri maksmine, KÜ juhatuse liikme lubamine oma korterisse, et hinnata nt. kaasomandi hooldus- ja/või remondivajadust (veeravestid, torustikud, keskküte jms), remondimeeste lubamine oma korterisse kaasomandi eseme hoolduseks ja/või parandamiseks jms. Need on n.ö. "mõjuvad põhjused". Mõjuv põhjus "korteriga seotud kohustustes" on ka kodaniku enda ja teiste ohutuse tagamine (tuleohutus - pliidid/söögi tegemine, elektri- ja gaasiseadmed, ahiküttega elamises küttekolded jms; nakkusohutus - parasiidid, mustus, lemmikloomad jms).

Muu häiring (sõimlemine, solvamine, karjumine, müra tekitamine jms) on eraldi teema.

Kui selle tekitajaks on adekvaatne ja eeskostet mittevajav isik ja häiring on pidev, korduv (korduvusega on eraldi teema, kas "iga päev", "iga nädal", "iga kuu" või "kaks korda aastas", teisi piisavalt häiriv (jälle eraldi teema, milline tegevus on piisavalt häiriv, kas korduva puhul on tegemist ühe ja sama häiringuga või erinevatega jne) siis oleneb, kas seda on võimalik kõrvaldada/talutavatesse piiridesse saada ka muude meetmetega, mitte tingimata korteriomandi võõrandamisega. Korteriomandi võõrandamine on äärmine meede, millest püütakse hoiduda hetkeni, kui kõikidele on selge, et muudmoodi ei saa. Selle "selguseni" jõudmiseks võib kuluda väga pikk aeg ja mitu kohtuskäiku.

Kui selle tekitajaks on "süüdimatu" kodanik, siis lisanduvad asjaolud, mida on kohtuotsustes, millede lingid ma siia panin, mitmes kohas põhjalikult selgitatud. Psüühikahäirega kodaniku puhul on need "piirid" mida peab ületama, et korteriomand sundvõõrandada, laiemad kui adekvaatse kodaniku samalaadse käitumise puhul. Üldjuhul tekitavad nad "häiringuid" hooti, teatud intervalliga. Vahepeal on perioodid kui ei tekita. Kui kodanik häirib teisi piisavalt väga tihti ja intervallid on väikesed või olematud, siis on lootust korter sundvõõrandada, aga seda juhul, kui kodanikule tagatakse asenduselamine kusagil (üldjuhul sotsiaalkodus või erihoolekande asutuses). Kui kodanik häirib teisi üks öö, see lõpetatakse politsei ja kiirabi sekkumisega ning ära viimisega ja kodanik saab seejärel ravi, siis oleneb haigusest ja ravimitest, on võimalik kodaniku käitumine allutada mõistlikesse piiridesse ravimite abil näiteks 3 kuuks või vahel nt isegi 6 kuuks. Seejärel kodanikul tuleb jälle uus hoog ja ta häirib jälle teisi üks vbk kaks-kolm ööd ja päeva kuni järjekordse meditsiini poolse sekkumiseni. Seega häiring ei ole pidev ja häiringu lõpetamine allub muudele meetmetele kui korteriomandi võõrandamine. Seejuures tuleb silmas pidada, et kogu teema ei ole üheselt mõõdetav ega mõistetav ega ühe lause ega väitega ära seletatav, sest erinevad kohtud ja kohtunikud võivad erinevalt hinnata, kas häiring on piisav või mittepiisav ja kas muud rakendatavad meetmed on piisavad või mittepiisavad.
Omakorda oleneb siis häiringu spetsiifikast ja korduvuse sagedusest ning sellest, kui häälekalt oma rahulolematust teised kodanikud avaldavad (kas KOV-i ja/või kohtuinstantse pommitatakse hommikust õhtuni kaebekirjade ja avaldustega või mitte, kas kohus menetleb teemat esimest, viiendat, kümnendat või kahekümnendat korda jms).

Eeskätt loetakse "probleemi lahenduseks" seda, et psüühikahäirega kodaniku häiringuid on võimalik ka muude vahenditega lõpetada.
Kusjuures "korduvuse" hindamisest "piisava põhjusena" kohtud üldjuhul hoiduvad (ülal toodud ühes mingis kohtuotsuses, kus KÜ esitas apellatsioonikaebuse, oli see välja toodud).

Eelmises postituses toodud "Eestkoste. Koostaja Andra Olm. Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik 22.08.2019" dokumendis on muuhulgas kirjas, et
on oluline silmas pidada, et eestkostjal puudub kohustus eestkostetava eest isiklikult hoolitseda.... eestkostet tuleb kasutada nii harva kui
võimalik ja nii väikeses ulatuses, kui võimalik.
Jällegi, loomulikult võib ja saab minna jälle uue teemaga kohtusse ja nõuda, et eestkostja kasutaks oma eeskostet rohkem kui kasutab, kui tema tegevus ei anna teiste arvates piisavaid tulemusi.

Aga kusagil on mõistlikuse piir ja teised ei saa oma elu eesmärgiks võtta ja seda sisustada ainult sellega, et käia mõne "hullu" teema lahendamise pärast mööda kohtuid.

Kui KÜ-st selle teema valguses rääkida siis ülevaatlikuse huvides lihtsustatud stsenaarium:

* Kodanik X tegevus ei ole vastuvõetav ja on väljakannatamatu kaaskodanikele.
* Kaaskodanikud pöörduvad KÜ juhatuse poole avalduste, kaebuste ja nõudega probleem lahendada.
* KÜ pöördub kodanik X poole ja palub häiringud lõpetada.
* Kodanik X ei lõpeta, tulevad uued kaaskodanike kaebuste ja avalduste laviinid.
* KÜ pöördub kodanik X poole ja hoiatab, et kui häiringud ei lõppe, pöördub KÜ tema vastu kohtusse ja nõuab korteriomandi võõrandamist.
* Kodanik X ei lõpeta.
* KÜ peaks (tungivalt soovituslik ja vajalik) organiseerima ja tagama, et kodanik X häiringute puhul oleks alati tehtud politsei väljakutse. Kohus nõuab tõestusmaterjale ja kui politsei on sellel aadressil KORDUVALT käinud ning protokollid teinud, siis kohus küsib nende kohta materjalid politsei käest välja ja need on kohtus hiljem asjakohased ning pädevad tõendid.
* Niisiis, KÜ või teised kaaskodanikud on teinud korduvalt politseile väljakutseid kodanik X aadressil ja tõestusmaterjal on olemas.
* KÜ viib läbi üldkoosoleku päevakorraga "Kodanik X korter see ja see võõrandamise nõudmine vastavalt § see ja teine"
* KÜ peab saama kokku sellise otsuse langetamiseks seadustes nõutud üldkoosoleku kvoorumi ja langetama vastava otsuse (suurte ühistute puhul. 100 ja rohkem korteriomandit, on see keeruline, problemaatiline kuid hädaga ja tohutute jõupingutustega siiski tehtav).
* Siinkohal muutub probleemseks asjaolu, et kodanik X võib häirida üksnes nt. 20 korteriomandi omanikke, teistel võib olla 2savi", sest see neid otseselt ei puuduta. KÜ peab tegema liikmete seas eelnevalt vastavat selgitustööd. On lihtsam, kui kodanik X häirib juba praktiliselt kõiki.
* KÜ saab üldkoosoleku vastava otsuse langetatud.
* KÜ peab andma kodanik X-ile mõistliku aja aega korteriomandi võõrandamiseks, vastasel korral pöördutakse kohtu poole.
Korteriühistu üldkoosoleku otsuses tuleb vastu võtta otsus nõude esitamiseks ühe või mitme korteriomaniku vastu, et nad võõrandaksid neile kuuluva(d) korteriomandi(d) ning määrama korteriomandite vabatahtlikuks võõrandamiseks mõistliku tähtaja. Mõistlikuks tähtajaks loetakse üldjuhul 3-6 kuud, sest selle aja jooksul on võimalik korteriomand võõrandada. Loomulikult võib nimetatud aja pikkus sõltuda konkreetse korteriga seotud asjaoludest ning turusituatsioonist piirkonnas.
http://www.biin.ee/korteri-voorandamise ... esitamine/
* Kodanik X ei lõpeta ega võõranda korterit talle võimaldatud aja jooksul vabatahtlikult.
* KÜ pöördub kohtusse nõudega korteriomand võõrandada.
* Siinkohal vahemärkusena, et KÜ peab kohe jälgima, et kõik oleks aetud õigesti ja komakohad ning lauseehitused igal pool dokumentides oleks õiged. Meil seda probleemi pole olnud, aga teistes KÜ-des küll.
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =224232983
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =223656241
* Kohus asub asja arutama.
* Kohtuarutelu käigus tekib kohtunikul kahtlus, et kodanik X võib olla mitteadekvaatne. See võib tekkida kohe esimesel kohtumenetlusel aga võib tekkida ka korduval. Kohus määrab kodanikule kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tuvastamaks, kas kodanik on süüdiv.
* Kui see on esimene kord, siis võib ekspert esitada teistsuguse otsuse kui korduval menetlemisel.
* OK. Jätame vahepealsed võimalikud vaidlused vahelt välja. Oletame, et ekspertiis tuvastab, et kodanikule on ilmselt või kindlasti vaja eeskostet.
* Edasi on variandid, kas kohus küsib kodanik X lähisugulastelt või lähisugulastelt ja KOV-ilt arvamust eeskoste vajalikkuse ja teostatavuse kohta ning langetab nende põhjal mingi otsuse, või alustab eeskoste määramise menetlust kohtu algatusel.
* Kodanik X saab eestkoste ja kohtunik langetab korteriomandi võõrandamise asjus keelduva määruse/otsuse.
* Kodanik X ei lõpeta.
* KÜ pöördub omaste ja KOV poole, et jätkuvalt on probleem.
* Kodanik X ei lõpeta.
* KÜ kutsub välja politsei ja kiirabi, et häiring lõpetada.
* Kiirabi viib kodanik X ära
* Kodanik X naaseb mingi aja pärast ja on mingi periood rahulik.
* Kodanik X alustab uuesti.
* KÜ kutsub välja politsei ja kiirabi, et häiring lõpetada, ning pöördub eeskostja poole nõudega tagada häiringute lõpetamine või vastasel korral pöördutakse uuesti kohtu poole.
* Kiirabi viib kodanik X ära
* Kodanik X naaseb mingi aja pärast ja on mingi periood rahulik.
* Kodanik X alustab uuesti. KÜ kutsub politsei.
* KÜ kutsub uuesti kokku üldkoosoleku päevakorraga "Kodanik X korter see ja see võõrandamise nõudmine vastavalt § see ja teine".
* KÜ saab uue üldkoosoleku otsuse selle kohta, et kuna häiringud jätkuvad, siis nõutakse korteriomandi võõrandamist.
* KÜ annab kodanik X-ile ja/või eestkostjale "mõistliku aja" korteriomand ise võõrandada.
* Korteriomandit ei võõrandata, kodanik X on tagasi toodud ja häiringud jätkuvad.
* KÜ esitab hagi kodanik X ja eeskostja vastu nõudega korteriomand võõrandada. Lisada tuleb uute politseiväljakutsete kohta dokumendid tõestuseks, et häiring pole lõppenud.
* KOV saab teada, et algataud on uus kohtuasi ja võtab tarvitusele meetmed: Laseb kodanik X-le määrata pikem (tahtele alluv või tahtele mittealluv) ravi. Selleks kuulatakse uuesti ära nii kodanik X kui erialaspetsialistid (psühhiaatrid). Vajadusel tehakse uus eksperthinnang.
* Kodanik viiakse erihoolekande teenust saama.
* Korteriomandi võõrandamise kohtuasjas keeldutakse korteriomandi võõrandamist nõudmast, sest häiring on lõpetatud ja asjaolud langesid ära. Võidakse määrata ka rehabilisatsiooniplaani koostamise kohustus kui seda varem pole tehtud. Rehabilisatsiooniplaanis on kirjas, et kodanik X psüühhikahäire allub ravile ja ravimitele ning saab suurepäraselt hakkama kui ravimeid võtab.
* Kodanik naaseb kuu või kolme pärast, ravimeid ei võta.
* Olenevalt viimati manustatud ravimitest (ja kuuseisust 8) ) algab kõik otsast peale kas nädala, kuu, kolme kuu või kuue kuu pärast.
* KÜ kutsub politsei. KÜ pöördub eestkostja poole ja kirjeldab olukorda (mina nt. "kutsusin kokku" KOV-is "ümarlaua" kuhu pidid tulema omavalitsusjuht või tema abi, KOV sotsiaalosakonna vanemspetsialist, probleemse kodaniku omaksed, psühhiaater, politsei esindaja, KÜ esindaja ja võimalusel perearst... aga kuhu lõpuks tulid ainult sotsiaalosakonna juhataja, kodaniku üks laps ja KÜ esindaja), ning nõuab probleemile lahendust.
* KOV kurdab, et hoolekandekohti (rääkimata erihoolekandekohtadest) ei ole ja KOV-il puudub võimalus kodanikku ümber paigutada. KOV teeb kodaniku lapsele ettepaneku ise otsida koht mõnes erahoolekande asutuses. Laps ütleb, et on otsinud aga kohti ei ole ja kui mõni on, siis käib rahaliselt üle jõu ning palub KOV-il see koht leida. KÜ on seisukohal, et neid see ei huvita, kes mida kellele leiab või ei leia ja laps ning KOV koostöös peaks leidma lahenduse, kuidas kodanikule ravimeid kodus (vajadusel sunniviisiliselt) saab manustada, kui ta ravimeid ei võta. KOV lubab konsulteerida psühhiaatriga ja perearstiga. Laps on nõus kodaniku ise arsti juurde viima, kuid see keeldub ja väevõimuga ei saa. Lauale jäävad kaks võimalust: psühhiaater või perearst külastab ise kodanikku ja teeb vajalikud pikatoimelised süstid (sest iga päev suukaudsete ravimite tarvitamist ja manustamist ei ole võimalik kodustes tingimustes kontrollida) VÕI kui kodanik neid sisse ei lase, siis kutsutakse politsei ja kiirabi, sisenetakse jõuga ja allutatakse tahtevastasele ravile. KÜ seisukoht on, et KÜ-le on oluline, et saavutataks vastav tulemus - rahu majas ja selle saavutamise meetmete üle otsustamine ei kuulu KÜ pädevusse.
* Kodanik X on mingi periood normaalne, kuid häiringud algavad uuesti.
* KÜ kutsub politsei.
* Kodanik X viiakse minema.
* Kodanik X tuuakse tagasi.
* Häiringud jätkuvad.
* KÜ pöördub eestkostja poole ähvardusega uuesti kohtusse minna.
* Kodanik X viiakse pikemaks ajaks erihoolekande teenusele ja/või tahtevastasele ravile. Häiring on lõpetatud, asjaolud on ära langenud. Rehabilisatsiooniplaan ja muud eksperdid kirjutavad hinnanguid, et kodaniku ravi allub ravimitega ravile ja ta pole teistele ega endale ohtlik.
* KÜ pöördub kohtu poole. Vajalik võib olla (kuid ei pruugi - oleneb asjaoludest ja tõenditest mida on saadud ja suudetud lisaks koguda) uue KÜ üldkoosoleku kokkutusmine ja uue täiendava otsuse langetamine.
* Kohus langetab otsuse, et korterit ei sundvõõrandata, sest see on äärmuslik meede ja kõiki muid võimalikke meetmeid pole veel rakendatud. Kuna kodanik X ravi allub ravimitele ja ravimeid võttes esile kerkivad vähemolulised häiringud ei ole piisavad, siis tuleb eeskätt tagada, et kodanik X võtaks ravimeid.
* KÜ-l puudub ülevaade, mis vahepeal kuskil üldse toimub või ei toimu. Järgmiseks indikaatoriks, et ilmselt "ei toimu" või "toimub teatud puudustega" on asjaolu et:
* Häiringud jätkuvad.
* KÜ kutsub politsei ja ähvardab jälle KOV-i ning omakseid.
* KOV või omaksed pöörduvad kohtu poole, et kodanikule määrataks tahtevastane ravi ja/või erihoolekanne pikkusega KUNI 1 aasta (ja/või kõik muud ajaperioodid, mis sinna vahele mahuvad).
* Kohus otsustab, et OK ja tekib KUNI 1 aastane paus ning rahu.
* Kodanik X tuuakse tagasi.
* Häiringud jätkuvad.
* jne
* KÜ-l puudub ülevaade, mis vahepeal kuskil üldse toimub või ei toimu. Järgmiseks indikaatoriks on olukord, kus kodanik X jälle öösel kell 1 laamendab, KÜ kutsub politsei, politsei kutsub päästeameti ja kiirabi, võtab ühendust omastega. Laps võtab järgmine päev ühendust KÜ-ga ja teatab, et kodanik X -il on nüüd juba pikemat aega uus sugulasest eestkostja, kes paraku pidi vahepeal Eestist natuke pikemaks ajaks ära minema ja ilmselt kodanik X ei ole vahepeal jälle ravimeid võtnud... aga nüüd peaks mingi aeg rahu olema, sest kodanik X viidi nüüd jälle minema ja vähemalt kuu aega teda tagasi ei tooda....

Kas on mõtet jätkata?
Sinna nimekirja saaks pikkida vahele tegelikult ka tegevused, mida me lisaks tegime, et kodanik üldse perearsti nimistusse saada, diagnoosid talle saada, eestkoste talle saada, KOV tegutsema panna, lapsed tegutsema panna (viimane on olnud suht ebaproduktiivne ja perspektiivitu - teatud muutused me lõpuks isegi saavutasime, aga ei midagi erilist)

Seal stsenaariumi esimeses otsas on tegelikult kirja pandud jamade eel veel korduvalt sama rada ringiratast järgivad erinevad "häiringud".
Need olid siis, kui kodanik X polnud veel diagnoosi saanud ja tal polnud ka üheski perearsti nimistus. Aasta siis oli 2012
Kuna KÜ sai alati kohe suht alguses "jaole", siis kohtuvaidlusi nendest ei tekkinud, aga oleksid võinud tekkida.
Ja kordan, neid erinevaid kodanik Y ja Z-te on mitu ja nende "häiringud" on erinevat laadi. Praegu käib jutt kodanik X kohta.

Esmane häiring oli see, et kodanik X hakkas igalpool esitlema ennast kui KÜ juhatajat ja igasuguseid töid jms tellima.
Oli piisavalt ettevõtteid, kes kodanik X pädevust ja KÜ juhatusse kuuluvuse fakti ei kontrollinud ning asusid tellimusi täitma.
Hea, et sai jaole "enne kopa maasse lükkamist" või "korterist torude mahalõikamist"...


Järgmised "häiringud" olid sellised, kus kodanik X pani korduvalt KÜ nimel kinni näiteks mõne suurema SPA (koos konverentsisaali, sauna- ja veekeskusega), et "seal suure ühistuga üldkoosolek pidada". Õnneks sealt kontakteeruti "tagasiside raames" minuga ja küsiti üle, kas see broneering on õige... vähemalt ühel korral aga seda ei tehtud (ja kõiki juhtumeid ma ilmselt ei tea). See lõppes ära kui "SPA-d otsa said" ja igalpool juba teati kellega tegu.


Järgmised "häiringud" olid need, kui kodanik X võttis kätte ja esitas kaebekirju KÜ vastu kõikmõeldavatesse instantsidesse (alustades KOV-iga ja lõpetades prokuratuuriga - oma sõnul pöördus ka KAPO-sse). Olid ajad, kus kohaliku meedia (ajaleht) esindaja viibis kodanik X kutsel KÜ üldkoosolekutel, sest seal hakatakse igasuguseid asju kohe paljastama...
No see võttis jälle oma aastakese aega enne, kui KOVid, prokuratuur ja meedia sai aru, et tegemist on ilmselt psüühhikahäirega kodanikuga. Ametlikult oli ta aga normaalne.


Järgmised häiringud olid need, kui kodanik X hakkas käima mööda linna erinevate ettevõtete kontoreid ja seal rääkima, kuidas KÜ-s on tegelikult sisse seatud litsimaja. Lisaks sellele, et on kohapealne litsimaja on KÜ juhatus KÜ rahade eest ostnud auto, millega KÜ juhataja poeg sõidab taksot ja veab tellimuse peale klientidele litse. Raamatupidaja kantis kõik rahad oma arvele ja ostis maja kus käivad ehitustööd KÜ rahade eest.
Lihtsalt, astus suvalisse ettevõttesse sisse ja rääkis. Kui ta oli pool linna läbi käinud, hakati mulle helistama, sest mind teatakse üsna hästi ja küsiti, et mis krdi jama see on ja kes see kodanik selline üldse on... ja mis toimub?
See oli esimene kord kui kaalusin tõsiselt kohtu poole pöörduda. Konsulteerisin ühe tuttava maakohtu kohtunikuga ja ühe tuttava prokuröriga. need ütlesid, et tegemist võib ilmselt olla psühhikahäirega kodanikuga ja enne tuleks see asi selgeks teha. Et pöördu alustuseks omaste poole, nemad ilmselt teavad, millise arsti juures ta käib, mis haiguseid põeb jne.

Pöördusin siis kodanik X laste poole küsimusega, kas kodanik X on terve ja süüdiv? Vastati, et tal on teatud probleeme vahel aga asi on kontrolli all ja nemad ei näe probleemi. Kirjeldasin siis tekkinud olukorda ja ülaltoodud häiringuid palvega viia kodanik X arsti juurde ja tuvastada kas ta on süüdiv või mitte. Sest kui on süüdiv, siis ma lähen laimu levitamise teemaga tema vastu kohtusse. Ja kui ei ole süüdiv, siis palusin midagi ette võtta, et see jama lõpetada, või vastasel korral ma pöördun kohtu poole juba laste endi vastu, kes midagi ette ei võta.


Järgmine häiring oli järgmine:
Kodanik X oli saanud kinnistusraamatust KÜ liikmete nimekirja ja alustas kontrolli "seaduserikkumiste üle" mis puudutab korterite üürile andmist.
Käis ukse tagant ukse taha, alustas meeldivat vestlust ja püüdis vaikselt välja pinnida, kas tegemist on korteriomanike või üürnikega. Edasi uuris üürnikelt "muu maastjailmast" jutu sees, et mis tingimustel nad korterit üürivad ja kas üürilepingus on ikka kõik nende õigused kaitstud, sest igasugu sullereid on...

No kuna.. ma ei tea, lambist pakun, et ca 80% välja üüritud korteritest olid üürile antud ilma lepinguta või leping oli, aga üürile andja polnud seda deklareerinud ja ei maksnud üüritulu pealt tulumaksu, siis kodanik X peilis need enam-vähem kõik välja ja teatas omanikele, et teeb majanduskuritegude kohta kaebuse prokuratuuri.


Järgmine häiring oli järgmine:
Kodanik X tegi kindlaks (uuris välja) enamus ühistu liikmete perekonna kohta käivad andmed (kas vanemad on ja kes, kas lapsed on ja kes ning kus töötavad jne). Oma mingi suvalise tahte saavutamiseks siis juhul, kui kodanik keeldus teda toetamast või abistamast, pöördus nende endi ja/või pereliikmete tööandjate poole kus hakkas väitma igasuguseid asju. eelmise häiringu kirjelduse raames nt. teatas, et "teie töötaja/alluv tegeleb seal ja seal majanduskuritegudega" või, et "teie töötaja/alluv/õpilane tegi seda või teist". Mina sain sellest teada kunagi hiljem siis, kui kodanikud hakkasid hirmunult KÜ poole pöörduma jutuga, et kodanik X (kes väidab, et on juhatuse liige) esitab mingeid kaebuseid sinna või tänna.

Lõpuks oli kodanik X-il selline pädev andmebaas juba, et inimesed hakkasid teda kartma ja sõna otseses mõttes "mööda seina ääri käima". Kui kodanik X oli avalikus ruumis, siis kõik põgenesid. Naabrid ei julenud korterist väljuda ja üritasid püsida korteris hiirvaikselt, et kodanik X nende kodus olemisest haisu ninna ei saaks. Mina KÜ esindajana aga ei saanud põgeneda ja silmi kinni panna, ning tänu sellele kujunes mul paari esimese aasta jooksul kodanik X-iga välja "erisuhe" :mrgreen: Kuna mind polnud ka võimalik läbi lähedaste terroriseerida ja mõjutada ning ma ei allunud ka tema otsesele psüh.terrorile, siis kodanik X tundis vist esmakordselt teatavat "abitust" ja talle oli see täiestu uus olukord, kus ta ei suuda teist inimest mõjutada nii nagu ta tahab. Seepärast võttis ta lisaks muudele jamadele eraldi ette spetsiifilise ja ainuisikulise "ristiretke" minu vastu... aga see on eraldi teema.

Kui juba läks plätramiseks siin, siis üks näide kodanik X tegevusest "ebasõbraliku naabri vastu".
Üks teine kodanik (kodanik A) oli jäänud tööta ja kasvatas üksinda alaealist last. Kodanik X läks selle juurde ja rääkis umbestäpselt sellist juttu:

"vaat, mina olen juba vana ja ei jaksa aga sina oled töötu ja sul on nii raske praegu üksinda last kasvatada. Tule korista mu korterit korra nädalas ja ma maksan sulle selle eest mingi summa, et saaksid paremini hakkama"

Kodanik A võttis rõõmuga pakkumise vastu ja käis kuu aega koos alaealise lapsega kodanik X abis korterit koristamas. Tassis suured vaibad välja ja kloppis õues ära jms. Kui kuu sai täis läks siis töö eest raha küsima. Kodanik X andis purgi hapukurki ja saatis minema. Kodanik A ei olnud rahul ja käis kodanik X korduvalt rääkimas, et neil oli kokkulepe ja kodanik X on teda tüssanud ja kui kodanik X töö eest raha ei maksa siis läheb politseisse. Kodanik X saatis kodanik A kurele öeldes, et kui kuskile lähed, siis alles saad, kuna kasutasid alaealist tööle sundimiseks.

Pärast järjekordset sõnasõda ühel päeval, läks kodanik X ise kodanik A ukse taha ja pakkus lepitust öeldes, et "ma praegu kohe ei saa maksta, aga OK ma pärast pensioni päeva maksan sulle tehtud töö eest". Kodanik X pakkus kodanik A-le ka muuhulgas ühte toalille potti, et kingib talle, sest kodanik X ise ei saa ja ei taha enam selle eest hoolitseda. Et võta, sul on neid rohkem ja nagunii kastad ja istutad neid pidevalt ümber. Kodanik A võttis lillepoti vastu ja leppis kodanik X-iga ära.

Pärast "pensipäeva" midagi ei juhtunud ja kodanik A läks uuesti kodanik X ukse taha.
Kodanik X saatis kodanik A kukele ja ütles, et praegu on juba ilmnenud uued asjaolud, mille tõttu X keeldub A-le midagi maksmast. Nimelt olevat X tuvastanud, et kodanik A olevat tema korterist koristamise käigus ära varastanud hunniku väärisesemeid....

Järgmiseks oli päev-kaks hiljem kodanik A hirmunud kõne mulle, sest ta ei osanud kellegi poole oma murega pöörduda.
Kodanik A oli täiesti paanikas ja suure vaevaga sain tema jutust aru järgmist:
Kodanik A hakkas kodanik X kingitud lille mulda potis vahetama ja avastas lillepotti peidetud kuldesemed...
Pikema vestluse käigus siis saingi kogu loo ka mina teada.

Või juhtum, kus jälle käis korteri piiramine politsei jm poolt ning korterisse väevõimuga sisenemiseks oli vajalik kellegi lähedase nõusolek ja luba.
Kuna kõik lapsed elavad kusagil teiselpool Eesti otsas, siis leiti suhtkoht lähedalt kodanik X õdevend (kumb, jätan täpsustamata). Vana inimene juba. pensionär, halb tervis jne. See siis tuli kohale ja andis erandkorras omapoolse loa ja nõusoleku. Kodanik X sai sellest teada ja kui ta hullarist järjekordselt koju tagasi kärutati, võttis oma õdevenna ette. Ilmselt verbaalselt ja muud eespool juba kirjutatud arsenali pädevad mõjutusvahendid. Mina ei tea mis või kuidas. Igatahes kui oli jälle sama olukord ja jälle viimases hädas tema poole pöörduti, siis õdevend keeldus tulemast ja mingit luba või nõusolekut andmast. Tema abiaasa ütles, et kodanik olevat olnud pärast viimast olukorda ja kodanik X tagasipöördumist ning töötlemist infarktieelses seisundis, tema tervis on nüüd väga halb ja tema ei taha enam midagi kodanik X-ist teada ega kuulda.

No seal oli veel üht-teist jamasid kodanik X-iga ja kohati isegi (üli)koomilist (vbl kunagi viitsin kusagile ka markantsemad seebiooperid kirja panna... naljanurka nt :D )

Need jamad olid esimestel aastatel. Viimane õdevanda juhtum aga kõvasti hiljem, ca 2-3 aastat tagasi.
Edasi läks aga aina hullemaks.

Järgmiseks algas telefoniterror.
Ta oli oma andmebaasi saanud ka hunniku telefoninumbreid. Minu oma oli nagunii avalik ja ma olin põhimõtteliselt kohustatud 24/7 reageerima, sest kunagi ei võinud teada, kas midagi tõsist ka tegelikult juhtunud ei ole, millele peab KÜ kohe reageerima.

Selle telefoniterrori käigus ajas ta hulluks lisaks KÜ-le ka nt KOV-i, kuhu ta samuti hommikust õhtuni helistas.
Kõnede sisul ei taha peatuda, sest need on jaburad, peamiselt ähvardavad.
Ühel hetkel sai villand ja ostsin spetsiaalselt sellise telefoni (no toona olid veel nutiplutid alles uus teema ja iga nuputeloga ei saanud tel.numbreid blokkida), kus sai telefoni numbri ära blokkida. Üksikjuhtumil sai paluda ka numbri blokkimist teleteenuse pakkujalt.
Kodanik X läks siis nt raamatukokku vm kus oli juurdepääs asutuse avalikule telefonile ja jätkas nendelt numbritelt.
Ka need läksid bloki alla.
Edasi läks ostis kodanik X hunniku kõnekaarte, vahetas SIM kaardi ära ja andis aga minna.
Läksid ükshaaval bloki alla.
Vahel kasutas kellegi teise telefoni. puges külje alla, et olge nii hea kas te saaksite korraks mulle oma telefoni anda, mul on katki ja hädasti vaja korraks helistada. Head inimesed andsidki.
Läksid bloki alla.

Ühel hetkel avastasin, et mulle ei saa enam helistada osad KÜ liikmed, sest nad on kodanik X-ile andnud millalgi oma telefoni korraks kasutada ja mina olen pannud numbri bloki alla....
traküll :twisted:

Kurjad kirjad ja helistamised omastele, et korjaku X-ilt telo ära. See hakkab üle mõistuse minema.
Ei saa korjata, sest X elab üksina, kaugel teises linnas, vanainimene, midagi võib juhtuda ja ta ei saa siis helistada....
Orgunnisime siis spetsell telo ja telefoniteenuse, kust sai helistada ainult hädaabi numbritele ja kolmele muule telefonile.
Kodanik X läks ostis omale uue telo, pani uue SIM-i sisse ja tivoli käis edasi.

Tänaseks on sellega see seis, et ta enam telosid juurde ei osta ja kõnekaarte vist ka. Tundub on leppinud, et mulle ei saa mingi valemiga helistada.
Suhtlus käib ainult läbi kodanik X ühe lapse, kui midagi on.

Nüüd viimased kolm neli aastat on siis põhiliseks häiringuks see, et kodanik X-il sõidab mingi hetk süstemaatiliselt "katus ära" ja umbes seitsmendal päeval (kui on täiskuu siis varem) pärast esimeste ilmingute esilekerkimist (hakkab ma ei tea kellele ja kuhu helistama ja kõrgendatud häälel rääkima ning kohati karjuma telefoni JA paneb teleka või raadio volume põhja, et teda ei saaks pealt kuulata - kostub kõrvalkorteritesse) jõuab asi niikaugele, et hakkab toas (või aknal) lõhkuma, kolistama, karjuma. Kui see tihti jätkub ka peale 23...24 siis jälle politsei, päästeamet ja kiirabi...

JA! sellele vaatamata me saime hakkama isegi 11 kuud kestnud maja täieliku renoveerimisega, kus ehitajad jm staff pidi pidevalt kodanik X (aga ka kodanik Y ja Z jt) korterisse saama ! See oli eraldi filigraanne, minu poolt läbi viidud ja juhitud erioperatsioon :mrgreen:

Aga praegu tundub keegi siiski on, kes seal ilmselt vahepeal vaatamas käib (mul on andmed ühe sugulase kohta, et see käib nüüd pidevalt ja tundub, et info on pädev), sest paaril korral pärast "katuse ärasõitmise" esimeste ilmingute esilekerkimist on jäänud päev-kaks hiljem kõik uuesti vaikseks ja olukord on saadud kontrolli alla. Mina ei tea, mulle keegi ei ütle ega räägi, aga ilmselt siis keegi nüüd tõsiselt käib ja kontrollib, et kodanik X võtaks pidevalt ravimeid.

Ravimite võtmine hoiab teatud aja kontrolli all põhilisi eelpool toodud häiringuid, kuid nt helistamine KÜ-le (no ma pole ainus, siin KÜ-s on veel juhatuses inimesi, kes vahel tema kõnesid sadomasohhistlikult vastu võtavad - mina ei võta jätkuvalt juba 4 aastat) ja jaburduste ajamine teatud lainetena jätkub. Ka kirja teel.

Ja kõigele vaatamata pole 2022 seisuga olnud veel ühtegi aastat, kus vähemalt korra või kaks kodanik X korterit politsei, pääste ja kiirabi poolt piiratud poleks ja teda pärast seda mingiks ajaks jälle ära ei viida. Saab näha, mida toob aasta 2023 :D
Eestkoste vajadus ja värgid-särgid vaadatakse kohtu poolt vähemalt iga 5 aasta tagant uuesti läbi ja ma ei tea, mis otsuseid sealt edaspidi tulla võib.
Eestkostja võib ka igal ajal öelda, et ta enam ei saa, jaksa taha, suuda vms ja siis, kui just kohus eestkostet ära ei lõpeta, peaks eestkoste uuesti KOV kätte minema.

Nii kaua saab siis tegeleda teiste Y ja Z-tidega.

Ma oleksin ennast ogaraks kohtute vahel jooksutanud, kui ma iga segase (X;Y;Z jt) ja iga asja puhul ennast või KÜ-d esindades oleksin kohtu poole pöördunud, kuigi ainest on olnud. Ja on pöördutud ka.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Kriku »

Ma ütleks jällegi diskussiooni huvides, sest akf Fucs ise seda kahtlemata teab, et suur jagu siin loetletud häiringutest on sellised, mis ei tohikski käia korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 32 alla (sundvõõrandamine), vaid on olemuselt korteriomanike või -valdajate vahelised vaidlused. On väär arvamus, et KÜ peaks tegelema kõigega, mis majas toimub.

Kui minu ülemine naaber pidevalt lärmaks ja magada ei laseks, siis ma muidugi kutsuksin iga kord politsei ning katsuksin saavutada, et KÜ algataks sundvõõrandamise, KUID pöörduksin ka ise kohtu poole kasvõi kahju hüvitamise nõudega.

Akf Fucs muidugi on arvatavasti ka KÜ-d juhtides talle omaselt kannatlik ja pühendunud... Kui mina olin kunagi KÜ esimees, siis mulle ei tulnud pähegi, et võiks lubada kellelgi endale keset ööd helistada. Ma ei tea, kas keegi proovis, sest ma lülitasin telefoni alati õhtul välja, aga oletatavasti mitte. Meil oli 13 korterit ja kõik normaalsed inimesed.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Fucs »

:D
Jah olid ajad, kui ma olingi ka telefoni teel 24/7 kättesaadav, aga see "hüve" lõppes koos kodanik x telefoniterroriga ja seda "hüve" enam ei ole ... mis ei tähenda, et nad ukse taga 24/7 ei käi kui arvavad, et on vaja.
:twisted:

Meil on 135 korterit ja igasust rahvast.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Kriku »

Poiss sai põhikoolis arvatavasti depressiooni ja hakkas seda omaalgatuslikult maha suruma kanepiga. Järgnes esimene kriminaalkorras karistamine ning seejärel postiga LSD tellimine, mille järel pandi juba istuma. Vanglas sattus esimest korda psühhiaatria mõjuvälja. Nüüd on 24, saab enam-vähem hakkama, kuid vajab hooti siiski meditsiinilist abi: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1201 ... i-hea-olla

Tasuline, paljundama ei hakka.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Kriku kirjutas: 28 Dets, 2017 10:50 Hommikune blabla: Jürgen Rakaselja vastus Tiiu Viirale, kelle artikkel Tapa erikoolist siit mõne aja eest läbi käis. Üldine mull, milles ühtegi probleemi sisuliselt ei käsitleta ja statistikat ei esitata. Kui see ongi kõik, mis ministeeriumil öelda, siis... :roll:
Sama härra on aga mõnes muus küsimuses väga kategooriline:
„Karistusseadustik näeb mõjuvõimu kasutamisega suguühte või muu sugulise iseloomuga teo eest kuni 18-aastase isikuga ette kahe kuni kaheksa aastase vangistuse. Ja õpetaja ametirolliga loodud usaldus on karistusõiguse mõttes mõjuvõim kuni 18-aastase isiku suhtes,“ ütles Rakaselg. Mis puudutab aga mitteromantiliste suhete reguleerimist, siis see vajaks tema sõnul suuremat arutelu. „Mõjuvõimu kasutades platoonilise suhte loomine ei ole tõesti täna kriminaalkorras karistatav. Kas oleks põhjust see kriminaliseerida, vajaks laiemat arutelu. Eetikanormistikust tulenev ühemõtteline keeld oleks siin aga kindlasti möödapääsmatult vajalik.“
https://www.delfi.ee/artikkel/120148126 ... univ-punkt

Juriidiliselt täiesti harimatu inimese jutt (rääkimata sellest, et ta nähtavasti ei tea ka sõna "platooniline" tähendust), aga prioriteedid on paigas :wall: Selliste kaadritega ei saagi midagi paremaks minna.
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 3321
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Madis Reivik »

Kui mingil seltskonnal õnnestub see "platooniline suhe" ära kriminaliseerida siis ei jää koolidesse enam ühtegi meesõpetajat.
an2
Liige
Postitusi: 1371
Liitunud: 04 Dets, 2020 9:25
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas an2 »

Madis Reivik kirjutas: 26 Veebr, 2023 17:06 Kui mingil seltskonnal õnnestub see "platooniline suhe" ära kriminaliseerida siis ei jää koolidesse enam ühtegi meesõpetajat.
Meesõpetaja ei pea oma õpilaste seast endale sõpru otsima. Kui palju on viimaste aastate jooksul kiimlevaid õpetajaid liistule tõmmatud. Tean juhtumit, kus õpetaja valis igal aastal uue sõbra. Tüdrukud olid seitsmendas taevas, et õpetaja nendega süviti tegeles. Peale veenvat hoiatust hakkas põlveväristama ja põgenes koolist. Ma imestan, et keegi lühema süütenööriga isa pole kiimakotist teerulliga üle sõitnud. Või kui on, siis sellest ei räägita.
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Roamless »

On ka vastupidist nähtud, sai käidud 12ndas klassis, kui järsku üks 45 aastane korpulentne naisõpetaja tõmbas jalga nahksed liibukad ja oli omaarust väga seksikas, hiljem selgus ka põhjus, nimelt oli tal suhe 10nda klassi poisiga ja poisi täisealiseks saamisel, nad ka abiellusid. Tänapäeva mõistes puhas pedofiilia ja ega siis sellele ka kuigi hästi ei vaadatud ja tädi pühkis kiirelt kooli tolmu jalgadelt.
Teine näide, üks tänasel päeval väga tuntud tegelane oli sõbra klassijuhataja ja ajalooõpetaja, tüdrukuid ega poisse küll ei ahistanud, aga pidas klassiõhtutel ja väljasõitudel alaealistega ohtra alkoholiga pidusid, mille käigus ise nii ära kustus, et lohistati õpilaste poolt asemele. Jälle, tõeline eeskuju õpilastele.
Unforeseen consequences
Kasutaja avatar
lant
Liige
Postitusi: 356
Liitunud: 05 Apr, 2005 22:28
Asukoht: Järvamaa
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas lant »

an2 kirjutas: 26 Veebr, 2023 17:30
Madis Reivik kirjutas: 26 Veebr, 2023 17:06 Kui mingil seltskonnal õnnestub see "platooniline suhe" ära kriminaliseerida siis ei jää koolidesse enam ühtegi meesõpetajat.
Meesõpetaja ei pea oma õpilaste seast endale sõpru otsima. Kui palju on viimaste aastate jooksul kiimlevaid õpetajaid liistule tõmmatud. Tean juhtumit, kus õpetaja valis igal aastal uue sõbra. Tüdrukud olid seitsmendas taevas, et õpetaja nendega süviti tegeles. Peale veenvat hoiatust hakkas põlveväristama ja põgenes koolist. Ma imestan, et keegi lühema süütenööriga isa pole kiimakotist teerulliga üle sõitnud. Või kui on, siis sellest ei räägita.
Ohh jah.Tundub, et sa ei tea pooli asju mis tegelikult toimub :D Juba minu kooli ajal toimus kummalisi asju millest siin rääkimine ei ole sobilik.Hetke olukord on aga tegelikult hullem ja pole mingi saladus, et noortel hormoonid möllavad :) Huvitav mis juhtumeid sa küll tead :D Minu kooliaeg algas muide 68 aastal :)
Optimist õpib inglise keelt, pessimist-hiina, aga realist Kalashnikovi automaati.
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4058
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Some »

Ka minu esimene suhe oli minu õpetaja. Kestis ca 6 aastat. Tõsi, suhe algas peale kooli lõpetamist ja olin siis juba täisealine.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Kriku »

Roamless kirjutas: 26 Veebr, 2023 18:20nimelt oli tal suhe 10nda klassi poisiga ja poisi täisealiseks saamisel, nad ka abiellusid. Tänapäeva mõistes puhas pedofiilia
Ei ole. Pedofiilia on tõmme lasteealiste poole. 10. klassi õpilane on üldjuhul suguküps ja igal juhul ei ole lapseealine.

Ma ei tahtnud oma postitusega algatada diskussiooni õpetajaeetika üle - kui keegi magab õpilasega, kelle edasijõudmist ta peaks adekvaatselt kontrollima ja hindama, siis on huvide konflikt IMHO selge ning teemasse see ka ei puutu - vaid lihtsalt viidata teemas varem tsiteeritud kõrge riigiametniku padurumalale tekstile.
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 3321
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Madis Reivik »

Ei ole vaja instinktiivselt reageerida ja oponeerida.

Ma tahaks lihtsalt teada, milles seisneb "platoonilise suhte kriminaliseerimine". Mida tähendab "platooniline suhe" ja kuidas seda defineerida ja kuidas selle eest karistada.

Wikipedia:
"Platonic love (often lowercased as platonic love)[1] is a type of love in which sexual desire or romantic features are nonexistent or has been suppressed or sublimated, but it means more than simple friendship. "

Ehk siis palju õnne meesõpetajatele, kindlasti pole koolis ühtegi probleemset tüdrukut kellel on lollid aga agressiivsed vanemad ;) Ei ole mingit ohtu et teid süüdistatakse selles et te TEADLIKULT EI TAHTNUD romantiliserootilist suhet ... aarghh...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Kriku »

Midagi ei tähenda... Härra kasutab võõrsõnu nende tähendust teadmata...
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Roamless »

Pedofiilia on tõmme lasteealiste poole. 10. klassi õpilane on üldjuhul suguküps
10ndas klassis võivad olla ka 15 aastased, kes saavad 16-seks, pedofiilia piir tõsteti 14-16, kui mälu ei peta. Ehk siis nö piiri peal, aga seaduse järgi võib pedofiiliana tänapäeval käsitleda. Igal juhul 40+ ja 16 aastane ei ole mingisugune teema, et hüppaksid lapsevanemana rõõmust, kui teada saaksid. Suhe ei toimu ju just väga "võrdsetel" alustel.
Ma arvan, Kriku, kui sul oleks 14-16 aastane tütar, siis kergejõustikku sa teda vaevalt "ühe tunnustatud treeneri" juurde saadaks, missest, et "meedia ründab alusetult".
Unforeseen consequences
vaad
Liige
Postitusi: 249
Liitunud: 22 Juul, 2019 15:08
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas vaad »

Pidage meeles ka seda, et õpetaja on õpilase suhtes autoriteet ning suhe õpilasega võib olla loodud autoriteedi kuritarvitamise ja/või teiste manipulatiivsete võtete mõjul.

Isiklik arvamus on, et igasugused romantilised suhted üldhariduskooli õpetaja ja õpilase vahel on alati ebaterved ning vähemalt mingil määral võimu kuritarvitamine ning sellisel viisil käituvad õpetajad on seksuaalkurjategijad ja ärakasutajad.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist