Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Fucs »

Mina puutusin esmakordselt psüühikahäirega (võhivõõraste) inimeste teemadega kokku aastal 2008.
Ja juba siis väitsid ametnikud, et põhiprobleem on erihoolekande kohtade puudus ja psüühikahäirega inimesi pole lihtsalt kusagile panna.
Sellest on viisteist aastat möödas.

Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekanne Eestis
Käsiraamat 2000/2001

Meil pole olnud algusest peale isegi ülevaadet, kui palju meil psüühilise erivajadusega inimesi üldse on.
Täpset riiklikku statistikat psüühikahäirete esinemise ja leviku ning psüühilise erivajadusega inimeste ja nende arvu kohta Eestis (nagu ka paljudes teistes riikides) ei peeta....
...
Andmed esmasjuhtude kohta.
Psühhiaatri poole pöördunud inimeste arv (juhtumeid üldse)  ~ 35 000
Esmaseid skisofreeniasse haigestumise juhte aastas  400-500
Psüühika- ja käitumishäirete alusel esmakordselt vaeguriks tunnistatud isikuid aastas 900-1100
Psüühika ja käitumishäiretega vaegureid kokku  ~ 6 500
Suunatud ööpäevaringsele hooldamisele hooldekodusse aastas 150-250
Kõik psühhiaatri poole pöördunud inimesed ei ole erivajadusega
suure tõenäosusega on psüühilise erivajadusega inimeste arv Eestis suurusjärgus 6000-7000
...
....Seega, seadused ja regulatiivid justkui on olemas, aga samal ajal ei ole ka. Paljud seadusesätetest reaalses elus senini tegelikult "ei tööta" ja vähemalt teatud osades ilmselt ei hakkagi kunagi töötama. Ka hilisemaid seaduste täiendusi ja parandusi pole tehtud niivõrd seaduste sisemise ja omavahelise loogika korrastamiseks ning kooskõlastamiseks, kuivõrd hädavajaduse sunnil aukude lappimiseks. Nii mõnelgi juhul pole sisemisel korrastamisel ka erilist mõtet (näiteks sotsiaalhoolekande seaduse puhul) kuna nende paradigmaatilised põhialused on praeguseks üsna lootusetult vananenud, mistõttu nad on vaja uutelt alustelt uuesti välja töötada....
...
Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekande üldise korralduse muutmise peamiste põhjustena võiks välja tuua kaks asjaolu:

· riiklikult finantseeritav teenuste süsteem oli jäik ja selles puudusid igasugused alternatiivid asutuses ööpäevaringsele hooldamisele
· psüühilise erivajadusega inimeste arv ja osutatavate teenuste mahud ei olnud omavahel kooskõlas (vastavalt ligikaudu 5000 isikut ja veidi vähem kui 3000 kohta hooldekodudes), millest tingituna ligi pool sihtgruppi kuuluvatest isikutest ei saanud üldse mingeid teenuseid...
...
Esimeseks konkreetseks sammuks kogu psüühilise erivajadusega inimeste hoolekande süsteemi korrastamisel võiks lugeda erihooldekodudesse suunamise peatamist 1998.aastal. Samal aastal viidi spetsiaalse hindamisinstrumendiga läbi erihooldekodudes, kool-kodudes ja mõnes psühhiaatriahaiglas viibivate psüühikahäiretega inimeste seisundi hindamine. Edasine teenuste süsteemi korrastamine on paljuski tuginenud just neile hindamistulemustele.
[PS. See on see hetk, kui neid, keda varemalt hinnati, et peab saatma "erihooldekodudesse", enam sinna ei saadetud ja võeti vastu põhimõtteline otsus, et "psüühilise erivajadusega inimesed võivad rahulikult ka ilma psüühilise erivajadusega inimestega koos elada". Selle asemel loodi päevakeskused ja alustati päevakeskuste teenuse rahastamisega - märkus by Fucs]

1998.a. kasutati kogu sektori eelarvest 100% hooldamisele hooldekodus. 1999.a. eraldati päevakeskuse kui esimese institutsioonivälise teenuse finantseerimiseerimiseks 2% kogu sektori kuludest, kusjuures finantseeriti ainult erihooldekodudest eraldiseisvaid päevakeskusi. 2000.aastal lisandus päevakeskuse teenusele rehabiliteerimise teenus ning kulud nendele kahele teenusele moodustasid kokku juba 9% kuludest. Alates 2001. aastast toimub psüühilise erivajadusega inimeste hoolekande finantseerimine 9 teenuse baasil, kusjuures kulutused asutusevälistele hoolekandeteenustele on kasvanud 20%-ni kogukulutustest.
Siin polegi nagu midagi imestada, et kohti ei jätku, kui ööpäevaringse hooldusteenuse "ümberreformimisel" võeti juba 1998-2000 suundumus neid kohti vähendada ja asendada need muude "asendustegevustega"
Ööpäevaringne hooldusteenus.
Kohti:
1998 - 2580 kohta
1999 - 2700 kohta
2000 - 2730 kohta
edasine suundumus:
2001 - 2200 kohta
2002 - 1800 kohta
2003 - 1500 kohta
2004 - 1200 kohta
2005 - 900 kohta
http://raulpage.org/erivajadus/inimesed.html

2014 olime jõudnud siis järgmisse olukorda
Domineeriva puudena psüühikahäirega inimeste arv on kõige suurem Tartu maakonnas (ligi 3000 inimest), järgneb Ida-Viru maakond (ligi 2500 inimest) ja Jõgeva maakond (umbes 2100 inimest). Kõige vähem on neid Hiiu maakonnas (alla 100 inimese). Elanike arvuga võrreldes on psüühikahäirega inimesi kõige sagedamini Jõgeva maakonnas (6,7% elanikest) ja Põlva maakonnas (6,5%) ning kõige harvemini Harju maakonnas ja Hiiumaal (0,9% maakonna elanikest). Psüühikahäirega (domineeriv puue) inimestest 65% on raske puudega, 25% keskmise puudega ja 10% sügava puudega.
Hullud ja skisod 01.01.2013.png
Hullud ja skisod 01.01.2013.png (58.57 KiB) Vaadatud 2043 korda
Psüühilise erivajaduse all mõistetakse psüühikahäireid, mis on rahvusvahelises haiguste klassifikaatoris (RHK-10) esitatud klassifikatsiooni alusel psüühika- ja käitumishäired F00–F9911. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on domineeriva puudena psüühikahäirega või vaimupuudega ning liitpuudega (liitpuude koosseisus psüühikahäire või vaimupuue) inimeste seas diagnoosipõhiselt kõige sagedasemaks diagnoosigrupiks orgaanilised, k.a sümptomaatilised psüühikahäired (diagnoosigrupp F00‒F09). Sellele järgnevad vaimse alaarengu diagnoosigrupp (F70–F79) – ligi iga kuuendal, meeleoluhäired (F30‒F39) – igal kümnendal ning skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired (F20–F29) – igal kaheteistkümnendal inimesel.
Psüühikahäirete mõiste hõlmab nii psüühiliselt haigeid kui vaimse alaarenguga isikuid.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel on erihoolekandeteenuste peamised saajad isikud, kelle põhidiagnoosiks on vaimne alaareng (42%) ning skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired (39%).
2013 lõpu seisuga oli riigis kokku 35626 psüühikahäirega inimest, 5678 kohta erihoolekande teenuseid vajavatele patsientidele ja järjekorras ootas 1051 inimest. Oluline märkus: need 5678 erihoolekande teenuse kohta ei = ööpäevase erihoolekande teenuse kohtadega!
2013. aasta lõpus sai erihoolekandeteenuseid 5036 inimest 5678 teenusekohal ning teenuste järjekorras oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2014. aasta jaanuari seisuga 1051 inimest. Arvestades, et Eestis on kokku 35 626 psüühikahäirega inimest, ei tundu erihoolekandest tuge saavate inimeste arv võrreldes kogu psüühikahäirega isikute osakaaluga väga suur. Sotsiaalkindlustusameti 31.10.2013 andmetel oli õigus erihoolekandeteenust taotleda 41718 inimesel, kuid nad ei olnud seda teinud ehk ei olnud end järjekorda pannud ega teenust saanud). Seega on erihoolekandeteenuste õigustatud potentsiaalseid taotlejaid lisaks praegustele teenusesaajatele ja järjekorras olijatele ligi kolm korda (2,65 korda) enam. Aastatel 2014–2020 võivad neile lisanduda vähemalt need 1067 11–17-aastast psüühikahäirega last ja noort, kes üksnes east tingitult ei
kuulu erihoolekandeteenuste saajate potentsiaalsesse sihtrühma.
Allikas: Erihoolekande arengukava aastateks 2014–2020
https://www.sm.ee/sites/default/files/c ... 4-2020.pdf

2017
Psüühikahäirete esinemine Eestis kasvab
Kokku tehti Eestis mullu ligi 247 000 psühhiaatri vastuvõttu...
Psüühika- või käitumishäire diagnoositi mullu 91 033-l psühhiaatri vastuvõtul viibinud isikul, mis on 3,3% enam kui 2015. aastal. Ülejäänud patsiendid tunnistas psühhiaater terveks või diagnoosis närvisüsteemihaiguse....
Esmakordselt registreeriti psüühika- või käitumishäire mullu 25 732 korral (2,7% rohkem kui aasta varem).
...samal ajal...
Psühhiaatria haiglaravile suunatute arv on viimastel aastatel vähenenud ja neid oli 5% vähem kui 2015. aastal, ravi pikkus oli keskmiselt 18 päeva.
https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/ ... tis-kasvab

2021
2021 oli psüühilise erivajadusega inimesi Eestis juba ligi 55 000
2021. aasta lõpus oli 7326 täidetud erihoolekande teenuskohta, neist 70% toetavatel ning 30% ööpäevaringsetel erihoolekande teenustel
St. 2198 ööpäevaringset erihoolekandekohta. Ja nendest omakorda on 94 kohta ainult "kohtumääruse alusel hullarisse saadetutele".

AKF Kriku viidatud artiklis on kirjeldatud muuhulgas nt. järgmist olukorda, kus kohtuotsusega inimene määrati lõpuks ööpäevaringsele erihooldekande "teenusele"
„Seal kodus olid toolid laudade külge seotud ning ema ja vanaema käisid ringi, kiiver peas ja lambanahast paks puhvaika seljas. Lihtsalt sellepärast, et raske vaimse alaarenguga tütar tuli neile pidevalt kallale,“
No vot mina ei saa jätkuvalt aru, kuidas me sinnamaani oleme jõudnud, et alles siis hakatakse kohtu kaudu inimest kusagile saatma.
Kas te kujutate ette tavainimeste elu koos ühises elukeskkonnas sellise erivajadusega inimesega "kuniks ükskord kohus otsustab", et jah, vat nüüd on minek. Või ka ei otsusta....
Kui mitu kuud või aastat sellele eelnes ja oodati, et probleem saaks mingi lahenduse?
Kinnisesse asutusse saab paigutada inimese üheks aastaks. Kohtunikel tuleb iga aasta neid otsuseid uuendada ja seejuures küsitakse alati ka arsti arvamust.
:wall:
Kui asjaga on kiire, on võimalik panna inimene 40 päevaks psühhiaatriahaiglasse ravile. Kui aga ilmneb, et haigus ägeneb aina sagedamini ja seetõttu on inimene pidevalt kas endale või teistele ohtlik, tuleb ta suunata juba aastaks kinnisele erihoolekandeteenusele. Selliste inimeste seas on esiteks skisofreenikud, kes ei tule luuludest enam välja. Haigus ei taandu ja on pidevalt ägedas faasis.
Kusjuures tahan siinkohal ära mainida, et skisod pole nö "tavalised hullud" ega "hullukesed". Neil on üldjuhul väga terav mõistus, väga hea loogika ja loogiline mõtlemine, nad on erakordselt kavalad, sealhulgas oskavad teatud kogemustest õppida ja varjata oma seisundit ning esmapilgul alati üldjuhul näevad välja nagu normaalsed, mõistlikud ja tervemõistuslikud kodanikud (petavad võõra ja tausta mitteteadva inimese üldjuhul ära).
Nad on suutelised välja mõtlema väga keerulisi tegevuskavasid ja sündmuste juhtimise konstruktsioone ja tegutsema väga pikalt enne, kui nende vaimne seisund ja luulud võivad sedavõrd süveneda ja muutuda nii kriitiliseks, et nende tegevus vajab juba jõuga sekkumist. Lühidalt- nad ei ole lollid ega hullud.
Kohtumäärusega suunamise korral osutavad ööpäevaringset erihoolekandeteenust kaks asutust: Hoolekandeteenused AS, kus on selleks Merimetsa (32 teenuskohta) ja Sillamäe üksus (32 teenuskohta), ning Viljandi haigla (30 teenuskohta).
KOKKU 94 KOHTA
Probleem on teada olnud aastaid ja võtab üha tõsisemaid pöördeid.
"Olukord on tingitud sellest, et antud teenuskohtade vajaduse tõusu ei osatud prognoosida,“ vastab sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Kadri Mets.
Lõpetuseks konstateeritakse, et "Uusi kohti ei ole ega ka tule"...
:wall:

Ma olen suhelnud nendel teemadel erinevate sotsiaaltöötajatega ja nende hinnang/arvamus on, et meil on kordades rohkem neid isikuid, keda oleks vaja suunata ööpäevaringsele erihoolde kohale ja nendest ainult väike osa jõuab sinna.

Ma olen suhelnud kahe tipp-psühhiaatriga nendel teemadel kes mõlemad on öelnud, et jah, neid inimesi kes tegelikult vajaksid erinevate muude meetmete asemel pigem seda ööpäevaringset erihoolet on tegelikult rohkem, kui neid sinna jõuab. Nemad võivad küll teha patsiendile psühiaatrilise ekspertiisi ja anda sinna juurde oma arvamuse, aga kuna praktikas neid õnnetuid inimesi pole võimalik kusagile pikemaks ajaks paigutada, siis mingi lahenduse saavad ainult need juhtumid, kus tõesti enam edasi kusagile minna ei ole. Ja nagu AKF Kriku poolt viidatud artiklist selgub, saab ka kohus neid suunata kinnisesse raviasutusse ainult üheks aastaks, misjärel peavad tulema uued ekspertiisid ja kohtuotsused. Ja seda nimetatakse "ravile saatmiseks". Ka neid, kelle kohta on teada, et mingit ravi ei olegi ja inimest terveks ravida ei saagi. Pelgalt psühiaatri ja/või arstide konsiiliumi arvamus ei ole siin meil enam juba ammu määrav. Ravi- ja/või erialaarst ei saa pikendada ravialuse "ravil viibimist" rohkem, kui seadus ette näeb. Ja seadus näeb ette, et ainult arsti(de) arvamuse/diagnoosi/soovituse baasil saab vaimse puudega isikut ravile saata maksimaalselt 40-ks päevaks.

***

21.12.2022
90-aastane vanadaam ootab siiani riigilt erihooldekodukohta oma tütrele, kes on terve elu olnud tema hooldada
90-aastane Elvi Lageda on tütar Ivi sünnist saati 58 aastat tema hooldaja olnud....
...
„Endiselt olen Ivi igapäeva elu-olu toimetaja, kuid riigi silmis ma hooldaja ei ole, sest olen liiga vana. Reaalsuses teen seda ju endiselt,“ ütleb Elvi Lageda. Kui ta üritas tütre hooldamise eest hooldajatoetust taotleda, teatati talle, et selleks ta ei kvalifitseeru, sest talle endale on haigete jalgade tõttu puue määratud....

...Euroopa fondide raha eest ehitati üle Eesti uusi maju, kus inimestel võimaldatakse elada kogukonnas ja iseseisvamalt. Tegelikult tähendas see, et neisse uutesse hoonetesse saadeti elama senised kliendid, kes enne elasid suurtes asutusetüüpi erihooldekodudes, tihtilugu vanades mõisates. Uusi teenuskohti selle suure reformi käigus ei tekkinud. „Kohti vabaneb vaid üksikuid, kui keegi eest ära sureb,“ tõdeb Külli Urb Tallinna puuetega inimeste kojast....

...Üle 2000 inimese, kellel on psüühiline erivajadus, on mingit laadi teenuse järjekorras. Kõige raskem on seis ööpäevaringsete kohtadega, neid ootab kokku 1320 isikut üle Eesti. Praegu saab ööpäevaringseid teenuseid 2818 inimest. Toetavate erihoolekandeteenuste järjekorras on kogu Eesti peale 893 inimest....
https://epl.delfi.ee/artikkel/120117010 ... a-hooldada
Viimati muutis Fucs, 11 Jaan, 2023 15:36, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Kriku »

Fucs kirjutas: 11 Jaan, 2023 15:28Ja nagu AKF Kriku poolt viidatud artiklist selgub, saab ka kohus neid suunata kinnisesse raviasutusse ainult üheks aastaks, misjärel peavad tulema uued ekspertiisid ja kohtuotsused.
Artikli väitel ei saa neid sinna enam suunata ka pärast kohtuotsust, sest kohti selleks ei ole. Riik jätab lihtsalt kohtuotsuse täitmata.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Fucs »

Kriku kirjutas: 11 Jaan, 2023 15:35
Fucs kirjutas: 11 Jaan, 2023 15:28Ja nagu AKF Kriku poolt viidatud artiklist selgub, saab ka kohus neid suunata kinnisesse raviasutusse ainult üheks aastaks, misjärel peavad tulema uued ekspertiisid ja kohtuotsused.
Artikli väitel ei saa neid sinna enam suunata ka pärast kohtuotsust, sest kohti selleks ei ole. Riik jätab lihtsalt kohtuotsuse täitmata.
Jah. Ja see on siis meie tänane kõige uuem ja viimasem tase.
Ma ei saa aru, kuidas spetsialistid ei saa aru, MIKS me sellisesse olukorda oleme jõudnud.
Või kui nad saavad aru, aga pole aastakümnete jooksul midagi ette võtnud, siis on see juba n.ö. "kriminaalne" vastutustundetus.

Edit:
P.S.
Ega mind see teema ka absoluutselt ei huvitanud ega puudutanud ja mul puudus igasugune teadmine või seisukoht selles probleemses küsimuses KUNIKS vabalt süüdimatult minu kõrval elavad ja tegutsevad "hullud ja skisod" minu isiklikku elu viistesist aastat tagasi juba põrguks ei muutnud. Ja nüüd ma lähen alati "pöördesse" kui need "hullude" teemad kusagil jälle esile kerkivad, sest 15 aastaga pole midagi muutunud (kui, siis hullemaks) ja kõik jätkub vanas vaimus siiani... :D

P.P.S.
Keegi võiks uurida, kuidas olemasolevad "vabakäigu hullud" on mõjutanud viimase ~30 aasta jooksul nendega ühises avalikus- ja privaatruumis elavaid (alguses) vaimselt terveid inimesi ja kas on ka mingi seos sellel, miks neid "hulle" meil sütemaatiliselt ja järjepidevalt juurde tekib :mrgreen:
Ega mul endal on olnud mitmeid kordi kahtluseid selles, kumb meist enne, kas mina või mõni süüdimatu "skisoterrorist", hullarisse satub, kui me peame kõrvuti avalikus ruumis edasi eksisteerima :twisted:
Crispy
Liige
Postitusi: 858
Liitunud: 03 Veebr, 2016 14:53
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Crispy »

Vahelduseks uudiseid Rootsist:
https://epl.delfi.ee/artikkel/120127350 ... 5-aastased

Naljakas mõelda, et Eesti ja Rootsi oleks turvalisuse poole pealt otsekui kohad vahetanud. 90tel oli Eesti ohtlik koht kus võis suvalisel hetkel nuga, peksa või kuuli saada. Nüüd on aga Rootsi selline...
_dumbuser_
Liige
Postitusi: 1999
Liitunud: 14 Jaan, 2011 0:37
Asukoht: Viimsi
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas _dumbuser_ »

Crispy kirjutas: 13 Jaan, 2023 19:57 Vahelduseks uudiseid Rootsist:
https://epl.delfi.ee/artikkel/120127350 ... 5-aastased

Naljakas mõelda, et Eesti ja Rootsi oleks turvalisuse poole pealt otsekui kohad vahetanud. 90tel oli Eesti ohtlik koht kus võis suvalisel hetkel nuga, peksa või kuuli saada. Nüüd on aga Rootsi selline...
Noh, nad ikka aastakümneid sellesse ka panustanud. Igasugu vastvaidlejaid on nimetatud lollideks. Ma vbl mäletan valesti või pole üldse millestki aru saanud aga tervet baltikumi ja ka poolat peeti veel aasta tagasi enamvähem lollakateks vene ohust lalisejateks.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Kriku »

Kella 19.30 ajal teatati häirekeskusele, et Kristiines Nõmme teel ähvardati naist noaga ja rööviti temalt rendisõiduk Volkswagen. Politsei reageeris ärevale sündmusele suurte ressurssidega. Sõidukit märgati Sõpruse puiesteel.

„Volkswageni juht eiras peatumismärguannet ja sõitis politseil eest ära kuni 85 km/h ulatuva kiirusega. Sõiduk peatati kella 19.45 ajal Kristiines Tüve tänaval ning politseinikud pidasid 16-aastase noormehe kinni,“ kommenteeris Põhja prefektuuri operatiivjuht Indrek Aru. „Ta oli tarvitanud alkoholi.“
https://www.delfi.ee/artikkel/120128210 ... ines-kinni
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19207
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas ruger »

Rootsis pommiplahvatused ja tulistamise juba iganädalaseks muutumas
Eesti Päevaleht käis Rootsis uurimas viimaste nädalate vägivallalaine tagamaid. Kohapeal kohtuti noore krimifotograafiga, kes näitas ajakirjanikele täpselt, kus on plahvatanud pommid, kus kõlanud lasud. Üks sarnastest kohtadest asus Enskededaleni linnaosas.

Enskededalen on võrdlemisi rahulik elamurajoon Lõuna-Stockholmis, 40 000 elanikuga Skarpnäcki linnaosas. Siiski ei jäänud ta puutumata aastavahetuse aega jäänud massilisest kuriteolainest: 25. detsembrist 5. jaanuarini kärgatas üle Stockholmi teadaolevalt kuus plahvatust, oli ka neli tulistamist.
https://www.delfi.ee/artikkel/120128546 ... -igal-pool
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Kriku »

Edasi erihoolekande teemal:
Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja dr Kaire Aadamsoo selgitas, et vaadata tuleb erihoolekande probleemide suunas. „Kindlasti ei ole tegemist üldise haigestumise tõusuga, vaid pigem sellega, et paljud patsiendid on viimastel aastatel hooldekodude reformimise käigus nn kinnistest hooldekodudest, kus oli parem järelevalve ja kõrgemad turvanõuded, ümber paigutatud toetatud elamise teenustele sotsiaalkorteritesse ja lahtisema režiimiga hoolekandeasutustesse, mis ei suuda tagada vajalikku ravi ja turvalisust. Patsiendid satuvad sagedamini haiguse ägenemise või ka olmeprobleemide tõttu haiglasse,“ selgitas Aadamsoo. „Väga sageli on tegemist korduvate patsientidega – ühele ja samale patsiendile tehakse aasta jooksul see taotlus mitu korda,“ ütles Aadamsoo.

Samal ajal on riik aastate jooksul sujuvalt vähendanud kinniste erihoolekandeasutuste kohti. Kui veel kümme aastat tagasi oli neid kohti üle Eesti 132, siis nüüd on mitmeks aastaks jäänud üksnes 94 kohta. Vastavalt on vähenenud ka inimeste arv, kes seda teenust saavad. Kui 2013. aastal said aasta jooksul kohtumäärusega erihoolekandeteenust 243 inimest, siis mullu ainult 113. Ja nagu Eesti Päevaleht on kirjutanud, on need kohad pilgeni täis.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120129552 ... viimanetop

Imelugu, kui 38 kohta 132-st kinni panna, siis jääb neid väheks. Nagu eelmisest artiklist lugeda võis, ongi olukord sotsiaalministeeriumi ametnikele ootamatu :dont_know:
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Kriku »

Vastab kantsler Mändmaa:
Tervise- ja tööminister Peep Peterson käis raadiosaates välja mõtte luua vanglas kohtumäärusega suunatud ohtlikele inimestele oma osakond, kus ei kehtiks vangla režiim, aga kus oleksid vajalikud turvameetmed olemas. Kas see on idee, mida arutada?

Ma ei ole Peebuga sellest rääkinud, kuid eri ideid peakski kaaluma. Eks rahvusvahelisi praktikaid on erinevaid. Süüdimatud inimesed, kes on pannud toime kuriteo, saavad sundravi. Aga kohtu otsusega aastaks erihoolekande kinnisesse osakonda paigutatud inimeste kohta väidan, et neid suunamisi tuleb täie tõsidusega hinnata ja vajaduse korral vaidlustada. Et ei suunataks kergekäeliselt inimesi kinnisele teenusele.

Kohtunik rääkis meile juhtumitest, kus nad peksavad oma vana ema läbi... et peavadki olema oma kodudes ja laamendama seal?

Selliseid juhtumeid tuleb loomulikult...

Selliseid inimesi on ka juba nii palju, et nad ei mahu ära.

Ma olen selle teenusega tegelenud 15 aastat. Kinniseid teenusekohti oli Eestis üle 200, tegin kõik selleks, et neid kohti oleks vähem (praegu ongi järel ainult 94 kohta – toim). Olime Euroopa tipus nende kohtade arvuga, see on ebanormaalne. Lahendus pole, et ehitame rohkem vanglaid ja paneme inimesi kinni. Lahendus on varajane sekkumine. Kui vaatame ka maksumust, siis kohtumäärusega teenuse ehk kinnise üksuse ühe koha maksumus on 2450 eurot kuus, tugiisikuga toetatud elamise teenus 900 eurot.

Arstid ja erihoolekandekeskuste töötajad kinnitavad, et raskemate ja ohtlikumate juhtumite arv kasvab praeguse süsteemiga aasta-aastalt. Psühhiaatrid ütlevad, et need inimesed ei saa õigel ajal piisavalt ravi ja haigused ägenevad. Erihooldekodudes ei saa nad jällegi õiget teenust. See reformiga võetud suund, millega inimesi suunatakse iseseisvamale toetatud elamisele, ei sobi ikkagi paljudele. Nad on ohtlikud, lähevad teistele kaaselanikele kallale. Kinniseid kohti, kuhu suunatakse kohtumäärusega, on liiga vähe.

Arvan, et Eestile 94 kohast piisab. Meil on vaja tegeleda nendega, kes nendel kohtadel on, et nad jõuaksid õigel ajal teenusele. Vaidlustasime kohtu suunamisi, sest nägime, et seal taga oli mõnikord inimeste tahtmatus töötada nende klientidega või ka lähedaste tahtmatus nende eest hoolt kanda.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120130980 ... leemid-ara

Kommentaarid vist on liigsed :wall:
2korda2
Liige
Postitusi: 1595
Liitunud: 01 Juul, 2014 11:56
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas 2korda2 »

Küll ainult servamisi kattuv probleem aga ... Kohati ei järgita seadusetähte, kui saadetakse kinnipeetavaid raviasutusse. Seaduse järgi on see lubatav vaid juhul, kui on võimalus edukaks raviks. Lootusetut skisofreenikut näiteks kinnitpidamisasutusest raviasutusse saata ei tohiks. Aga ikka saadetakse. Nii on kohti vähem neile, kelle ravi võiks olla tulemuslik.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Peamine probleem meil on täna selles, et inimõiguste egiidi all jooksevad ohtlikud hullud vabalt ringi ja terroriseerivad kaaskodanikke - selle kaasuse kohtusse tarimisega ei viitsita tegeleda ja kujutan ette, et ka kohtunikud pole sellel teemal just õnnelikud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Kriku »

Kantsler peab oma teeneks, et kohtusse tiritakse hoopis vastupidine. Vaevalt muidugi, et kõik see inimõiguste egiidi all toimub - pigem ikka kokkuhoiuks.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Fucs »

kantsler Mändmaa kirjutas:Lahendus on varajane sekkumine.
:shock:
Ma saan aru, et nt. kuri- ja väärtegude toimepanemist on mõnikord võimalik ennetada, aga kuidas ennetatakse "hulluks minemist"?

Vaimse tervise roheline raamat 2020
https://tinyurl.com/yeywe2v6
Vaimset tervist toetavate tegevuste ja teenuste korraldus Eestis – olukord ja visioon

Teadusuuringute tulemusel on tänaseks olemas teadmine kuidas vaimse tervise probleeme
ennetada ning et ennetus ja varajane sekkumine on kulutõhusad.[69]
Tegevuste
rakendamiseks, sealhulgas valdkondadevaheliste ennetustegevuste tugevdamiseks, on vaja
oluliselt enam investeerida ennetusse. Ennetuse olulisusele ja eri valdkondade ülese
koordineeritud tegevuse vajadusele pöörab tähelepanu Siseministeeriumi eestvedamisel
koostatav valdkondadeülene ennetuse kontseptsioon [70]. Nimetatud dokument annab
teaduspõhised suunised ennetusvaldkonna otsuste tegemiseks ja ressursside eraldamiseks.
Allikas [69]: https://www.preventionresearch.org/wp-c ... _FINAL.pdf
Behavioral health disorders, such as depression and substance abuse, are now the leading cause of disease and death in the United States....
...In 2013, over 85,000 people died by suicide or overdose,6,7 with opioid abuse a major contributing cause: Deaths from synthetic opioids increased 1000 percent from 2011 to 2016.... Substance Abuse Prevention and Treatment Block Grant and the Community Mental Health Services Block Grant....
See jutt seal "teaduspõhises viites" ju ei puuduta nt. "vanadusest dementseid" ega "skisofreenikuid" ja "hulle" (je veel vähem sünnijärgseid "skisosid ja hulle"), kes pole oma vaimset häiret saanud narko tarbimisest ega narko või psüh.ravimite üledoosidest. :roll:
Viimaste (narko ja ravimite tarbimine ja ületarbimine) võib olla ennetatav.
Haigused ja seisundid
Skisofreenia

Skisofreenia täpset põhjust ei teata.
· Umbes 10%-l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik. Järelikult võiks haigus olla pärilik.
https://www.inimene.ee/haigused-ja-seis ... sofreenia/

Kuidas ennetada?
Ebastabiilne isiksushäire

Ebastabiilse isiksushäire täpsed tekkepõhjused ei ole teada, kuid uuringutes on leitud kõrvalekaldeid aju erinevate piirkondade koostöös.
https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo- ... ksushaire/
Kuidas ennetada?
Bipolaarsed häired

Bipolaarsetele häiretele on iseloomulikud maania- ja depressiooniepisoodid, mis võivad vahelduda, kuigi paljudel patsientidel domineerib üks või teine neist. Täpne põhjus on teadmata, kuid sellega võivad olla seotud pärilikkus, muutused aju neurotransmitterite tasemes ja psühhosotsiaalsed tegurid.
https://arst.ee/haigused-ja-seisundid/b ... ed-haired/

Kuidas ennetada?
kantsler Mändmaa kirjutas:Arvan, et Eestile 94 kohast piisab.
Erialaarstid panevad diagnoosi ja kohtud suunavad "kinnistele kohtadele" 200 patsienti aga kantsler arvab, et neid on tegelikult hoopis nt.94
:mrgreen:
kantsler Mändmaa kirjutas: Meil on vaja tegeleda nendega, kes nendel kohtadel on, et nad jõuaksid õigel ajal teenusele.
...aga mitte nendega, keda sinna juurde saadetakse :mrgreen:
kantsler Mändmaa kirjutas: Vaidlustasime kohtu suunamisi, sest nägime, et seal taga oli mõnikord inimeste tahtmatus töötada nende klientidega või ka lähedaste tahtmatus nende eest hoolt kanda.
No siin on kõik öeldud jah. Arstid ja kohtud tuvastasid vajaduse aga Sotsmini ametnikud arvasid, et vale puha....

Et üldse Eesti vabariigis saada kätte pädevat kohtuotsust on selline kadalipp ja "mission impossible", et kui sealt lõpuks vastav otsus saadakse, siis see on väga pika eeltöö ja ajalooga juhtumi lõpptulem. Ja siis Sotsministeeriumi ametnikud vaidlustavad, sest neile tundub...
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Fucs »

Psühhiliselt haige ja/või vaimse puudega isiku saamine pädevale ravile.

Põhiprobleem on nende haigetega, kes ise oma haigust ei tunnista ja kui nende käitumine muutub juba täiesti väljakannatamatuks, siis tuleb rakendada „tahtevastast ravi“. Seega vaatlemegi neid juhtumeid.

Seadusandlus.

Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) alusel võib haigla psühhiaatri otsusega patsiendi isiku isikliku tahte vastaselt ravile jätta kuni 48 tunniks (2002-2006 seaduse algses versioonis kuni 14 päevaks) juhul, kui ka mõni teine (mitte haigla enda)psühhiaater kinnitab seda vajadust. Haigla peaarst peab tagama „patsiendi saabudes“ 24 tunni jooksul patsiendi läbivaatuse mõne teise psühhiaatri poolt. Kui see teine psühhiaater kinnitab haigla psühhiaatri otsuse ja on nõus tahtevastase ravivajadusega, siis võib patsiendi 48 tunniks haiglasse jätta.

Üle 48 tunni tohib isiku tahte vastaselt teda ravida üksnes kohtu loal.
Selleks on võimalikud järgmised variandid.

Kui haigla psühhiaater peab vajalikuks patsiendi jätmist haiglaravile kauemaks kui 48 tundi ja see „teine psühhiaater“ samuti, siis peab haigla peaarst esitama KOV-ile taotluse, et KOV-i pöörduks kohtusse, et seda aega pikendada. P.S. selleks ajaks võib olla kulunud juba ära (ja tavaliselt ongi juba kulunud) esimesed 24 tundi.

Hiljemalt järgmise järelejäänud 24 tunni jooksul esitab KOV kohtule avalduse pikendada kohtumäärusega patsiendi viibimist ravil isiku isikliku tahte vastaselt. Avaldusele peab lisama selle „teise psühhiaatri“ arvamuse isiku tahtest olenematu ravi pikendamise kohta. Selle avalduse, et ravi pikendataks, võib kohtule teha ka isiku ametlik eestkostja.
PsAS §13 lõige 5:
„Käesoleva paragrahvi lõikes 11 toodud tahtest olenematu ravi pikendamiseks või lõpetamiseks esitab valla- või linnavalitsus kohtule avalduse, millele on lisatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud psühhiaatri arvamus isiku tahtest olenematu ravi pikendamise või lõpetamise põhjendatuse kohta. Kohus võib tahtest olenematut ravi pikendada ka isiku eestkostja avalduse alusel.“
Ja siis on PsAS §13 lõikes 5 edasi järgmine lause:
„Tahtest olenematu ravi võib kohus lõpetada ka isiku enda või tema eestkostja avalduse alusel, või omal algatusel.“
Mis tähendab, et kui kohus arvab, et nii haigla psühhiaater, peaarst, „teine psühhiaater“, kui ka KOV ei päde (nende arvamus ei ole nii pädev ega põhjendatud nagu haige enda või tema eestkostja arvamus), siis võib kohus kas haige enda avalduse, eestkostja avalduse või kohtuniku enda algatusel selle ravi lõpetada. Siinjuures tahaks kohe ära märkida, et loetelus on ainsad spetsialistid „hullu“ psühhiaatrislit tervist pädevalt hindama psühhiaatrid, kelle arvamus peaks olema kõige tähtsam. Kõik teised võivad asjadest midagi ainult arvata... mis ei sega neil avaldusi teha või oma algatust rakendada ja oma tahte järgi „hull“ ravist vabastada.

OK. Läheme edasi. Oletame siis, et kohus ja eestkostjad käivad psühhiaatrite, peaarsti ja haiglaga „ühte jalga“.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS §534) võimaldab 48 tunni pikkust ravile jätmist „esialgse õiguskaitse“ raames kohtu poolt pikendada kuni 4 päevani. Ja/või kui kohus on ka isiku enda ära kuulanud, siis maksimaalselt kuni 40 päevani. S.t. et ei pea määrama 40 päeva vaid KUNI 40 päeva.
TsMS§534 lõige 5
„Esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.“
Siinkohal praktikas ka enamuses tahtevastaselt ravile viidud ja paigutatud „hullude“ ravi haiglas piirdub ja nad saadetakse raviasutusest minema, kuni järgmise korrani. See 40 päeva siis on võimalik teistel kaaskodanikel hullust puhata ja ennast uueks raundiks koguda. Kui aga raviasutusel puudub võimekus ja võimalus erihoolekannet vajavat patsienti 40 päeva haiglas ravil hoida, siis lastakse ta sealt välja ka juba varem (haigla ei pea teda seal 40 päeva hoidma).

Sealt 40-st päevast edasi on siis juba võimalik ka kohtumäärus kuni 1 aastaks patsiendi tahtevastasele ravile suunamise kohta, aga neid selliseid määruseid tuleb reaalses elus haruharva ja mitte enne, kui „hull“ ei hakka kujutama otsest ohtu „enda ja teiste elule“. Kuni sinnamaani (kellegi elu on lausa ohus juba) on sisuliselt teistele kodanikele seatud „kohustus taluda“ psühhiliselt haigeid inimesi enda kõrval igapäevaelus ja neil ning nende haiguse ägedusel või iseloomul ei tehta seaduse mõistes vahet (oled sa vaikne omaette pobisev hulluke või teisi vaimselt terroriseeriv „psühh“).

...ja siis Sotsmin arvab, et kohtumäärus ikkagi ei päde, sest neile tundub....
:wall:

Mõned Riigikohtu otsused sellel teemal
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =239716762
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =230981148
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =206133163
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

Postitus Postitas Fucs »

Rehabilisatsiooniteenus ja EeeeRiik....

Töötukassa soovitas vaimupuudega naisel end terveks ravida
Anu sattus sotsiaaltöötajate huviorbiiti 2012. aastal. Ta oli elukohata, ärakasutatud, segaduses ja üksi jäänud inimene.

Rehabilitatsiooni meeskond (eripedagoog, psühhiaater, sotsiaaltöötaja) tegi kindlaks, et Anul on vaimupuue ja mõõdukas psüühikahäire – ta on 80 protsenti töövõimetu....

15. märtsil 2017 esitas tegevusjuhendaja ja tugiisik töötukassale Anu töövõime hindamise taotluse. Töötukassa kaasas Anu tervise hindamiseks Põhja-Eesti Taastusravikeskuse.

20. aprillil andis töövõime hindamise menetlusjuht Aire Sarapuu teada, et Anu on terve, 100% töövõimeline. Töötukassas leiti, et Anu tervisehäda ei ole püsiva loomuga ning „tema terviseseisund on määratud ravi tulemusel tõenäoliselt paranev“.

Neli päeva hiljem saabus vastus ka Sotsiaalkindlustusametist, et Anul puudeastet ei tuvastatud....

8. mail esitas tegevusjuhendaja ja tugiisik Töötukassale vaide. „Vaimupuue ei ole haigus, mida saab ravimitega ravida,“ põhjendas tugiisik. „Selline seisund vajab igapäevast tuge ja juhendamist. Vaimupuudest tulenevad piirangud on pikaajalised ja püsivad, see on dia­gnoos kogu eluks ning ravi tulemusel ei saa midagi parandada, kuna tänapäeval ei ole veel loodud ravimit, mis raviks vaimupuudega inimest terveks.“ Vaides seisis, et nad ei saa aktsepteerida sõnapaari „tõenäoliselt paranev“. Eve soovis täpsustust, mis on tõenäosuse protsent. Ja kes vastutab? Kuidas seda „tõenäoliselt paranemist“ mõõdetakse? Tugiisik pani ka kirja, et Anul esineb ennastkahjustavaid mõtteid....

Möödus 30 päeva, ei kippu ega kõppu. Kedagi ei huvitanud, kuidas vaimupuudega Anu sel ajal rahaliselt hakkama saab. Tugiisik helistas Töötukassasse. Talle öeldi, et nemad pole vaiet saanudki. Tugiisikul hakkas hirm. Tema kätes oli Anu saatus – kas tõesti juhtus tehniline viga ja meilid ei läinud läbi? Tugiisik veendus, et samal päeval on läinud tema vaided teele nii Töötukassasse kui Sotsiaalkindlustusametisse. „On saadetud! Ühel kuupäeval,“ vastas ta ametnikule.

„Kas ka originaaldokumendid,“ küsiti.

Ei. Sellist nõuet pole kodulehel ju kirjas. Aadressigi mitte, kuhu need saata. Tugiisikule anti teada, et selline nõue on olemas, paraku pole nad veel kodulehele jõudnud seda infot panna.

„Ja mina ei teadnud seda,“ ehmus tugiisik. Ometi ta oleks pidanud seda teadma, sest Anu pole tema ainus klient. Tugiisik saatiski vaide uuesti...

Möödunud reedel, 16. juunil kell 10 oli Anu kutsutud töövõime hindamise raames arsti vastuvõtule....
Keskpäevaks on arsti ­vastuvõtul käidud. Selgus ootamatu tõsiasi – eksperdil polnud täit ligipääsu Anu haigusloole. Arst nägi ainult viimase arstivisiidi sissekannet ja kuna see oli depressioon, siis selle diagnoosiga tõepoolest rasket puuet ei määrata. Seega otsustaski arst Anu terveks kuulutada. Eve ei mõista, kuidas saab selline segadus tekkida. Kui paljudel veel on puue nüüd ära võetud põhjusel, et ekspert ei pääse ligi tervele haigusloole?

Mis oleks saanud, kui tugiisik poleks vaiet esitanud? On ju teada, et väga paljud vaimupuudega inimesed elavad kodus, vaevalt et nad ise üldse oskavad vaiet teha. Ja kui juba tema vaie esimesel korral kaduma läks, kui palju on seda veel juhtunud?

Huvitaval kombel saadab Töötukassa kõik vastused vaid Anule isiklikult, kuigi tema tugiisiku kontaktid on igal pool kättesaadavad. Kas on raske panna koopiakiri ka tugiisikule? Vaimupuudega inimesed tihti ei oska lugeda, kirjutada või neil pole arvutioskusi....
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/7861 ... eks-ravida
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist