www.militaar.net

vanahalb kirjutas:Aga sel sünnitunnistusel olid mõlema vanema rahvused, nimed ja sünniajad ja vähemalt minul olid isa-ema Pätsi ajal sündinud ja rahvus eestlane.

Jaanus2 kirjutas:EV kodakondsus on nagu suguhaigus, levib sugulisel teel. Keegi esivanematest pidi olema sõjaeelse EV kodanik, siis on ka järglased automaatselt täna kodanikud. Sedaviisi käis taasiseseisvumisel ka kodakondsuse tõestamine. Natuke küll lihtsustatult, piisas selle tõestamisest, et esivanem elas EV territooriumil enne 1940.a.. Eestlastel võrdus see ka kodakondsusega, kuid mitte venelastel alati. Eesti Komiteel oli veel kategooria "kodakondsuse taotleja". Kirja panid end ärksamad venelased ja Venemaa eestlased. Nemad said peale taasiseseisvumist kodanikeks automaatselt (ei pidanud eksameid tegema). Ka jagati mingi aeg kodakondsust lihtsustatult Venemaa eestlastele, kes ei olnud õigusjärgsed kodanikud - lihtsalt eestlaseks olemise eest.

vanahalb kirjutas:Sünnitunnistusel vesimärk nagu ikka oli - see oli tegelikult päris kõva paber, sest selle alusel anti 16-aastaseks saamisel nõuka pass...

....ükskõik mismoodi me selle probleemi ümber ei vaidleks või ei teoretiseeriks, tegelikult oleme 20. augusti otsuse ja selle protsessiga taastanud ka Eesti Vabariigi kodanikkonna niiöelda de facto. Puudub ainult otsus, mis näitaks de jure, missugune on praegu Eesti Vabariigi kodanikkond ja missugused on kodanikkonna laiendamise teed.
Lähtudes 20. augusti otsusest ja sellele järgnenud rahvusvaheliste sündmuste loogikast, mis on meie sisemise arengu pannud üsna rangetesse rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste suhete raamidesse, arutanud põhjalikult kõnealust küsimust, pidanud nõu ka justiitsministeeriumi ja riigiõiguse ekspertide grupiga, jõudis kodakondsuskomisjon seisukohale, et antud olukorras on ainuõige tee 1938. aasta kodakondsuse seaduse taasjõustamine.....

....Kuidas saavad Nõukogude kodanikud lahti kodakondsusest, kas see võtab aega 9 kuud nagu seni? See on riikidevahelise lepingu küsimus ja praegu, pärast seda, kui Nõukogude Liit on tunnistanud Eesti Vabariigi iseseisvust, ei näe ma takistusi sellise lepingu sõlmimiseks. Peale selle, küsimus ei ole mitte ainult Nõukogude Liidu suhtumises ja lepingus, vaid kahtlemata peavad isikud, kes elavad Eestis, saama valida mitte ainult Eesti kodakondsuse, vaid ka Vene, Ukraina, Valgevene jne. kodakondsuse. Juba järgmisel nädalal toimuvad meil vastavad läbirääkimised Venemaa, Ukraina ja Valgevene esindajatega. Nii et seesama kaks nädalat on vajalik ka selleks, et siin selgust saada, sest see projekt eeldab siiski võimalikkust valida mitme võimaluse vahel. Sel juhul on tarvis selgeks teha suhe Nõukogude Liidu kodakondsusega, seda juba siis nende riikide või vabariikide poolt....

...Vastavalt Eesti ja Vene lepingule me oleme kohustatud andma võimaluse kodakondsust valida, ja seda see otsus ka teeb, viies sisse piirangud poliitilistel motiividel ja kriminaalmotiividel, mis vastab rahvusvahelisele praktikale. Iga riik saab otsustada ka optsiooni puhul inimeste ringi üle, kellele ta kodakondsust keeldub andmast (Tartu rahulepingus oli see samuti sees). Peale selle on Eesti-Vene lepingus öeldud, et kodakondsuse valik realiseeritakse vastavalt kummagi maa kodakondsusseadusele....

1. Rakendada Eesti Vabariigi «Kodakondsuse seadus» 1940. aasta 16. juunil kehtinud redaktsioonis.

2. Eesti Vabariigi kodanikud on isikud, kes said Eesti kodanikuks sündimisega, vastavalt «Kodakondsuse seaduse» (edaspidi KKS) §-le 3 või omandasid selle enne käesoleva otsuse vastuvõtmist vastavalt KKS §-dele 4 ja 5.

EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

Eesti Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada juurdelisatud «Eesti Vabariigi passimäärustik».
2. Kehtestada, et:
1) Eesti kodaniku passide väljaandmise alustamise kuupäeva määrab Eesti Vabariigi Siseministeerium.
Sellest päevast lõpetatakse Eesti kodanikele endise NSVL kodaniku passide väljaandmine;
2) üleminek Eesti kodaniku passidele toimub järk-järgult seniste NSVL kodaniku passide väljavahetamise teel;
3) kuni NSVL kodaniku passide asendamiseni on lubatud tsiviilkäibes kõrvuti Eesti kodaniku passiga kasutada endise NSVL kodaniku passi.

Eesti kodanikele väljaantud endise NSV Liidu välispasside kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 1992. a.

....

6. Eesti Vabariigi Passiametil anda esmajärjekorras välja Eesti kodaniku passid:
1) 16-aastaseks saanud Eesti kodanikele, kellele ei ole välja antud endise NSVL kodaniku passi;
2) XXV Olümpiamängudele sõitvatele Eesti Vabariigi esinduse liikmetele;
3) riigivalitsemisorganite või kultuuri-, kunsti-, haridus- ja teadusalaste lähetustega välisriikidesse sõitvatele Eesti kodanikele;
4) välismaal alaliselt elavatele ja endise NSVL välispassi või ÜRO 28. juuni 1951. a. konventsiooni alusel väljaantud dokumente omavatele Eesti kodanikele;
5) Eesti kodanikele, kelle suhtes Eesti Vabariigi Passiameti poolt on tuvastatud erandlikud asjaolud.

EESTI VABARIIGI PASSIMÄÄRUSTIK

I. Üldsätted

1. Eesti Vabariigi passimäärustik sätestab Eesti kodaniku passi ja Eesti Vabariigi diplomaatilise passi statuudi, passi täitmise ja kodanikele väljaandmise korra.
2. Eesti kodaniku pass on nii kodu- kui ka välismaal kasutamiseks ettenähtud riiklik, Eesti kodaniku isikut tõendav põhidokument.....

....

II. Eesti kodaniku pass

6. Eesti kodaniku pass (edaspidi – pass) väljastatakse Eesti kodanikule tema 16-aastaseks saamisel, välja arvatud käesoleva määruse punktis 9 nimetatud juhtudel.

Eesti kodaniku passi vormistamise aluseks on Eesti Vabariigi rahvastiku arvestuse kaart.

7. Passe vormistavad ja annavad kodanikele välja Eesti Vabariigi Passiameti territoriaalsed bürood....

...


9. 16-leheküljelised passid antakse kodanikele välja järgmiste kehtivusaegadega:
1) kuni 4-aastastele lastele kehtivusajaga 1 aasta;
2) 5–8-aastastele lastele kehtivusajaga 2 aastat;
3) 9–15-aastastele lastele kehtivusajaga 3 aastat;
4) üle 16 aasta vanustele isikutele kehtivusajaga 10 aastat.

10. Passi kantakse järgmised isikuandmed:
1) ees- ja perekonnanimed;
2) sünnikuupäev, -kuu ja -aasta;
3) sünnikoht;
4) isikukood;
5) sugu;
6) perekonnaseis;
7) kuni 16-aastased lapsed;
8 ) elukoht;
9) passi väljaandmise kuupäev;
10) passi kehtivuse aeg;
11) passi väljaandnud riigiorgani nimetus.

15. Passi taotlemiseks esitab kodanik elukohajärgsesse elamuorganisse (kohaliku omavalitsuse organisse) vormikohase avalduse, sünnitunnistuse või endise NSVL kodaniku sisepassi (kui see on talle välja antud) ja 3 fotot mõõtmetega 40×50 mm. Passi kaotamise korral tuleb esitada seda asendav dokument.

Dokumendid vastuvõtnud ametnik lisab neile passi taotleja rahvastiku arvestuse kaardi ja elukohatõendi (aadresslehe) ning toimetab kõik dokumendid 3 päeva jooksul Eesti Vabariigi Passiameti kohalikku büroosse.

Alaliselt välismaal elav Eesti kodanik esitab passi saamiseks käesoleva määrustiku punktis 7 nimetatud asutusele täidetud Eesti Vabariigi rahvastiku arvestuse kaardi ja oma kohaliku kehtiva isikut tõendava põhidokumendi.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektori asetäitja Ene Rebane selgitas, miks Eesti kodaniku passi vahetavad või alles uut passi saavad Eesti kodanikud peavad oma kodakondsust tõendama, hoolimata eelmise passi või vanemate passi olemasolust. Kodakondsuse tõendamiseks on vaja esitada vanema või vanavanema kodakondseks olemise kinnitus.

Ene Rebase selgitusel on vaja eelmise aasta suvest loodava Eesti kodanike registri jaoks täiendada Eesti kodanike andmebaase. 1992. aastal välja andma hakatud passide puhul alusdokumente alati ei kontrollitud ning nüüd, uue passiprogrammi käivitumisel, on selgunud, et andmed on puudlikud Rebase sõnul just neil, kes said kodakondsuse sünnijärgselt.

Kui ühe vanema andmed registris on korras, on lastele passide väljaandmine edaspidi lihtne. Vene ja teiste välisriikide kodanike register kujuneb nende töölubade taotluste alusel, samuti on olemas rohkem andmeid nende Eesti kodanike kohta, kes said kodakondsuse naturalisatsiooni korras.

«Isik peab tõendama, et ta vanemad või vanavanemad on olnud kodakondsed. 1940. aastal ei olnud olemas registrit ja kodakondsust tõendati perekonnakirjade järgi, kuid palju arhiive on kaduma läinud,» rääkis Ene Rebane. Koos arhiividega kadunud tõendite asemel saab esitada kaudseid tõendeid: koolilõputunnistused või leeritunnistused näitavad ka, et isik elas Eesti Vabariigis. Ka enne sõda elas Eestis välismaalasi ja kodakondsuseta isikuid, mis teeb dokumentide kontrollimise keeruliseks. Tõendamine on keeruline protsess, milleks Ene Rebane palus mõistvat suhtumist.

II. PASSI TAOTLEMISEL ESITATAVATE TÕENDITE JA ANDMETE LOETELU
19.Passi esmakordsel taotlemisel esitatakse järgmised dokumendid:
1)vormikohane taotlus;
2)isikut tõendav dokument ja koopia selle isikuandmetega leheküljest;
3)4 fotot mõõtmetega 40×50 mm;
4)riigilõivu tasumist tõendav dokument, välja arvatud juhul, kui taotleja on vabastatud riigilõivu tasumisest;
5)dokumendid, mis tõendavad taotleja Eesti kodakondsusesse kuulumist (lähtudes Eesti kodakondsuse omandamise, saamise või taastamise alusest), ja nende dokumentide koopiad. Vajadusel teatab avalduse vastuvõtnud ametnik taotlejale, milliseid dokumente on vaja tõendamaks taotleja kuulumist Eesti kodakondsusesse.

1. Sünnijärgne kodanik:

- kui sündinud enne 16.06.1940 a.
väljavõte perekirjast või originaaldokument, millest nähtub Teie kuulumine Eesti kodakondsusesse või
- kui vanemad või vanavanemad olid Eesti kodanikud enne 16.06.1940
originaaldokument, millest nähtub vähemalt ühe Teie vanema kuulumine Eesti kodakondsusesse ning perekonnaseisudokumendid, mis tõendavad Teie põlvnemist Eesti kodakondsuses olevast vanemast