Nutt ja hala

[Che Latino]

Kas keegi kujutaks tänapäevast elu ette ilma automobiili ja elektrita?
Õpetlik lugu elust enesest: Kõigepealt kolme-aastane autoremont juppidetagaajamise ja kahekordse värvimisega ning hilisema elektriarvelöögiga :
https://menu.err.ee/1111749/raivo-e-tam ... olm-aastat
https://kroonika.delfi.ee/artikkel/9559 ... -sinu-eest

[Turist 47]

Kui ostad mõisa, siis peadki mõisa kuludega arvestama....

Täitsa usun, et mõisa kuludega ja ka teiste kuludega on või st. oli arvestatud. Aga, millega oli raske mõistuse järgi arvestada oli see, et elektri arve on "lihtsalt lambist" ca. 4x suurem.

Täpselt on meeles kui aastat 20 tagasi Eesti Energia soovitas kodude rajamisel, renoveerimisel kasutada elektrikütet, mis on mugav, töökindel ja kui kasutad lisaks veel öise paketi võimalusi, siis on eriti odav.
Et elektrit me toodame ise ja olgu muuga mis on, aga kodumaine soodne elekter ei kao kuhugi.
Täna inimestele ette heita, et nad heauskselt on arvestanud miski mõistliku stabiilsuse "garanteerimisega" Riigi poolt, see ei ole päris õige.
Ja kui Riigil on selge kui ta juba teab, et olulisel osal Tema kodanikest tekivad "homme" probleemid, siis on Riigi asi reaalselt toeks olla, vähemalt informeerida kodanikku, aga mitte tagant järele targutades uurida, et miks on kusagil 2 voolu tarbivat külmikut.
Selles valguses on suht mõttetu 5, 8 või 10% inflatsiooni, elukalliduse arvestamine kui kandvad näitajad loetud päevadega muutuvad sadu protsente.

Kadund A.Raukas juba 25 aastat tagasi rõhutas energia sõltumatuse vajadust, tehes mingeid arvutusi, aga otsustamatuse "pidu" käis siis täie hooga, käib tänagi.
Veskimägi, vist, ainult optimistlikult muu jutu sees mainis, kuidas ta käsitsi kodus pesu peseb ja avaldas imestust, et inimesed millegi pärast ei kasuta börsihinda jälgivaid külmikuid.

[kana tagumik]

Õige nutt ja hala tuleb siis, kui need praegused 4x sisendhinnad ka tootmistesse jõuavad. Sh ka eksporditurgudel konkureerivatesse. Miks peaks siia tahtma keegi oma investeeringut enam tuuagi ?

[Turist 47]

Eksport ja turud, jne. kõlab , igatahes, kõlavalt ja oluliselt.
Paljude jäoks on küsimus homse leiva hinnas, piimapaki maksumuses.
Kes veel vorsti sööb, siis teadmiseks, et kilo vorsti ainult kuumtöötluseks kulus eile ca. 0.17 eurot. Homme, selles valguses on kilo hind 1 eurik kallim.
Seda ka eeldusel, et tarnijad, logistika, vahendajad enda osutatud teenuste hindu ei muuda, ei tõsta.
Samas, Riigi seisukohalt, vorsti hinna tõustes, tuleb kasvõi ainult käibemaksu vahe pealt rohkem raha "ühiskassasse" .
Nii, et kallim on Riigile kasulikum või umbes nii. Ja kes hakkama ei peaks saama, need on ise süüdi, et elavad üle enda võimete - söövad siin vorsti

[OLAVI]

Väike meenutus Riigikogu saalis räägitust:
https://www.youtube.com/watch?v=LaxVozI ... uedUudised
Neile, kes Ossinovski keerulistest ja veidi rappa läinud lausetest sotti ei saanud, tõlgime tema jutu inimkeelde. Esiteks, Eesti valitsus on olnud osaline selles, et elektri hind tõuseks. Teiseks, elektri kõrge hinna üle vingumine on populism.

Kas on? https://www.youtube.com/watch?v=NXnt4vN ... duBirnbaum

[OLAVI]

Homme on käesoleva aasta seni kõrgeima elektrihinnaga päev (hind ilma lisamaksudeta).
https://arileht.delfi.ee/artikkel/95569 ... armim-paev
Ülehomme on käesoleva aasta seni kõige külmem päev.
https://www.yr.no/en/details/graph/2-59 ... 0vald/Kose

Paras aeg ettevalmistuda.

[Illike]

Minu arust elektri hinna üle vinguda on praegu populaarne. Inimesed võiksid peeglisse vaadata ja mõelda, mida nad on tegemata jätnud. Esmalt võiks välja lülitada basseinikütte ja parkla soojenduse, tuleb hakata garaaži eest käsitsi lund tõukama. Pole vaja kõikides ruumides hoida kogu aeg 22+ kraadi. Soojapumpadel on peal taimerid. Lähed kodust ära, läheb temp. alla, jõuad koju, temp üles ja mitte 22+ vaid 20-21 kraadi. Eemaldad pistikutest kõik mittevajalikud tarbijad, st laed telefoni ära ja siis eemaldad laadija pistikust. Ei jäta tulesid põlema kui ruumis ei viibi. Sellest el. hinnast on kedratud söögi alla ja söögi peale. Mingi ette nägemisvõime võiks ju inimestel olla?
Ma hoian samuti maakodus kütet sees, et vesi ära ei külmuks. Hoian soojana ainult kahte ruumi, kus on vesi. Lähen maalt ära, panen uksed kinni ja ühte ruumi jätan soojapumba 10 kraadi peale tiksuma. Vannitoa põrandakütte olen samuti kuskil 10 kraadi peale sättinud. Kütan üles neljapäeva öösel ja reede hommikul küte maha. Reede õhtuks jälle küte üles ja poolest pühapäevast küte maha. Boiler nädala sees välja, reede õhtul lülitan sisse, pühapäeva hommikul välja.

[Dr.Sci]

Minu arust elektri hinna üle vinguda on praegu populaarne. Inimesed võiksid peeglisse vaadata ja mõelda, mida nad on tegemata jätnud. Esmalt võiks välja lülitada basseinikütte ja parkla soojenduse, tuleb hakata garaaži eest käsitsi lund tõukama. Pole vaja kõikides ruumides hoida kogu aeg 22+ kraadi. Soojapumpadel on peal taimerid. Lähed kodust ära, läheb temp. alla, jõuad koju, temp üles ja mitte 22+ vaid 20-21 kraadi. Eemaldad pistikutest kõik mittevajalikud tarbijad, st laed telefoni ära ja siis eemaldad laadija pistikust. Ei jäta tulesid põlema kui ruumis ei viibi. Sellest el. hinnast on kedratud söögi alla ja söögi peale. Mingi ette nägemisvõime võiks ju inimestel olla?
Ma hoian samuti maakodus kütet sees, et vesi ära ei külmuks. Hoian soojana ainult kahte ruumi, kus on vesi. Lähen maalt ära, panen uksed kinni ja ühte ruumi jätan soojapumba 10 kraadi peale tiksuma. Vannitoa põrandakütte olen samuti kuskil 10 kraadi peale sättinud. Kütan üles neljapäeva öösel ja reede hommikul küte maha. Reede õhtuks jälle küte üles ja poolest pühapäevast küte maha. Boiler nädala sees välja, reede õhtul lülitan sisse, pühapäeva hommikul välja.

Kas poleks siis juba lihtsam kuhugi soojemama kliimaga kohta kolida mitte kliimasoojenemist ära oodata? Mina oma täiesti tavalise ja natuke kaasaegsema seinalahendusega majas enamuse detsembri elektriarvest kulutasin maaküttele, soe vesi tuleb ka sealtsamast... midagi läks valguse peale, natuke andsid juurde pesumasin, nõudepesu IT jmms tehnika, arve tuli 444... (temperatuurid olid ka maha keeratud alumise normaalsuse lähedale). Prognoositud 600+ "õnneks" ei realiseerunud. Ja miskis lossis või mõisas ei ela... kui lapsed olid veel lapsed, jäi 2+2 inimesele natuke kitsaks.

[logistik76]

Vinguda on muidugi tore, aga kõik see jenka on ühekordne.
Järgmisel (või hiljemalt ülejärgmisel) talvel ei tule nii suurt elektriarvet mingil juhul.
Sõltub uute tootmisvõmsuste rajamise kiirusest.

[teeline35]

Noortest peredest on kahju!
Mõtled et hoiad kokku, kolid maale mingisse nii vanasse majja kui üldse on võimalik ja siis otsib elektriarve sind ikka sealt üles.
Hullem kui koroona, ei aita siin ussi- ega püssirohi, vaktsineerimisest rääkimata.
https://kroonika.delfi.ee/artikkel/9559 ... stu-seisma
https://elu.ohtuleht.ee/1052879/eesti-k ... alja-kaima

Ma järjest tean juhuseid kus omale maale elamine ostes esimese asjana lammutatakse ahjud, pliidid välja. Inimesed on mugavaks muutunud. Ei viitsita enam kütmisega jamada. Küttematerjali tegemine, ladustamine ja küttekoldesse toppimine võtavad aja ära mida saaks kasutada mõnusalt telefonis möllamiseks. Kõige markantsem näide; Tuttaval nõuka ajal ehitatud üle 100 ruutmeetrine maja, mille algne küttelahendus oli õlikatlaga kuna maja ehitajal oli võimalik saada lennuväljalt lennukipetrooli. Mingil ajal õliga enam kütta ei jõudnud ja võeti laenu ja ehitati süsteem ümber puukatla peale. Mõned aastad hiljem see tuttava prouale enam ei sobinud kuna mees töö tõttu vähe kodus ja kogu kütmisega seotud tegevused naise kaelas. Lisaks maja soojustamata ning vaja palju kütta. Võeti veel laenu ja tehti maaküte. Õnneks jäi ka puudega kütmise võimalus. Paar päeva tagasi kurtiski üle 500 eurose elektriarve üle. Ma siis imestasin, et proua oleks ju võinud külmemal perioodil puudega lisaks kütta. Ei saavat korsten korrast ära ja naise pealekäimisel oli viimased puud ka suvel maha müünud!
Oma elamine väiksemas külas kortermajas. Kaugküte puudub ja iga maja vaatab ise kuidas soojaks saab. Olen oma majas katlamaja asja ajanud, aga eks omal ajal sai valesid nõuandjaid kuulatud+ raha ka vähe ja seetõttu katel soojustamata maja jaoks vähese võimsusega. Vahepealsest kütte interreegnumist on enamikel korteritel õnneks õhksoojuspumbad. Sain siis ühel maja elanikelt sellise kirja; Milleks seda pelleti katel üldse vaja on. Korter külm ja peab õhksoojuspumbaga juurde kütma ning seetõttu on tal 200 eurone elektriarve! Selle peale ei osanud muud vastata, et kõrvalmajas, kus iga korter ise ise vaatab kuidas sooja tuppa saab, on elektriarved 500 eurot. Kas see oleks parem? Peale mõttepausi leiti miks ühistu tema korteri vanu puuaknaid välja vahetama ei tule? Edasi võite ise mõelda.
Jutu kokkuvõtteks; Igaüks peaks ise oma otsuste ja tegevuste tagajärgedele mõtlema, mitte lootma, et keegi teine (riik) tuleb ja iseendale tekitatud probleemid ära lahendab!

[Dr.Sci]

Tänasest EPL-juhtkirjast kild:

Paarile tuhandele eurole lähenevate arvete puhul tekib küsimus, kas inimene on oma kodu energialahendused piisavalt hästi läbi mõelnud. Näiteks kui eramu on 300–400-ruutmeetrine, elektriseadmetega ülivarustatud ja talvel saab seal kõikjal suviselt ringi käia, siis ei tekita selle omaniku arve paraku suurt kaastunnet. Häärberid kuuluvad 1990-ndatesse, praegune keskkonnateadlike inimeste moesuund on mikromajad.

Tõepoolest, mida on vaja - ühes/mitmes toas on voodid, ühes laud toolid ja natuke ruumi olemiseks, ühes toas on kraanikauss ja duss ja wc, peaasi et oleks teleekraan igas toas. Söömiseks saab sõita liftiga alla korrusele kus on 24/7 kiirtoit, meelelahutuseks on üle tänava Apollo vms kompleks, ja kui peab miskil imelikul põhjusel olema vajadus sõita ühest linnast teise, siis aknast välja vaadates tekib soov karjuda ja oltramoodsa RB rongi pingi alla pugeda (loodetavasti tehakse "reisijatele" mõeldud vagunid ilma akendeta, nagu oli 20. saj 14-datel (8 hobust või 48 meest) ja 40-datel)

[teeline35]

Vinguda on muidugi tore, aga kõik see jenka on ühekordne.
Järgmisel (või hiljemalt ülejärgmisel) talvel ei tule nii suurt elektriarvet mingil juhul.
Sõltub uute tootmisvõmsuste rajamise kiirusest.

Millest selline kindlus?
Äkki seletad mulle lollile kuidas hetkel massiliselt üles pandavatest päikesepaneelidest talvisel ajal tulemata jääv elekter olukorda parandab. Pole nagu kuulda olnud tuuleparkidest, mis lähima paari aasta jooksul valmis saavad ja ka tuulevaiksel (tuult pole, tuul liiga tugev) päeval tohutult elektrit toodavad? Ainuke positiivne uudis tuli soomest Okiluoto 3 tuumareaktori käivitamisest. Puuduolevate võimsuste kõrval on see tilk meres?!
Minu arust on see elektrihindadega praegu toimuv alles eelmäng sellele, mis lähiaastatel toimuma hakkab! Paari-kolme aasta pärast näeme suure tõenäosusega ulatuslikud elektrikatkestused ka ära.

[Lemet]

Ei saavat korsten korrast ära ja naise pealekäimisel oli viimased puud ka suvel maha müünud! 

Korstnapühkija, kes sai enne ahjude ja pliita täiskoormusel käikupanekut neid üle vaatama kutsutud, rääkis imelugusid sellest, kuidas ahjumüüjate business õitsele on puhkenud ja milliseid numbreid uuemal ajal oma väärtusest teadlikuks saanud pottsepad välja hõikavad..

[Kapten Trumm]

https://kroonika.delfi.ee/artikkel/9559 ... jan-kattai
Bemmi-Kristjan olla testosterooni abil looja karja sattunud.

[trs]

Kuniks meil see rohepööre siin kestab, ei ole küll kuskilt otsast näha mingit hinnalangust järgmisteks aastateks. Pigem iga päevaga vajadus tõuseb. Tarneprobleemide ja hinnatõusude tõttu kolib tootmine kohati Euroopasse tagasi, ehitus ja kinnisvarabuum jne. Ainuke leevendav tegur on külmad vs soojad talved, aga seda ette ennustada on mõttetu. Kui arvestada lõpuks keskmise väljatulekut, siis võib ka järgmine talv tulla rohkem talve moodi arvestades eelmisi, mil jõulude ajal muru niita oli vaja.