Nutt ja hala

[Kriku]

Lugege meie suurmeeste elulugusid - A.H. Tammsaare jne, on nad sirgunud tavaliselt suurperedest maapiirkonnas, kus haridusega on pehmelt öeldes kehvasti.

Rohkem on 19. sajandil sündinud eesti kirjameeste hulgas mitte talupoegade, vaid mõisateenijate, mõisa-ametnike, kooliõpetajate, käsitööliste vts. järeltulijaid: Kreutzwald, Vilde, Tuglas, Jakobson, Hurt, Luts...

[Jaanus2]

Ei ole päris algusest lugenud teemaarendust, aga tundub, et kodu ikka mõjutab palju, mis lastest saab, statistika näitab ka seda. On muidugi ka vastupidiseid näiteid - vaesest perest laps tahtis õppida ja sai professoriks ja joodiku pojast sai karsklane, aga sedapidi on statistiline seos palju väiksem. Näiteks neegrid ja kuritegevus USA-s - ei usu mina, et süüdi on see, et nad neegrid on ehk must nahavärv soodustab geneetiliselt kuritegevust. Ikka kasvukeskkond mõjutab ja mõjutab pikalt.

[OLAVI]

Siin kirjutavad jälle isikud, kes ei tea koolist ilmselt rohkem, kui mõni kohaliku linna/valla volikogu passivne liige. ...
...Riik poolt on ka määratud nõuded õpetajate kvalifikatsioonile, seega päris igat memme või taati ei saa palgata
https://www.riigiteataja.ee/akt/13363346
Kui mingil põhjusel on ametis mittepädevad isikud, siis tuleks alustada kohalikust kogukonnast, omavalitsusest ja koolijuhist.
Saatuse tahtel oman kogemusi päris mitme haridusasutusega ja võin öelda, et kala hakkab mädanema teadagi, millisest otsast. Isegi ühe omavalitsuse koolid on sageli väga erineva tasemega. ...

Ei maksa usuvaidlusele aega raisata ja tsiteerime seda, mis on kehtivas seaduses kirjas.

"Põhikooli ja gümnaasiumiseadus", kehtiv kuni 31.07.2023.

§ 75 (4) Õpetaja kvalifikatsiooninõudeks on vähemalt kõrgharidus ja käesoleva seaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavad pedagoogilised kompetentsid.

https://www.riigiteataja.ee/akt/1041120 ... mpetentsid.

Nagu näha, siis puudub õpetajal "erialane kõrgharidus" nõue ja kirjas on lihtsalt "kõrgharidus".
Ehk suvalisel erialal magistrit omav rõivadisainer või suhtekorraldaja, kes läheb kaugõppesse pedagoogikat õppima, saab tööd matemaatika- või füüsikaõpetajana.

§ 74. Koolitöötajad
7) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ning kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.

https://www.riigiteataja.ee/akt/1041120 ... 20konkursi.

Siinkohal ei ole minu asi mitte koolisüsteemi lammutamine vaid juhin vanemate tähelepanu, et peab ikka ise kasvatusööga tegelema, et tagada oma geenide parem jätkusuutlikus.

[T-62]

Tulemus oleneb ka sellest, millist allikat kasutada, seadus ja avaldamise koht on küll üks, aga seal toimub ka mingi areng.

§ 3. Õpetajate kvalifikatsiooninõuded
(1) Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja keeleseaduse alusel antud õigusaktis esitatud nõuetele.
[RT I, 05.07.2022, 1 - jõust. 08.07.2022]

Võetud siis sellest versioonist https://www.riigiteataja.ee/akt/130082013005?leiaKehtiv
Milline näeb välja tegelikkus koolides, tean üpris hästi, vähemalt ühe maakonna raames. Nagu eespool kirjutasin, siis kohaliku kooli õpetajate tase sõltub kohalikust omavalitsusest, selle volinikest ja koolijuhist. Palgataksegi tihtipeale neid, kes kätte saadatakse, töökeskkonda (vaimset ja füüsilist) hindav õpetaja valib ise endale töökoha. Paraku on palju koole, kus tiksuvad direktorid oma viimaseid aastaid enne pensionile jäämist ja mõni paar aastakest peale ka, on ka neid, kes ei oska ennast lihtsalt kehtestada. Nendes koolides on ju stagnatsioon, ei mingit arengut, pealegi dikteerivad selliste juhtide koolis otsuseid "aktiivsed" lapsevanemad, sest "klient" on ju kuningas. Praeguse töökohaga olen väga rahul, sest kooli juhib noor ja ambitsioonikas direktor, sest tema jaoks ei ole olemas kliente, probleemsetes situatsioonides ei maksa lapsevanema õigus vaid tegelik õigus. Kui eksimus on koolipoolne, tuleb seda tunnistada, kui aga lapse või vanema poolne, siis tuleb viimasel ka seda tunnistada.

[Kapten Trumm]

Meie trolliva esitankisti rõõmuks, olen oma elus mõningad aastad õpetajana töötanud. Nii kohakaaslusega või nii. Kahel erineval alal. Erakoolis ja riigikoolis. Rääkides suurest töökoormusest, siis minu kogemus oli - koormus oli suur ainult esimene aasta. Teiseks aastaks olid sul juba tekkinud materjalide kogumik, kontrolltööde kogumik (ma tegin neid pea iga tund) ja see müütiline "tunniks valmistumine" seisnes lihtsalt õige kausta riiulist võtmises. Tööde parandamiseks ja hinnete e-kooli kandmiseks kulus umbes tund. Või isegi vähem.

Olen ka paar suure Tallinna kooli sise-eluga natuke kursis, õpetaja, kes viitsib endale koormust võtta, teenib täna ilusti 2000+ eurot ja on isegi neid, kes direktorist rohkem. Need, kes teenivad "Eesti keskmist" ei ole võtnud endale koormust, sahistatakse kell 12 koju, kodus tehakse tund tööasju ja siis ollakse kurvad, et õpetaja palk väike. Lisaks suvel 2+ kuud puhkust. Et mujal on selline asi "osaline tööaeg" ja sedasi võib raske olla isegi selle keskmise palga kätte saamisega.

Olles ise olnud lastega haridussüsteemi "klient" jääb segaseks, mis seal koolis toimub ja miks peab põhiasju, mis tuleb tunnis nui neljaks selgeks saada, hiliste õhtutundideni kodus õppida. Ja siit tagant paistavad välja küll mugavuse kõrvad, öelge mida tahate. Kui ma õpetan õpilastele katelokiga toidu valmistamist, on see täiesti garanteeritud, et KÕIK oskavad seda vähemalt rahuldavalt teha, mitte nii, et kolmandik klassi paneb metsa põlema ja veerand ennast. Ja tund kestab senikaua, kui asi KÕIGIL selge on vähemalt rahuldavalt.

Ja mis lollakad vihjed need eeskuju kohta olid? Arvan, et minu lõputunnistus oli natuke parem kui sul.

[Kapten Trumm]

Kui klassis on 28 õpilast ja nende hulgas kaheksa, kes vajavad teistmoodi lähenemist, siis ma tahaks näha,millises vaimustusest oleks elukutseline sõjaväelane ja seda päevast päeva.

Ei ole kaheksat "erivajadusega" õpilast vajagi, piisab täiesti ühestainsast hüperaktiivsest hullust, kes tundides ainult röögib, ropendab ja asju loobib. Ise ei õpi ja ülejäänud 27 ka õppida ei saa, õpetaja kogu jõud ja tähelepanu kuluvad selle ühe taltsutamisele, et too endale ega teistele vähemalt füüsiliselt viga ei teeks. Ja midagi ette võtta või hullu kuhugi vastavasse kooli või asutusse suunata on sisuliselt võimatu.

Selles hüperaktiivsuses on kindlalt suur osa lapse protestikäitumist. Poiste teema rohkem. Tajudes, et talle ei pöörata tunnis õpetaja poolt piisavalt tähelepanu ja saades kodus sanktsioonide osaliseks, et miks on tunnistus vilets, hakatakse korda rikkuma ja seda tähelepanu endale sellisel viisil nõudma. Kindlasti on selliseid, keda tuleks erikooli ära saata, kuid see jõmpsikate provotseeriv käitumine on minu silmis nõrga õpetaja tundemärk.

Eespool ma rääkisin sellest - kui vahetunni ajal täitub õpetajalaua ümbrus pitside-satsidega pugejatüdrukutest, kes oskavad ilusti küsida ja vajalikke vastuseid intuitiivselt saada, siis poisid tunnevad end teisejärgulisena. Sestap pöörab kogenud pegagoog tähelepanu just neile, kes seda tegelikult vajavad, mitte neile kellega interaktsioon lihtsalt mugavam/meeldivam on. Olete te sellist tüdrukute summa näinud meesõpetaja laua ees?

Ma töötan enda 11a poisiga nädalavahetusel ehitusel. Kui ma temaga koos töötan (teisi pole), siis imede-ime, lausa ideaalne laps, teeb kõik õigesti ja kiiresti, õpib väga ruttu ja saab hakkama masinatega, millega täiskasvanud töötavad. Aga piisab sellest, et samas on vanemad lapsed (tüdrukud) kah ja ongi tüli majas. Lihtsalt selline element vajab rohkem tähelepanu kui seda tavaliselt õpetajad suudavad/viitsivad pöörata. Et laps ei ole rumal, võimekas inimene on võimekas paljudes asjades, lihtsalt ühel hetkel tekib sama protestikäitumine ja õpetaja reageerib sellele lihtsalt kehvade hinnete panemise ja märkuste kirjutamisega.

[Madis Reivik]

Mul poiss oli kunagi (3 klassis vist) väga rahul endaga, sai "kiituse päevikusse" selle eest et "istus terve tunni näoga õpetaja poole".

Progress seegi !

Üks lastepsühholoog raadios ütles et kui poisid teevad lollusi ja tüdrukud itsitavad (preemia !) siis võib õpetaja kasvõi elektrishoki relvaga vehkida, kasu pole miskit. Nii et naised on süüdi !

[T-62]

Kapteni härra kohe leilis, võta rahulikult, ei sunni sind keegi kooli tööle minema. Muide palgast pole nagu keegi seoses kooliga rääkinud. Natuke on sul ju õigus, et esimene aasta õpid ise ja püüad asjast aru saada ja siis ainult õpetad, maailm seisab ju paigal, midagi ei muutu ja uut peale ei tule, täiendada pole ennast kunagi vaja ja lastele võid ajast aega sama juttu ajada.
Mõned siin eespool hädaldasid õpikute suure valiku üle. Näiteks ühes koolis õpetatakse õpiku "A" järgi, teises hoopis "B" jne ja lõpuks ei ole ühtset taset erinevatel koolidel. Eestis on vabadus õpetada õpiku järgi või hoopis ilma, õpetatav peab lihtsalt vastama riiklikule õppekavale, kasuta selleks siis tahvlit ja krihvlit või tänapäevasemaid vahendeid.
Tundub, et nutavad ja halavad ikka need, kes asja olemust pole ära jaganud ja annavad siin kõrvalseisja nõuandeid. Mina pole halanud, vaid tõin lihtsalt näite.
Tore, et meie esilenduril, autojuhil, koolmeistril ja kes sa iganes olla üritad, jätkub aega oma isiklike lastega tegeleda, tee seda rohkem, võib olla viitsivad sinuga ka kunagi kõrges tulevikus (loe: vanaduses) tegeleda.

[Kapten Trumm]

Hariduse juurde veel - kes vaatas eile Laserit, siis seal tutvustati ühte uut "suunamudijat" nimega Andrew Tate, mille lolluste jälgimine pidi õpetajaid panema peast haarama. Tunnistan enda lubjakaks olemist, sest seal saates kuulsin seda nime esimest korda. Aga inimene õpib kogu elu.

Kõige debiilsem asi, mida ma kuulsin oli selline "tarkus": et mõned inimesed, kel on õnnestunud saada väga rikkaks, jätsid omal ajal kooli pooleli, siis kooli pooleli jätmine ongi eeldus rikkaks saamisele

Intervjueeriti ühte teismelist tegelast, kes teatas, et ta selle ajel jätab kooli pooleli ja läheb Soome päiksepaneele paigaldama ja "pappi kokku lükkama".

Ei teadnud see hetk, kas nutta või naerda. Aga see on ikka halb, kui üks debiil youtubes veel hullemaid debiile lollitab ja seeläbi nende elu ära rikub.
Meeste koolis püsimise teemasse täitsa sobiv!

[Walter2]

Mäletan et eelmise aasta lõpus käis üks ajugeenius Haridusametis mu poiste koolis ja soovitas tõsimeeli lõpuklassi õpilastel vaheaastat võtma (misiganes sellega silmas peeti). Kuidas peale sellist lebot noored üldse edasi õppima lähevad/kuhugi sisse saavad see ei huvitanud kedagi...
Tuleb meelde kuidas vene kroonust tulnud seltskond üritas peale sunnitud ''vaheaastaid'' kuhugi kõrgkooli sisse saada ja kui õnnestuski siis pudenesid nad sealt pea enamik juba 1. õppeaastal.

[maksipoiss]

. Kuidas peale sellist lebot noored üldse edasi õppima lähevad/kuhugi sisse saavad see ei huvitanud kedagi...

See vaheaasta kaitseväeteenistuse näol on ikka väga levinud praktika ja pole kellelgi probleeme olnud , sh. ka mu enda pojal.

[manjabes]

. Kuidas peale sellist lebot noored üldse edasi õppima lähevad/kuhugi sisse saavad see ei huvitanud kedagi...

See vaheaasta kaitseväeteenistuse näol on ikka väga levinud praktika ja pole kellelgi probleeme olnud , sh. ka mu enda pojal.

See on ilmselt väga individuaalne. Mina võtsin selle "vaheaasta" pärast bakat juba ja naastes oli sellegipoolest väga raske õppimisrütmi tagasi saada. Ma ei kujuta ettegi kui raske oleks olnud ajateenistusest ülikooli alustama minna, kui raskete insenerieriala üldainete-vasaratega piki kuppu lajatakse, vahetult pärast aastast pähkli mittekasutamist.

[Kilo Tango]

. Kuidas peale sellist lebot noored üldse edasi õppima lähevad/kuhugi sisse saavad see ei huvitanud kedagi...

See vaheaasta kaitseväeteenistuse näol on ikka väga levinud praktika ja pole kellelgi probleeme olnud , sh. ka mu enda pojal.

Sama siin. Poiss sai olümpiaadi tulemuste peale Taltechi sisse ja vaatamata vahepealsele teenistusele õpib praegu rakendusfüüsikat nii, et kool peab vajalikuks talle stippi maksta.

[mart2]

Jep.
Mul mõlemad pojad panid end vabatahtlikuna kirja, et soovivad 1.kursuselt sügisel teenistusse minna. Said peale keskkooli kohe kõrgkooli sisse ja sügisese "lennuga" Kuperjanovisse. Tagasitulles ilusti esimesel kursusel sees, kena suvi sõpradega ja uus semester läks nullist lahti. Mõlemad õppisid IT-d, lõpetasid tähtajaliselt ja töötavad edukalt omandatud erialal.

[Kriku]

Mina ei saanud lihtsalt esimesel katsel sisse, pärast "vaheaastat" polnud häda midagi.