Nutt ja hala

[wolfgang]

Kilgi laborites enam 1947 aasta bakeliidist volt-, ampermeetrite ja reostaatidega kokku ei puutunud? Kilk toimetab veel või on täielikult mesindusse sukeldunud?

[Kilo Tango]

...
Mis puudutab kõrghariduse suuremat osakaalu naiste hulgas siis minu arvates teeb karuteene "tehnikahariduse pehmeksviilimine". ...

Kõrghariduse suurem osakaal naiste hulgas on tingitud sellest, et tüdrukud on keskeltläbi kohustetundlikumad ja õpihimulisemad ning seetõttu jõuavad ka suurema tõenäosusega kõrghariduseni. Samas, kui poiste hulgas on välja kukkujate osakaal juba põhikoolis märksa suurem. Põhikoolist välja kukkuja või "kuidagiviisi läbi venitatu" ei saa kõrgharidust 99% juhtudest.

https://opleht.ee/2015/01/miks-koolis-d ... se-poisse/

Väljalangus. Poisse langeb koolist välja 14% õpilaste üldarvust, tüdrukuid vaid 6%.

Hinded. Nii eesti keeles, matemaatikas kui ka inglise keeles on meie tüdrukud lõpueksamil poistest paremad. Poisse ei ole soovitud tüdrukutega võrdsele tasemele viia.

Eesti keel. Eesti keele riigieksami sooritavad tüdrukud poistest mäekõrguselt paremini, mis näitab, et poistele seda õppeainet korralikult ei õpetata.

Matemaatika. Matemaatika riigieksami tulemused on poistel-tüdrukutel enam-vähem võrdsed, mis tähendab samuti poiste allajäämist, sest traditsiooniliselt on poisid olnud tüdrukutest matemaatikas üle.

Konverentsi kohvipausi ajal arutati ka, mis on tüdrukute eelistamise hind. Eelkõige see, et kõrgharitud naised moodustavad Eesti elanikkonnast 39%, mehed aga ainult 24%. Hariduslik sooline lõhe. Aga kas siin polegi üks põhjus, miks meie ühiskonnas on nii palju üksikemasid? Haritud naisel on raske leida meest, kellel oleks samuti hea haridus ja kellega saaks tekkida ühine mõttemaailm?

[Kapten Trumm]

See pole mitte niiväga "poistest" või "tüdrukutest", vaid valdav enamus õpetajatest on teadupärast naised ja neist enamik pensionieelses eas või lausa pensionärid. Selline hariduskorraldus saabki töötada vaid tüdrukute eelisena, kes oskavad loomulikult paremini meeldida ja vajalikke vastuseid anda, poisid seevastu saavad vaid "malka" ja vihkavad õppimist järjest enam. Ja noh, kel isa polegi või töösse uppunud on, siis meessoost õpetaja oleks sobilik rollimodell kah, poisid vihkavad naisi üllatavalt. Ja kindlasti on õpetajad mugav seltskond, kes tegelevad meeleldi pugevate 5-listega kui mingite marakrattidega, keda õppimine ei huvita.

Seepärast on ka tüdrukute haridustee palju lihtsam ja poiste oma tihti okkaline. Täiskasvanuea lähenedes lisandub siia ka ühiskondlik ootus, et mees peab olema iseseisev ja omama palju raha (seda ootust evivad just naised) ja koos ebameeldiva õppimisega sünnibki valik, et lähen ära tööle ja oma elu elama.

Siit edasi läheb natuke aega mööda ja bakakraadiga tüdruk ning põhiharidusega mees vist head paari ei moodusta ja nii on naised üksi/abielluvad välismaalasega ja mehed võtavad Soomes kohalikke eevatütreid, sest sealses kultuuriruumis on karske ja töökas töömees samuti au sees (meil mitte väga).

Aga kas siin polegi üks põhjus, miks meie ühiskonnas on nii palju üksikemasid? Haritud naisel on raske leida meest, kellel oleks samuti hea haridus ja kellega saaks tekkida ühine mõttemaailm?

Eks neid üksikemasid on ka seepärast palju, et mehed jahivad teisi naisi või joovad liigselt. Aga ka see, et kui üksi on juba 10a elatud ja nähakse, et saab ka nii, siis selle üksiolemisega harjub ka ära ja lõppeks on ka ego niipalju kasvanud, et keegi ei sobi (liigse enesehinnangu probleem).

[Kilo Tango]

See pole mitte niiväga "poistest" või "tüdrukutest", vaid valdav enamus õpetajatest on teadupärast naised ja neist enamik pensionieelses eas või lausa pensionärid. ...

Hakkab jälle peale pealiskaudne oletamine ja selle põhjalt targutamine. Loe viidatud artikkel läbi - ei ole põhjus selles. Põhjuseid on palju. Peamiselt on juured sees sügaval kooliga seotud eelarvamustes ja kultuuris (nii koolis, kui kodus), mida tuleb muuta.

[Kapten Trumm]

Oletan veel pealiskaudselt...

Ma olen ka koolis käinud ja mõndagi näinud. Need pensioniealised vigisevad mutid, kes tegelesid tundides ainult pugevate eeskujulike tüdrukutega, polnud mingi autoriteet ja kui vähegi võimalik oli, lasti üle. Ja neid asju ei õpitud kah. Ja kus olid meil meesõpetajad, seal oli kord majas ja kõik asjad õpiti ära. Täpselt sama asja näen praegu enda pojaga, meesõpsid on kõva autoriteet ja nende ainetega probleeme pole, kuid "vinguvad mutid" tähendavad ka kõva kodus õppimist/õpetamist. Viimati kutsuti mind kooli, kuna poiss oli ühe "vinguva muti" kontrolltööle kirjutanud "ma vihkam matemaatikat".

Eelnevalt on mul 2 tüdrukut, kes on gümnat lõpetamas ja nende järgiaitamine kodus oli üsna erandlik (seejuures "mutid" polnud probleemiks, aga ma mehed mitte). Mulle tundub siiski, et teema on naisõpetajate poolses poiste kehvemas/saamatus kohtlemises, mida nad ise (ka kõnealuses artiklis) ise tunnistama ei kipu. Kui poiss, kes õpib üsna pisikeses klassikeses, ütleb kodus, et ta pole mingi teema põhiasjust üldse arugi saanud, siis see on kahjuks õpetaja praak.

Pealiskaudse möla lõpp.

[davidsoniharald]

See pole mitte niiväga "poistest" või "tüdrukutest", vaid valdav enamus õpetajatest on teadupärast naised ja neist enamik pensionieelses eas või lausa pensionärid.

Palun sellise julge väite kinnituseks mingi tõsiseltvõetavat statistikat.

Ja kindlasti on õpetajad mugav seltskond, kes tegelevad meeleldi pugevate 5-listega kui mingite marakrattidega, keda õppimine ei huvita.

Õpetajad on mugavad ja laisad... Sinusuguste selliste väljaütlemiste pärast, kes õpetajaid ja ametit maha teevad ongi meil õpetaja amet nii vähe väärtutatud. Kust sa võtad endale ülbuse selliseid hinnanguid anda? Kohe näha, et eliitkool ja kaks pehmet bakat on oma töö teinud.

Siit edasi läheb natuke aega mööda ja bakakraadiga tüdruk ning põhiharidusega mees vist head paari ei moodusta ja nii on naised üksi/abielluvad välismaalasega ja mehed võtavad Soomes kohalikke eevatütreid, sest sealses kultuuriruumis on karske ja töökas töömees samuti au sees (meil mitte väga).

Sellest ei saa aru. Kas meil on joodikust lontrus au sees või?

Võiksid vähem oma hülgemöga siia postitada, süda läheb pahaks. Tra tema tuleb ütlema, et õpetajad on mugavad ja laisad...

[Kapten Trumm]

Katsu oma pavlovi refleksiga nüüd natuke midagi teha, eks....

Statistikast loeb siit ise: https://www.stat.ee/et/uudised/suur-ule ... steaedades

Kokkuvõte ühest lausest:

Kui üritada leida tüüpilist õpetajat, siis selleks võiks ilmselt olla naine vanuses 55–64 aastat. Just seda soo ja vanusegrupi kombinatsiooni leidub õpetajate seas kõige enam

Ja just sellisest stereotüübist tulenebki see, miks see maine madal on. Tuletage nüüd ausalt meelde, mis te koolis käies arvasite taolistest õpetajatest ja kui tõsiselt neid võtsite üldse?

[Health]

Kilgi laborites enam 1947 aasta bakeliidist volt-, ampermeetrite ja reostaatidega kokku ei puutunud? Kilk toimetab veel või on täielikult mesindusse sukeldunud?

Toimetab, toimetab. Bakeliiti ei mäleta, enamik asju tundus siiski olevat juba natukene uuem vana nõukogude aegne tehnika. Siis kui mina veel lahkusin toimetas päris edukalt, hetkel tundub ka veel olevat ülikooli nimekirjas. Ilmselt ei lubata veel ära mesilaste juurde, asendajate on ilmselt keeruline leida.

[Kilo Tango]

...

Eelnevalt on mul 2 tüdrukut, kes on gümnat lõpetamas ja nende järgiaitamine kodus oli üsna erandlik (seejuures "mutid" polnud probleemiks, aga ma mehed mitte). ...

Mul on poiss ülikoolis (sai sinna olümpiaadidel saavutatu tõttu ilma eksamiteta). Tüdruk lõpetab põhikooli. Minu kogemus on vastupidine. Isikliku kogemuse põhjal pikki järeldusi teha ... saab, aga tuleb näha selle piire.

[wolfgang]

Haridussüsteemi naissookesksus ja sellest johtuv poiste halvem õppeedukus ei ole Trummi väljamõeldud teooria. Sellest on meedias aastakümnete jooksul korduvalt ja korduvalt juttu olnud. Ma mäletaks justkui esimesi selleteemalisi heietusi 80-date lõpust ja siis mingi vahega on neid kogu aeg olnud.

[Kilo Tango]

Haridussüsteemi naissookesksus ja sellest johtuv poiste halvem õppeedukus ei ole Trummi väljamõeldud teooria. Sellest on meedias aastakümnete jooksul korduvalt ja korduvalt juttu olnud. Ma mäletaks justkui esimesi selleteemalisi heietusi 80-date lõpust ja siis mingi vahega on neid kogu aeg olnud.

Sellega ei vaidlegi mitte keegi. Põhjustega vaieldakse.

[Kapten Trumm]

Kujutage nüüd ise ette kooliaega, kahe tunni vaheaeg. Õpetaja laua ümbrus on täis neid viielisi tublisid tüdrukuid, keda õpetaja meeleldi aitab ja seletab. Poistel pole võimalustki. Ja poisid seepeale ohkavad ja loobuvad. Ja kuna nad on loomulikult lohakamad, siis läheb ka kodus see üle nurga.

Kuigi siin esitatakse mingeid eduraporteid, siis oma kahe poisiga olen koolides ikkagi näinud asju, mis meenutavad mu enda mitte eriti head õppeedukust põhikoolis. Olid oma teadmatusega üksi jäetud, kuskilt nagu küsida ka polnud (ja hästi ei saanud kah) ja õpetajal on täiesti savi, kas sa saad viie või kolme. Ja järelejõudmine oli vaid sinu ja ainult sinu probleemiks. Ehk siis pedagoogide mugavus ja laiskus. Aga minu ajal oli klassis 45 õpilast ja kool käis kahes vahetuses, praegu on nii 20 ja õpetajal mingit teist vahetust ei eksisteeri.

Keskkoolis aga muutus kõik, lõpetades jäi mul kuldmedalist juuksekarva jagu puudu- üksainus "neli" 10. klassis. Pean seda muuhulgas mõne "võtmeala" õpetajate teeneks, kes juhuslikult olid mehed. Nad lihtsalt panid õppima ja mingit tüdrukute eeliskohtlemist ei praktiseeritud. Kui sa hakkama ei saanud, siis ootas sind spetsiaalne järeleaitamise tund "valitutele" (olen ka seal pidanud istuma). Suhtumine oli väga ühene ja pragmaatiline - maksab vaid see, mida sa oskad/tead. Mõne hauale viiksin tänagi küünla tänutundega, et minust ei saanud labidameest. Kuna ma sain üsna kiiresti eeskujulikuks, ei saanud ju probleem olla selles, et ma loll või saamatu olnuks, küsimus oli lihtsalt eelneva pegagoogilise personali kvaliteedis. Mul ei olnud ka minged "karvaseid käsi" kuskil.

Vot selline teemaväline ekskurss ja ebaesinduslik näide, kuidas ühe inimese elutee olekski rikutud saanud. Ja veel üks nüanss. Kui mul põhikas oli käitumine ja hoolsus rahuldav ning õpetajad on käinud kodus/vanemad koolis aru andmas, siis keskas sai sellest alati eeskujulik. Mäletan, et ma kaklesin ka paar korda keska ajal. Aga üldsiselt korda ei rikkunud. Arvan, et see oli põhikas ühe trotsi täis poisslapse trots/energia, mida paremad pedagoogid suutsid hästi kanaliseerida ja probleeme polnudki. Ja kui seda poleks olnud, oleks ma 9. klassi lõpus läinudki Olustvere sovhoostehniku traktorist-kombaineriks õppima.

[Kriku]

Kujutage nüüd ise ette kooliaega, kahe tunni vaheaeg. Õpetaja laua ümbrus on täis neid viielisi tublisid tüdrukuid, keda õpetaja meeleldi aitab ja seletab. Poistel pole võimalustki. Ja poisid seepeale ohkavad ja loobuvad.

Ma pole näinud ühtegi korda, kus õpetaja keelduks tunnis küsimuse esitanule midagi täiendavalt selgitamast.

[Kapten Trumm]

Ega sellest mahajäävast seltskonnast (enamasti poisid) ei küsigi keegi avalikult midagi. Pole moekas, teised peavad pugejaks jne. Pedagoog peab seda ise teadma ja tähelepanu pöörama.

Muide, kui ma oma poissi pinnisin, mis klassis toimub, oli nagu dejavuu. Oligi, nende patside-satsidega eeskujulike tüdukute kari, kes võtab kogu tunnivälise aja, mil õpetaja on saadaval ja poisteni õpetaja ei jõuagi.

[Troll]

Ei usu, et õpetaja sugu õppeedukuse puhul just kõige määravamaks on, see sõltub minu meelest ikka rohkem õpetaja enda võimetest ja nõudlikkusest. Oma keskkooliaegsetest mälestustest polnud rangete ja nõudlike füüsika, keemia ja saksa keele õpetajate (kõik naised) tundides aineõppimise ja distsipliiniga mingeid probleeme, samas näiteks andis meile bioloogiat kaks viimast aastat noor boheemlaslik mees, kellel oli klassis tunni ajal toimuva suhtes täielik savi. Endalgi on tagantjärgi raske uskuda, kuid nii see oli - tema tundide ajal mängisime kahes rea viimases pingis pidevalt saskut! Ajalootunnis (meesõpetaja) oleks selline asi mõeldamatu. Ise võtsin õppimise tõsisemalt ette alles viimasel aastal, et keskmine hinne üle 4,5 venitada (lõpuks 4,66), see oli ülikooli sisseastumiseksamitel oluline. Õpetajate oskustel polnud seal suurt osa, kõik oli iseenda viitsimise ja püüdluste taga kinni.