Nutt ja hala

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
AndresTy
Liige
Postitusi: 955
Liitunud: 07 Mär, 2019 13:27
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas AndresTy »

Kunagi - ammu (90-ndatel) - oli Kivirähal mingi selline jutuke, kus keegi, soovides kuulsaks saada, lasi endale külge opereerida hobuse pea...
Imekaunis! Raha eest teen kõike, mida härrad soovivad...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36569
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Kriku »

Ma pean ennast küll ka karastatud lehelugejaks, aga aeg-ajalt satub ette ikka sellist, et... :dont_know:
Arvan, et loodushoiu mõttega inimesi on ikkagi suuremal arvul kui metsaärikaid. Ja nad ei ole aktiivsed ainult valimiste eel. President Alar Karis korraldas kirjatalgud teemal „Millist Eestit me siis tahame?“. Viimsi kooli 19aastane gümnasist Kertu-Liisa Sarap vastas: „Mina tahaks sellist Eestit, kus riik ei sea rahalisi ja majanduslikke eesmärke kõrgemale kui puhta looduse, sealhulgas metsade säilitamise.“ (PM, 2.06.22)

President ei korraldanud ju valimiseelset üritust ja Kertu-Liisa ei ole populist ega propagandist. See on tulevikupõlvkonna, meie elu edasiviija südamest tulev soov. Tädid ja onud, peeglisse vaatamise asemel vaadake oma järglaste silmadesse.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12003 ... koik-hasti

Kogu inimkonna majanduslik ja teaduslik-tehniline areng vähemalt mesoliitikumist saadik on käinud puhta looduse arvelt. Et 19-aastane gümnasist Kertu-Liisa seda ei tea, on küll kurb, kuid siiski mõistetav. Veteranajakirjanikul pole aga vabandusi.
ivo86
Liige
Postitusi: 77
Liitunud: 07 Nov, 2011 6:21
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas ivo86 »

Kriku kirjutas: 19 Juul, 2022 14:31 Ma pean ennast küll ka karastatud lehelugejaks, aga aeg-ajalt satub ette ikka sellist, et... :dont_know:
Arvan, et loodushoiu mõttega inimesi on ikkagi suuremal arvul kui metsaärikaid. Ja nad ei ole aktiivsed ainult valimiste eel. President Alar Karis korraldas kirjatalgud teemal „Millist Eestit me siis tahame?“. Viimsi kooli 19aastane gümnasist Kertu-Liisa Sarap vastas: „Mina tahaks sellist Eestit, kus riik ei sea rahalisi ja majanduslikke eesmärke kõrgemale kui puhta looduse, sealhulgas metsade säilitamise.“ (PM, 2.06.22)

President ei korraldanud ju valimiseelset üritust ja Kertu-Liisa ei ole populist ega propagandist. See on tulevikupõlvkonna, meie elu edasiviija südamest tulev soov. Tädid ja onud, peeglisse vaatamise asemel vaadake oma järglaste silmadesse.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12003 ... koik-hasti

Kogu inimkonna majanduslik ja teaduslik-tehniline areng vähemalt mesoliitikumist saadik on käinud puhta looduse arvelt. Et 19-aastane gümnasist Kertu-Liisa seda ei tea, on küll kurb, kuid siiski mõistetav. Veteranajakirjanikul pole aga vabandusi.
Mina küll ei näe, et KOGU teaduslik-tehniline areng on puhta looduse arvelt toimunud. Aga saan ilmselt aru, mis Sa silmas pead - me oleme maakera ikka üsna ära rüüstanud. Ma artiklit läbi lugeda ei viitsi hetkel, aga toetudes siin väljatoodule, väidan, et ei ole maailmas ainult kaks varianti. Et areng ja puhta looduse hävimine ning vastukaaluks siis koopaaega tagasiminek. On hulka vahepealset ala ka, kus saab toimetada ning olen 100% nõus väitega, et loodushoiuga peab igasuguse arengu planeerimisel arvestama ning seda lausa teistest eesmärkidest ettepoole seadma.

Loomulikult inimtegevuse käigus loodus kannatab, aga inimene on ka osa loodusest ning loodushoid peabki toimuma just inimeste jaoks. Kelle jaoks seda loodust siis veel hoida? Loodus on siis ka olemas, kui me oleme kõik mered ära mürgitanud ja maa õhku lasknud. Aga inimestele siis enam ei kõlba.

Ilus on mõelda, et ühel hetkel ükski inimene rehve metsaalla ei vii, aga kui enam metsa pole, mida reostada?
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36569
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Kriku »

ivo86 kirjutas: 19 Juul, 2022 14:59Mina küll ei näe, et KOGU teaduslik-tehniline areng on puhta looduse arvelt toimunud.
Üldiselt siiski on seotud kas uute loodusressursside kasutuselevõtu või olemasolevate ulatuslikuma ekspluateerimisega. Kui tuul ja päikesekiirgus välja jätta, siis ei ole ressurssi, mille kasutamine keskkonda viisil või teisel ei koormaks. Lisaks, ka tuule- ja päikeseenergia puhul koormavad keskkonda nii nende kasutamiseks vajalike seadmete ehitamine kui suur osa energia kasutamise viise.

Antiikaja alusteadust - Pythagorase teoreemi näiteks - võis välja mõelda keskkonda koormamata, kuid see polnud sellisena ka teaduslik-TEHNILINE progress. Kui alusteadus jõuab reaalselt kasutatavate tehniliste lahendusteni, koormavad need ka keskkonda.

Jabur on justnimelt ülesandepüstitus oma kategoorilisuses - mitte seada majanduslikke eesmärke kõrgemale kui puhta looduse säilitamist. See, et Kertu-Liisal katus pea kohal oleks, on muuseas samuti majanduslik eesmärk, mida puhta looduse arvelt realiseeritakse.
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 3343
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Madis Reivik »

Ideaalis VÄHENDAB tehnika areng looduslikku jalajälge per kärss.
Lugesin mingit ülevaadet Londoni hobutranspordist - selle tippajal. Heinamaade ja sitahunnikute üüratus oli märkimisväärne ja autode tulek vähendas oluliselt kasutatavat maad ning keskkonnamõjusid. Aga... nagu ikka, fossiilkütustel on omad agad.

Aga kahjuks.

Arvutid on läinud 30 aastaga miski 1000+ korda kiiremaks, mälumaht samuti kasvanud suurusjärke. Kuid Word läägib hullemini kui omal ajal ChiWriter. Sest progejad on laisemad ja bloati tuleb kõvasti peale.

INimestel samamoodi. Vaata milline hunnik uut ja vana elektroonikat on tänäpäeva inimesel. Kuuri alla muruniitja, peres 2-3 autot jne jne. TarbimisOOTUSED on tohutult kasvanud. 80'date venelaste poliitbüroo liige sai eripakis merikapsast, praegu võid seda sodi sentide eest poest osta ;)

Nii et mina ei kritiseeriks niivõrd keskkoolitüdruku mõttealuseid kui tema väljendusoskusi. Ehkki, nagu Mihkel Mutt kirjutas - noorel inimesel kõik lihtne ja mustvalge, hea lihtne plärtsti öelda midagi. Vanemal aga on ühest ja teisest küljest nii ja naa.. ja enne kui järeldus tuleb on noorem kuulaja juba käega löönud ;)


Mina kardan et kui termotuumapada käima saadakse, siis hakkab maakera keema minema kuna energiatarbimine kasvab hüppeliselt. Kui meil siin maamunal oleks piisavalt oidu natuke tagasi tõmmata oma soovidega.. siis oleks tore. Aga ...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36569
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Kriku »

Madis Reivik kirjutas: 19 Juul, 2022 15:59Nii et mina ei kritiseeriks niivõrd keskkoolitüdruku mõttealuseid kui tema väljendusoskusi. Ehkki, nagu Mihkel Mutt kirjutas - noorel inimesel kõik lihtne ja mustvalge, hea lihtne plärtsti öelda midagi. Vanemal aga on ühest ja teisest küljest nii ja naa..
Nagu öeldud - tüdruku puhul on see kõik mõistetav. Aga tema plärtsu vahendas "Maalehte" ja kiitis takka ajakirjanik Ülo Kalm (sünd. 1956).
Walter2
Liige
Postitusi: 3998
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Kübersõda ja häkkimine

Postitus Postitas Walter2 »

Viimasel nädalal tuli isiklikule numbrile palju vastamata kõnesid Abhaasia suunanumbriga telefoninumbritelt - nii 3...4 tk päevas. Huvitav et helistaja nr. erinevus oli ainult viimase 3 numbri ulatuses - mingi autom. programm pommitab?
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15560
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Fucs »

...jätkuvalt eesti riigi DIGIvõimekusest...

Ehitisregister - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala.
Millal lõpevad jamad ehitisregistriga?
18. veebruar 2019

Riiklik ehitisregister ajab närvid krussi kõigil, kes sellega kokku puutuma peavad - projekteerijaid, arendajad, ametnikud ja suvilat ehitavad tavakodanikud. Majandusministeerium lubab, et järgmise pooleteist aasta jooksul peaks etapihaaval välja tulema täiesti uus, nullist üles ehitatud register.

Viimati oli Ehitisregistriga probleeme 2018 detsembris, kui uue ID-kaardi omanikud ei saanud registris allkirju anda. Toona lubas majandusministeerium, et tõrked lahenevad 1. jaanuariks.

Murekohti on aga teisigi. Tallinna linnavalitsuses ehituslubadega tegelev ametnik rääkis intervjuus Äripäevale, et tõrked on pea igapäevased. Üks suur büroohoone sai kasutusloa viimasel hetkel, sest register lihtsalt ei võimaldanud kannet ära teha.

"Luba oli valmis, kõik kooskõlastused ja dokumentatsioon koos juba mõnda aega, aga arendaja parandas registri tõrkeid. Pidasime ministeeriumiga meilivahetust, selle taga seisis loa vormistamine," rääkis ta. Linnavalitsus pöördus oma murega ka otse arendaja poole ja viimaks sai vormistus tehtud.

"See pole ainult üks asi, kus pöördume ja abi palume. Mina võin öelda, kes ma ehitus- ja kasutuslube allkirjastan, et mul juba aasta algusest ID-kaart ei tööta, saan ainult Mobiil-IDga. Ministeerium on juba kolm korda kirjutanud, et proovige, kas nüüd töötab - ei tööta. Viimane kord oli alles sel nädalal," rääkis ametnik....

....Nüüd on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium registri arendamise aktiivselt käsile võtnud, et muuta süsteem kasutajasõbralikumaks ning seotud protsessid kiiremaks ja läbipaistvamaks.
https://www.kinnisvarauudised.ee/uudise ... registriga
.
Kaks aastat hiljem...
.
Progeja – pane end põlema! | Ehitisregister.
8. Juuli 2021 ·

Ehitisregister. Peale 3 päeva pusimist ja hulga närvirakkude kulutamist sain veel viimase sammuna sellise pirni.

Ehitusregister. Annab esimese vea mis faile üles laadides nähakse. Pead kõik uuesti allkirjastama kõigi osapoolte jaoks. KASUTUSJUHEND VALETAB FAILINIMEDE KOHUSTUSLIKU NIMEKUJU KOHTA. See ei ole inimkasutuseks mõeldud toode.

Möödunud on 8 katset EHRis teatist esitada, ikka midagi valesti. Iga kord saadetakse linnast tagasi stiilis “täida tolles vormis nii”. See ei ole normaalne toode, in fact, sitemat digitaalset avalikku trenust ei tulegi kohe pähe.

https://www.facebook.com/groups/3991128 ... tid=6NoCDW
.
+ Veel üks aasta hiljem...
.
Uue ehitisregistri vigade tõttu esinevad tõrked ehituslubade menetlemisel
14.06.2022

Uue ehitisregistri vigade tõttu ei suuda vallavalitsus tagada sujuvat ehituslubade taotluste menetlemist. Samuti on probleeme kasutuslubade väljastamisega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teatanud, et suur osa vigadest on kõrvaldatud, kuid süsteem ei tööta siiski veel tõrgeteta. Vallavalitsuse maa- ja ehitusosakond palub mõistvat suhtumist!
https://www.kambja.info/31265/uue-ehiti ... etlemisel/
Maris Lauri kasutajaid nörritavast ehitisregistrist: asjad pole kõige paremini välja tulnud
15. juuni 2022

Majandus- ja taristuministri ülesandeid täitev Maris Lauri (Reformierakond) andis täna riigikogule aru uue ehitisregistri tõsiste probleemide kohta, mis ei võimalda normaalses tempos ehituslube väljastada. Lauri tunnistas, et olukord pole kiita ning viskas kivi erakonnakaaslasest IT-minister Andres Suti kapsaaeda.

Rahvasaadik Andres Metsoja (Isamaa) märkis, et omavalitsused on võtnud temaga ühendust ja kurtnud, et maikuu lõpus käima läinud uus ehitusregister ei võimalda tähtaegadest kinni pidada. «350 000 eurot maksma läinud uuendus, aga mitte teps ei taha toimida,» rääkis Metsoja.
https://majandus.postimees.ee/7545523/m ... lja-tulnud
Nädala lood: vigane ehitisregister tekitab kaost
19. juuni 2022

Juba möödunud nädalal kirjutas Äripäev, kuidas majandus ja kommunikatsiooni ministeeriumi (MKM) uus ehitisregister ei tööta korralikult. Mitmed turuosalised olid ühel nõul selles, et uus, 400 000 eurot maksma läinud ehitisregister on täielik katastroof. Jupsiv register ajas kopsu üle maksa ka kohalikel omavalitsustel, mistõttu lõpetasid nad lubade väljastamise ja viisid mõned protsessid lõpuni suisa käsitsi.
https://www.aripaev.ee/uudised/2022/06/ ... e-borsidel
.
+ veel kaks kuud hiljem....
.
Ehituslubade andmist pidurdavad uue ehitisregistri rikked
19.08.2022

"Meile teadaolevalt seisneb üks probleem selles, et uuenenud ehitisregister ei tööta. Erinevad ehitusloa menetluse osapooled ei saa kas toiminguid teha, ei näe juba tehtud märkuseid, ei saa teavitusi tööülesannete kohta. Probleeme esineb ka dokumentide salvestamisega, kas ei saa üles laadida või siis kaovad peale salvestamist. Kõik see võtab ehitusloa menetluses olulise ajalise ressursi," kirjutas Pohlak.

Linnaplaneerimisameti juhataja Ivari Rannama sõnul on Pohlakul õigus - probleem seisneb ehitisregistris. "Peale uue ehitisregistri kasutuselevõtmist on meie töö olnud oluliselt takistatud. Oleme tegelenud hästi palju tehniliste tõrgetega," ütles Rannama.

"Iganädalaselt peame ehitisregistrit arendavas majandusministeeriumis koosolekuid, kus räägime probleemidest, kuid meid teeb väga murelikuks tempo, millega neid probleeme lahendatakse," ütles Rannama.
https://www.err.ee/1608690142/ehituslub ... tri-rikked
Priidu Pärna: uus ehitisregister naeruvääristab e-riiki, õnneks kehtib meil riigivastutuse seadus
23.08.2022

Ennast e-tiigrina reklaamiv riik ei saa IT-arendusi sel moel juhtida, kus uue süsteemi lansseerimine tekitab kaose, kirjutab Eesti omanike keskliidu esimees Priidu Pärna repliigis uue ehitisregistri teemadel.

E-ehitisregistri kaudu toimub eelkõige ehitus- ja kasutuslubade taotlemine ja väljastamine. Uut ehitisregistrit on ettevalmistatud mitu aastat, kuna eelmine kasutusversioon oli tavakasutaja suhtes väga ebasõbralik. Kui riik tahab, et kodaniku ja riigi suhtlus oleks elektrooniline, siis ei saa neid suhtluskanaleid nii üles ehitada, et tavaomanik ja tarbija peab andmete sisestamiseks palkama eraldi eriteadmistega inimese.

Kahjuks on lootused uue ehitisregistri suhtes osutunud alusetuteks. Vana kaevu ei tohiks enne sülitada, kui uus valmis ja toimib. Praegu saime vana asemel uue ja hullema.
https://forte.delfi.ee/a/120055290
.
+ veel kaks kuud hiljem...
.
Logisev ehitisregister tekitab peavalu
26. oktoober 2022

Mai lõpus uuenenud ehitisregistriga on asjaosaliste sõnul jätkuvalt probleeme. Ministeerium lubab menetluskeskkonna suuremate kitsaskohtadega ühele poole saada lähema kuu jooksul.

„Register käitub sageli arusaamatult, kas kaovad nupud või kaob kogu menetlus,“ kirjeldas Rakvere linna ehituse peaspetsialist Heldur Veidenbaum ette tulevaid probleeme. „Kui tõrge tuleb, saadame veateate ja jääme ootama, kuni see lahendatakse,“ sõnas Veidenbaum. „Mõnel puhul ootame lahendamist juba kevadest saadik,“ nentis ta.
https://www.laanevirumaauudised.ee/uudi ... ab-peavalu
Kevadel uuendatud ehitisregister pole siiani korralikult tööle hakanud
02.11.2022

Mais kasutusele võetud uut ehitisregistrit pole siiani korralikult tööle saadud ehk ehitamise ja renoveerimisega seonduvate dokumentide korda ajamine on väga keeruline. Majandusministeerium plaanib suuremad mured lahendada lähikuudel, aga registri kasutajad on skeptilised.
https://www.err.ee/1608774352/kevadel-u ... le-hakanud
:wall:

Meil kaks suurt kortermaja ammu renoveeritud ja valmis. Vaja esitada uus kasutusteatis.
Kasutusteatise esitamisel peab EHR-i üles laadima megakoguse dokumente, sealhulgas ehituslikke (kogu ehitusliku dokumentatsiooni alustades põhiprojektist ja selle allprojektidest kuni ehituspäevikute, kaetud tööde aktide ja teostusjoonisteni välja). Mitu mitu gigabaiti ühe maja kohta.
Esitatud dokumendid vaatab läbi pädev asutus (Ehitusosa - KOV ehitusosakond, Tuleohutusosa - Päästeamet jne) ja teeb vajadusel ettekirjutused puuduste kõrvaldamiseks.

Me saime suure vaevaga ühel hetkel need dokumendid siis üles laetud vaatamata ülal artiklites kirjeldatud erinevatele asjaoludele (ei saa üles laadida, üles laetud dokumendid kaovad ära, ei saa allkirjastada, kogu menetlus ja toiming kaovad ära jne).

Ühel hetkel siis jõudis dokumentide läbivaatamiseni ka Päästeamet. See leidis teatud puudujäägid ehitaja poolsel dokumentide vormistamisel.
Ehitaja likvideeris puudujäägid ja lisas täiendavaid materjale (jälle vaatamata sellele, et vahelduva eduga ei saa üles laadida, üles laetud dokumendid kaovad ära, ei saa allkirjastada, kogu menetlus ja toiming kaovad ära jne). Jälle jõudis aeg sinnamaale, et dokumente hakkas uuesti läbi vaatama Päästeamet. Kogu see tsirkus võttis oma jagu aega ja vahepeal võttis EV valitsus vastu terve rea uusi seaduseid ja määruseid. Sellest tulenevalt tegi Päästeamet täiendava ettekirjutuse, et tuleb paigaldada teatud täiendavad seadmed ja vahendid, et kõik oleks UUE seadusandlusega kooskõlas vaatamata asjaolule, et projektides (mille Päästeamet enne ehitamist kooskõlastas) neid töid ette nähtud ei olnud, kuna siis selliseid UUSI nõudeid veel ei eksisteerinud.

Ettekirjutuse täitmiseks pidi läbi viima täiendava hanke, leidma vähemkakkuja, sõlmima lepingud ja tellima vastavad täiendavad tööd.
Edasi pidi ootama, millal töövõtja need tööd ära teeb. See kõik võttis jälle oma jagu aega.

Lõpuks said siis need tööd tehtud ja ehitaja pidi EHR-i juurde lisama täiendava dokumentatsiooni. Vahepeal aga läks EHR üle kas uuele platvormile, keskkonda, IT lahendusele või ma ei tea millele (ma ei tea misasja nad seal jälle muutsid, sest mul tegeleb EHR-iga ehitaja poolne palgataud spetsialist, kes selle EHR-iga tegeleb... ja temalt kuuleb EHR-i mainides või selle kohta midagi küsides ainult lõputult vandesõnu) JA see "uus asi" või "uue asja uuem versioon" (või midaiganes) ei suuda ühilduda "vana asjaga" või "uue asja vana versiooniga" mistõttu tuleb kogu dokumentatsioon uuesti üles laadida praeguses "uues" või "uue asja veeluuemas" keskkonnas. Ja seal selles midaiganes kohas siis ei saanud dokumente üles laadiv spetsialist enam oma ID kaardiga sisse.... jne....
Kõrgemaid riigiteenistujaid ootab pretsedenditu palgatõus
15.09.2022

Ka teistel kõrgematel riigiteenistujatel on selle aasta palgatõusuga võrreldes ees oodata kahekordset sissetuleku kasvu. Riigikogu aseesimehed, riigikontrolör, õiguskantsler, riigikohtu liikmed, riigi peaprokurör, ministrid, riigisekretär, riigikogu komisjoni esimehed ja fraktsiooni esimehed näevad oma palka aprillis kasvamas 873 euro võrra 7080 euroni.
https://www.err.ee/1608715717/korgemaid ... -palgatous
Ma küsin MILLE EEST? :evil:

****

Kuna ma juba olen parajalt närvi siin aetud, siis hästi lühidalt teisest sektorist veel üks näide... mis IMHO näitab ilmekalt üldist suutmatust EV IT valdkonnas.

Maa-amet (ja Maakataster). Keskkonnaministeeriumi valitsemisala.
Katastriüksuse moodustamise kord

Vastu võetud 14.08.2018 nr 30
RT I, 17.08.2018, 11
jõustumine 20.08.2018

§ 10. Katastrimõõdistamise tingimuste taotlemine

(1) Maakorraldustoiminguks, katastrimõõdistamiseks, piirimärgi taastamiseks või katastrimõõdistamise kontrollimiseks taotleb kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimused.

(2) Taotlus esitatakse elektroonilise katastri kaudu.

(3) Taotlus peab sisaldama:
1) taotleja nime, sideandmeid ja allkirja;
2) taotleja isikukoodi, selle puudumisel sünniaega, juriidilise isiku puhul registrikoodi;
3) mõõdistatava katastriüksuse andmeid;
4) katastrimõõdistamise tingimuste taotlemise eesmärki;
5) piirimärgi taastamise korral taastatava piirimärgi asukoha andmeid;
6) moodustatava katastriüksuse asukoha, kuju, taotletava sihtotstarbe ja lähiaadressi andmeid.

§ 11. Katastrimõõdistamise tingimuste väljastamine

(1) Katastripidaja väljastab katastrimõõdistamise tingimused, milles näidatakse katastrimõõdistamise ulatus, nõutav mõõdistamistäpsus ja muud tähtsust omavad asjaolud.

(2) Kui maakorraldustoimingu saab teha ilma katastrimõõdistamiseta, teavitab katastripidaja sellest taotlejat.
https://www.riigiteataja.ee/akt/117082018012?leiaKehtiv
NELI aastat hiljem, pole siiani olemas sellist seaduse § 10 lõikes 2 märgitud "Elektroonilist katastrit", kuhu kinnisasja omanik saaks sisse logida/omaks juurdepääsu selleks, et esitada katastripidajale §10 lõikes 1 kirjeldatud "taotluse" ja saaks sealt siis "katastrimõõdistamise tingimused".

On olemas "Elektrooniline kataster" millele on ID kaardiga juurdepääs riigiametnikel (Maa-ameti töötajad) ja maamõõtjatel ehk geodeetitel.

Vahetult uue seaduse rakendamise eel korraldas Keskkonnaministeerium ja selle allasutus Maa-amet infopäeva KOV maakorraldajatele, maanõunikele ja geodeetidele kus tutvustati uut "Elektroonilist katastrit" ja uut seadust ning seda, kuidas asjad hakkavad toimuma.

Lühidalt

1. Kui maaomanik soovib läbi viia maakorraldustoimingut (kinnistu mõõtmine, jagamine, liitmine, ümberkruntimine, kontrollmõõdistamine, piiride muutmine) mille aluseks võivad olla nt lihtsalt soov midagi mõõdistada, detailplaneeringuid maha märkida, piirivaidluseid lahendada jne, siis maaomanik logib ID kaardiga (või mobiil ID vms analoogse sisselogimisega) sisse "Elektroonilisse katastrisse", täidab seal vastava taotluse ja esitab selle maakatastrile.

2. Maakataster vaatab taotluse läbi ja esitab tingimused millest selgub ka tööde maht ning konkreetsed vajalikud tegevused. Kui on vaja taotluse saamiseks eelnevalt midagi kooskõlastada või saada nõusolek (looduskaitseala valitseja, maanteeamet, põllumajandusamet ja maaparandus jne jne), siis peab maaomanik enne vastavad nõusolekud ja load saama.

3. Maaomanik läheb väljastatud tingimustega maamõõtja(te) juurde, võtab selle alusel hinnapakkumise ja valib välja meelepärase tööde teostaja.

Tundub mõistlik? Just.

Aga kuna riik pole nelja aasta jooksul suutnud luua sellist "Elektroonilist katastrit", kus maaomanik saaks selle taotluse esitada, siis põhimõtteliselt ei saakski enam mitte üks maaomanik midagi mõõta lasta. Kuna asi lõhnas "katastroofi järele", siis sellele "ootamatule probleemile" leiti 2018 aastal kiirkorras "AJUTINE" lahendus, et kuna maamõõtjatel ON juurdepääs "Elektroonilisele katastrile", siis las maaomanik teeb digivolituse mõnele maamõõtjale, kes siis aitab maaomanikul vastava taotluse kokku panna ja selle koos maaomaniku volikirjaga maakatastrile esitada. Maa-amet ütles, et "nii kaua, kui me pole veel saanud seda elektroonilise katastri süsteemi niiviisi tööle nagu mõeldud, siis ajutiselt tuleb kahjuks kasutada sellist lahendust".

Tundub mõistlik? Maa-ametile vbl jah. Maamõõtjatele aga enam mitte.... no võib-olla ainult juhul, kui see on tõesti AJUTINE....

Milles probleem?

Probleem on selles, et kui maaomanik juba teeb ühele maamõõtjale volituse, et see tema eest need tingimused taotleks, siis maamõõtja hakkab juba tema maakorraldustoimingutega "tasuta" tegelema ja taotlus on juba "seotud" konkreetse "Elektroonilise katastri" lähteülesandega. Sama lähteülesande alla tuleb siis juba edaspidi hakata lisama vastavaid teostatud tööde dokumente. Aga ei ole võimalik maaomanikule enne teha mingeid hinnapakkumisi, sest pole teada tööde maht, mis selgub alles pärast tingimuste väljastamist. Ja need tingimused ehk lähteülesanne väljastatakse juba volitatud isikule ehk konkreetsele maamõõtjale. Kui nüüd selguvad tööde mahud ja kulud ning maaomanikule tehtud hinnapakkumine talle ei sobi, siis ta läheb järgmise maamõõtja juurde ja hakkab seal otsast peale volitama ning tingimusi ootama... ja kui sealne hind ka ei sobi, siis jookseb edasi järgmise juurde...

Eraldi teema on veel erinevate kooskõlastuste saamine, milles üldjuhul, kui maaomanik ise hakkama ei saa, aitab samuti maamõõtja.

Samal ajal ei taha ükski maamõõtja hakata tasuta kellegi asju ajama ja dokumente koostama seda enam, kui ta pole kindel, kas see klient jääb tema juurde või mitte. Ja uus maamõõtja ei saa omakorda enne taotlust sama kliendi sama töö/objekti kohta katastrile esitada, kui eelmine maamõõtja pole oma sama töö kohta esitatud lähteülesande taotlust ja talle väljastatud tingimusi "Elektroonilisest katastrist" kustutanud.

Et "tasuta töö mittetegemise" olukorda kuidagi lahendada, peavad maamõõtjad (vähempakkuma) kõigepealt kliendile hinna, mis maksab maakatastrile taotluse esitamine (ja kui vaja, siis ka kooskõlastuste hankimine). Kui see "taotluse esitamise" ja selle juurde kuuluvate dokumentide koostamise hind on kliendile sobiv, siis ta teeb maamõõtjale digivolituse. Maamõõtja teeb siis maaomaniku digivolituse alusel taotluse ära ja saab oma nimele maakatastrist väljastatud lähteülesande koos mõõdistamistingimustega, ning arvutab välja tööde maksumuse. Kui maksumus klienti ei rahulda peab ta minema järgmise maamõõtja juurde, maksma taotluse esitamise eest tasu, ootama ära, et eelmine maamõõtja oma lähteülesande tühistaks ja uus maamõõtja uue lähteülesande samasse kohta saaks, ning tööde maksumuse kliendile välja arvutaks. Kui nüüd jälle see hind ei sobi siis jookseb kolmanda juurde ja asi hakkab otsast peale. Kuniks ta on läbi traavinud mingi koguse maamõõtjaid ja siis avastab, et esimene või teine maamõõtja pakkus kõige odavamat hinda. Mis siis edasi? Siis edasi ta läheb uuesti tagasi selle odavaima pakkuja juurde ja see alustab otsast peale... no ma ei tea, kas jälle eraldi tasu eest või mõni hea südamega mees/naine teeb kordustaotluse vbl tasuta äkki....

Vähempakkumistest "kohvipaksu pealt" sellises olukorras ja tingimustes ma parem ei räägi.

Ühesõnaga üks suur pudru ja kapsad.
Ja miks?
Aga seepärast, et "AJUTINE" lahendus on kestnud juba neli aastat ja selle lõppu ei ole näha, ning vana aasta(kümne)id toimiv süsteem enam ei tööta.

Maakatastri foorum.
Küsib murelik maamõõtja:
küsitud 26. jaanuar 2022

Millal teostub võimalus, et maaomanik ise saaks mõõdistuse lähtetingimusi küsida või vähemalt tingimuste makettigi (päris tingimuste toorik)?

Kindlasti on tehniliselt võimalik teostada nii, et maaomanik võtab lähtetingimused, pärast saab selle siduda mingi kindla maamõõtja litsentsiga ja kui see hakkama ei saa, saaks samad tingimused maaomaniku taotlusel siduda ka järgmise litsentsiga.
vastab Maa-ameti katastri registriosakonna nõunik
Käesolev maamõõtja virtuaalkontor on mõeldud ainult maamõõtjatele ning maaomanikele eraldi juurdepääsu ei võimaldata. Selline juurdepääsu võimaldamine koos õiguste kehtestamisega eeldaks arendustöid :shock: aga kogu ressurss on meil suunatud uue punktipõhise katastri arendamisele, kus vastav võimalus omanikele luuaksegi.
... ja lisab järgmise "hädalahenduse" (mis on jälle ajutine?)
Maaomanikud on tingimuste väljastajatelt eelnevalt kirjalikult küsinud mõõdistusmahtu ning nendel juhtudel on see ka väljastatud. Nendel kordadel oleme palunud meie vastuskiri edastada maamõõtjale, et me mõõdistustingimuste väljastamisel määraksime omanikule lubatud mõõdistusmahu.
https://www.maaamet.ee/katastrifoorum/i ... w=357#a357

Ehk, et maaomanikud on viimases hädas hakanud, nagu näha, pöörduma lihtkirjadega maakatastri poole palvega, et kataster määraks enne maamõõtja poole pöördumist ära tööde mahud. Aga selliste kirjade ja pöördumiste koostamine, mille alusel katastripidaja saaks alati kohe need mahud ja tingimused väljastada, ei ole üle poolte juhtudest võimalikud ilma maamõõtja või vähemalt KOV maakorraldaja abita.... Nokk kinni saba lahti.

EDIT:
Ahjaa, jäi lisamata, et see viimane "ajutine hädalahendus" lihtkirjadega ei ole ka seaduslik, sest taotlust saab esitada ja tingimusi saab väljastada ainult läbi "Elektroonilise katastri"....

Nutt ja hala. Aga kes nendest asjadest ikka räägib, kui need ei räägi, kes selliste asjadega igapäevaselt peavad kokku puutuma.
Natukene kergem vist hakkas ka :D
Taaniel Tina
Liige
Postitusi: 940
Liitunud: 07 Nov, 2012 9:54
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas Taaniel Tina »

Ma tean, mida sa tunned akf Fucs

Võin ka oma veidi väiksemat hiljutist kogemust jagada:
Ehitusloa taotluse esitamiseks kulus u. 3 kuud, kuna register viskas lihtsalt vigu. Näiteks ühele ruumikujule ei tekitanud aadressi juurde ja ei lasknud mul ka seda aadressi ega kinnistut lisada. Peale 3 kuud suhtlemisi instatntsidega sai see lõpuks esitatud ära.
Siis paari päeva pärast tuli teade, et taotlus vajab kontrollimist ja menetlust võtab aega 30 päeva. Ei võtnud aega 30 päeva, võttis 45 päeva - ise pidi veel mitu korda meeldetuletusi saatma.
Peale 45 päeva saadeti taotlus tagasi parandamisteks. Üks märkus oli Maa-ametilt. Maa-amet tahtis, et kuna üks kinnistu läks kas sundvõõrandamisele või sundvaldusesse (ei mäleta hetkel enam peast), siis on vaja ehitusloa taotlusele lisada ka see sundvalduse seadmise dokument, muidu ehituluba ei väljasta. Aga et seda sundvaldust, või -võõrandamist seada, selleks peab esitama maa-ametile nende blanketil taotluse, kus peab ära märkima ehitusloa numbri.
Mul jooksis selle peale juhe kokku ja läksin töölt ära koju.
Kasutaja avatar
Health
Liige
Postitusi: 863
Liitunud: 25 Aug, 2019 14:13
Kontakt:

EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Health »

Dr.Sci kirjutas: 05 Nov, 2022 12:45 Kokkuvõttes tuli ~10 % odavam, ok, kallis ikkagi aga ilma tarbimisharjumusi muutmata. Universaalteenus sellisena nagu on - on ehe näide kuidas lollidele kott pähe tõmmatakse ja sunnismaiseks tehakse. Hetkeseisuga on universaalteenus lihtsalt EE kasumi arvelt riigikassa täiendav tulu ehk varjatud maksustamine.
Tohib ehk akf-i käest küsida millega võrreldes 10% odavam.
eeru
Liige
Postitusi: 585
Liitunud: 30 Jaan, 2011 21:55
Asukoht: norge
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas eeru »

Dr.Sci kirjutas: 05 Nov, 2022 12:45
Midagi positiivset ka: Sain eile elektriarve, (keeldusin ühinemast universaalteenusega, jäi vana börsipakett). Kokkuvõttes tuli ~10 % odavam, ok, kallis ikkagi aga ilma tarbimisharjumusi muutmata. Universaalteenus sellisena nagu on - on ehe näide kuidas lollidele kott pähe tõmmatakse ja sunnismaiseks tehakse. Hetkeseisuga on universaalteenus lihtsalt EE kasumi arvelt riigikassa täiendav tulu ehk varjatud maksustamine.
Sain eile elektriarve. Liitusin universaalteenusega. Kokkuvõttes tuli odavam. Tarbisin isegi 235 kwh enam. Arve oli 2.92 eurikut vähem. Lisa kWh tulid küttest. Lülitasin selle 01.10 kl.00.00 sisse. Töötas 24/7. Ei pesnud öösiti enam pesu, nõusid ja ennast.
logistik76
Liige
Postitusi: 272
Liitunud: 18 Mär, 2020 15:20
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas logistik76 »

Dr.Sci kirjutas: 05 Nov, 2022 12:45 Midagi positiivset ka: Sain eile elektriarve, (keeldusin ühinemast universaalteenusega, jäi vana börsipakett). Kokkuvõttes tuli ~10 % odavam, ok, kallis ikkagi aga ilma tarbimisharjumusi muutmata. Universaalteenus sellisena nagu on - on ehe näide kuidas lollidele kott pähe tõmmatakse ja sunnismaiseks tehakse. Hetkeseisuga on universaalteenus lihtsalt EE kasumi arvelt riigikassa täiendav tulu ehk varjatud maksustamine.
Hinna poolest saab praegu ainult targa juhtimisega börs universaalteenusest odavam tulla. Kui seda ei tehtud, siis sattus suurem osa tarbimisest juhuslikult öösse/nädalavahetusele. Kui peaks pikemalt gaasijaamu töösse viskama, ei aita ka tark tarbimine. Sunnismaisusest universaalteenuse puhul ei saa aru, teata lõpetamise soovist 7 päeva enne kuu lõppu ja oled järgmine kuu börsil või odavamal fixpaketil kui keegi peaks sellist pakkuma. Leppetrahvi ka pole.
parkija
Liige
Postitusi: 1067
Liitunud: 04 Veebr, 2015 20:14
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas parkija »

Mulle tuli samuti elektriarve universaalteenus ja arvel on kaks summat :

Esmalt rasvases kirjas Tasuda 105,00 €
ja siis teisel lehel 68,55 €
Teine summa on siis riigi poolse toetusega .

Energeetikud üritavad lüpsta ?
logistik76
Liige
Postitusi: 272
Liitunud: 18 Mär, 2020 15:20
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas logistik76 »

Eesti Energia arve teisel lehel pole kogusummat. Elekter ja võrguteenus tuleb ise kokku liita.
Esimesel lehel on õige rida arve summa. Kuulub tasumisele rida võib olla erinev, kui on võlg või ettemaks.
parkija
Liige
Postitusi: 1067
Liitunud: 04 Veebr, 2015 20:14
Kontakt:

EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas parkija »

Pole mul võlgnevust ega ettemaksu , on elektrienergia , võrguteenus ja taastuvenergiatasu ning aktsiis , kõik arusaadav aga kuhu aurustub riigi poolne elektrihinna hüvitis ?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist