Õppevideod

vtl
Liige
Postitusi: 1314
Liitunud: 01 Veebr, 2009 20:20
Kontakt:

Re: Õppevideod

Postitus Postitas vtl »

Dr.Sci kirjutas:Ma vabandan kõigi ees keda ma oma kommentaariga video kohta solvasin. Seda on lõpuks raske seletada miks mõnele tundub naljakas asi mis teisele jälle täiesti loomulik. Võbolla ma samastasin ennast sinna õppevideosse ja kujutasin mismoodi asi siis välja paistaks vms, aga sry, mulle paistis see tõesti tol hetkel nagu halvem versioon Politseiakadeemiast.
See, mis antud videos võis tavainimesele naljakas tunduda, on tegelikult practical-laskmise tavapärane rutiin. Selleks, et tagada ohutus nii laskealal kui harjutuste vahel, on kasutusel selline kohtuniku poolt antav käskluste ja võistleja tegevuste ahel:

- "Load and make ready" (antud videos siis "lae ja valmista ette"). See käsklus tähistab laskeharjutuse algust. Võistleja asub oma kohale relv märkide poole või ohutus suunas, valmistab relva laskmiseks ette, kaitseriivistab ning võtab sisse lähteasendi.
- Seejärel küsib kohtunik "Are You ready" (videos: "kas oled valmis"). Kui võistleja ei anna negatiivset tagasisidet, annab ta sellega kohtunikule kinnituse jätkamiseks. Võib ka kergelt noogutada või öelda "jah". Antud videos ütleb võistleja enne kohtuniku küsimust, et ta on valmis. Miks, ei tea. Practicalis on see ebavajalik. Ju siis on antud harjutusel teistsugune rutiin või võistleja isetegeus.
- "Standby" (videos: "tähelepanu"). Kohtunik annab selle järel stardisignaali, mis käivitab ka ajavõtmise.
Võistleja laseb märgid vastavalt võistlustingimustele ning rajakirjeldusele antud või omas järjekorras. Kell loeb üles lasud ning fikseerib stardi- ja laskudevahelise aja. Koguaega arvestatakse stardisignaalist viimase lasuni. Kui võistleja on märgid ära lasknud, siis ta peatub ning kohtunik küsib:
- "If You are finished, unload and show clear" (videos "lae tühjaks ja näita ette"). Võistleja ohutustab relva ehk eemaldab salve, tühjendab padrunipesa, avab luku ja näitab kohtunikule, et relv on tühi.
- "If clear, hammer down, holster / open action" (videos: "kontrollitud"). Võistleja sooritab kontrolliks tühilasu ja asetab relva kabuuri/kandeasendisse. Practicalis avab luku ja kohtunik paneb kontroll-lipu padrunipessa-luku vahele.
- "Range is clear" (videos: "Huhh" :) ) Laskeala on vaba (ohutu). Peale seda käsklust võib minna laskealale tulemusi fikseerima, märke kinni kleepima või asendama/taastama.

Lisaks võib kasutusel olla veel üks käsklus:
- "Stop". Misiganes hetkel, kui kohtunik (või ka keegi teine) tuvastab ohtliku olukorra v. tegevuse, tuleb laskmine viivitamatult peatada ning võistleja jääb ootama edasisi käsklusi.

See rutiin võib küll tunduda kõrvaltvaatajale naljakas, aga tegelikult on vajalik, et kaasvõistlejad ei töllerdaks suvalisel hetkel laetud relvaga võistluste/harjutuste alal ringi ning keegi ei satuks valel ajal laskealale.
Ehk oli abi mõistmisel.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
vtl
Liige
Postitusi: 1314
Liitunud: 01 Veebr, 2009 20:20
Kontakt:

Re: Õppevideod

Postitus Postitas vtl »

Mõni sõna ka nendest (lavastatud) vigadest, mis vist mõninga imestuse ja kulmukergituse osaliseks on saanud.

* Asjaolu, et näpp läheb päästikule (või üldse päästikukaitse sisse) AINULT siis, kui relv on märgis ja kindel otsus tulistada, on valdavale enamusele relvaomanikele (kes pole just practicali lasknud) tundmatu mõiste. Ikka hoitakse relva ja isegi jalutatakse/joostakse ringi, näpp samal ajal päästikul. Piisab komistamisest või liikudes käega kusagile vastu minekust, kui pauk ära käib. Ei usu? Mida teeb inimene kukkudes või tasakaalu kaotades? Haarab instiktiivselt kusagilt kinni ja pigistab sõrmed kokku.

* Salvevahetused, tõrkeeemaldused jms. tehakse varje taga. Antud videos siis positsioon madalamalt. Kas seda peaks veel põhjendama - miks?

* Lahinguvälja kontroll ehk pärast laskmist vaadatakse kõigepealt ümbrus üle (kas vaenlane on maas ja jäi maha, uusi vaenlasi ei tule) ning enne relva käest ärapanemist/kandeasendit/liikuma hakkamist kontrollitakse igaks juhuks ka seljatagust. Elementaarne ju.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
Trtmppa
Liige
Postitusi: 46
Liitunud: 27 Mär, 2016 18:01
Kontakt:

Re: Õppevideod

Postitus Postitas Trtmppa »

Olles läbinud paar aastat tagasi ajateenistuse, jääb mulle arusaamatuks, mis antud laskeharjutuses nii uut on.
Igati positiivne on see, et lõpuks on aru saadud, et rahulikult lamades tiirulaskmine ei sarnane absoluutselt lahingolukorraga ja harjutatakse ka liikumise pealt teravaga. Saan aru, et esialgu tuleb algtõed omandada tiirus "ohutumas" olukorras ja seejärel saab sealt edasi liikuda aga mu teenistus piirdus ühekordse harjutusega, kus jagu ründas siis vastast(ca 10 tõusvat sihtmärki). Kui mu relvakäsitlemisoskus piirduks vaid ajateenistuses õpituga siis ei tunneks ma end absoluutselt valmis lahingusse minemaks. Esmalt seetõttu, et ei oleks enda oskustes niivõrd kindel ja teiseks seetõttu, et isegi rahuliku tiirulaskmise puhul suutsid mingid mehed(ka pärast 6 kuud teenistust) omale pärast laskeseeriat kuuli jalge ette põrutada(üks kutt suutis seda korduvalt). Seega oleks päris suur võimalus lahinguväljal selja tagant kuuli hoopis saada.
Samas kaitseriivistamine, lahinguvälja kontroll, tõrked/salvevahetus aste madalamalt jms oli meil kasutuses ka vanade laskeharjutuste(A6,A7 jms) puhul ja ka taktikalise liikumise drillimisel paukmoonaga. Võibolla on asi minus aga kõik tundub justkui elementaarne.
OnuHeino
Liige
Postitusi: 117
Liitunud: 19 Jaan, 2018 10:56
Kontakt:

Re: Õppevideod

Postitus Postitas OnuHeino »

Martin Herem kirjutas: Nii et kõvaOnuHeino - sinu kõvatamist jäljendades: sinu 1000 realistlikult treenitud laskurit, mängin ma oma 500 relvaliikide koostööd tegeva, taktikaliselt juhitava ja üldse parema sõjamehega lihtsalt üle. Lihtsalt. Kas pole mitte häbiväärne? Sina ekspert saad tappa lolli, eluvõõra, ebapädeva, paigaltammuva, parketibareti poolt juhitud üksuse käest :)
Ma ei arvanud, et ma tõsi, liigse üldistamisega, ohvitserite eilsest päevast rääkides ühel hetkel Kaitseväe juhatajale konnasilma peale astun. Siinkohal räägin ma eelnevast tegemata tööst, mitte põhjustest, miks alles praegu liikumiselt relvadrillidega tegelema hakati. Ma ei väida, et need võitlejad, olgu neid kuitahes palju, liikumiselt relvadrillide pärast peaksid jätma harjutamata kuidas saapapaelu siduda, koordineeritult liikuda, taktikaliselt paikneda, kasarmus mune sügada või mida iganes. Ma väidan, et see paarikümne aastane täpitoksimine OLI vale ja jumal tänatud, et on tehtud samm paremuse poole.

Soomlased saavutasid Talvesõjas ülekaalu, sest nad tundsid kohalikke olusid ning neil oli laskeoskus...vatnik lasi puusalt. Välja peal ei ole olemas mugavat laskeasendit nagu lamades, põlvelt, püsti. On kõike muud. Ja igal laskeasendil on oma nüansid, mida tuleb harjutada, et mitte 100m pealt laudauksest mööda lasta. Ja just need kütiklassi laskurid, kes lasevad õpitud laskeasenditest kümneid, kogevad praktikalilaskmises enda vajakajäämisi. Peaksid nad nüüd mobiliseeritud saama, siis ohvitserina tunneks ma hingerahu kui teaksin, et ka üksikvõitleja tasemel on tehtud väljaõppes maksimum, mitte täidetud mingit nõukogudeaegset iganenud normi. Väljavõtteid mitmekesisemast laskeväljaõppest võime lugeda põhjanaabrite kogemusest juba 30datel.
Viimati muutis OnuHeino, 12 Mär, 2018 16:46, muudetud 2 korda kokku.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Õppevideod

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Palju Vietnami sõjas kulus padruneid ühe vietkongi tapmiseks? Olen kuulnud arvu 50 000. See on ühe kompanii kahe päeva DOS. Ühe mehe peale.
Need taktikalised harjutused on õppekavades ikka üsna kaua eksisteerinud.
Kui palju teist teab, et vanas laskeväljaõppeeskirjas eksisteeris juba lahinglaskmiste harjutus, kus jagu annab sõitva veoauto kastist tuld üleshüppavate märkide pihta? :shock:
Miks ei tehtud - põhiliselt kaadri vastutusekartuse pärast (ohtlik) - õigemini tehti kuidas kusagil. Kus kaader viitsis jännata, seal tehti ja kus mitte - piirduti ohutumate asjadega.

Sestap mina tervitan seda uut "laskmise värki". Kuna pean õpetama - siis muidugi tööd tuleb juurde.
Viimati muutis Kapten Trumm, 12 Mär, 2018 16:02, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Õppevideod

Postitus Postitas Kriku »

See number saadi nii, et jagati kõik sõjateatrisse saadetud padrunid vaenlase langenutega.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Õppevideod

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui see arv ka 20 000 on, siis on ikkagi jube raiskamine.
Ja meie moonavarud ei ole teab mis suured.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
OnuHeino
Liige
Postitusi: 117
Liitunud: 19 Jaan, 2018 10:56
Kontakt:

Re: Õppevideod

Postitus Postitas OnuHeino »

Õigus. Tuli ja liikumine. Mis tähendab taaskord seda lamades-põlvelt-püsti jäljendamist.

Sõidukitest laskmise drill, seda ei peaks reavõitlejale vajalikuks pädevuseks.
Praktikali laskmiseks on vaja lisada tuli ja liikumise harjutusele vineertahvli ja tikksae abil mõned takistused, õppida optimaalselt enda aega kasutama, drillida ohutust ja ümbrusetajumist. Ajalises mõttes vajab see ressurssi, kaadri mõttes ehk samuti rohkem kui 100m tiirulaskmine. Rahalises mõttes maksab takistuste ehitamiseks vajalik puitlaastplaat ümaralt sama palju kui karp moona.

Palju vinguda ei saa, sest ka mõnele liitlasele on see teema uus. Seega ainult kiidan. Ja teada tõde, et alt üles soovid kohale ei jõua. Ikka ja jälle jääb mingi pulga taha kinni, kes leiab selle olevat liiga ohtliku, ressurssinõudva või lihtsalt ebamugava uuendusena.

Arvan, et praktilistel laskeharjutustel kulutatud 3x10 padrunit on võitlejale palju väärtuslikum kogemus kui sama arv kuskile tuimalt märki või märgist mööda toksida.
Viimati muutis OnuHeino, 12 Mär, 2018 16:44, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Õppevideod

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas:Kui see arv ka 20 000 on, siis on ikkagi jube raiskamine.
Ei tea. Minu jaoks on see liiga keeruline. See arv peaks ühelt poolt sisaldama kõikvõimalikke kadusid (väljaõpe, positsioonidele maha jäänud, kasutamata jäänud, vaenlase kätte langenud, vette kukkunud jne) ja teiselt poolt ma ei ole sugugi kindel, kas see sisaldab ainult kuulihaava tõttu hukkunud vaenlase sõdureid (kuidas see võimalik oleks?) ja nähtavasti ei sisalda haavatuid.

Igast numbreid võib välja käia, aga kui ei ole selge, kuidas need saadud on, siis ei saa lõpuks keegi aru, mida need tähendavad.

Vabandust teema solkimise pärast, rohkem ei õienda.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Õppevideod

Postitus Postitas Kapten Trumm »

No taolises klassis laskemoona kulu me endale lubada ei või. Kui me suudame endale luua kuuajalised moonavarud, siis on täiesti hästi.
Et pakkuda kutsumata külalisele reaalseid heidutust, peame me tekitama päevas neile nii paarsada hukkunut ja mõnisada haavatut.
Kulutades ühe vastase peale 5000 padrunit (murdosa Vietnami kuludest), tähendab see päevas padrunite kulu 4 miljonit pauku.
Võrdluseks, ühe jalaväepataljoni ööpäevane moonakulu on tavaliselt suurusjärgus 150 tuhat pauku.

Minuarust pole siin muud, kui tuleb teha nagu soomlased Talvesõjas - täpsemalt lasta ja vähem niisama pläristada.
Sellel teel on see uus laskeõppe värk väga õige ja teretulnud samm, sest nt Lahingukoolis läbiviidud katsed näitasid, et isegi staatilistel positsioonidel lühikesel vahemaal olles (varitsuses varitseja) on tabavus kasin. Märklauas oli auke vist 15% lastud moonast kui õigesti mäletan (kpt Planken kirjutas selles kunagi Sõduris).

Ja veel üks asi. Jalaväe laskurrelvade moonakulus mängivad esimest viiulit kuulipildujad. Viimast viiulit mängivad täpsuspüssid.
Samas kuulipildujad teevad küll õppusel ägedat häält (ja kohtunik hindab mahasuruvat tuld heli järgi), kuid märklaudades auke tekitavad enim täpsuspüssid. Kontrollitud.
Näiteks harjutusel, kus jalaväejagu satub kontakti TL paariga (1 TP, 1 automaat) ja ründab seda ekslikult, märkis TL, et igal rünnakul hindas ta 4-6 kindlat tabamust ehk üksainus täpne mees tulistas jao võitlusvõimetuks. Eriti efektiivne oli antud tegevus siis, kui TL tegevust maskeeris 1-2 automaadiga tahtlikult tekitatud kära - vastane ei jaganud ära, kus ohtlik tulistaja asub ja see noppis järjest ründajaid maha.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
KiloKilo
Liige
Postitusi: 33
Liitunud: 13 Mai, 2017 13:17
Kontakt:

Re: Õppevideod

Postitus Postitas KiloKilo »

Kapten Trumm kirjutas: Näiteks harjutusel, kus jalaväejagu satub kontakti TL paariga (1 TP, 1 automaat) ja ründab seda ekslikult, märkis TL, et igal rünnakul hindas ta 4-6 kindlat tabamust ehk üksainus täpne mees tulistas jao võitlusvõimetuks. Eriti efektiivne oli antud tegevus siis, kui TL tegevust maskeeris 1-2 automaadiga tahtlikult tekitatud kära - vastane ei jaganud ära, kus ohtlik tulistaja asub ja see noppis järjest ründajaid maha.
See, et too TL ise ütles, et ta pool jagu maha lasi, küll mingi näitaja ei ole. Minu kogemus kulaga on selline, et kui sihtmärki on näha ja positsioon on ka normaalne (ning vastu ka ei lasta), saab sihtmärk esimese valanguga üldjuhul pihta ka.
herman30
Liige
Postitusi: 1435
Liitunud: 16 Apr, 2008 18:19
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: Õppevideod

Postitus Postitas herman30 »

@Kapten Trumm Kõige enam tapab vaenlasi suurtükid, umbes 70-80% surnuid ja haavatuid tuleb suurtükitulest.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Õppevideod

Postitus Postitas Kapten Trumm »

See, et too TL ise ütles, et ta pool jagu maha lasi, küll mingi näitaja ei ole. Minu kogemus kulaga on selline, et kui sihtmärki on näha ja positsioon on ka normaalne (ning vastu ka ei lasta), saab sihtmärk esimese valanguga üldjuhul pihta ka.
Ei ole ainult kalamehejutud, taolist fenomeni võib ka lahinglaskmistel näha. Müra ja kära on kõvasti ja tabamusi üksikuid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
OnuHeino
Liige
Postitusi: 117
Liitunud: 19 Jaan, 2018 10:56
Kontakt:

Re: Õppevideod

Postitus Postitas OnuHeino »

Tõsi. Kui lahinglaskmisel on 50-200m kaugusel seisvates pool- ja täisfiguur märklaudades vaid heitlasud (puudub mingisugunegi tabamuste grupp), siis see on hea tagasiside tegelikule laskeoskusele. "Tiiru-oludes oskan, aga kui kola seljas ning mu keha siia või sinnapoole keerata, siis lasen mättasse." Tõenäoliselt pärast seda, kui praktikaliharjutustes nähakse, et 25-50m pealt automaatrelvaga märklauale pihta ei saada, hakatakse ka mõistma reaalset olukorda.
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1044
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Re: Õppevideod

Postitus Postitas kangelaspioneer »

See on üks huvitav arutelu, mis on ka mulle rohkelt peamurdmist pakkunud.

Uus või vana laskeväljaõpe? Kas lõputu ühe sihitud lasu harjutamine, ilma taktikaliste liikumisteta või kogu laskeväljaõpe ülesehitatuna taktikale?

Jagan mõningaid enda tähelepanekuid.
Esiteks- vana laskeväljaõppe läbinud sõdur suudab suhteliselt kindlalt lasta kuni 300m kaugusel asuvat märki, kogu lasketoiming käib üsna automaatselt. Minu kogemuse põhjal on see nii ka reservkogunemise ajal ehk mõned aastad pärast ajateenistust. Tunduvalt halvem on asi näiteks jao/rühma rünnaku ajal, kus kogu üritus võib salvedega kohmitsemise nahka minna- see võtab lihtsalt nii meeletult aega.

Uue laskeväljaõppe läbinud Eesti sõdureid ei ole mul veel au kohata olnud. Küll aga olen kohanud erinevaid liitlasi. Üldistades saan öelda- hoolimata punatäppidest jms ägedast kraamist ei suuda nad tabada midgi, mis on kaugemal kui 50m. Lihtsalt ei oska, pole õpetatud. Lisaks igasugused seksikad vestid- korralikku lamades asendit nendega ei võta, kui vest pole just seda silmas pidades seatud.
Salvevahetused on natuke kiiremad kui meie ajakatel, tõeliselt kiiresti vahetavad salve ainult "erivajadustega poisid". Lahinguvälja kontroll tähendab üldjuhul tühja pilguga pea nõksutamist, sest nii on õpetatud, ma pole kindel, et mõnda viga suudetakse vältida, kuna hoolimata peanõksust tegelikult midagi ei vaadata.

Minu peamine küsimus on, et kas me teeme õiget asja, kas me õpime õigest sõjast.
Uue laskeõppe peamine rakenduskoht on linnalahing. Seal on ettenähtud oskused tõeliselt vajalikud. Samuti on distantsid lühikesed ja kiire tuleavamine tähtsam, kui stabiilne laskeasend jms. Konkreetses kohas võib saada kaalukeeleks, kumb osapool rohkem kaotusi kannab.
Maastikul võivad üksteisest 50m kaugusele satuda patrullid, luurajad või üksusest eraldunud sõdurid. Sellisel juhul määrab rohkem vedamine ja olukord. Patrullil või luurajatel pole mõtet tulevahetusse astuda (kui nad just varitsuses pole), sest nad surutakse maha, suuremal üksusel on aga tõenäoliselt ülesanne midagi muud teha, kui patrulle küttida.
Kui kaks terviklikku üksust on üksteisest 50m kaugusel, siis on üks neist kahest kaotanud. Võidab see, kelle käes on initsiatiiv, mingi manöövri alustamine on sellises olukorras võimatu. Ehk siis lahendus on ette otsustatud, sõltumata kellegi laskeoskusest antud distantsile. Tulemus saab määratud suuremal distantsil, peamiselt raskemate relvade tulega, mida käsirelvad üksnes toetada võivad.

Piiratud aja tõttu ei saa hetkel pikemalt jätkata, kuid lühidalt oleksid järeldused sellised:
1) uus laskeväljaõpe on pendli liikumine teise äärde võrreldes vanaga
2) uus laskeväljaõpe katab paljud valdkonnad taktikaliste oskuste osas, mis vanas olid katmata
3) vana laskeväljaõpe andis meile oskuse lasta distantsidele, mis mujal NATO-s on praktikas kujunenud täpsuslaskurite valdkonnaks
4) head tulemused oleks saavutatavad uue ja vana kombineerimisel- toimingud, varjumine, salvevahetus ms uuest, rohke drill tabava lasu saavutamiseks vanast
5) lähtuvalt eelnevast tuleb ka laskeasendid võtta vanast süsteemist, sest uued süsteemi asendid on liialt ebastabiilsed ja nõuavad hoidmiseks palju jõudu

Tõenäoliselt läheb mõni aasta aega, enne kui see kõik kirja saab, loodetavasti mitte nii kaua, et laskmise oskus päriselt ära kaduda jõuab.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist