Globaalselt kindlasti, kuna tuumarelva on omandanud näiteks Põhja-Korea ja tehnoloogia hakkab tasapisi kättesaadavaks muutuma ka kvaasiriikidele või mitteriiklikele organisatsioonidele (NGO
). Varem või hiljem keegi paugu ära paneb.
Kas oht on suurenenud ka Eesti territooriumil, see on väga vaieldav. Eestis oli Külma sõja ajal USA-l hulk sihtmärke ning kui oleks läinud üleüldiseks tümitamiseks, oleks ka Eesti kindlasti pihta saanud. Tuumarelva kasutamise tõenäosus Eestis põhimõtteliselt võrdus USA (NATO) ja NSVL vahelise maailmasõja tõenäosusega. Tänapäeval on ainuke oht, et Venemaa kasutab Eestis taktikalist tuumarelva. Selle eelduseks on suur sõda Venemaa ja NATO vahel, kuid erinevalt Külma sõja ajast
ei võrdu Eestis tuumarelva kasutamise tõenäosus Venemaa ja NATO vahelise suure sõja tõenäosusega. Venemaa ja NATO vaheline suur sõda võib võtta hulka erinevaid vorme ja ei pea tingimata üle kasvama maailmasõjaks (näiteks sõdib Venemaa Ukraina vastu, keda NATO on avalikult toetama hakanud nii tehnika kui lennuväega). Sellises sõjas oleks Eesti väheprioriteetne sihtmärk. Kui Külma sõja ajal oleks NSVL territooriumi, sh. ENSV ründamine tuumarelvaga mõjutanud NSVL väljumist sõjast, siis hüpoteetilise suure sõja puhul ei mõjutaks Eesti ründamine tuumarelvaga USA või NATO väljumist sõjast. Kui asi on nii kaugele läinud, siis Washgintonis võiks kainelt mõtlev strateeg selle üle isegi rõõmustada, sest vaenlane on raisanud sõjamaterjali ja tõestanud oma täielikku ebainimlikkust kusagil mujal.