Ning nimetada Sinu poolt toodud pilti "paindliku" struktuuri näiteks on krt teab mis. Mõtle nüüd natuke palun, üle 2000 inimese peale suudab see struktuur jalastada ca 120 inimest. Kus see kiirus ja paindlikus? Sellest on siin foorumis ka räägitud ...
Kui jalaväekomponent sõidab 50 BMP-2ga, mille jalastuv osa on igas 7 meest, siis jalastuda saab ikka 350, mitte 120. Ja ScP-st ei jalastu palju rohkem.
Ja kui rääkida struktuuri vastavusest maastikuoludega, siis kui su rünnaku axis on üksainus suurem tee piirkonnas, millest kahel pool on soine mets, siis mida sa nende sadade ühikute jalaväega seal teeksid, kui huvipakkuv ala (kust saaks veel teel midagi mõjutada on max 150 m mõlemal pool teed). Selleks, et neid teeääri kontrollida, piisab esimese soojaga kahest rühmast. Isegi 120 mehega poleks midagi teha.
Minu algelise loogika ja kujutlusvõime kohaselt ongi kanaliseerival maastikul liigsuured struktuurid pigem tüliks kui kasuks, tekitades vaid pikki kolonne, mis kontakti korral (tavaliselt kolonni peas) lihtsalt julgestavad iseennast, sest nad jäävad kontaktist liiga kaugele, kuid samas on nad (st seisev kolonn) ideaalseks sihtmärgiks samast metsast tellitavale kaudtulele (mis Kiievi all juhtuski).
Vene PTG-d pärinevadki aga Kaukaasia valulikust kogemusest, kus neid suurüksuste hiidkolonne kitsastel mägiteedel rapiti. Sama asi suht lagedas UKR kesk- ja lõunaosas enam ei lenda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
) ja täiesti kõrvalteemana, siis soomlastel:
