Jalaväetaktika
-
- Liige
- Postitusi: 621
- Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
- Kontakt:
Re: Jalaväetaktika
Tänud video eest. Väga huvitav, kuigi natuke morbiidne on nii öelda.
My fair lady.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40208
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Jalaväetaktika
Tulevaritsusest läbi sõitmine, kui tõket pole, on karm rulett, lp suurtükiväelane. Peab silmas ikka varitsust, mitte kuskilt kaugelt keegi tulistas. Mina ei jätaks tapmisalalt väljumise kohal teele rattaroobastesse mõnda tankimiini panemast. Kui sa seal õhku lendad, siis pole autos olnud meeskonnast muud kui meditsiiniabi ootajad.
Minu kogemus varitsustesse sattumusel on, et olukorrateadlikkus on kuningas ja üllatavalt tihti on vähemalt kiirvaritsus enne märgata. St vaatlus, vaatlus, tendid üles ja ülevalt kabiini laeluugist on üllatavalt palju näha.
Ohtlikud kohad tuleks kaardiluure teel fikseerida ja kui aeg võimaldab, siis käia ikka jalgsi läbi.
Minu kogemus varitsustesse sattumusel on, et olukorrateadlikkus on kuningas ja üllatavalt tihti on vähemalt kiirvaritsus enne märgata. St vaatlus, vaatlus, tendid üles ja ülevalt kabiini laeluugist on üllatavalt palju näha.
Ohtlikud kohad tuleks kaardiluure teel fikseerida ja kui aeg võimaldab, siis käia ikka jalgsi läbi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 126
- Liitunud: 30 Mär, 2018 15:01
- Kontakt:
Re: Jalaväetaktika
Kui tee oleks blokeeritud tankimiinidega, lastaks ikka esimesel masinal nende peale sõita, mitte ei avataks lambist tuld. Üldiselt kui avatakse kuskilt võsast ebaefektiivne tuli ei ole mingit põhjust miks mitte lihtsalt edasi sõita. Ei hakka siin süvakuti varitsuse vastastesse drillidesse laskuma aga olukorras, kus saad peale ebaeffektiivse või väheefektiivse tule ja eemaldumiseks on ees ja küljel suur ja lai maa ei tohiks olla mingit põhjust seisma jäämiseks. Antud olukorras oli aga suur pilt veidi teine. Mäletan kui kunagi sai ise ka varitsusse sõidetud, autojuht oli kompanii veebel, mitu korda missioonil käinud. Esimeste laskude peale tahtsin ise ka seisma jääda ja jalastuda, veebel andis aga laba ja sõitis edasi. Pärast rääkis mulle sama juttu, kui varitsus on blokeeritud, saad sellest aru juba enne, kui sinu pihta tuld hakatakse andma. Miks peaks varitseja viskama teele miine ja lootma, et põgenedes sõidetakse neile otsa? Selle lisariski saaks eemaldada lastes esimesel masinal miinidele sõita ja alles siis tagumiste pihta tuld avada.
Ei näe põhjust miks peaks ohutum olema olukorras, kus tee pole tõenäoliselt blokeeritud, jääma seisma tapmisalas ja endast suure ja rasvase sihtmärgi tegema
Ei näe põhjust miks peaks ohutum olema olukorras, kus tee pole tõenäoliselt blokeeritud, jääma seisma tapmisalas ja endast suure ja rasvase sihtmärgi tegema
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Jalaväetaktika
Siin ei olegi ühest vastust.
On vaid mõned rusikareeglid nagu:
-- kas "nina" vastu rünnakut ja vastutuli peale (elik varitsuse ründamine)
-- või hoopis "lauluga läbi" (elik varitsusest lahkumine)
Ja kiire otsuse teeb ülem kohapeal - oma kõhutunde ja/või olukorrateadlikkuse pinnalt
Ning oma rolli reageerimisvariandi valikus mängib kindlasti ka varitsuse alla sattunud allüksuse tegelik ülesanne.....
On vaid mõned rusikareeglid nagu:
-- kas "nina" vastu rünnakut ja vastutuli peale (elik varitsuse ründamine)
-- või hoopis "lauluga läbi" (elik varitsusest lahkumine)
Ja kiire otsuse teeb ülem kohapeal - oma kõhutunde ja/või olukorrateadlikkuse pinnalt
Ning oma rolli reageerimisvariandi valikus mängib kindlasti ka varitsuse alla sattunud allüksuse tegelik ülesanne.....
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Jalaväetaktika
Sellega on Borja öelnud kõige põhilisema ära. Kuid üks reageerimisvariant veel, mida kasutasid Teise ilmasõja ajal eesti politseipataljonide mehed Venemaa avarustes (või õigemini Loode -Venemaa metsades, võsas ja rabades). Varitsusse sattudes koheselt jalastumine (kui nad juba jalgsi ei olnud) ja hoobilt varitsuse laskesektorist välja ja metsa (st mitte mööda teed lauluga minema), jõudes varitsuse selja taha reorg ja siis, vastavalt olukorrale, edasi sügavamale metsa või siis rünnak varitsejatele nö selja tagant.Borja kirjutas:Ning oma rolli reageerimisvariandi valikus mängib kindlasti ka varitsuse alla sattunud allüksuse tegelik ülesanne.....
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40208
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Jalaväetaktika
Kui ma võtan nüüd pükste reietaskust värske raamatu "Jao ja rühma püsitoimingud" ja leian sealt ettevalmistatud varitsuse skeemi, on seal skeemil miinimum 4 neegritelekat. Ja liikumisuunas tapatsooni lõpus on maas miinid. Sellisest varitsusest väljuda ongi võimalik vaid jalga lastes ja vastase rühmituse suhtes vastassuunas (tõmmata teelt minema teisele poole metsa). Tuldud teed tagasi minnes ootab äralõikamisgrupp ja paar neegri telekat (mille ülesanne on vältida ohvri manöövreid piki teed).
Mina nii julge ei ole - kui tegemist pole just vastase poolt, keda sa jälitad, tehtud kiirvaritsusega, vaid ettevalmistatud varitsusega, siis matrossovlikud liigutused lõpevad kurvalt, st miiniasjandus tehakse seal juba arvestusega, et vastane võib teha sööstu surematusse.
Varitsuse selja taha või tiivale saab minna juba järgmine üksus. Selleks, et ta seda teha võimeline oleks, tuleb kinni pidada ohututest vahekaugustest, et vastase tapatsooni ei satuks korraga 2 (all)üksust korraga.
Mina nii julge ei ole - kui tegemist pole just vastase poolt, keda sa jälitad, tehtud kiirvaritsusega, vaid ettevalmistatud varitsusega, siis matrossovlikud liigutused lõpevad kurvalt, st miiniasjandus tehakse seal juba arvestusega, et vastane võib teha sööstu surematusse.
Varitsuse selja taha või tiivale saab minna juba järgmine üksus. Selleks, et ta seda teha võimeline oleks, tuleb kinni pidada ohututest vahekaugustest, et vastase tapatsooni ei satuks korraga 2 (all)üksust korraga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 4513
- Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49
Re: Jalaväetaktika
Me oleme kah nii harjutanud, et varitsusse sattunud jagu avab vastutule, paneb üles suitsuekraani, jalastub (ei vääna selle juures jalgu ega murra konte!), püüab varjuda ning ennast tapatsoonist välja rullida. Ning järgmine jagu tõmbab juba varitsuse poole teed ja teeb vasturünnaku varitsuse tiivale. Varitseja aga püüab enne lesta tõmmata, kui vasturünnak lõikegrupini jõuab ning ei lase ennast siduda. Varitsuse mõte ju üldiselt on väiksem jõud suurema vastu. Antud Niigeri juhtumil oli vist pigem vastupidi.
Dona nobis pacem!
Re: Jalaväetaktika
käsitulirelvade varitsus distantsilt ei ole võrreldav raske miinivaritsusega.
kui miinivaritsusse sisse sõidad, siis esimesed laksud tähendavad laipe ja liikumisvõimetuid masinaid, sealt ei tule enam naljalt välja, mingist vasturünnakust ei maksa rääkida, sest suund on teadmata.
varitseja ei plärtsuta sinu pihta, vaid laseb ainult miinid lahti ja kaob.
olen õppustel ka näinud, kuidas joostakse rind kummis peale, kuigi vales suunas, tegelikkuses ei jookse keegi peale, või kui ka joostakse siis ainult niikaua, kuni esimesed mehed miinidega saavad, siis enam ei taha.
varitseja üldiselt aimab suhteliselt hästi, mis varitsetava käigud võiks olla, kuna tema on maastikuga tutvunud ja olnud seal peal kauem kui varitsetav ja oskab võtta arvesse rohkem asjaolusid, kui varitsetav sel hetkel, kui ta tapmisalasse sõidab, üldiselt tehakse varitsus ikka sellise kotina, et seal viibida ei tahaks keegi, häid lahendusi seal pole.
varitseja arvestab ka sellega, et talle võidakse üritada järgi tulla, seega ei ole ka see väga hea mõte.
varitsusvastase tegevusena on kõige parem jalgsipatrull kolonni ees, kammides läbi tee kõrval olevaid alasid, aga kuna kõike ei jõua kontrollida, siis kontrollitakse ainult ohtlikke kohti, seepärast tehakse ka varitsused sellistesse kohtadesse, kust ei oska aimatagi, aga see on juba kunst omaette, seda õpikus pole...
kui miinivaritsusse sisse sõidad, siis esimesed laksud tähendavad laipe ja liikumisvõimetuid masinaid, sealt ei tule enam naljalt välja, mingist vasturünnakust ei maksa rääkida, sest suund on teadmata.
varitseja ei plärtsuta sinu pihta, vaid laseb ainult miinid lahti ja kaob.
olen õppustel ka näinud, kuidas joostakse rind kummis peale, kuigi vales suunas, tegelikkuses ei jookse keegi peale, või kui ka joostakse siis ainult niikaua, kuni esimesed mehed miinidega saavad, siis enam ei taha.
varitseja üldiselt aimab suhteliselt hästi, mis varitsetava käigud võiks olla, kuna tema on maastikuga tutvunud ja olnud seal peal kauem kui varitsetav ja oskab võtta arvesse rohkem asjaolusid, kui varitsetav sel hetkel, kui ta tapmisalasse sõidab, üldiselt tehakse varitsus ikka sellise kotina, et seal viibida ei tahaks keegi, häid lahendusi seal pole.
varitseja arvestab ka sellega, et talle võidakse üritada järgi tulla, seega ei ole ka see väga hea mõte.
varitsusvastase tegevusena on kõige parem jalgsipatrull kolonni ees, kammides läbi tee kõrval olevaid alasid, aga kuna kõike ei jõua kontrollida, siis kontrollitakse ainult ohtlikke kohti, seepärast tehakse ka varitsused sellistesse kohtadesse, kust ei oska aimatagi, aga see on juba kunst omaette, seda õpikus pole...
paraadil näeme, raisk
Re: Jalaväetaktika
Miinivaritsuse hea külg on see, et varitsetav ei saa mingeid manöövreid üldse läbi viia, sest pole mingeid tiibu, mida lõigata, miinid võivad olla kus tahes, ka mõlemal pool teed, varitseja võib asuda kus iganes, miinid võivad olla erinevatel tasapindadel, võivad olla vöödena, võib olla üks miin, võib olla 20 miini, võibolla lihtsalt lõhkeaine tee all.
muidugi need tegevused ja ettevalmistused võtavad aega ja kiirelt ei käi, aga kui korralikult tehakse, siis sealt enam eluga naljalt välja ei tule, kui ikka lastakse tapmisala ette ja taha raidtõke maha ja kukutakse rappima, siis on valikud ülimalt piiratud.
muidugi need tegevused ja ettevalmistused võtavad aega ja kiirelt ei käi, aga kui korralikult tehakse, siis sealt enam eluga naljalt välja ei tule, kui ikka lastakse tapmisala ette ja taha raidtõke maha ja kukutakse rappima, siis on valikud ülimalt piiratud.
paraadil näeme, raisk
- Chupacabra
- Liige
- Postitusi: 3530
- Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
- Kontakt:
Re: Jalaväetaktika
VF on varitsuste vastu kasutanud sellist taktikat: Näiteks liigub motoriseeritud kompanii, mis jääb vastase väiksema üksuse varitsusse. Kompanii taga liigub VDV rühm. Kui tuleb kontakt, siis VDV jalastub kiirelt ja püüab varitsejaid küljelt haarata. Samal ajal tellitakse pidev kaugtuli ca 1 km kaugusele kontaktist, eesmärgiga takistada varitsejate põgenemist.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40208
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Jalaväetaktika
Varitseja eesmärk (kui nende jõud just üle ei käi) pole harilikult kaevikus kodumaa eest surra, vaid peale suurema osa kaotuste tekitamist (mis tekivad esimese 5 sekundi jooksul) jalga lasta. Kui varitsusse sattunu õnnestus hävitada, siis muidugi minnakse vaatama, mida huvitavat neil kaasas oli. Noh, mõni GD või Uazik oleks huvitav, sellega sõidavad infot valdavad ülemused.Me oleme kah nii harjutanud, et varitsusse sattunud jagu avab vastutule, paneb üles suitsuekraani, jalastub (ei vääna selle juures jalgu ega murra konte!), püüab varjuda ning ennast tapatsoonist välja rullida. Ning järgmine jagu tõmbab juba varitsuse poole teed ja teeb vasturünnaku varitsuse tiivale. Varitseja aga püüab enne lesta tõmmata, kui vasturünnak lõikegrupini jõuab ning ei lase ennast siduda. Varitsuse mõte ju üldiselt on väiksem jõud suurema vastu. Antud Niigeri juhtumil oli vist pigem vastupidi.
Sestap on minuarust ainus toimiv aktiivne võte varitsusele tiivalt või seljatagant peale surumine - seepeale peaks nad enamasti jalga laskma ja siis saate oma haavatuid evakueerima hakata ja teed puhastama (mida tule all ei tee). Seejuures ei maksaks väga joosta, et teleka ette mitte sattuda. Ehk piisab kui vastane näeb, et mingi neist suurem üksus hakkab küljelt/tagant peale suruma - lasevad jalga.
Kõige ohtlikum hetk on kastist maha saamisel tekkiv kohmerdamine ja see 3-4 meetrit kraavini. Käsirelvadest tekib siis enamik kaotusi (imitaatoritega kontrollitud). Seal pole probleemi ühe hea positsiooniga laskuril 3-4 meest ära augustada. Seepärast tuleks täita õpikus olevaid suitsu drille (suitsutekitajad kinnitatuna 4 kasti nurka, tent üleval, suitsu avajad kindlaks määratud. Jälgida, et suitsu avamisnööri saaks tõmmata ka siis, kui oled kasti põhja kõhuli visanud. Eraldi lihvida kastist maha saamise tehnikat. Noored poisid hüppavad niisama, aga kui vanust juba natuke, siis tuleb kõvasti hüppeliigeseid ja asju. Sõita ohtlikul alal lahtise tagaportega või leiutada sinna selline kinnitus, mida saab ühe liigutusega kastist päästa.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40208
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Jalaväetaktika
Noh, teisel katsel seda asja teha (kui varitsejad eluga pääsesid) luuakse teine varitsusgrupp (muidugi on siin abiks teada, kui kaugel need VDV-lased muidu on). Sellist asja on liitlased mulle korra teinud. Ei aita jälle muud kui teed kolmanda ja neljanda tiibava grupi.Chupacabra kirjutas:VF on varitsuste vastu kasutanud sellist taktikat: Näiteks liigub motoriseeritud kompanii, mis jääb vastase väiksema üksuse varitsusse. Kompanii taga liigub VDV rühm. Kui tuleb kontakt, siis VDV jalastub kiirelt ja püüab varitsejaid küljelt haarata. Samal ajal tellitakse pidev kaugtuli ca 1 km kaugusele kontaktist, eesmärgiga takistada varitsejate põgenemist.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Chupacabra
- Liige
- Postitusi: 3530
- Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
- Kontakt:
Re: Jalaväetaktika
See on siis kui on mehi võtta. Aga kui ongi ainult jagu või vähem, siis on kehvasti.Kapten Trumm kirjutas:Noh, teisel katsel seda asja teha (kui varitsejad eluga pääsesid) luuakse teine varitsusgrupp (muidugi on siin abiks teada, kui kaugel need VDV-lased muidu on). Sellist asja on liitlased mulle korra teinud. Ei aita jälle muud kui teed kolmanda ja neljanda tiibava grupi.Chupacabra kirjutas:VF on varitsuste vastu kasutanud sellist taktikat: Näiteks liigub motoriseeritud kompanii, mis jääb vastase väiksema üksuse varitsusse. Kompanii taga liigub VDV rühm. Kui tuleb kontakt, siis VDV jalastub kiirelt ja püüab varitsejaid küljelt haarata. Samal ajal tellitakse pidev kaugtuli ca 1 km kaugusele kontaktist, eesmärgiga takistada varitsejate põgenemist.
Re: Jalaväetaktika
kui varitseja end ei reeda, ja sa ei tea ta asukohta, ei oska sa ka tuld tellida kuskile ja pole ka kuskilt midagi haarata.
kui miinid laseb valla lahingpaar, siis miinid saab ära lasta 2 sekundiga ja kaabet teha, ei aita seal vdv ka, kui nad ei tea, kust haarata.
varitseja arvestab igasuguste haaramistega, kui on ikka tuulemurd ja raidtõkked, siis ei ole kiiret edenemist, kui ikka kiirelt haarama lähed ja saad telekatega pikki lutsimist, ei ole ka palju teha.
muidugi on lahendeid, kopterid ja droonid ja kaudtuli aga siiski, varitsuste vastu on keeruline tegutseda.
kui vastane hakkab alasse suunama resursse ja end alale siduma, ongi juba üks eesmärkidest täidetud.
aga see on juba puhas sissiteema ega ole jalaväe teema.
kui vastane fikseerib üksuse ära, niiöelda kotti, siis hakkavad kotti väljaspoolt varitsema ja häirima järgmised üksused, ja ala läheb nii suureks, et fikseerimiseks hakkab kuluma pataljone..
kui miinid laseb valla lahingpaar, siis miinid saab ära lasta 2 sekundiga ja kaabet teha, ei aita seal vdv ka, kui nad ei tea, kust haarata.
varitseja arvestab igasuguste haaramistega, kui on ikka tuulemurd ja raidtõkked, siis ei ole kiiret edenemist, kui ikka kiirelt haarama lähed ja saad telekatega pikki lutsimist, ei ole ka palju teha.
muidugi on lahendeid, kopterid ja droonid ja kaudtuli aga siiski, varitsuste vastu on keeruline tegutseda.
kui vastane hakkab alasse suunama resursse ja end alale siduma, ongi juba üks eesmärkidest täidetud.
aga see on juba puhas sissiteema ega ole jalaväe teema.
kui vastane fikseerib üksuse ära, niiöelda kotti, siis hakkavad kotti väljaspoolt varitsema ja häirima järgmised üksused, ja ala läheb nii suureks, et fikseerimiseks hakkab kuluma pataljone..
paraadil näeme, raisk
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40208
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Jalaväetaktika
Kuna vägi üldiselt liigub kompanii kaupa (ka venelased), siis peaks nagu olema. Seepärast tasub mõelda ka esimesest rühmast tagapool tulevate rühmade ohutusele ja neile varitsusvastaste ülesannete panekule (peale autost välja hüppamise ja ringkaitse sisse võtmise). Sest nende varitsuse tiibamiste vastu reageerib vastane tõenäoliselt üksteise järel olevate varitsustega. Esimese 1-2 varitsusega selgitatakse välja teie tegevus ja üksuste omavaheline kaugus teel ja siis läheb andmiseks. Kui siin ilmutada shabloonsust, siis võib juhtuda, et kolmandal korral satub tiibama tormav allüksus ise varitsusse.See on siis kui on mehi võtta. Aga kui ongi ainult jagu või vähem, siis on kehvasti.
Iseenesest ainult kolonni pead kottida on mõnes mõttes rännakul olija plaani järgi tegutsemine, ülejäänud üksused ju säilivad tervena, puhanuna ja moona ei kulu. Soome maaväedoktriin 2015 (mis iseenesest on sisside varitus steroididel) näeb nt ette terve kolonni (või enamiku sellest) kottimise.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist