www.militaar.net

Tere, sattus minu kätte kunstnahast rihmaga vene viisnurgaga pannal...ise olen veel kuulnud ankruga(Mereväe oma)...aga kellel on rohkem infot N-Liidu pannalde kohta võiks seda siin lahkelt jagada ! Millised rihmad olid, kas paraad omadel olid teised rihmad jne jne...ja üldesgi oleks huvitav teada plaju neid ka oli siis neid erinavid variatsioone !

Tänan !

Kroonus olles 80-ndate algul sai kolme sorti rihmadega tutvust tehtud.Sõduri paraadrihm oli mingi kõva ja valgetvärvi asi.Seda sai paraadmundri peal paar korda kantud.Esimese aasta käisid noorte rihmaga.Ehk siis mingist kunstnahast-linoleomist tehtud kõva junniga.Ja kui sind "tšerpakiks"löödi,siis said alles vanade käest selle õige nahast ja kulunud rihma.See ei püsinud kohe kuidagi mõnel mehel üleval,pljaha rippus otse munadel.Ohvitseri portupeega pole kokkupuuteid olnud.

Ja ega olegi rohkem neist rihmatüüpidest lisada kui et nahkrihm oli tegelikult ette nähtud mere- ja merejalaväes ning eriti külmades tingimustes. Sama asi kehtis välisriikides teenijate vormi juurde. Nii oli po ustavu. Kas ka dessantnikel oli nahakas, ei tea. Kes teab?
Pandlad piirdusidki kahe valuornamendiga. Teema algatajal nad kenasti kirjas.

Dessantnikutel (vähemalt meie polgus) olid küll nahkrihmad.

http://www.sovietarmy.com/uniforms/index.html mundritest

Lisaks olid veel NSVL-i vapiga ja nahast rihmaga eksemplarid.

Mitte ainult dessantuural olid nahkrihmad.Väeosas, kus mina teenisin-ehk kõrgema sõjakooli teeninduspataljonis, anti ka kõigile ajateenijatele koheselt nahkrihmad ja palju muud peenemat kaupa-nt juhtnahksed (jalovõje-nagu vene keeles öeldi...) saapad.Võimalik, et see oli tingitud sellest, et osa kaupa tuli otse sõjakooli ladudest.

kahju aga sellel lehel ei ole mereväe tunnuseid ainult jalavägi ja mõni üksik mereväelane

Jah, esimese rihma sai mereväes tõepoolest nahkse, kuid kui see kogemata kombel pihta pandi või selle ära kaotasid, siis said "Voentorg"-ist asemele osta. Ja siis juba vastavalt rahakoti paksusele, sest nahkrihm oli ikka tunduvalt kallim, kui see paberisegust kange koorikas.
Tahtsin öelda seda, et mereväes ei olnud käibel mitte ainult mustad nahkrihmad, vaid, et kanti ka musta värvi paberisegust vöösid.

sellest kunstnahast e. dubovõi - rihmast meenutuspildike:

olin juba mõnda aega nahkrihma omanik - tsherpak olnud, kui ühel ööl rihm pihta pandi. meil oli nahkrihmu üldse vähestel tol hetkel.
ega's muud kui vaja "dubovõi" peale panna. paari päeva pärast sattusin valel ajal vales kohas olema ning sain kööginarjaadi, ühe vähestest, milles peale õppeväeosa olema pidin.
mingil hetkel oli vaja peldkusse minna. kemmerg oli sihuke puust kuurilaadne ehitis õues. 20 auku kahes reas. väljas 2-meetrised hanged ja -40 kraadi kanti külma. õnneks kuiv külm ja vaikne ilm.

istusin siis augu pääl, rihm vöölt maha võetud ja seinale riputatud ning üritasin kuulata, kas junn kukkudes kõliseb või mitte. ei mäletagi, kas oli audioefekt või ei.
ent puant oli lõpuks, kui püsti tõustes avastasin et kunstmaterjalist (ja ilmselt üksjagu söökla vesiseid aurusid sisse imenud) rihm oli pulkkõvaks külmunud.

mõtlesin, et löön vastu seina pehmeks. ent kunstmaterjal otsutas selle kohtlemise peale hoopis tükkideks eralduda!
siis olin küll plindris, kuna meie kolkaväeosas uut rihma nii kerge leida polnudki - ja ülemused ei suutnud uskuda et külm rihma lõhki lõi