Suurtükiväe taktika

Vasta
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Suurtükiväe taktika

Postitus Postitas nimetu »

Arvestamine peaks niikuinii käima tulejuhtimispunktis, mis võib vabalt olla mingi soojustatud kuudiga Unimog. Seal oleks siis ka igasugused seadmed side pidamiseks, arvestamiseks, tulekäskude printimiseks jms.
suurtükimees
Liige
Postitusi: 126
Liitunud: 30 Mär, 2018 15:01
Kontakt:

Re: Suurtükiväe taktika

Postitus Postitas suurtükimees »

nimetu kirjutas:Arvestamine peaks niikuinii käima tulejuhtimispunktis, mis võib vabalt olla mingi soojustatud kuudiga Unimog. Seal oleks siis ka igasugused seadmed side pidamiseks, arvestamiseks, tulekäskude printimiseks jms.
Eks ta ongi nii, aga nagu ikka on vaja ka varuplaani. Kui sidekuut saab kaudtuld või lastakse VA diversantide poolt ära on jama majas. Selle leevendamiseks on igas adekvaatses kaudtuleüksuses olemas üks või mitu varuplaani, mis võivad hõlmata ka põlveotsas põõsas arvutamist. Selleks olekski hea ikka ilmastikukindel seade.

Ka meil on töötavad varuplaanid, saate oma mürsud kätte ka siis, kui pool patareist kastis on :D Seda sai SIIL 2018 ka teha, Kolonel Palmi brigaadi JuPu pihta tuld andnud patarei töötas 60% meestega ja 50-70% ratassõidukitega, peaaegu terve SIILi vältel prooviti efektiivsust minimaalsete ressurssidega
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Suurtükiväe taktika

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Rugged militaarotstarbe elektroonika on alati kordades ülehinnatud, naljaga pooleks ütlesid sidespetsid alati, et roheline värv on 10x kallim kui seade ise. Anekdootlikuks näiteks maksis CAT5 UTP meeter "militaarsidekaablina" 8 euri, tavaline CAT5 UTP maksab kusagil 20 senti meeter. "Militaarversiooni" vahe oli füüsiliste näitajate poolest ainult oliivivärvi välimus. Sama lugu lüüsidega, sees oli 4tk 3G/4G netipulka (jah täieti tavalist netipulka) ja väike mikrokontroller, ümber plastikümbris. Hind 1500 euri. Juppide hind oleks 4x50 euri pulkade eest, 20 euri mikrokontrolleri eest ja mõned eurod rohelisele plastikümbrusele. Kokku maksimaalselt 300 euri tsiviilinimese jaoks. Tactical routeritest ja switchidest ei hakka rääkimagi.
Ei olegi vaja rohelist. Nt Panasonic CF-19, 930 eurot.
https://www.panasonic.com/au/support/pr ... cf-19.html
See maksab Eesti esinduses midagi 2 tuhande alla. Semi-rugged (nõrgema spetsiga) saab selle raha eest 14 tollise ekraaniga (too fully rugged on 10, midagi tolli).
See on täiesti tsiviilotstarbeline, seda kasutatakse ehitusel, autode diagnostikas jne, kus võib juhtuda kolistamist ja kukkumist.
2000+ eurot (progega) on tulerühma, isegi 3x 81 MPR peale suhteliselt odav ja säästetud minutid igati hea hinnaga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Suurtükiväe taktika

Postitus Postitas Leo »

Need vaidlused, milline läppar oleks tulekäskude arvutamiseks kõige parem, on muidugi toredad, kui ma väga loodan, et tulejuhtidele ikka õpetatakse seda vanamoodsat paberi peal arvestamist juhuks kui elekter ära läheb või EW arvuti ära kõrvetab? Teine murelaps on GPS, ilmselt venelased suudavad seda maha suruda või eksitavaid andmeid toota. Seega kõige häirekindlam, kahjuks ka aeglasem on ikkagi vana juhtmega välitelefon, mille kaudu paberil arvestatud laskeandmeid edastatakse. Soomlased, kes üldse on sõjalises mõttes vanamoodsad, õpetavad seda vana süsteemi tuima järjekindlusega juhuks kui on vaja. Ise ka seal osalenud, ei ole väga keeruline, eriti nendele, kes eelnevalt ajateenistuses tulejuhtimise peal tiksunud.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Suurtükiväe taktika

Postitus Postitas Dr.Sci »

Läheks läpparitelt lasketäpsuse suunas tagasi. Plaaniliselt -mis vahenditega tagatakse et toru on õiges suunas ja kui suure täpsusega? Kiire arvutus näitas et kui täpsus on +/- 0,5 kraadi on mürsu kõrvalekalle 15 km peal juba +/- 131 m. Ja ei usu et sellist täpsust oleks võimalik saavutada - aga alati võib keegi ju uskumatut valgustada. Ehk siis - oskab keegi välja pakkuda seda, kui suur on tegelik hajuvus väliolukorras kui ideaalne suund ja tõusunurk on teada?
suurtükimees
Liige
Postitusi: 126
Liitunud: 30 Mär, 2018 15:01
Kontakt:

Re: Suurtükiväe taktika

Postitus Postitas suurtükimees »

D30 relva enda hajuvus on perfektsetes tingimustes 20m 10km kohta. Mürsu lendu mõjutab peamiselt ikkagi ilmastik, mida laskeandmete juures ka arvesse võetakse. Õhu temperatuur, õhu rõhk, tuule suund ja tugevus, maakera pöörlemiseffekt, püssirohu temperatuur mürsu laengus, positsiooni ja sihtmärgi kõrguse vahe on kõik faktorid mis kokku võivad mürsu lendu mõjutada tublisti üle 200 meetri võrra 10km kohta, seepärast võetakse laskeandmete arvutamisel neid arvesse. Mõõdistamisel on lubatud eksimus 1 tuhandik ehk umbes 0,36 kraadi, tavaliselt on see aga väiksem, kuna mõõdistusseadmed on väga kallid aga see eest ennast väärt. Sai lahinglaskmiste jaoks MPdele STVP mõõdistajatel lasta positsioon teha, MP mehed polnud nii täpset tuld veel oma silmaga näinud.

Tuleb ka meeles pidada, et üks relv ei lase üksinda. Patarei löök on VF standardis on 100x400 või 200x200 meetrit D30 peal (ei kommenteeri kui suurt ala eestlased D30 lasevad). Sellisel alal ei ole erilist tähtsust, kui mürsud u 50-60 meetrit hajuvad, üldiselt saadakse aga lahinglaskmistel korralikult täkkesse, peamiselt tänu korralikule tulejuhtimisele ja positsiooni ettevalmistusele. D30 IIms aegse originaalbussooliga saab häda pärast hakkama aga vahe on meeletult suur
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Suurtükiväe taktika

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Need vaidlused, milline läppar oleks tulekäskude arvutamiseks kõige parem, on muidugi toredad, kui ma väga loodan, et tulejuhtidele ikka õpetatakse seda vanamoodsat paberi peal arvestamist juhuks kui elekter ära läheb või EW arvuti ära kõrvetab? Teine murelaps on GPS, ilmselt venelased suudavad seda maha suruda või eksitavaid andmeid toota. Seega kõige häirekindlam, kahjuks ka aeglasem on ikkagi vana juhtmega välitelefon, mille kaudu paberil arvestatud laskeandmeid edastatakse. Soomlased, kes üldse on sõjalises mõttes vanamoodsad, õpetavad seda vana süsteemi tuima järjekindlusega juhuks kui on vaja. Ise ka seal osalenud, ei ole väga keeruline, eriti nendele, kes eelnevalt ajateenistuses tulejuhtimise peal tiksunud.
No väljaõppes peaksid olema vanakooli asjad ka, aga kui laskearvutus arvutil võimaldab 3-4 minutit tulekäsu täitmise ajast säästa ja kulunumber tulerühma peale on mingi 2-3 tuhat eurot, siis tasub sellega tegeleda, ütleb minu keskmine koht. Jalaväelasena olen meestega jäänud vastase kaudtule alla enamasti just seepärast, et rünnaku/manöövri ettevalmistuseks tellitud kaudtulelöök jääb kuskile toppama ja lõpuks tuleb juba vastase oma sinu kraesse. Sa ei saa edasi minna, sest võid enda tule saada kaela. Tagasi minna ei luba ülesanne. Viimases hädas saadad siis patrulli välja luurama, et kas vastase kaitsesõlmest saaks kuidagi ringi minna. See kõik võtab aega ja kui vastane on su ilmumise fikseerinud, siis on nad ka juba oma tuletellimused ära teinud. Eriti sitt lugu, kui juhtud astuma varem paikapandud kaudtule sihtmärgialale. Seal saad veel kaela eriti kiirelt. Siin võib olla palju põhjuseid ja 1 nendest on laskeandmete arvestamise kiirus (eriti kui arvestajad on vilumatud, keegi jätab kuskilt ütlemata midagi, on teised ülesanded jne). Aga tulekäsu täitmise kiiruse poolt hääletan küll, eriti kui selleks polegi vaja uusi liikurhaubitsaid osta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
kobra
Liige
Postitusi: 212
Liitunud: 30 Juul, 2007 19:13
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Suurtükiväe taktika

Postitus Postitas kobra »

Olles olnud 81 mm MP arvutaja siis minu arvates võidaks arvutiga tehes kiiruses võib-olla 1 minuti kui sedagi. Sõltub kuidas programm on üles ehitatud. Mitte alati ei ole kiiruse pudelikael arvutuse juures. Muideks KV normatiiv on 2 min tulekäsu saamisest kuni esimese miini väljalaskmiseni. Selle normatiivi sisse mahtumiseks peab muidugi olema rühm pea täielikult komplekteeritud ja olema korralikult kokku harjutanud. Kapten Trummil soovitaks ekstra oma maleva miinipildurid üles otsida ja nendega korra väljas käia siis saaksid ka aru kuhu see aeg tuletellimusel kulub.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Suurtükiväe taktika

Postitus Postitas mart2 »

kobra kirjutas:Olles olnud 81 mm MP arvutaja siis minu arvates võidaks arvutiga tehes kiiruses võib-olla 1 minuti kui sedagi. Sõltub kuidas programm on üles ehitatud. Mitte alati ei ole kiiruse pudelikael arvutuse juures. Muideks KV normatiiv on 2 min tulekäsu saamisest kuni esimese miini väljalaskmiseni. Selle normatiivi sisse mahtumiseks peab muidugi olema rühm pea täielikult komplekteeritud ja olema korralikult kokku harjutanud. Kapten Trummil soovitaks ekstra oma maleva miinipildurid üles otsida ja nendega korra väljas käia siis saaksid ka aru kuhu see aeg tuletellimusel kulub.
Halb soovitus! 8)
Pole vaja tuletoetusele kõrvalseisjast arvaja õpetamist - "aga tegelikult on nii" - neil on vaja tööd teha! Nagunii nad pole ju "ammu metsas käinud ja ei tea"... :dont_know:
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Suurtükiväe taktika

Postitus Postitas TTA »

kobra kirjutas:Olles olnud 81 mm MP arvutaja siis minu arvates võidaks arvutiga tehes kiiruses võib-olla 1 minuti kui sedagi. Sõltub kuidas programm on üles ehitatud. Mitte alati ei ole kiiruse pudelikael arvutuse juures. Muideks KV normatiiv on 2 min tulekäsu saamisest kuni esimese miini väljalaskmiseni. Selle normatiivi sisse mahtumiseks peab muidugi olema rühm pea täielikult komplekteeritud ja olema korralikult kokku harjutanud. Kapten Trummil soovitaks ekstra oma maleva miinipildurid üles otsida ja nendega korra väljas käia siis saaksid ka aru kuhu see aeg tuletellimusel kulub.

Suuna ja kauguse kaardilt (planšetilt) leidmine ning seejärel lasketabelist tõstenurga võtmine ei võtagi aega. Ajakulu mida arvutid lahendada aitavad tekib siis kui me võtame arvesse kõiki muid muutujaid millega tuleb arvestada, et saavutada sihtmärgi tabamine esimese mürsuga. Nende hulka kuuluvad

1. Raua kulumisaste
2. Mürskude raskusklassid
3. Maakera pöörlemine
4. Püssirohu temperatuur
5. Õhutemperatuur
6. Tuule suund
7. Tullekiirus
8. Õhurõhk
9. Derivatsioon
10. Laengupartiist tulenev algkiirusparand

Antud ballistilisi muutujaid arvestamata ei taba me sihtmärki (ega ka sihtmärgi lähedale) esimese lasuga väljaarvatud olukorras kus laskekaugus on väga väike või juhuslikult laseme standardtingimustele vastavas keskkonnas. Kõigi antud muutujate käsitsi arvestamine on parajalt pikk protsess. Piisavalt pikk, et käsitsi arvutamise korral, eriti miinipildujate puhul, on see ajakulukam kui eellaskmine ja seejärel tule korrigeerimine sihtmärki. Miks me aga tahame üldse esimese mürsu/miiniga sihtmärki tabada? Jätan selle siinsetele kuldajudele välja mõtlemiseks.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Suurtükiväe taktika

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Olles olnud 81 mm MP arvutaja siis minu arvates võidaks arvutiga tehes kiiruses võib-olla 1 minuti kui sedagi. Sõltub kuidas programm on üles ehitatud. Mitte alati ei ole kiiruse pudelikael arvutuse juures. Muideks KV normatiiv on 2 min tulekäsu saamisest kuni esimese miini väljalaskmiseni. Selle normatiivi sisse mahtumiseks peab muidugi olema rühm pea täielikult komplekteeritud ja olema korralikult kokku harjutanud. Kapten Trummil soovitaks ekstra oma maleva miinipildurid üles otsida ja nendega korra väljas käia siis saaksid ka aru kuhu see aeg tuletellimusel kulub.
Oleks tagumikus küüned, istuks laes.
Oleks rühmad komplektsed, kokku harjutatud, küll alles sõdiks siis. 8)
Kas sa vbl Kruusi (ka Tallinna malev) artiklit MPR kasutamisest Afganistanis lugesid?
Või haubitsamehe olukirjeldust, kuidas Kevadtormil 122 pataljon "sõdis"?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Suurtükiväe taktika

Postitus Postitas Leo »

Kas keegi oskab vbl Kruusi artiklit siia üles panna?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Suurtükiväe taktika

Postitus Postitas Kapten Trumm »

/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Suurtükiväe taktika

Postitus Postitas Leo »

Tänan! Ma saan aru, et punktid 1.-9. on möödetavad, arvutatavad või arvatavad, kuid kuidas 10. täidetakse? Kas see tähendab näiteks püssirohu põlemiskiiruse mõõtmist ja kuidas seda konkreetselt põllu peal korraldatakse ning kui tihti on vaja, kas iga DOSiga? See on loomulik, et igasuguste lendkehade täpsusloopimine kõverat trajektoori pidi on keeruline ja kauguse suurenedes muutub väiksemgi viga oluliseks. Ehk siis näitlikult, 81 MP miin 3 m kaugusele kellelegi pähe visata on 10x lihtsam kui 300 m peale baaslaenguga lasta ja see jälle 10x lihtsam kui 3000 m kaugusele. Arvatav on näiteks tuule kiirus, mis sisuliselt muutub sekunditega, sellepärast ongi eriti täpsed miinid ja mürsud lennu ajal juhitavad.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist