Siis kui kaob vool!

[maskeerimisvork]

Piisab ka Starlinkist. €60 kuu. €360 riistvara.

See satitelefon, mis meil on, on lihtsalt minutipõhise kõnehinnaga, st ilma püskuluta.

palun too konkreetne näide, milline sat telefon / teenusepakkuja on ilma püsikuluta? Mina tean pakette, kus pead ikkagi aastas mingi summa maksma kasutad oma minuteid või ei.

[2korda2]

Eks Trumm lähenes faktidele loominguliselt. Iridiumi hinnakiri. Üldisem turuülevaade.
Starlinki kuutasu on vägagi võrreldav ja seade ise on odavam. Kui sateliittelefoni pole tõesti mõistlik millekski muuks kui hädakutsungiks kasutada, siis Starlink on sisuliselt ainumõeldav andmesidelahendus "mul on liikuv töö, lisaks päris kodule ka karuperses suvekodu" või "käin jahiga merel ka" inimestele. Satelliittelefonide spetsifikatsioonist vaatab aga vastu selline õnnetu rida:
Data Speed (Uncompressed) 2.4 Kbps

Mul on tuttav, kes võttis Starlinki ligi, kuigi elab Tallinnas. Talle meeldib (auto)reisida. Nüüd on püsiühendus kõikjal kaasas.

[Leino]

Eks Trumm lähenes faktidele loominguliselt. Iridiumi hinnakiri. Üldisem turuülevaade.
Starlinki kuutasu on vägagi võrreldav ja seade ise on odavam. Kui sateliittelefoni pole tõesti mõistlik millekski muuks kui hädakutsungiks kasutada, siis Starlink on sisuliselt ainumõeldav andmesidelahendus "mul on liikuv töö, lisaks päris kodule ka karuperses suvekodu" või "käin jahiga merel ka" inimestele. Satelliittelefonide spetsifikatsioonist vaatab aga vastu selline õnnetu rida:
Data Speed (Uncompressed) 2.4 Kbps

Mul on tuttav, kes võttis Starlinki ligi, kuigi elab Tallinnas. Talle meeldib (auto)reisida. Nüüd on püsiühendus kõikjal kaasas.

Mobiilne Starlink (RV) on kallim, kui statsionaarne (Residential).

Natuke hinnavõrdlust Elisaga:
Huawei väliruuter 300€ + piiramatu kodunett (mis andis tipptunnivälisel ajal ca 70Mbps minu asukohas allalaadimise kiiruseks, tipptundidel 2-10Mbps) 39.90€ kuus. + TV (digiboxi rent 4.99€ ja Elisa elamus 19.99€). Kokku igakuine kulu 65€ + ühekordne seadmeost 300.

Starlink antenn + ruuter 360€, ethernet adapter 64€, kuutasu 60€ + Go3 11.99€. Ühekordne seadmetasu 424€ + kuutasu 72€. Kuutasu on kõrgem ainult 7€, kuid nett tipptunnil kõigub 130Mbps ja 200 Mbps vahel.

Starlinki kasuks räägib ka see, et ulatusliku voolukatkestuse puhul generaatori olemasolul oled välisilmaga ikkagi ühenduses.

[maskeerimisvork]

Eks Trumm lähenes faktidele loominguliselt. Iridiumi hinnakiri. Üldisem turuülevaade.

Mul on tuttav, kes võttis Starlinki ligi, kuigi elab Tallinnas. Talle meeldib (auto)reisida. Nüüd on püsiühendus kõikjal kaasas.

Starlinki kasuks räägib ka see, et ulatusliku voolukatkestuse puhul generaatori olemasolul oled välisilmaga ikkagi ühenduses.

Mitte ainult! Kui Elisa pikali tõmmatakse, mõni laev Läänemerel lohistab ankrut vales kohas jne.

[Gideonic]

Mitte ainult! Kui Elisa pikali tõmmatakse, mõni laev Läänemerel lohistab ankrut vales kohas jne.

Mainiks siiski, et see aitab ainult välismaa interneti puhul (mis on ka oluline) kõik kohalikud teenused oleksid sul Starlingiga sellisel juhul endiselt pikali.

Või kui ground-station asub meil (mida ta minuteada ei tee) oleks samuti välisvõrk kadunud:

https://universemagazine.com/en/starlin ... -arranged/

Another key element of SpaceX’s architecture is the ground stations needed to connect users to the World Wide Web. To put it simply: each satellite acts as a repeater, transmitting a signal from the ground station to the user with the satellite terminal and vice versa. This in turn creates some technical limitations. For successful operation, the ground station and the user must be in the field of view of the satellite at the same time. Therefore, the distance between them should not exceed about a thousand kilometers.

However, SpaceX is already working to reduce the system’s dependence on the geographical location of ground stations. The new generation of Starlink devices (v1.5) has a laser communication system. It allows satellites to exchange data with each other, which excludes intermediate ground stations from the chain and removes distance restrictions.

[Leino]

Mitte ainult! Kui Elisa pikali tõmmatakse, mõni laev Läänemerel lohistab ankrut vales kohas jne.

Mainiks siiski, et see aitab ainult välismaa interneti puhul (mis on ka oluline) kõik kohalikud teenused oleksid sul Starlingiga sellisel juhul endiselt pikali.

Või kui ground-station asub meil (mida ta minuteada ei tee) oleks samuti välisvõrk kadunud:

https://universemagazine.com/en/starlin ... -arranged/

Another key element of SpaceX’s architecture is the ground stations needed to connect users to the World Wide Web. To put it simply: each satellite acts as a repeater, transmitting a signal from the ground station to the user with the satellite terminal and vice versa. This in turn creates some technical limitations. For successful operation, the ground station and the user must be in the field of view of the satellite at the same time. Therefore, the distance between them should not exceed about a thousand kilometers.

However, SpaceX is already working to reduce the system’s dependence on the geographical location of ground stations. The new generation of Starlink devices (v1.5) has a laser communication system. It allows satellites to exchange data with each other, which excludes intermediate ground stations from the chain and removes distance restrictions.

v1.5 pidavat saama veel falconiga üles viia, v2 enam falconisse ei mahu ja vajab starshipi. St v1.5 on v2 downgradetud variant.

[maskeerimisvork]

Mitte ainult! Kui Elisa pikali tõmmatakse, mõni laev Läänemerel lohistab ankrut vales kohas jne.

Mainiks siiski, et see aitab ainult välismaa interneti puhul (mis on ka oluline) kõik kohalikud teenused oleksid sul Starlingiga sellisel juhul endiselt pikali.

Nii ja naa. Nt e-riik on end osaliselt peegeldanud välismaamaal asuvatesse datacenteritesse, kuskil amazoni vms pilves jooksvad asjad tõenäoliselt jäävad ka tööle. Me siiski räägime backupist praegu, kohaliku tähtsusega asja saab Elisa vms kaudu edasi pruukida (kui on mida pruukida). Keda teema suures pildis huvitab googeldab "KIIK"

[Some]

Ega merepõhjakaablid ainuke viis netti saada pole, kui üks liin ära kukub siis otsib nett automaatselt uue tee, mis võib vabalt ka maad mööda minna, näiteks Läti-Poola-Leedu või siis Peterburi-Helsingi... Internet on nii rajatud, et mingite sõlmede kadumine süsteemi veel maha ei võta.

[maskeerimisvork]

Ega merepõhjakaablid ainuke viis netti saada pole, kui üks liin ära kukub siis otsib nett automaatselt uue tee, mis võib vabalt ka maad mööda minna, näiteks Läti-Poola-Leedu või siis Peterburi-Helsingi... Internet on nii rajatud, et mingite sõlmede kadumine süsteemi veel maha ei võta.

Jah, just täpselt Peterburi kaudu hakkab liiklus käima selles olukorras mida ma hüpoteetiliselt silmas pidasin Jääme siiski foorumi konteksti juurde. Eestit on kahjuks võimalik võrgust välja lõigata (teatud mööndustega).

[lamba-ants]

Starlinki kuutasu on vägagi võrreldav ja seade ise on odavam. Kui sateliittelefoni pole tõesti mõistlik millekski muuks kui hädakutsungiks kasutada, siis Starlink on sisuliselt ainumõeldav andmesidelahendus "mul on liikuv töö, lisaks päris kodule ka karuperses suvekodu" või "käin jahiga merel ka" inimestele.

On ja ei ole kah. Praktikas on Starlinkil kaks (või kaks ja pool) viga - suure hilistusega signaal ja veidi katkendlik side Eesti piirkonnas ning suhteliselt suur voolutarve. Kui töö eeldab kvaliteetsete videokõnede pidamist, siis ei kõlba. Pigem on tegemist hädaabi- või tagavaraside lahendusega või siis puhuks, kui tõesti muud varianti polegi. Kvaliteet tõenäoliselt paraneb mingil määral, kui rohkem satelliite üles saadetakse. Samas on USA-s teistpidi kasutajate arvu kasvuga tulnud kurtmisi, et kvaliteet on langenud.
Kuidas ta "käin jahiga merel" olukorras üldse töötab, ei kujuta ette, sest antenn tahab ennast kindlasse suunda pöörata ja loksuva paadi peal on see suunahoidmine teadagi keeruline.

[smr]

On ja ei ole kah. Praktikas on Starlinkil kaks (või kaks ja pool) viga - suure hilistusega signaal

Suure hilistusega? Eks sõltub ootusest. Ping on u 10 korda väiksem (50 - 70ms) , kui geostatsionaarsel orbiidil oleva süsteemiga võrrelda. Enne starlinki oli hea/odav tagavara süsteem Tooway (mis Ukraina sõja alguses kõvasti pihta sai), ning selle ping oli 700-800ms. Töötasin testimise eesmärgil 2 nädalat selle ühenduse taga (+VPN) ning vägagi tehtav oli.

Kuidas ta "käin jahiga merel" olukorras üldse töötab, ei kujuta ette, sest antenn tahab ennast kindlasse suunda pöörata ja loksuva paadi peal on see suunahoidmine teadagi keeruline.

Mhmm, see on selle foorumi viga. Kõik arvavad midagi ise asjast teadmata. Võta kasvõi youtube lahti ja vaata kasutajate kogemusi starlinkiga jahipeal elades.

[Leino]

Starlinki kuutasu on vägagi võrreldav ja seade ise on odavam. Kui sateliittelefoni pole tõesti mõistlik millekski muuks kui hädakutsungiks kasutada, siis Starlink on sisuliselt ainumõeldav andmesidelahendus "mul on liikuv töö, lisaks päris kodule ka karuperses suvekodu" või "käin jahiga merel ka" inimestele.

On ja ei ole kah. Praktikas on Starlinkil kaks (või kaks ja pool) viga - suure hilistusega signaal ja veidi katkendlik side Eesti piirkonnas ning suhteliselt suur voolutarve. Kui töö eeldab kvaliteetsete videokõnede pidamist, siis ei kõlba. Pigem on tegemist hädaabi- või tagavaraside lahendusega või siis puhuks, kui tõesti muud varianti polegi. Kvaliteet tõenäoliselt paraneb mingil määral, kui rohkem satelliite üles saadetakse. Samas on USA-s teistpidi kasutajate arvu kasvuga tulnud kurtmisi, et kvaliteet on langenud.

Uhh, Starlink võtab kuni 180w (ja seda juhul kui vaja antenni sulatada lumest) ja seda mitte pidevalt - talvekuudel on sellist asja rohkem kui suvekuudel, sõltub soojendusvajadusest. Kui netiliiklus on hõredam (öösiti näiteks), siis on 20-30w, keskmiselt jääb see 40-80w vahele. Võrdluseks, keskmine LED tänavalamp võtab 100w. Ma enda 1300kWh kuise tarbimise juures üldse sellepärast ei muretse

Töö 100% netis, päevas 4-5h videokõnesid - kvaliteet on tunduvalt parem kui kodumaistel üleõhu lahendustel.

[2korda2]

Voolutarve jääb 50-75W piiridesse:

Standard and RV Starlink
The Standard Starlink hardware uses 50-75 watts on average. This includes the antenna, router, power supply, and cables.
When there is no network activity, the Standard Starlink uses about 20 watts to remain connected to the satellite network.

Kui hinnata seda kui hädaolukorra sidelahendust, siis sellise võimsuse annavad välja juba pisut viisakamad mobiilsed akupangad. Rääkimata statsionaarsetest lahendustest: osta UPS + generaator. Voolu kadumisel kasutad UPSi, kuniks too pea tühi, siis lükkad generaatori käima kuniks UPS täis. Korda kuniks vool tagasi.
Minu jaoks isegi pisut üllatav, et siin generaatori vajalikkusest räägitakse palju aga sinna kõrvale kasvõi lihtsa väikse UPSi asetamist nagu ei mainitagi. Mitte kõige kallimad UPSid suudavad siluda siinust ja anda välja 100W vähemalt 30minutit. Valgus, raadio, mobla laadimine jms väiketarbimine - kõik saaks lahendada UPS-iga nii, et generaatori paned käima ehk paariks tunniks ööpäevas.

[Kapten Trumm]

Eks Trumm lähenes faktidele loominguliselt. Iridiumi hinnakiri. Üldisem turuülevaade.
Starlinki kuutasu on vägagi võrreldav ja seade ise on odavam. Kui sateliittelefoni pole tõesti mõistlik millekski muuks kui hädakutsungiks kasutada, siis Starlink on sisuliselt ainumõeldav andmesidelahendus "mul on liikuv töö, lisaks päris kodule ka karuperses suvekodu" või "käin jahiga merel ka" inimestele. Satelliittelefonide spetsifikatsioonist vaatab aga vastu selline õnnetu rida:
Data Speed (Uncompressed) 2.4 Kbps
Mul on tuttav, kes võttis Starlinki ligi, kuigi elab Tallinnas. Talle meeldib (auto)reisida. Nüüd on püsiühendus kõikjal kaasas.

Ei lähenenud, olin eksituses (programm, millega meile need seadmed soetati, sisaldab ja mingis ulatuses kuumaksu tasumist, kuumaks ise pidi tõepoolest olema 60 eur kuus). Vabandan paljusõnaliselt.

Mis aga puudutab seda Starlinki juttu, siis eks selliseid soovitusi võibki anda kontoripõhine nutiboy, kel puudub isiklik praktiline ettekujutus sidepidamisest, mismoodi ja millistes oludes seda sidet võib olla vaja kasutada. Starlink on ju kasutatav peamiselt statsionaarsetes oludes, satitelefoni võin võtta laadijast, pista taskusse ja minna sündmuskohal igale poole, vajamata mingi parabooli püsti ajamist ja sellega mässamist. Ja kui nüüd üritada väita, et autoelamutele mõeldud komplekt on mobiiline, siis mõelge uuesti, mismoodi ma sõiduautos seda kasutan? Senikaua, kuni pann püsti pole, sidet ju minuga ei ole.

Kõik ei ole idioodid ja suvilas kasutamiseks mõeldud lahendus siiski ei sobi mobiilseks tegevuseks. Kuskil paikses staabis võib see kärada, aga mitte neil, kes liiguvad sündmuskohal ringi ja kellel on ehk aega seda aeg-ajalt autolaadijasse panna.

[Kapten Trumm]

Mhmm, see on selle foorumi viga. Kõik arvavad midagi ise asjast teadmata. Võta kasvõi youtube lahti ja vaata kasutajate kogemusi starlinkiga jahipeal elades.

Jahi peal elamine on statsionaarne kasutus, proovi sama trikk ära teha nt Kevadtormil jalaväerühmaga ja vaata, mis su sidemees sellest asjast pärast arvab. Seda võiks siis lugeda mobiilseks tegevuseks. Kes seda koli tassib? Paned kellelgi kukile, 40 kg varustusele lisaks?

Ei maksa mingeid jahi peal või RV peal näiteid tuua side kohta, mida on reaalsel kriisiajal vaja.

Starlinki kasuks räägib ka see, et ulatusliku voolukatkestuse puhul generaatori olemasolul oled välisilmaga ikkagi ühenduses.

Miks sa arvan, et nt Iridium satitelefoniga ei ole? Või su võrdluse aluseks oli mobiil/fixvõrk Eestis?