Siis kui kaob vool!

[Walter2]

Vanasti vene ajal kortermajades kui oli teada et tuleb veekatkestus lasti vann triiki täis. Jagus päris kauaks nii toidutegemiseks kui erinevate numbrite jaoks. Tänapäeval on vannid vaid kas rikkuritel või vaestel, kiire elutempoga keskklass käib duši all.

[OLAVI]

Nojah, siis peaks pumpama, et vesi välja tuleks.

Aga kui suur siis see veevaru olema peaks? Kui palju akf-i keldrisse ära mahub? Ilmselgelt ju ei ole võimalik ega otstarbekas nädalateks vett varuda, vaid pinnavett filtreerida.

Kui üks loputuskasti surakas on 8L, siis on küllalt lihtne arvutada, et mitmeks päevaks perel jagub vett.

Tegelikult selline vee kasutus sellises olukorras on "väärtusliku ressursi raiskamine" ja kolmandal päeval tuleb nagunii minna üle prügikottide kasutamisele.

Aga kui arvestada, et enamikul peredest nagunii pole nädala söögivaru, siis selleks ajaks lõppeb ka peldiku kasutamise vajadus ja korrusmajades on nagunii esimeseks õhtuks püstaku torud umbes.

Tartus on veetorn veetrassirõhku stabiliseerimas ja pärast raadio vaikimist (pärast Tartu alajaama avariid, kui linnas elekter kadus), siis sai vett kraanist siristada umbes 3 minuti jooksul.

[Jaanus2]

Siis tasub ühtlasi portatiivne kuivkäimla muretseda kuhugi hoiuruumi igaks juhuks, müüakse neid igasuguseid ja suht. haisuvabasid. Siis saab üsna vähese veehulgaga elutegevuses hakkama. Ei saa katastroofi korral kõiki mugavusi (sh. vesiklosett) säilitada, ei saa - kui just miljonär ei olda.

[Kriku]

Jah, vett loputuskasti jaoks varuda on naeruväärne. Kui on vähegi suurem kriis, ei tööta kanalisatsiooni pumbad ka.

[OLAVI]

Nüüdseks on juba korduvalt otse välja öeldud, et elektrivarustust ei pruugi olla tarbijatel igal ajahetkel.

Mõni kuu tagasi ei nähtud ette sedagi, et mingil ajahetkel võib keegi elektri, teadliku tegevuse käigus terves piirkonnas välja lülitada.

Eriolukorras toimub automaatne väljalülitamine

Kui aga võrgus tekib ootamatult suurem võimsuse puudujääk, siis toimuks madalama kategooria tarbijate automaatne väljalülitamine, selgitas Saar. "Aga see oleks juba väga ekstreemne olukord, mille tõenäosust me pigem praegu ei näe, sest meil on selleks erinevates faasides nii palju võimsust. Ja kindlasti see pigem ei ohusta kõrgemaid kategooriaid," rääkis Saar.

https://www.err.ee/1608728929/elektrina ... kis%20Saar.

[Kapten Trumm]

Elekter ei ole mugavusteenus, sellist juttu võis 100 aastat tagasi ajada.

Ükski kortermaja ei hakka endale gaasikatlale upse paigaldama, ostu ja hoolduskulud on jälle lisakulu.

Ega ma ei kujuta ka ette mis ajuehitus see ametnikel on kes lubavad gaasi tagada aga elektrit mitte. Ilmselt nende ettekujutuses on ainuke gaasiseade gaasipliit aastast 1950..

No tegelikult, vaadates milliseid summasid kulutatakse "maja ilusaks tegemiseks", siis hädavajaliku elektri toimimiseks vajalik genekas maksab paar protsenti sellest. Sama näite võib tuua üllatavalt paljudes kohtades. Erandi moodustavad ehk need tarbijad, kelle varutoite seade oleks vaguni suurune.

Vaatasin ükspäev - meil on üks 2014 paigaldatud Cumminsi statsionaarne genekas tänaseks töötanud 40 tundi. Mis tähendab, et kui nende masinate ressurss ületab täna 10 000 töötundi, siis ostetakse need üsna mitmeks inimpõlveks. Samal põhjusel on mitmel pool (kus polnud vanaraua varastamist) need nõuka aegsed "tanki mootoriga" genekad siiani töökorras ja kindlasti on seda ka järgmine 50 aastat.

Varutoite sisseseadmisega seotud väidetavad suured kulud on enamasti üle müstifitseeritud ja tingitud inimeste vähesest teadlikkusest/kogemusest. Erandi moodustavad siin suured tööstused, kus elektrit kulub tehnoloogiliseks tarbeks ja kus on vaja terve diiselelektrijaam rajada. Aga ma ei näe reaalset põhjust, mis genekas ei peaks olema igas avalikus hoones (kuhu inimesed tulevad abi otsima, mis abi sa küünlavalgel ikka pakud), igas kaubanduskeskuses, suuremate mobiilimastide juures ja vähemalt igas teises-kolmandas bensiinijaamas.

Eraomandis olevate kaugküttefirmade "kriisiplaan" on paraku selline, et varutoidet on niipalju, et hoida küttevesi hädapärast liikumas (et ei külmuks), eraldatud küttesüsteemiga (st soojusvaheti ja tsirkulatsioonipumbaga) on tarbija probleem, kuidas trassist veel saadav soojus majja saada. Kui elektrit pole, pump ei tööta ja korterid on 12 tunni pärast külmad.

[Fucs]

"kortermajas" ei piisa mingisuguse geneka ostust ja "pistiku ühendamisest genekaga", et "küttesüsteemi" töös hoida.

Seal tuleb ümber ehitada ka kogu automaatika ning pumpade alternatiivse elektritoite ja ümberlülituste lahendus.

[OLAVI]

"kortermajas" ei piisa mingisuguse geneka ostust ja "pistiku ühendamisest genekaga", et "küttesüsteemi" töös hoida.

Seal tuleb ümber ehitada ka kogu automaatika ning pumpade alternatiivse elektritoite ja ümberlülituste lahendus.

Hoonete katlamajades ja soojasõlmedes on nagunii UPS´id automaatika ja jälgimisseadmete töös hoidmiseks olemas ja kogu soojavärgi elektrivarustus käib läbi eraldi voolumõõtja.
Nii et hoone soojasõlme, katlamaija või tehnoruumi generaatori paigaldamine pole tehniliselt kuigi keeruline ja peatub ainult omaniku tahte taha.

Omaette organisatoorne probleem avariigeneraatorite juures on see, et tanklates müüdava kütuse kavaliteet on tagatud ainult 1 kuu jooksul pärast tankurist väljastamist ning tanklast ostetud kütust peaks generaatori paagis igal kuul uuendama.
(See on gaasi- ja hübriidautode juures levinud teema, et kui osta tava kütust 5 liitrit aastas, siis see läheb autopaagis ajaga pahaks. Olen teinud sellekohase päringu Neste ja Statoili firmadele.)

[Fucs]

Kortermajades pole selliseid ruume, kuhu üldse mingit genekat saaks tiksuma panna. Selleks oleks vaja kas eraldi genekaruumi, mis on mürasummutatud, ventileeritud ja tuletõkestatud, või spets genekaputkat väljapool kortermaja.

[Fucs]

Hoonete katlamajades ja soojasõlmedes on nagunii ...... kogu soojavärgi elektrivarustus käib läbi eraldi voolumõõtja.
Nii et hoone soojasõlme, katlamaija või tehnoruumi generaatori paigaldamine pole tehniliselt kuigi keeruline ja peatub ainult omaniku tahte taha.

Ei käi mingi soojasõlm "nagunii" läbi "eraldi voolumõõtja".

[2korda2]

Eestis on tegelikult väga väike kogus korterelamuid, kes gaasi küttena kasutavad. Tean, et nt mõned Kadriorus renoveeritud kortermajadel on igal korteril enda gaasikatel.
Kindlasti peaks nad endale riskiplaani tegema, eriti juhul kui kaminad/ahjud välja on lammutatud. . Jällegi, me ei saa loota, et Päästeamet jõuaks kõikide korteriteni ja genekaid jätkuks kõikidele.
Vajadusel kohendama elektrisüsteemi, et keskselt oleks võimalik genekast katlaid toita. Lisaks ei saa genekaid paigaldada ju igasse korteritesse.

Oli aeg, kus ka kaugkütte piirkonnas lubati kortermajadel endale (tsentraalne) gaasikatel paigaldada. Tartus Annelinnas tean vähemalt üht sellist 5-kordset. Mõnda aega oli see ikka oluliselt soodsam, kui kaugkütteklient olla.
Sellises olukorras peaks lahendus olema võrdlemisi lihtne - kui vähegi loogiliselt ehitati, siis on katlaruumis omaette elektrikilp, sealt jaguneb edasi pumpadele, katlale ja loodetavasti on ka katlaruumi mõni pistik pandud. Kui eriti hästi tehti, siis on kõik ühe faasi peal. Sellisel juhul pole muud kui katlaruumi peakaitse välja ja sinna pistikusse generaatori toitejuhe sisse. Gaasikatel ise tarbib tühise koguse elektrit, pumbad ehk paarsada vatti? Saab hakkama üpris väikse generaatoriga, et kogu maja soojas püsiks.

[OLAVI]

Hoonete katlamajades ja soojasõlmedes on nagunii ...... kogu soojavärgi elektrivarustus käib läbi eraldi voolumõõtja.
Nii et hoone soojasõlme, katlamaija või tehnoruumi generaatori paigaldamine pole tehniliselt kuigi keeruline ja peatub ainult omaniku tahte taha.

Ei käi mingi soojasõlm "nagunii" läbi "eraldi voolumõõtja".

Minu tööülesannete hulka kuulub vajadusel mitmekümne sellise voolumõõtja näidu jälgimine.
Ja katlamaja üldmõõtja näidu muutumine ajas on üks indikaator paljude seas, millega saab hinnata distantsilt katlamaja toimimist reaalajas.
Ehk kütteautomaatika seadmete skeemi pannakse voolumõõtja nagunii sisse lisaks kõigile muudele anduritele, iseasi on kas iga elanik nende olemasolust peaks teadma.

[Kriku]

Ma usun, et keegi ei vaidle vastu, et Eestis võib olla mitukümmend - ja isegi mitusada - sellist voolumõõtjat.

[Fucs]

Meil ei ole majades mingeid "katlamaju".

Elektritoite lahenduste põhimõtteskeemid:

Et ühendada sinna taha "oma generaator" peaks katkestama vooluahelad peakilbist ja osad ahelad soojasõlme jaotuskilbist ning ehitama eraldi "sisendi" geneka jaoks nii, et see varustab elektriga ainult juhtautomaatikat, ringkäigupumpasid ja ventiilide ajameid. Ja seda peaks tegema nii, et oleks täidetud komponentide tootjate tehnilised nõuded ning ei katkeks seadmete garantii.

Mida ma ütelda tahan on see, et kortermajas ei ole päris nii, et ostan suvalise Bauhofi geneka, tõmban aga selle geneka kusagil suvalises keldriruumis käima (tuleohutus ja tuletõkkesektsioonid, CO gaaside eraldus, müra jms) ja siis vaatan, misasja ma sinna geneka pistikusse parjasti sisse torkan, kas veekeedukannu, triikraua või elektripliidi.

Edit:
Soojuspumba ja ventseadmete eraldi voolumõõtjad edastavad andmed OUMAN juhtkeskusele, et oleks võimalik maja üüriarvestustes eraldada neile kulunud elektrienergiat muudest elektrikuludest.

Kuhu kui palju mingit energiat kulus jaanuaris 2022

Küttebilanss 2022 jaanuar.png (41.97 KiB) Vaadatud 551 korda

Päikesepaneelide tootlikus oli jaanuaris samal majal nt. ainult 35,36kWh.... (märtsis aga juba 1,25Mwh)

[OLAVI]

Meil ei ole majades mingeid "katlamaju". ...
... Mida ma ütelda tahan on see, et kortermajas ei ole päris nii, et ostan suvalise Bauhofi geneka, tõmban aga selle geneka kusagil suvalises keldriruumis käima (tuleohutus ja tuletõkkesektsioonid, CO gaaside eraldus, müra jms) ja siis vaatan, misasja ma sinna geneka pistikusse parjasti sisse torkan, kas veekeedukannu, triikraua või elektripliidi. ...

Kui Teil ei ole majas katlamaju, siis see ei tähenda, et neid ei oleks paljudes majades olemas.

Jah, nii on, et kehtiva Ehitusseaduse kohaselt vastutab kõige eest mis hoonega toimub, selle hoone omanik.
Ja Ehitusseaduse mõistes kasutatav väljend "omanik teeb" ei tähenda mitte, et mõni elanik läheb ise juhtmeid näppima, vaid hoone omanik (või omaniku poolt volitatud esindusorganistatsioon) tellib vastavat õigust omavalt (juriidiliselt)isikult projekti ning tööde teostuse.