Soome vabadussõda

Lahingud ja väeosad. Relvad ja tehnika. Eestlased I maailmasõja rinnetel.
Vasta
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Soome vabadussõda

Postitus Postitas Leo »

Ahvenamaalt inimesi ei tunne, seal elab u 10% soomekeelsetest rootslastest, kuid mandril elavad on täpselt samapalju Soome patrioodid kui soomekeelsed. Saksamaale sõjalist koolitust nõutama minemise idee oli algselt pärit rootsikeelsete üliõpilaste hulgast ja jäägrid olid ainukene Soome Vabariigi kodusõja aegne korralikult väljaõpetatud üksus, praktiliselt pataljoni lahingugrupp, neil olid isegi mõned haubitsad. Tavaline kodusõjas võidelnud soomlane oli suvalise püssi ja minimaalse sõjalise koolitusega mees, lahingus loputasid jäägrid punaseid päris kõvasti. Jäägrite taust oli väga kirju, suures osas koolitatud linnamehed keskklassist, kui seda nii saab nimetada. Saksamaal allohvitseri ja ohvitserikoolituse saamiseks oli oluline hea saksa keele oskus, seda väiksema haridusega ja soomekeelsemad reeglina ei osanud, parema haridusega rootsikeelsemad reeglina oskasid. Jäägrite hulgast kasvas välja Soome KJ vanemohvitseride tuumik aastakümneteks, seega on ka loomulik, et suur osa Talve- ja Jätkusõja kolonele ja kindrale olid rootsipäraste nimedega, üldse sai kindraliks 49 jäägrit. Soome rahvuskangelane Mannerheim rääkis kodus rootsi ja naisega ning tsaari teenistuses vene keeles, oli rootsikeelse taustaga. Soomerootslased olid ajalooliselt Soome eliit, tavaline oli see, et kui perekonnas oli mitu poega, siis üks päris talu, teine läks ülikooli ja kolmas riigiteenistusse ohvitseriks, seega polnud mingi ime, et suur osa ärimehi, insenere, arste, kooliõpetajaid ja ohvitsere olid rootsikeelsetest suguvõsadest.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Airiston Helmi afäär

Postitus Postitas Martin Peeter »

Selles osas tunnistan, et jäägreid kõiki rootsikeelseteks pidada oli liialdus, ehkki juhid olid selgelt rootsikeelsed s h ka mehed, kes oma perekonnanimed soomestasid nagu Talvela ja Vihma. Valgete poolel oli ka palju soome-rootsi segaperede lapsi, nagu Talvesõja ja II MS üks andekamaid strateege Akseli Airo. Aga fakt on see, et suurema hulga rootslaste osakaaluga aladel punased kanda ei kinnitanud (Pohjanmaa, Vaasa, Ahvenamaa). Samuti ei teeninud ju Soome alamad Tsaari-Vene armees muul kombel kui ohvitseride ja professionaalidena, mistõttu tõesti olid jäägrid ainsad mehed, kes sõdida oskasid, mõnede Tsaari-Vene ohvitseride ja muudest Venemaa rahvustest meeste ja sakslaste kõrval. Aga Soome riigi tegemisel oli nii sõjaline kui poliitiline juhtimine rootsikeelsete käes- Mannerheim ja Svinhufvud. Aga ärgem unustagem ka meie vaenlast von der Goltzi, kes vabastas Helsinki ja kes oli ikka riigisakslaste juht.
Dona nobis pacem!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist