Saksa snaiprid (intervjuu)
Postitatud: 23 Mär, 2006 23:35
Intervjueeritud on siis kolme tipp saksa snaiprit kes võitlesid 5. Mägiküti diviisi ridades, edasipidi tähistatud A,B ja C
A:Mathias Hetzenauer, pärit Tiroolist, võitles idarindel 1943-st kuni sõja lõpuni.345-e tõendatud tabamusega on üks edukamaid saksa snaipreid.
B:Sepp Allberger, pärit Salzburgist, võitles idarindel 1942.aasta detsembrist kuni sõja lõpuni.257 tõendatud tabamusega Hetzenaueri järel edukuselt teine.
C:Helmuth Wirnsberger, pärit Styriast, võitles idarindel septemrist 1942 kuni sõja lõpuni.64 tõendatud tabamust ( peale haavata saamist teenis mõnda aega intstruktorina snaiprite väljaõppekeskuses.)
1.Relvad mida kasutasite?
A:K98 koos 6-kordse suurendusega optilise sihikuga.G43 koos 4-kordse suurendusega.
B: Vene trofee snaipri püssi, ma ei suuda meenutada optika tugevust. K98 6-kordse suurendusega.
C:K98 koos 1.5-kordse suurendusega, K98 koos 4-kordse suurendusega ja G43 koos 4-kordsega.
2.Optikad mida kasutasite?
A:nelja kordne oli umbes 400 meetri jaoks piisav, Kuue kordne väga hea üle 1000m.
B:Kasutasin kaks aastat vene snaiperpüssi, näitas häid tulemusi, K98 koos kuue kordsega oli ka päris hea.
C:1.5 kordne ei olnud piisav, 4-kordne oli piisav ja õigustas ennast.
3.Milline on teie arvamus võimsamate optikate kasutamisest?
A&B: Kuue kordne oli piisav, polnud mingit vajadust võimsama järele, pole ka kogemusi võimsamatega.
C: nelja kordne on piisav mõlemal juhul.
4.Millistelt kaugustelt võisite tabada eksimatult järgnevaid sihtmärke?
A: pähe umbes 400m pealt, rinda 600m, seisvat meest 700-800m pealt
B:pähe umbes 400m, rinda 400m, seisvat meest 600m pealt.
C:pähe umbes 400m, rinda 400m, seisvat meest 600m pealt.
5.Kas sellised kaugused olid ainult teile (st parimatele snaipritele) või enamustele snaipritele?
A&B: Ainult parimatele.
C: Minu jaoks enamustele snaipritele.Ainult mõned üksikud snaiprid suutsid kaugemalt tabada.
B:(lisas juurde): Absoluutselt kindel lask on võimalik ainult mitte rohkem kui 600m pealt.
6.Milline oli kõige kaugem sihtmärk mille pihta tulistasite ja kui suur see oli?
A: umbes 1000m pealt seisvat sõdurit.Tabamine polnud kuigi tõenäoline, kuid see oli vajalik antud olukorras näitamaks vaenlasele et ta ei ole kaitstud(snaipri tule eest) isegi selliselt distantsilt.Meie üleolek vajas tõestamist.
B:400 kuni 700m pealt.
C:umbes 600 m pealt, harva rohkem. Ma tavaliselt ootasin kuni sihtmärk tuli lähemale ,et kindlamalt tabada.Samuti oli tabamuse tõendamine lihtsam.G43-e kasutasin kõige rohkem umbes 500m pealt selle sita ballistika pärast.
7.Kui palju kordus laske oli 10 lasu kohta vajalikud.
A:peaaegu mitte kunagi.
B:üks kuni kaks.Kordus lasud olid äärmiselt ohtlikud kui vaenlase snaiprid olid piirkonnas.
C:Kõige rohkem üks, kaks.
8.Kui sul oleks valida millise relva valiksid ja miks?
A:K98.Kõikidest tolle aja relvadest oli ta kõige täpsem püsiva kasutamise juures ja ühtlasi ei tõrkunud kergesti.G43 oli kohane ainult u 400m jaoks ja täpsus oli ka halb.
B: K98 oli parim.G43 oli liiga raske.
C:G43 oleks hea kui ta nii kergelt ei tõrguks ja mahutavus oli sama hea kui k98-l
9.Kui sul oleks praegu valida k98 ja pool-automaatse mis ei tõrguks kergelt ja millel oleks sama padrunite mahutavus siis kumba te valiksite ja miks?
A:Snaiprid ei vaja pool -automaatset relva kui neid kasutatakse korralikult snaipritena.(mitte täpsusküttidena)
B:pool-automaatse, kui selle kaal ei suureneks.
C:pool-automaatse. Vaenlase rünnaku korral on kiirtuli tõhus.
10.Kelle alluvuses te asusite üksuses?
Kõik kolm kuulusid pataljoni snaipri grupi.C oli selle grupi komandör.Neid oli 22 meest grupis; 6 neist jäid tavaliselt pataljoni alluvusse, ülejäänud jaotati kompaniidele.Vaatlustest ja laskemoona kasutamisest samuti ka edukatest tabamustest tuli päeva lõpus pataljoni staabile ettekanda.Alguses allusid snaiprid pataljonile, hiljem kui proffidest tuli puudus allusid nad tihti diviisi staabile.Lisaks oli igas kompaniis mõned snaipripüssidega varustatud mehed(täpsuskütid), neil ei olnud mingit eri väljaõppet.Kuid suutsid 400m pealt tabada ja said suurepäraselt hakkama ``tõeliste snaiprite`` tööga.Nad teenisid kompaniis nagu tavasõdurid.See oli ühtlasi ka põhjuseks miks nende isiklikud skoorid olid kehvemad kui snaipritel.
11.Strateegia ja sihtmärgid?
a)Rünnakul
A,B,C:Alati paari kaupa; üks tulistab; teine vaatleb.Eelis järjekorras:- vastase tulejuhid ja komandörid. Või erikäskude puhul, kui kõik tähtsad ja ohtlikud sihtmärgid olid hävitatud; näiteks! tanki-tõrje positsioonid, kuulipilduja positsioonid jne.Snaiprid järgnesid tihedalt ründavatele üksustele ja hävitasid ohtlikke vastaseid kes opereerisid raske relvadega või olid takistasid kiiret edasitungi.
A:(lisas juurde) Mõningatel juhtudel pidin öösel enne rünnakut ületama rindejoone.Kui meie oma suurtükid avasid tule pidin mina tulistama komandöre ja kuulipilduja positisioone, kuna meie jõud olid arvulises vähemuses ja laskemoona oli vähe.
b)Rünnak öösel
A,B,C: Nii palju kui ma mäletan mingeid suuremaid rünnakuid öösel ei tehtud.Snaipreid üldiselt öösel ei kasutatud, nad oli liiga väärtuslikud.
c)Rünnak talvel
A:Riietatult talvise moondamise kostüüümi järgnesin eesliini vägedele.Kui rünnak aeglustus pidin sekkuma et hävitada tankitõrjekahureid, kuulipildujaid jne.
B,C: Hea kamuflaaž ja soojad riided olid vajalikud.
d)Kaitse
A,B,C: Tavaliselt omakäel kompanii alluvuses; tulistades siis kas kõiki sihtmärke või ainult ohtlikke.Millel oli vaenlase rünnaku tõrjumisel suur edu, sest komandöre oli lihtne tuvastada ja tabada kaugelt. Nende riietuse järgi, nagu vööpannal, talvine moondamis ülikond jne.Tänu sellele õnnestus meil vastase rünnakuid enamikel juhtudel hoopis vältida.Kui vaenlase snaiprid ilmusid siis võitlesime nendega kuni nad olid hävitatud; kandes ise tõsiseid kaotusi.Reegel oli ,et snaiper jälgis õhtu hämaruses ohtlike sihtmärke ja jäi kuni koiduni positsioonile. Meil tuli tihti võidelda otse eesliinil koos oma vägedega.Kui vaenlane teadis meie positsioone, olime sunnitud ajutiselt paigale jääma või ilma abijõududeta jääma.Häire või vaenlase rünnaku korral ei tulista snaiper suvalisi sihtmärke vaid ainult tähtaid.
e)Kaitse öösel
A,B,C: Snaipreid ei kasutatud öösel isegi mitte vahipostina ega muudes ``toimkondades``.Kui oli vajalik siis pidid võtma öösel positsioonid eesliinile
et päeval vaenlasega effektiivsemalt võidelda.
12.Kas te tabasite ka kuuvalguses?
A:Mind kutsuti tihti välja kui oli piisavalt kuuvalgust et tabada.
B,C:Ei
f)viivitus lahing:
A,C: Enamikel juhtudel käsutati 4 kuni 6 snaiprit eelpostiteks ja anti käsk tulistada kõiki ilmuvaid vaenlasi ja see õigustas ennast täielikult.Kuulipildujaid kasutada eelpostides ainult hädaolukordadel kuni snaiprid ühe, kahe lasuga aeglustasid vaenlase edasiliikumist.Et mitte kergelt oma positsioone paljastada.
B:snaipreid ei kasutatud sellistel eesmärkidel, tegelik snaiping pole mobiilses sõjategevuses võimalik.
12.Millist liiki lahingutegevuses on snaiprid kõige edukamad?
A: Snaipri edukus ei sõltu tabamuste arvust vaid kahjude tekitamisest komandöride ja muude tähtsate inimeste likvideerimise näol.Üksik tabamuste hulgalt annavad snaiprid kõige paremaid tulemusi kaitsel, tänu headel vaatlus võimalustele.Eriti häid tulemusi annavad vastase korduvad rünnakud ühe päeva jooksul samadele positsioonidele.
B:Kaitses
C:Parimaid tulemusi annab hargnenud positsooni sõjas(extended positsional warfare) vaenlase rünnakute ajal,samuti annavad häid tulemusi viivitus lahingud.
13. Tabamis (tapmis) tõenäosus mõningatelt kaugustelt?
400m pealt A:65%
C:80%
Kaugemalt kui 600m pealt
A:30%
C:20%
B:Ei mäleta, enamus tabamusi olid vähem kui 600m pealt.
C:Tulisati peamiselt 400m ulatuses sest siis oli tabamine kõige kindlam.Üle selle oli juba väga raske oma tabamust tõendada.
14.Olid sellised näitajad (kaugus ja tabamistõenäosus) ainult teile või olid need enamustele snaipritele kättesaadavad?
A:Sellised näitajad olid iseloomulikud enamustele snaipritele kui ka parimatele ,sest: enamus snaipreid suutsid tabada kindlalt umbes 400m ulatuses tänu nende limiteeritud oskustele.Parimad võisid kaugemalt nottida, kuid enamasti ootasid ka nemad millal vaenlane tuleb lähemale.
B&C: Minu isikliku hinnangu kohaselt on need näitajad püüdavad enamikel snaipritel.
15.Kui palju tulistati ühelt positisioonilt kesmiselt laskusid?
a) Rünnakul
A,B,C:Nii palju kui oli vaja.
b) Kaitsel julgestus positsioonidel
A,B,C:kõige rohkem üks kuni kolm lasku.
c)Vaenlase rünnaku korral
A,B,C: Sõltus ohtlike sihtmärkide arvust.
d)lahingus vastase snaiprite vastu.
A,B,C: üks, kaks
e)Viivitus lahingus
A,B,C: üks, kaks lasku oli piisav kui snaiper polnud üksi.
B(lisas juurde):Enda või vaenlase rünnaku korral ei peetud arvet tabamuste üle.
16.Mis on eriti tähtis ,et olla väga hea laskur?
A:Peale üldtuntud snaipri oskuste on eriti tähtis be able to outsit enemy.
The better ´´tactican at details`` wins in combat against enemy snipes. The exemption from commitment to any other duties contributes essentially to the achievment of high scores.
B:rahulikust, hea otsustus võime, vaprus.
C:kannatlikus ja püsivus, hea vaatlus tunnetus(meel).
17.Millisest isikute grupist snaipreid valiti?
A:Ainult inimesi kes olid sündinud üksik võitlejad nagu jahimehed, isegi salakütid, metsavahid jne. Võtmata arvesse nende teenistuse pikkust.
B:Ei mäleta. Mul oli 27 tabamust kirjas oma vene snaipri püssist kui mind snaiprite kursustele saadeti.
C: Ainult rinde kogemustega sõdureid kes olid ka head laskurid; tavaliselt peale teist teenistus aastat; tuli täita ka mitmeid laskur normatiive et sind snaiprite kursustele vastu võetaks.
18. Millisel snaipri väljaõppe keskuses te olite?
A,B,C:Snaiprite väljaõppekeskuses Seetaleralpes.
C:Ma olin hiljem seal samas instruktoriks.
19.Kas oli mõistlik varustada snaiprit kahe optilise sihikuga? Ja kui suur oli lisa optika suurendus?
A:6 x 30 oli pikemate vahemaade jaoks ebapiisav.Hiljem sain 10 x 50 mis oli rahuldav.
B:Lisa optika oli sama tähtis kui püss ise.
C:Kõik snaiprid olid varustatud lisa optikatega.See oli kasulik ja vajalik.Optika suurendusega 6 x 30 oli ainult kuni 500m distantside jaoks.
20.Kas te eelistasite periskoope vaatluseks?
A:See oli väga kasulik täiendus( vene kaeviku periskoop)
B:ei
C: kasutati, kui saadi trofeeks.
21.Kas käärpikksilma kasutati positsiooni sõjas?
A,C: kasutati kui oli saadaval.Üldiselt kasutasid neid kordamööda snaiprid ja tulejuhid.
B:ei
22.Millist tüüpi maskeerimist kasutati?
A,B,C:Ma ei kasutanud kunagi võlts puukändusid kuid ma kasutasin maskeerumis ülikonda.Kamuflaaži näol,kätel ja relval talvel(valge kate,kaltsud ja värv)
B:Kaks aastat kasutasin vihmavarju mis oli värvitud vastavalt ümbruskonnale.Alguses kasutasin alati kamuflaaži katmata kehaosadel, hiljem aga vähem.
23.Kas te kasutasite vaenlase eksitamiseks tehnilisi vahendeid?
A: jah, õlgedest nukke ja muud säärast.
B:jah, nukke mis olid varustatud vindiga ja mida sai traadi tõmbega päästa.
C: ei
23:Kas te kasutasite kaitse plaate positsiooni sõjas?
A,B,C: ei
25.Milline on teie arvamus trasseeriva laskemoona kasutamise kohta?
A,B,C:Kui võimalik ei tohiks neid lahingus üldse kasutada, sest nad reedavad vastase snaipritele su asukoha.Trassereid kasutatu peamiselt laskeharjutustel ja märkide sisse laskmisel, selle jaoks oli alati snaipritel mõni trasser varuks.
26.Kas te kasutasite illumineerivat laskemoona, näiteks lõhkekuule?
A,B,C: jah, peale tabamist oli väike leek või suitsu pahvakas näha mis võimaldas head vaatlust.Sellisel meetodil võisime vaenlast sundida lahkuma puithoonetest.
Illumineerivat laskemoona kasutati u 600m pealt;sest nende hajuvus oli suurem kui rasketel kuulidel.
27.Kuidas te arvestasite külgtuule mõju?
A: Oma kogemuste ja tunnetuse järgi.Kui oli võimalik kasutasin trasserit et tuule tugevust ja suunda määrata.Ma olin hästi ettevalmistatud külgtuule jaoks treeningutel Seetaleralpes kus me tihti harjutasime tugevates tuultes.
B:Oma tunnetuse järgi.Me ei tulistanudki kui külgtuul oli väga tugev.
C:Ei oska selgitada, sest snaiprid ei tulistagi tugeva tuule korral.
28.Oskate öelda mõned soovitused liikuvate sihtmärkide tabamiseks?
A,B,C: Ei; tähtis on oma tunnetus ja kogemused kui ka kiire sihtimine ja tulistamine.
29. On teil kogemusi soomustläbistavate relvadega(tankitõrjepüssidega)?
A: jah, mitmeid kordi pidin võitlema maximidega millel oli kaitseplaat.Ma võisin väikest märki nendega tabada ainult 300m pealt, sest neil oli suurem hajuvus kui K98-l.
B,C: ei
30.Millised olid teie tabamuste tõendamis meetodid?
A,B,C: Vaatluse ja ohvitseri ülekontrollimisega, volitamata ohvitseri või kahe sõduri poolt.Sellepärast on ka tõendatud tabamuste hulk väiksem kui tegelik skoor.
NB!:Tegemist on kiirtõlkega.
A:Mathias Hetzenauer, pärit Tiroolist, võitles idarindel 1943-st kuni sõja lõpuni.345-e tõendatud tabamusega on üks edukamaid saksa snaipreid.
B:Sepp Allberger, pärit Salzburgist, võitles idarindel 1942.aasta detsembrist kuni sõja lõpuni.257 tõendatud tabamusega Hetzenaueri järel edukuselt teine.
C:Helmuth Wirnsberger, pärit Styriast, võitles idarindel septemrist 1942 kuni sõja lõpuni.64 tõendatud tabamust ( peale haavata saamist teenis mõnda aega intstruktorina snaiprite väljaõppekeskuses.)
1.Relvad mida kasutasite?
A:K98 koos 6-kordse suurendusega optilise sihikuga.G43 koos 4-kordse suurendusega.
B: Vene trofee snaipri püssi, ma ei suuda meenutada optika tugevust. K98 6-kordse suurendusega.
C:K98 koos 1.5-kordse suurendusega, K98 koos 4-kordse suurendusega ja G43 koos 4-kordsega.
2.Optikad mida kasutasite?
A:nelja kordne oli umbes 400 meetri jaoks piisav, Kuue kordne väga hea üle 1000m.
B:Kasutasin kaks aastat vene snaiperpüssi, näitas häid tulemusi, K98 koos kuue kordsega oli ka päris hea.
C:1.5 kordne ei olnud piisav, 4-kordne oli piisav ja õigustas ennast.
3.Milline on teie arvamus võimsamate optikate kasutamisest?
A&B: Kuue kordne oli piisav, polnud mingit vajadust võimsama järele, pole ka kogemusi võimsamatega.
C: nelja kordne on piisav mõlemal juhul.
4.Millistelt kaugustelt võisite tabada eksimatult järgnevaid sihtmärke?
A: pähe umbes 400m pealt, rinda 600m, seisvat meest 700-800m pealt
B:pähe umbes 400m, rinda 400m, seisvat meest 600m pealt.
C:pähe umbes 400m, rinda 400m, seisvat meest 600m pealt.
5.Kas sellised kaugused olid ainult teile (st parimatele snaipritele) või enamustele snaipritele?
A&B: Ainult parimatele.
C: Minu jaoks enamustele snaipritele.Ainult mõned üksikud snaiprid suutsid kaugemalt tabada.
B:(lisas juurde): Absoluutselt kindel lask on võimalik ainult mitte rohkem kui 600m pealt.
6.Milline oli kõige kaugem sihtmärk mille pihta tulistasite ja kui suur see oli?
A: umbes 1000m pealt seisvat sõdurit.Tabamine polnud kuigi tõenäoline, kuid see oli vajalik antud olukorras näitamaks vaenlasele et ta ei ole kaitstud(snaipri tule eest) isegi selliselt distantsilt.Meie üleolek vajas tõestamist.
B:400 kuni 700m pealt.
C:umbes 600 m pealt, harva rohkem. Ma tavaliselt ootasin kuni sihtmärk tuli lähemale ,et kindlamalt tabada.Samuti oli tabamuse tõendamine lihtsam.G43-e kasutasin kõige rohkem umbes 500m pealt selle sita ballistika pärast.
7.Kui palju kordus laske oli 10 lasu kohta vajalikud.
A:peaaegu mitte kunagi.
B:üks kuni kaks.Kordus lasud olid äärmiselt ohtlikud kui vaenlase snaiprid olid piirkonnas.
C:Kõige rohkem üks, kaks.
8.Kui sul oleks valida millise relva valiksid ja miks?
A:K98.Kõikidest tolle aja relvadest oli ta kõige täpsem püsiva kasutamise juures ja ühtlasi ei tõrkunud kergesti.G43 oli kohane ainult u 400m jaoks ja täpsus oli ka halb.
B: K98 oli parim.G43 oli liiga raske.
C:G43 oleks hea kui ta nii kergelt ei tõrguks ja mahutavus oli sama hea kui k98-l
9.Kui sul oleks praegu valida k98 ja pool-automaatse mis ei tõrguks kergelt ja millel oleks sama padrunite mahutavus siis kumba te valiksite ja miks?
A:Snaiprid ei vaja pool -automaatset relva kui neid kasutatakse korralikult snaipritena.(mitte täpsusküttidena)
B:pool-automaatse, kui selle kaal ei suureneks.
C:pool-automaatse. Vaenlase rünnaku korral on kiirtuli tõhus.
10.Kelle alluvuses te asusite üksuses?
Kõik kolm kuulusid pataljoni snaipri grupi.C oli selle grupi komandör.Neid oli 22 meest grupis; 6 neist jäid tavaliselt pataljoni alluvusse, ülejäänud jaotati kompaniidele.Vaatlustest ja laskemoona kasutamisest samuti ka edukatest tabamustest tuli päeva lõpus pataljoni staabile ettekanda.Alguses allusid snaiprid pataljonile, hiljem kui proffidest tuli puudus allusid nad tihti diviisi staabile.Lisaks oli igas kompaniis mõned snaipripüssidega varustatud mehed(täpsuskütid), neil ei olnud mingit eri väljaõppet.Kuid suutsid 400m pealt tabada ja said suurepäraselt hakkama ``tõeliste snaiprite`` tööga.Nad teenisid kompaniis nagu tavasõdurid.See oli ühtlasi ka põhjuseks miks nende isiklikud skoorid olid kehvemad kui snaipritel.
11.Strateegia ja sihtmärgid?
a)Rünnakul
A,B,C:Alati paari kaupa; üks tulistab; teine vaatleb.Eelis järjekorras:- vastase tulejuhid ja komandörid. Või erikäskude puhul, kui kõik tähtsad ja ohtlikud sihtmärgid olid hävitatud; näiteks! tanki-tõrje positsioonid, kuulipilduja positsioonid jne.Snaiprid järgnesid tihedalt ründavatele üksustele ja hävitasid ohtlikke vastaseid kes opereerisid raske relvadega või olid takistasid kiiret edasitungi.
A:(lisas juurde) Mõningatel juhtudel pidin öösel enne rünnakut ületama rindejoone.Kui meie oma suurtükid avasid tule pidin mina tulistama komandöre ja kuulipilduja positisioone, kuna meie jõud olid arvulises vähemuses ja laskemoona oli vähe.
b)Rünnak öösel
A,B,C: Nii palju kui ma mäletan mingeid suuremaid rünnakuid öösel ei tehtud.Snaipreid üldiselt öösel ei kasutatud, nad oli liiga väärtuslikud.
c)Rünnak talvel
A:Riietatult talvise moondamise kostüüümi järgnesin eesliini vägedele.Kui rünnak aeglustus pidin sekkuma et hävitada tankitõrjekahureid, kuulipildujaid jne.
B,C: Hea kamuflaaž ja soojad riided olid vajalikud.
d)Kaitse
A,B,C: Tavaliselt omakäel kompanii alluvuses; tulistades siis kas kõiki sihtmärke või ainult ohtlikke.Millel oli vaenlase rünnaku tõrjumisel suur edu, sest komandöre oli lihtne tuvastada ja tabada kaugelt. Nende riietuse järgi, nagu vööpannal, talvine moondamis ülikond jne.Tänu sellele õnnestus meil vastase rünnakuid enamikel juhtudel hoopis vältida.Kui vaenlase snaiprid ilmusid siis võitlesime nendega kuni nad olid hävitatud; kandes ise tõsiseid kaotusi.Reegel oli ,et snaiper jälgis õhtu hämaruses ohtlike sihtmärke ja jäi kuni koiduni positsioonile. Meil tuli tihti võidelda otse eesliinil koos oma vägedega.Kui vaenlane teadis meie positsioone, olime sunnitud ajutiselt paigale jääma või ilma abijõududeta jääma.Häire või vaenlase rünnaku korral ei tulista snaiper suvalisi sihtmärke vaid ainult tähtaid.
e)Kaitse öösel
A,B,C: Snaipreid ei kasutatud öösel isegi mitte vahipostina ega muudes ``toimkondades``.Kui oli vajalik siis pidid võtma öösel positsioonid eesliinile
et päeval vaenlasega effektiivsemalt võidelda.
12.Kas te tabasite ka kuuvalguses?
A:Mind kutsuti tihti välja kui oli piisavalt kuuvalgust et tabada.
B,C:Ei
f)viivitus lahing:
A,C: Enamikel juhtudel käsutati 4 kuni 6 snaiprit eelpostiteks ja anti käsk tulistada kõiki ilmuvaid vaenlasi ja see õigustas ennast täielikult.Kuulipildujaid kasutada eelpostides ainult hädaolukordadel kuni snaiprid ühe, kahe lasuga aeglustasid vaenlase edasiliikumist.Et mitte kergelt oma positsioone paljastada.
B:snaipreid ei kasutatud sellistel eesmärkidel, tegelik snaiping pole mobiilses sõjategevuses võimalik.
12.Millist liiki lahingutegevuses on snaiprid kõige edukamad?
A: Snaipri edukus ei sõltu tabamuste arvust vaid kahjude tekitamisest komandöride ja muude tähtsate inimeste likvideerimise näol.Üksik tabamuste hulgalt annavad snaiprid kõige paremaid tulemusi kaitsel, tänu headel vaatlus võimalustele.Eriti häid tulemusi annavad vastase korduvad rünnakud ühe päeva jooksul samadele positsioonidele.
B:Kaitses
C:Parimaid tulemusi annab hargnenud positsooni sõjas(extended positsional warfare) vaenlase rünnakute ajal,samuti annavad häid tulemusi viivitus lahingud.
13. Tabamis (tapmis) tõenäosus mõningatelt kaugustelt?
400m pealt A:65%
C:80%
Kaugemalt kui 600m pealt
A:30%
C:20%
B:Ei mäleta, enamus tabamusi olid vähem kui 600m pealt.
C:Tulisati peamiselt 400m ulatuses sest siis oli tabamine kõige kindlam.Üle selle oli juba väga raske oma tabamust tõendada.
14.Olid sellised näitajad (kaugus ja tabamistõenäosus) ainult teile või olid need enamustele snaipritele kättesaadavad?
A:Sellised näitajad olid iseloomulikud enamustele snaipritele kui ka parimatele ,sest: enamus snaipreid suutsid tabada kindlalt umbes 400m ulatuses tänu nende limiteeritud oskustele.Parimad võisid kaugemalt nottida, kuid enamasti ootasid ka nemad millal vaenlane tuleb lähemale.
B&C: Minu isikliku hinnangu kohaselt on need näitajad püüdavad enamikel snaipritel.
15.Kui palju tulistati ühelt positisioonilt kesmiselt laskusid?
a) Rünnakul
A,B,C:Nii palju kui oli vaja.
b) Kaitsel julgestus positsioonidel
A,B,C:kõige rohkem üks kuni kolm lasku.
c)Vaenlase rünnaku korral
A,B,C: Sõltus ohtlike sihtmärkide arvust.
d)lahingus vastase snaiprite vastu.
A,B,C: üks, kaks
e)Viivitus lahingus
A,B,C: üks, kaks lasku oli piisav kui snaiper polnud üksi.
B(lisas juurde):Enda või vaenlase rünnaku korral ei peetud arvet tabamuste üle.
16.Mis on eriti tähtis ,et olla väga hea laskur?
A:Peale üldtuntud snaipri oskuste on eriti tähtis be able to outsit enemy.
The better ´´tactican at details`` wins in combat against enemy snipes. The exemption from commitment to any other duties contributes essentially to the achievment of high scores.
B:rahulikust, hea otsustus võime, vaprus.
C:kannatlikus ja püsivus, hea vaatlus tunnetus(meel).
17.Millisest isikute grupist snaipreid valiti?
A:Ainult inimesi kes olid sündinud üksik võitlejad nagu jahimehed, isegi salakütid, metsavahid jne. Võtmata arvesse nende teenistuse pikkust.
B:Ei mäleta. Mul oli 27 tabamust kirjas oma vene snaipri püssist kui mind snaiprite kursustele saadeti.
C: Ainult rinde kogemustega sõdureid kes olid ka head laskurid; tavaliselt peale teist teenistus aastat; tuli täita ka mitmeid laskur normatiive et sind snaiprite kursustele vastu võetaks.
18. Millisel snaipri väljaõppe keskuses te olite?
A,B,C:Snaiprite väljaõppekeskuses Seetaleralpes.
C:Ma olin hiljem seal samas instruktoriks.
19.Kas oli mõistlik varustada snaiprit kahe optilise sihikuga? Ja kui suur oli lisa optika suurendus?
A:6 x 30 oli pikemate vahemaade jaoks ebapiisav.Hiljem sain 10 x 50 mis oli rahuldav.
B:Lisa optika oli sama tähtis kui püss ise.
C:Kõik snaiprid olid varustatud lisa optikatega.See oli kasulik ja vajalik.Optika suurendusega 6 x 30 oli ainult kuni 500m distantside jaoks.
20.Kas te eelistasite periskoope vaatluseks?
A:See oli väga kasulik täiendus( vene kaeviku periskoop)
B:ei
C: kasutati, kui saadi trofeeks.
21.Kas käärpikksilma kasutati positsiooni sõjas?
A,C: kasutati kui oli saadaval.Üldiselt kasutasid neid kordamööda snaiprid ja tulejuhid.
B:ei
22.Millist tüüpi maskeerimist kasutati?
A,B,C:Ma ei kasutanud kunagi võlts puukändusid kuid ma kasutasin maskeerumis ülikonda.Kamuflaaži näol,kätel ja relval talvel(valge kate,kaltsud ja värv)
B:Kaks aastat kasutasin vihmavarju mis oli värvitud vastavalt ümbruskonnale.Alguses kasutasin alati kamuflaaži katmata kehaosadel, hiljem aga vähem.
23.Kas te kasutasite vaenlase eksitamiseks tehnilisi vahendeid?
A: jah, õlgedest nukke ja muud säärast.
B:jah, nukke mis olid varustatud vindiga ja mida sai traadi tõmbega päästa.
C: ei
23:Kas te kasutasite kaitse plaate positsiooni sõjas?
A,B,C: ei
25.Milline on teie arvamus trasseeriva laskemoona kasutamise kohta?
A,B,C:Kui võimalik ei tohiks neid lahingus üldse kasutada, sest nad reedavad vastase snaipritele su asukoha.Trassereid kasutatu peamiselt laskeharjutustel ja märkide sisse laskmisel, selle jaoks oli alati snaipritel mõni trasser varuks.
26.Kas te kasutasite illumineerivat laskemoona, näiteks lõhkekuule?
A,B,C: jah, peale tabamist oli väike leek või suitsu pahvakas näha mis võimaldas head vaatlust.Sellisel meetodil võisime vaenlast sundida lahkuma puithoonetest.
Illumineerivat laskemoona kasutati u 600m pealt;sest nende hajuvus oli suurem kui rasketel kuulidel.
27.Kuidas te arvestasite külgtuule mõju?
A: Oma kogemuste ja tunnetuse järgi.Kui oli võimalik kasutasin trasserit et tuule tugevust ja suunda määrata.Ma olin hästi ettevalmistatud külgtuule jaoks treeningutel Seetaleralpes kus me tihti harjutasime tugevates tuultes.
B:Oma tunnetuse järgi.Me ei tulistanudki kui külgtuul oli väga tugev.
C:Ei oska selgitada, sest snaiprid ei tulistagi tugeva tuule korral.
28.Oskate öelda mõned soovitused liikuvate sihtmärkide tabamiseks?
A,B,C: Ei; tähtis on oma tunnetus ja kogemused kui ka kiire sihtimine ja tulistamine.
29. On teil kogemusi soomustläbistavate relvadega(tankitõrjepüssidega)?
A: jah, mitmeid kordi pidin võitlema maximidega millel oli kaitseplaat.Ma võisin väikest märki nendega tabada ainult 300m pealt, sest neil oli suurem hajuvus kui K98-l.
B,C: ei
30.Millised olid teie tabamuste tõendamis meetodid?
A,B,C: Vaatluse ja ohvitseri ülekontrollimisega, volitamata ohvitseri või kahe sõduri poolt.Sellepärast on ka tõendatud tabamuste hulk väiksem kui tegelik skoor.
NB!:Tegemist on kiirtõlkega.
Mathias Hetzenauer
Pilt leningradi alt 1942.a
