www.militaar.net

Riigiarhiivis f. 4220, n. 1., s. 7 on diagramm, mis kujutab muuhulgas pealkirjas nimetatut.

Selle kohaselt anti 1919 aastal Eesti Vabariigis kohtu alla:
a) 31 inimest süüdistusega riigis maksva korra kukutamise kavatsuses ning selleks ettevalmistuste tegemises
b) 38 inimest süüdistusega vaenlase kasuks töötamises ja tema vägede abistamises
c) 75 inimest süüdistusega salakuulamises vaenlase kasuks
d) 168 inimest süüdistusega vabatahtlikult vaenlase sõjaväkke astumises
e) 251 inimest süüdistusega riigivastases agitatsioonis

Seega kokku anti 1919 a kohtu alla poliitilises kuritegevuses süüdistatuna 563 inimest.

Sealhulgas sõjavälja kohtu alla anti 554 inimest, Sõjaringkonna kohtu alla 6 inimest ning Rahukohtu kogu käsitles 3 süüasja.

Sealhulgas õigeks mõisteti 201 inimest, vangi mõisteti 147 inimest ning surma 215 inimest.

Need andmed lähevad enam-vähem kokku H. Walteri poolt "Eesti Vabadussõja" I köite järelsõnas ära toodutega: Walteri sõnul mõisteti surma küll 214 inimest; samas väidab ta ka, et vaid 108 otsust viidi tegelikult täide, ülejäänute karistust pehmendati.

Ülaltoodud andmed ei hõlma ilma kohtuotsuseta tapetud sarnastes tegudes süüdistatud inimesi. Muide, Walter näib ka Irboska lähedal maha lastud ametiühingute kongressi liikmed 108 hukatu sisse arvavat, kuid minu teada (parandage!) selle asja kohta ametlikku kohtuotsust polnud.

Mis nende eestlastega tehti kes Punaarmeest üle jooksid või vangi langesid?

Enamik üle tulnud ohvitsere teenis Eesti sõjaväes. Mõni (näiteks Karl Tiitso) jõudis ka Vabadusristi välja teenida.

Mis nende eestlastega tehti kes Punaarmeest üle jooksid või vangi langesid?

Mulle on selline üldmulje jäänud, et ülejooksikutega ehk vabatahtlikult poolt vahetanutega ei juhtunud reeglina suurt midagi ning nad võeti Eesti väkke teenima, nagu eelpostitaja ka osutas.

Vangi langenute puhul arvestati inimese minevikuga (äkki oli kommunist või vabatahtlik) ning sellega, kas ta osutas vangilangemise hetkel vastupanu. Päris kommunistid saadeti reeglina teise ilma, ülejäänud element vähemalt esialgu vangilaagrisse.

Muide, ka vangi langenud venelastest, lätlastest ja teistest rahvustest kommunistid reeglina tapeti (näib, et suuremalt jaolt ilma igasuguse kohtuotsuseta).

Algaks praegu vabadussõda oleks ülejooksikute arv ilmselt kordades suurem.Kahju,et enam surmanuhtlust ei rakendata,mõnda ravib ainult haud

Üldiselt oli jah nii, et kui ülejooksik oli saatnud korda midagi jubetat st. et oli näiteks vahetult mõne eestlkase tapnud, siis surmati see "inimene" koheselt. Aga kui tegu oli sellise inimesega, kes ise tahtis punaste poolelt üle tulla, mitte ei palunud seda siis, kui juba tukk nina ees oli, siis võeti nad tavaliselt ka vastu meie poolele. Muidugi uuriti natukene inimese kohta kah - kust tuli, miks jne.

Meenub kohe, et Karl Parts mainis oma mälestustes näiteks venelasest ülejooksikut, kes osutus tõeliseks kullatükiks ja päästis hiljem mitmeid elusid. Võin ka eksida!

Ja oli ka juhuseid, kus mõni, kahju öelda, aga eesti soost inimene jooksis ka üle vene poolele.