Parvlaev "Estonia" hukkumine

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Suletud
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas Kapten Trumm »

laev vajus järsku kreeni ning keeras end kummuli ja uppus. Kõik see juhtus kõigest kaheksa minuti jooksul - kuigi SOS-signaal saadeti välja koheselt pärast autoteki luukide purunemist, polnud abi veel kohale saabunud. Nii oli ka hukkunute arv suur.


Suure hukkunute arvu põhjuseks kusjuures pole mitte abi hiline saabumine, vaid asjaolu, et enamik hukkunuid ei pääse laevakerest välja. Ei oska, ei suuda, osa on juba vee all jne. Ka Estonia kohta ei kuule me sadadest rannast leitud laipadest, vaid enamik hukkunuist on tänaseni laevakeres. Kui oled juba vette saanud ja tegu pole Barentsi merega, siis ujuda oskab pea igaüks ja uppumise käigus on pinnal piisavalt kraami lauajuppidest päästeparvedeni, mille najal abi oodata. Välja pääsenud hukkuvad massiliselt siis, kui abi tuleb liiga kaua vee temperatuuri kohta (nt Titanic). Seal pääsesid üldiselt need, kes said paati.

Näiteks ühel laevahukul Atlandil juhtus alusel olema ujumise olümpiavõitja, kes eriliste raskusteta läbis tormilainetuses poolteist miili ja vinnati lähenenud auriku pardale.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas Lemet »

Pilt laevast samuti. Suuri klaaspindu, nagu Estonial, praktiliselt pole...

Pilt
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas Fucs »

Mul on siin vahepeal kiired ajad saabunud ja ei ole aega selle epopöaga tegeleda....
Seitsmenda tekiga seonduvat oleks vaja veel natukene uurida, aga hetkel pole aega.

Lõpparuande järgi pääses laeva 7.tekilt 26 inimest (24 laevapere liiget ja 2 reisijat).

Kuna ei ole õnnestunud pikale pusimisele vaatamata seitsmenda teki kajutite numbreid kõiki paika saada, siis seitsmenda teki pääsenute plaanile on PUNASEGA hetkel kantud ainult tuvastatud kajutid ja kajutinumbrid ilma isikute nimedeta nende juures (aga teadaolevad kajutite numbrid koos isikutega on antud kohe nimekirja alguses)

Minu andmetel 7. Tekilt oma pääsemisteekonda alustanud pääsenud.
Kajuti number ja isiku nimi.

705 Peeter Tüür
710 Andres Varro
713 Andres Vihmar
753 Sirje Juhanson
753 Arvi Rohumaa (kajut pakpoordis)
754 Raivo Sinimeri
770 Jerzy Florysiak (kajut tüürpoordis)
7001 Viktor Pšenitšnõi (Silver Linde kajutikaaslane)
7004 Valdur Matt
7005 Maiga Järvi
7007 Elmar Siegel (kajut pakpoordis)
7008 Vassili Märtson
7008 Tanel Moosaar
7011 Aarne Koppel
7013 Ervin Roden
7026 Peeter Palgunov (kajut tüürpoordis)
**** Malle Orumaa (kajut tüürpoordis)
**** Ulla Marianne Tenman
**** Valters Kikuts
**** Andrus Kullamaa
**** Hele Mõttus
**** Eero Olavi Kippa
**** Risto Ojasaar
**** Urmas Uduste
**** Paul Andersson
**** Helve Blumfeldt

7.-nda teki plaan:
7 Tekk pääsenud.png


7.-ndalt tekilt pääsenud isikute tunnistuste kokkuvõte:

705 Peeter Tüür

- ärkas tema kajutis esemete ringi liikumise peale
– enne seda oli kuulnud metallist pauku, mille põhjustasid ilmselt üksteise vastu löövad esemed – arvas, et helid pärinevad halvasti kinnitatud päästepaadist või visiir on lahti läinud;
- tundis, et laeva kiirust on vähenenud ja tüürpoordi kreen oli umbes 30°;
- avas kajuti ukse ja kohtas 1. inseneri Arvo Tulvikut, kes ütles: "Ilmselt visiir läks katki, oleks hea, kui laeva randa saaks."
- järgmiseks kuulis ta "Mr. Skylight to nr 1 ja 2", mis Peeter Tüüri arusaama järgi tähendab: "Tulekahjuhäire". Kaks tulekustutusmeeskonda pidid minema oma jaamadesse. Ta oli meeskonna nr 1 number üks ja tema jaam asus tekil 8 pakpoordis silla all, st otse tema kohal;
- ta läks tagasi oma kajutisse, võttis raadiosaatja ja taskulambi, lahkus akna kaudu ja nägi väljas 7. tekil motorist Hannes Kadakut;
- sel hetkel oli ta veendunud, et laev võib uppuda;
- kuulis raadiosaatjast, et infolaud üritas sillaga ühendust võtta, kuid ei saanud vastust;
- ta proovis seda ka ise, kuid ei saanud samuti vastust;
- tuled kustusid, kuid süttisid uuesti (diiselgeneraatorid lülitusid välja ja avariigeneraator läks käima, st kreen oli siis vahemikus 30° - 40°);
- 4-5 minuti pärast seiskus ka avariigeneraator - laev oli küljel ja seejärel töötasid ainult akudest toidetavad avariituled.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm

20 aastat tagasi hukkunud reisilaevalt Estonia pääsenud teine mehaanik Peeter Tüür rääkis ülekuulamisel, et kuni saatusliku hetkeni ei olnud laeva visiiriga ühtegi probleemi.

Tüür vastutas laeval visiiri hüdraulika ja muude tehniliste seadmete eest ja rääkis ülekuulamisel: "Kõik süsteemid, mille eest vastutan mina, olid korras. Laeva sillalt ei laekunud ühtegi signaali minu vastutusel olevate süsteemide ebakõlade kohta."

Tüür heitis magama kell 22.30 ja ärkas esemete liikumise peale kajutis. "Kuulsin viit-seitset esemete põrkumisel tekkivate heli (kuna eristan seda lainelöökidest laevale). Arvasin, et seda põhjustab see, et seitsmendal laevatekil olevatest päästepaatidest on mõni halvasti kinnitatud ja lööb vastu kinnitust. Või et laeva visiir (üleskäiv laeva nina) on lahti pääsenud. Kuna rohkem lööke ei järgnenud, siis ma rahunesin ja ei helistanud laeva sillale. Üles tõustes tundsin, et laeva kiirus vähenes ja laev vajus paremale küljele 30 kraadi kreeni..."

Tüür meenutas ülekuulamisel ka oma pääsemise lugu, mainides, et ujus kolm tundi, kuni külmast veest pääses.

"Laev vajus külili ja oli ka sügavuti vajunud, seejärel viis suur laine mind kaasa. Veest nägin, et laev oli 135 kraadi pöördunud oma normaatelje suhtes, seejärel 180 kraadi oma telje suhtes, peale mida tõusis vöör üles ja laev hakkas ahter ees vajuma ja peatus. Vee peale jäi väike osa vööri põhjaosast, tuul kandis mind eemale ja pimeduse tõttu ei näinud ma, mis juhtus edasi. Ujusin umbes 3 h vees ja mind päästeti M/S Isabella poolt."
[märkus by Fucs: Kogu eestikeelne tunnistus on ära toodud alloleval lingil]
https://www.delfi.ee/artikkel/69838221/ ... -probleemi

1947. aastal sündinud muhulane Peeter Tüür oli praamlaeval "Estonia" teine mehhaanik. “Ärkasin laeva tugeva vappumise peale - see võis olla kell 1.17, kui madin pihta hakkas. Tõmbasin kombinesooni selga ja tormasin koridori, kus ühtlasi anti häire. "Estonia" uppumispaigale jõudnud Soome reisilaeva "Mariella” prožektorivihk meres mind ei tabanud - olin lainega selle valgusväljast eemal, peaaegu laevakere juures. Ehkki olin vööriosas, viskas suur laine mind laeva ahtrisse. Korraga kuulsin lähedal laevakruvi vindivett vulisemas, see tõmbas mind vee alla, aga laev triivis edasi ja jättis mu maha. Kulus veel ligi tund aega, kui teised laevad hakkasid kohale jõudma. Mind võttis peale Soome reisilaev “Isabella"," jutustab Peeter Tüür ajalehele "Meie Maa".
Post : rahva tõeline hääl, 28 oktoober 1994
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=postrahv ... ----------


710 Andres Varro

- ca. 01.00 oli oma kajutis voodis ja luges raamatut, kui laev järsku tüürpoordi kreeni kaldus ja kõik esemed kukkusid paremale küljele;
- usub, et enne kreeni kuulis ta mingeid täiesti kummalisi metallihelisid;
- kajutist lahkudes kohtas ta 1. ja 2. inseneri, üks neist ütles: "Visiir läks ära" (või midagi sellist);
- kuulis raadiost meeshäälega edastatud "Mr. Skylight to nr 1 ja 2", kui ta oli juba ahtriosas trepil;
- talle jäi mulje, et on võimalik, et vöörirambi lukustusseadmed on üles öelnud ja nende kaudu tuli vesi sisse;
- ta liikus laevas ahtri poole.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm

- Külmutusseadmete mehhaanik Andres Varro nägi Pihti samuti laeva ahtris viimase päästepaadi juures.
https://www.ohtuleht.ee/7656/andi-meist ... -olla-elus

Ülekuulamise nr 57 protokoll.
Ülekuulatav: Eesti kodanik Andres Varro, Estonia mehaanik.
Aadress: xxxxxxxxxxx
Neljapäeval, 29. septembril 1994, kell 17.10.
Ülekuulamispaik Tallinna lennujaam.
Ülekuulamist juhtis A. Putting (rootsikeelses tõlkes nimekuju vääralt kirjutatud Putteng T.J.)
Ülekuulamine on tõlgitud eestikeelsest käsikirjalisest dokumendist tõlk Helene Laani poolt.
Ülekuulamisprotokolli number: 0201 K 84 051-94

28. septembril 1994. aastal olin ma Estonia õnnetuse hetkel 7. dekil kajutis 710. Läksin kajutisse umbes kella 01.00 paiku ja lugesin seal raamatut. Äkki kaldus laev paremale kreeni, mis oli nii suur, et asjad lendasid laualt maha.

Riietusin kiiresti ja läksin ahtri suunas. Kui jõudsin fuajeesse, kuulsin raadiost teadaannet „Mr Skylight number one and two!“. See tähendab tegelikult tulekahjualarmi ja see on mõeldud meeskonnale. Kellele täpsemalt, ma ei tea.

Arvan, et enne kui laev kreeni vajus, kuulsin ma võõrast metalset heli. Kui ma läksin kajutist välja, kohtasin teel esimest ja teist mehaanikut. Üks neist ütles: „Visiir läks!“. Esimese mehaaniku nimi on Tulvik ja teise mehaaniku nimi on Tüür. Mulle jäi mulje, et võib-olla … (Loetamatu sõna kahjuks – tõlgi kommentaar) vöörivisiiri kinnitusklambrid ja sealt tuli vett sisse.

Mulle meenub, et kui ma ringi käisin, süttis avariivalgustus peaaegu kohe. See lülitus välja siis, kui laev oli 90 kraadise nurga all. Mulle ei meenu, et reisijatele oleks mingit infot antud.

Ma läksin välja dekile. Avasin päästevestide kapi ja jagasin veste ümberringi. Dekil oli üsna palju inimesi, nii reisijaid kui ka meeskonnaliikmeid. Mulle tundus, et laev sukeldub alla lainele vastu. Kukkusin vette. Ujusin üsna kaua, enne kui õnnnestus ronida ühe tagurpidi pöördunud päästeparve peale. Peale minu oli seal veel neli inimest, kaks rootslast ja eestlast.

Tean kindlasti, et minu tuttavatest pääsesid eluga Maiga Järvi, Peeter Tüür, Margus Treu, Arvi Rohumaa, Tanel Moosaar, Vassili Märtson, Ivan Ziljajev, Elmar Siegel, Silver Linde, uue laeva Diana tüürimees, Tiina Mölder, ettekandja Sirje, Henrik Sillaste, Viktor Pzesnitsõi.

Lisan, et inimestel, kes olid päästeparvedel olid päästevestid seljas. Vaid kaks meist, mina ja üks rootslane, päästeti helikopteriga.
https://www.delfi.ee/artikkel/69835009/ ... talne-heli


713 Andres Vihmar

- tüürpoordi kreen tekkis vahetult pärast kella 01.00.
- 5-7 minutit pärast esimest kreenimist oli kreen juba 45°;
- kui ta 7. tekil, pakpoordis asuvale paadialale tuli, olid seal juba Aulis Lee ja Aarne Koppel;
- inimesed tulid avatud uste kaudu 7. tekile veel ca. 5 minutit, pärast seda polnud see kreeni tõttu enam võimalik ja aluse sisemusest ei pääsenud enam keegi välja.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm

Märkus by Fucs: Vaata ka "Leivo komisjoni" ülekuulamisprotokolli
https://g.delfi.ee/m/egcm/201409/29prot ... yrkson.pdf

- Andres Vihmar helistas Bogdanovi abikaasale ja ütles, et Viktor on pääsenud ja tema juures. Siiani pole Viktor välja ilmunud. Vihmari sõnul oli ta lihtsalt segaduses ja eksinud.
https://epl.delfi.ee/eesti/sirje-piht-u ... d=50773976


753 Sirje Juhanson

- läks kajutisse magama umbes kell 00.00;
- laev tegi suure liigutuse, millele järgnes suur kreen kuni 30°;
- väljus kajutist läbi akna;
- kohtas tekil Arvi Rohumaad ja Avo Pihti
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm

“Estonial" ettekandjana töötanud, katastroofist pääsenud Sirje Johanssoni jaoks algas laevahukk sellega, kui tema öökapilt Kukkus veeklaas. “Ärkasin, kui veeklaas laualt kukkus ja purunes," ütleb ta ajalehele "Lääne Elu". "Tõusin üles, ning seejärel kukkus ka teine klaas.
Post : rahva tõeline hääl, 28 oktoober 1994
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=postrahv ... ----------


753 Arvi Rohumaa

- läks kell 22.30 magama;
- ärkas raske parempoolse kreeni peale;
- läks silla alla tuletõrjedepoosse, kuuldes "Mr. Skylight to No. 1 and 2".
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm


754 Raivo Sinimeri

- mõni minut pärast kella 01.00 tundis ta laeva keres tugevat tõuget või lööki,
- ca. 01.03 vajus laev kreeni ja kõik kukkus maha;
- kuulis "häiret" ja seejärel "Mr. Skylight to nr 1 ja 2".
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm


770 Jerzy Florysiak

- oleks pidanud esinema kella 01.00-ni, kuid laeva raske kõikumise tõttu lõpetati kava juba kell 23.40,
- läks kella 00.00 paiku oma kajutisse 7. tekil;
- laev veeres kergelt tüürpoordi poole ja vajus siis edasi kreeni
– mõne hetke pärast vajus laev veelgi järsemalt kreeni
- kõik libises kreeni poole, kuulis kahte lühikest kellasignaali (häire);
- kreen oli ca. 20°, kui ta jõudis teki 7 välistekile
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm

- Vaatamata üldisele paanikale ja kisale hakkasime päästeveste jagama. Peagi oli kalle nii tugev, et kõiki päästepaate oli võimatu vette lasta – ütles üks õnnetuses osalejatest Jerzy Florysiak.
- Laev oli nii viltu, et haarasin reelingust kinni, et mitte alla kukkuda, aga laine uhus mu minema ja leidsin end veest - rääkis ta.
https://naszeblogi.pl/43720-tylko-trage ... nia-tu-154


7001 Viktor Pšenitšnõi

- õnnetuse-eelsed vaatlused ja tähelepanekud puuduvad;
- ärkas kreenist ja asjade liikumisest tingitud mürinast üles.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm


7004 Valdur Matt

- veokid olid kinnitatud.
- veoautode vahe kohati ainult 10 cm
- kohe vöörirambi taga oli kaks sõiduautot;
- on kindel, et visiir ja lukud suleti hüdrauliliselt;
- oli enne kreeni tekkimist magama jäänud,
- enne kella 01.20 oli kreen üle 45°;
- kuulis "Mr. Skylight to No. 1 and 2" tulekahjuhäiret ja läks edasi 1. tuletõrjedepoosse;
- meres olles nägi, et visiir oli kadunud, laeva nina enam polnud
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm


Pärnu merekooli 1989. aastal lõpetanud madrus Valdur Matt magas oma kajutis Estonia seitsmendal tekil, sest tema töö oli selleks päevaks lõppenud. “Ärkasin selle peale, et laev oli vajunud kreeni ja kajutis lendasid asjad igalt poolt ukse poole. Olin vasakus pardas, jäin nagu ülespoole. Heitsin pilgu illuminaatorile, nägin, et inimesi oli tekil, mõnel oli päästevest seljas. Tõmbasin teksad jalga, jope peale. Sirgelt enam käia ei saanud,” seletab 1994. aastal laevakatastroofi üleelamise järel telekommunikatsioonifirmasse tööle läinud ja nüüd Greeni motelliga tegelev Valdur Matt, rüübates Endla Teatri - kohvikus sõõmu kohvi enne, kui Eesti lähiajaloo dramaatilisimat sündmust meenutades jutuga edasi läheme. Meeskonnale oli koolitustel ja õppustel selgeks tehtud, kes hädaolukorras kuhu minema ja mida tegema peab. Tollane madrus väidab, et päästehäire jõuti anda. Tema jõudis kaptenisilla alla kogunemispunkti, silmates teel sinna kapten Avo Pihti. Päästepaadid asusid kaheksandal tekil. Sinna jõudnud, hakkas Valdur neid lahti päästma, nagu oli tema ülesanne hädaolukorras, kuid laeva kalle aina suurenes ja neid paate polnud võimalik vette lasta. Kaptenisilla all seitsmenda ja kaheksanda teki vahel asusid päästeparved, ühel ja teisel pool parrast, ahtripoolsed olid seitsmendal tekil. Vanemmadrus küsis Valdurilt, kas nüüd on kõik. Tema vastas, et rahu, ainult rahu.

Ta ei mäleta enam, kas üle parda paiskas ta tormilaine või hüppas ta ise vette, laeva kreen oli 90 kraadi, päästevesti oli talle keegi varem ulatanud. “Laeva paremal pardal olnud parved, mis olid vee alla jäänud, olid tõusnud pinnale. Ujusin ühe juurde, sain kuidagi sinna sisse. Olime neid asju õppinud, aga mitte sellises äärmuslikus olukorras, vaid basseinis või suviti sadama akvatooriumis,” möönab Valdur. “Hakkasin teisi parvele aitama. Esimene mees, kelle parvele tõmbasin, oli toeks. Lõpuks oli meid kümmekond – eri rahvusest. Kui mitu tundi hiljem kopterid tulid, lasksin märguandeks signaalraketi ja olin viimane, kes sellelt parvelt üles vintsiti.”

Teel Stockholmist Helsingisse olnud reisilaeva Silja Symphony pardal olid suure ruumi põrandale laotatud madratsid, arst käis ja küsitles päästetuid, kes igaüks oma käega kirjutas paberilehele oma täisnime, sünniaasta ja kodakondsuse. Valdur Matt ei tea, millal ja mismoodi need nimed edastati, aga teda ei olnud abikaasa väitel pääsenute esimeses nimekirjas. Silja Symphony reisijad andsid päästetutele kasutada oma mobiiltelefone, et nood saaksid lähedastele helistada. Eesti saatkonnas Helsingis kirjutati mereõnnetuse üleelanutele järgmisel päeval välja ajutised isikutunnistused, Tallinna lennujaamas tuli neil anda politseile ütlusi. Üksikasjaliselt päriti, kus keegi oli, mida tegija nägi.

Toonane madrus ei lepi arvamusega, et meeskond ei tegutsenud oma kohustuste vääriliselt. “Nägin parvelt seda momenti, kui laev põhja läks ... Kuu paistis ja vööriosa oli näha ja sõrestik rambi all oli näha, aga laeva nina ei olnud, visiiri ei olnud. Ja laeva viimast pasunat oli selgelt kuulda, nii et kaptenisillas olid inimesed ja koos selle laevaga nad läksid... märga hauda,” meenutab tollane Estline’i madrus Valdur Matt, kellele see katkenud reis jäi õpitud erialal viimaseks.

Pärnu Postimees, nr. 189, 28 september 2019
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=parnupos ... ----------


7005 Maiga Järvi

- läks magama ca kell 00.50;
- ca. 01.05-01.10 äkiline kreen ja ta visati voodi otsa
- lahkus oma kajutist läbi akna 7.-ndale välistekile, kreen oli siis ca. 45°;
- kohtus seal Aarne Koppeliga
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm


Tunne, kuidas ta toona paljajalu mööda vajuva laeva reelingut jooksis, tulitab tal siiani taldades. Oli kohutav vaikus. Torm möllas ja vihma sadas, kuid laeva mootorid olid vait.

"Kui mulle hüüti: "Maiga tule parve!", hüppasin kohe. Arvan, et olin üks viimaseid, kes pääses," on laeval poemüüja ametit pidanud Maigal meeles, kuidas ta oma elu eest võitles. Kuid mitte ainult. Tal kaigub siiani kõrvus sireen, mis 28. septembril 1994 ööd lõhestas.

"See on nagu kirjutamata reegel, et enne, kui laev põhja vajub, antakse sireeni. Oli kohutav teada, et keegi on sillal ja jääbki sinna. Igal juhul on ta minu meelest kangelane," ütleb Maiga nüüd ja kinnitab, et aimab, kellest räägib. Sillal võis viimset austust meretavade vastu üles näidata vaid kapten Arvo Andresson.

"Ta oli vapustav inimene. Niisamuti nagu kapten Avo Piht, kellest me nüüd enam mitte midagi ei tea. Ehkki," lisab Maiga hoogu juurde, "tema nimi poleks kuidagi saanud päästetute nimekirja sattuda, kui ta poleks seda ise öelnud. Keegi teine seda tema eest ju ei teinud," on Maiga veendunud.
https://www.ohtuleht.ee/84123/moni-kuu- ... lle-merele


7007 Elmar Siegel

Tunnistus antud 28.09.94 Mariehamnis:
- oli kajutis tekil 7 ahtris;
- 3-5 minutit enne kreeni algust oli kuulda müra nagu keegi peksaks suure vasaraga vastu laeva kere, mis tuli autoteki suunast.
- päästeparve pealt nägi ta hädaabipäästepaati (MOB paat) liikumas uppuvalt laevalt eemale, hoolitsemata kellegi eest vees (vt ka Thure Palmgreni tunnistust).

Tunnistus antud 30.09.94 Tallinnas:
- Tundus, nagu oleks laev vööriga millelegi pihta saanud.

Intervjuu Jutta Rabele 08.03.95:
- Aulis Lee läks 7. tekilt alla oma 4. tekil asuvasse kajutisse, võttis naise kaasa ja mõlemad naasid 7. tekile ning jäid ellu.

[estoniaferrydisaster.net märkus: Aulis Lee enda ütluste kohaselt oli ta koos oma naisega kajutis, kui laev kreeni kaldus ja mõlemad lahkusid koos 7. tekile.]
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm


7008 Vassili Märtson

- õnnetuse-eelsed vaatlused puuduvad;
- läks magama kell 23.00-23.15;
- kreen oli 30°- 35° kui mootorid seisatud;
- ronis koos Moosaarega kajutiaknast välja 7. tekile.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm

Tõlge soome keelest rootsi keelde

ÜLEKUULAMISPROTOKOLL

Ülekuulamise koht: Soome, Raseborgi haigla, Ekenäs 28.09.1994, kl 14 30
Ülekuulaja: Kriminaalkomissar Arto Korhonen
Ülekuulatav: MÄRTSON Vasili
Elukutse: parvlaev "Estonia" keevitaja
Aadress: *****
Istungil osales: Anu Ehro, Eesti Suursaatkond, Helsingi, tõlk

UURIMISPROTOKOLL

Tunnistus on kirja pandud suulise ärakuulamise põhjal.
Märtson tunnistab:

Töötasin laeval Estonia keevitajana. Minu kajut oli 7 tekil, kajutinumber oli 7008 Jagasin kajutit Tanel Moosaarega.

Teisipäeva 27.09.1994 õhtul läksin magama umbes 23.00-23.15 ja umbes 01.30-01.45 kaldus laev vasakule, umbes 30 kraadi, ega sirgunud enam normaalseks. Ma ei täheldanud enne laeva ümberminekut midagi erilist. Peagi kuulsin häireteadet ja häiretuled süttisid. Samuti seiskusid laeva masinad. Ka Moosaar oli siis kajutis ja tõusime kohe püsti. Avasime kajuti akna ja saime selle kaudu välitekile välja. Avasime päästeparve ja selleks ajaks oli tekil juba palju rahvast. Laev jätkas kreeni ja me kukkusime vette. Mõne aja pärast sain tõusta parve peale, kus oli veel 14 inimest.

Meres oli päästeparvi juba küllaga. Parv oli Estoniast umbes 100 meetri kaugusel, kui laev uppus. Minu hinnangul läks laeva esimesest kaldest kuni laeva uppumiseni vaid 15-20 minutit, nii et kõik toimus väga kiiresti.

Sündmuskohale jõudsid kiiresti suured laevad ja helikopterid. Suure ja kõrge laine tõttu ei saanud nad meid siiski päästa enne kella 06.00. Helikopteriga päästmine toimus laevale Viking Mariella, sinna sattus ka minu kajutikaaslane Moosaar.

Ülekuulamise täpsust kinnitab:
Allkiri Arto Korhonen

[Tõlge rootsi keelest by Fucs]


TÕLGE
1996-03-08

Tõlge eesti keelest rootsi keelde

TUNNISTAJA KÜSITLUSE PROTOKOLL
Tallinn 1996-01-11
Vastavalt paragrahvidele 52, 132 ja 134 on Transpordiuurimisameti esimene uurija V. Karmi üle kuulanud tunnistajana:
Ees- ja perekonnanimi: Vassili Märtson
Sünniaasta: 1951 Aadress ja telefon *****
Tunnistajat on teavitatud tahtlikult ebaõigete ütluste andmisel ja ütluste andmisest keeldumisest tulenevatest tagajärgedest seaduse §-de 173 ja 175 kohaselt.

(loetamatu allkiri)

1 Mis ametikoht teil reisilaeval oli?
- motorist/keevitaja
2 Mis oli teie kajutinumber laeval?
- 7008
3 Kes olid teie kajutikaaslased?
- Tanel Moosar
4 Kus sa pärast südaööd olid?
- kajutis
5 Kas sa vaatasid kella pärast südaööd?
- Ei
6 Mis oli põhjus, miks sa kella vaatasid?
- Ei vaadanud
7 Mis kell oli?
-
8 Kus sa olid, kui vaatasid kella?
-
9 Kas kuulsite pärast südaööd midagi imelikku?
- Ärkasin üles laeva suure kreeni tõttu
10 Mis kell võis olla?
- umbes 1:15
11 Kus sa sel ajal olid?
- kajutis
12 Millal otsustasite laevalt lahkuda ja mis oli selle otsuse põhjus?
- suur kreen
13 Milline võis siis olla laeva kreen?
- 30-35°
14 Mis juhtus teie töökaaslasega (teie töökaaslastega) või kajutikaaslasega (kajutikaaslastega)?
- Moosar lahkus kajutist läbi kajutiakna enne mind
15 Keda oma tuttavatest kohtasite laevalt lahkudes?
- Aarne Koppel, Peeter Polgunov, Anneli Nisu
16 Millist teed sa laevalt lahkudes kasutasid?
läbi kajuti akna otse 7. tekile
17 Kui kaua kulus tekile jõudmiseks?
- üks minut - kaks
18 Kui suur oli laeva kreen tekile jõudes?
- 30-35°
19 Keda meeskonnaliikmetest te tekil kohtasite?
- Aarne Koppel, Peeter Polgunov
20 Kas saate kirjeldada meeskonna tegevust laevatekil?
- meeskond päästis lahti päästeparved ja päästevestid
21 Kas olete mingil moel mõne inimesega laevatekil mõtteid vahetanud?
- Ei
22 Kas te kuulsite kõlaritest sõnumeid?
- kui ma veel kajutis kajuti akna juures olin, siis kuuldus vaikne naisehääl - Alarm, alarm
23 Kas tundsite häälest kellegi ära?
- Ei
24 Kus sa sellel hetkel olid?
- kajutis
25 Kui suur oli laeva kreen sel ajal?
- 30-35°
26 Kus sa olid, kui laevatuled esimest korda kustusid?
- tekil 7
27 Kui suur oli laeva kreen sel ajal?
- umbes 40 °
28 Kus sa olid, kui laeva valgustus teist korda kustus?
- siis olin vees ja hoidsin parvest kinni
29 Kui suur oli laeva kreen sel ajal?
- 80-90 °
30 Mis sündmus leidis aset samal ajal, kui laeva valgustus kustus?
- ei oska öelda
31 Mis seisus laev vette sattudes oli?
- laev oli praktiliselt külili
32 Mis kell sel ajal olla võis?
- kell oli üle poole ühe
33 Kes olid teiega päästeparvel?
- Tanel Moosar, Aarne Koppel, Maiga Järvi, Andres Vihmar, Larissa Skorohodova
34 Kui palju inimesi oli teiega päästeparvel?
- 15-16
35 Kui palju neist päästeti?
- kõik
36 Kuhu teid päästeparvelt viidi?
- helikopteriga Mariella pardale
37 Milliste tuttavatega te pärast päästmist kohtusite?
- need, kes olid päästeparves ja Ervin Roden
38 Kas, millal ja kus te vaatasite esimest korda pärast päästmist kella?
- 7:30 Mariella pardal Rootsis
39 Kas teie ja teie kaaslaste päästmisel juhtus äpardusi?
- Ei
40 Kas teil on laeval toimunu kohta mingeid seisukohti, mille kohta saate avaldusi teha ja mis teie hinnangul võivad anda juhtunu kohta selgust?
- ei ole
41 Kas teil on päästetööde kohta tähelepanekuid?
- minu meelest olid päästetööd Mariella pardal kõrgest klassist
42 Kas olete saanud vigastusi? Mis need põhjustas?
- reieluu murd, mille sain vette kukkudes
45 Muud tähelepanekud?
- Ei ole
(loetamatu allkiri)

[Tõlge rootsi keelest eesti keelde by Fucs]

[märkus by Fucs: siin on hästi näha, et ülekuulatavatele anti ilmselt ette või esitati uurija poolt juba varem valmis tehtud kindlad standardküsimused, mitte ei tekkinud need küsimused (iga järgnev küsimus) ülekuulamise käigus]


7008 Tanel Moosaar

- läks 23.00 kajutisse,
- 01:15 või 01:20 raske kreen tüürpoordi, mis äratas ta üles, laevauksed paukusid ning kostusid ka kõvad paugud ja ta arvas, et laev on madalikule jooksnud;
- riietumisel kuulis naishäält "alarm, alarm";
- enne seda oli ta kuulnud "Mr. Skylight to nr 1 and 2".
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm


7011 Aarne Koppel

Tunnistus antud 29.09.94 Turus:
- laeval oli 5°-10° tüürpoordi kreen ja ta tundis, et see on ebanormaalne olukord, ning ärkas üles
– kuulis madalat murdumisheli;
- kell 01.00 kui riietusime kajutis, kreenis laev ootamatult ca. 30°;
- kui ma veel kajutis olin ja panin sooje riideid selga, kustus ja süttis tuli mitu korda, see oli siis, kui peamootorid seiskusid;
- kulus ca. 5 minutit hetkest, kui ärkasin 5° kreenist kuni kajutist väljumiseni läbi akna, mis asus kõrgemal, laeva pakpoordi küljel.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm

Kaks päeva pärast laevahukku, 30. septembril 1994 jõudis koju Estonia pardal laomehena töötanud saarlane, 1957. aastal sündinud Aarne Koppel, kirjutab toonane 4. oktoobri Meie Maa. Aarne teab täpselt, mil laevahukk tema jaoks algas. Äratuskell, mis töö lõpetanud ja tunnike maganud mehele tugeva võnke tõttu näkku kukkus, näitas 1.10 ja laev oli kreenis. Merelt pääses mees imekombel eluga õnnetuseöö järgsel varahommikul kell 6.
https://saartehaal.postimees.ee/6788693 ... l-ei-kustu

“Estonia" laotöölise Aarne Koppeli jaoks algas laevahukk 28. septembril kell 1.10. "Töö oli lõppenud, olin ahtri poolt kolmandas kajutis umbes tunni maganud, kui tugeva võnke tagajärjel äratas mind näole kukkunud äratuskell," jutustab ta. Tema sõnul ei võtnud “Estonia" sel reisil vastulainet pehmelt, käisid tugevad raksatused. “Kajutiseinad võnkusid, kriuksusid, ragisesid, vett pritsis kohati laeva sisse. See, et tormisel merel säilitati tavalist kiirust, võis olla üks õnnetuse põhjusi. Tormilainel on uskumatult suur jõud ja olgugi, et “Estonia" oli tugeva kerega laev, võis vesi lüüa laevakeresse prao," ütleb Koppel intervjuus ajalehele “Meie Maa".

1957. aastal sündinud Aarne Koppeli väitel paigutati autod laeva seekord teisiti, kui tavaliselt. “Üldiselt on raskesõidukid olnud laeva vasakus, kerged paremas poordis. Seekord paigutati autod millegipärast vastupidi. Iseenesest pole see kindlasti laeva hukkumise põhjus, kuid autoteki-meeskonna üks päästetud liige tõdes hiljem, et autopaigutaja oli enne väljumist tunnistanid: “See asi teeb mulle muret."

Keskööl vestles hr. Koppel laeva puhkeruumis töölistega. “Nad ütlesid, et kõik vedelikud on pumbatud "Estonia" vasakusse poordi, aga kreeni ei saa õigeks. Ise tundsin tugevat kallet paremale õhtul kell 11. Liikusin topsikute käruga mööda koridori, kuid äru ei kuulanud sõna, kaldus kõrvale. Vastates küsimusele, miks katastroof juhtus, ütleb Koppel: "Mul tekib tõesti kahtlus, kas laev on tõepoolest konstrueeritud nii, et tugevale tormile pole mõeldud. Kui küljeaknad vette jäid, need purunesid. Nördimusi tekitab, et “Estonial” oli väga palju lahtisi kinnitamata esemeid," räägib “Estonia” laotööline, saarlane Aarne Koppel.

Post : rahva tõeline hääl, 28 oktoober 1994
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=postrahv ... ----------


AARNE KOPPEL 37-aastane Laotööline

- Kas olete vana meremees?
- Olen erialase elektriku väljaõppega, kuid ma pole kogu aeg merd sõitnud. 'Estonial” olin laotööline.

- Kas laeva meeskonnas käis mingeid jutte, et "Estonia'’ mingis mõttes on korrast ära?
- Ei. "Estonias” on väga tugev kord. Laev oli tegelikult paremas korras, kui siis, kui see osteti. Seal sunniti meid väga palju tööd tegema laeva parandamiseks. Väga väikeste vigade pärast lastakse inimesi lahti.

- Kus te viibisite, kui te esimest korda aimasite, et midagi on viltu?
- Ma olin kajutis, kuid pool-ärkvel tormi tõttu. Arutasime veel sel õhtul seda kiiret sõitu, mille tõttu oli kuulda raksakaid, kui lained lõid vastu laeva. Igal kaubalaeval võetakse niisugusel puhul hoogu maha, aga me pidime graafikust kinni pidama. Oli kuulda, kuidas laev raksub ja seda hirmsat merejõudu. Nii kulub laev kiiremini.

- Kas hoog oli liiga suur?
- Ei. Öeldakse, et laev on selleks võimeline.

- Millal te kajutist lahkusite?
- Tekkis kreen. Laevamehena sain aru, et kui laev ei õõtsu enam, vaid jääb ühele poole, siis on midagi halvasti. Hakkasime kohe riidesse panema. Selle ajal suurenes kreen veel järsult. Toolid juba kukkusid toa teise nurka.

- Kus teie kajutid olid?
- Seitsmendal korrusel. Seal on võimalik akendest välja ronida ja kohe seal on ka vestid ja parved. Meie ei pabistanud, kuna meie vasak pool jäi ülemiseks pooleks, kui laev vajus viltu. Me teadsime, et niisuguse suure kreeniga vajuvad autod ühte äärde. Vool kadus ka vahepeal ära, tuli korraks tagasi ja kadus siis jälle. Ronisime siis aknast välja. Tekil olin ehk kümme minutit. Seletasin inimestele, kuidas parvesid seal kasutatakse. Ma ütlesin ka, et ega see laev ei kao kusagile, et jääb ehk ainult kreeniga püsima merepinnale. Et seisame võib-olla hommikuni, kuni võetakse meid maha. Ma ei suutnud ette kujutada, et vesi sisse tuleb. Siis toimus aga mitu järsku muutust, kreen läks 60-kraadiseks. Siis oli selge, et vesi jõuab niisuguste avadeni, mis ei ole veekindlad. Aga siiski oli see meie jaoks arusaamatu, et nii suur laev hukub nii kiiresti.

Rahvast oli siis nii palju, et vestide juurde polnud lootust pääseda. Mõnikümmend inimest lamasid uste juures tropis. Nad toetusid välisseinte vastu, aga ei ulatunud reelinguni, kus olid vestid. Kust ei olnud ka võimalik kinni haarata. Kuu oli üleval nii, et me nägime ka siis, kui valgustus kadus. Saime ühe parve kätte ja hakkasime sellega liikuma lageda koha suunas, et vette hüpates mitte laeva alla kinni jääda. Mingid naised juba ronisid sisse, siis tuli mingi laine ja viskas parve merre. Ma viskusin siis parvele ja kukkusin avausest sisse kellegi mehe jalaluu peale mis murdus.

Parve ümber oli inimesi vees ja tõmbasime siis neid ka üles ja meid oli lõpuks viieteistkümne ümber.

- Kuidas pilt oli siis kui te laevalt merre sattusite? Kas inimesed karjusid?
- Jah, ukse juures oli üks grupp inimesi, kes karjusid, aga me olime neist jupp maad eemal. Ma ise teadsin, et mingi võimaluse endale leian: kas toon mõne päästerõnga ära, saan parve merre, või leian mõne teise võimaluse. Kummalisel kombel ma ei kartnud mittemidagi.

- Kas oleks olnud võimalik rohkem inimesi päästa? Ma kuulsin, et just Teie suutsite mitu inimest päästa.
- Päästa ei saanud neid inimesi, kes enda päästmiseks midagi ei teinud. Kahjuks tekkis vestide juurde tropp inimesi, kes takistasid teiste inimeste väljapääsu.

- Teie ei oska seletada, miks laev hukkus?
- Ei, mul ei ole mingit seletust. Ma ei saa aru, kuidas saab laevakere sisse võtta.

- Kuidas päästmine läks?
- Me saime „Mariella“ peale, aga kuna me pidime enne üle ronima teisele parvele, siis võttis päästmine väga kaua aega. Neli korda viskas torm meid „Mariella“ reelingu vastu.

Meie Kodu = Our Home : Australian Estonian weekly, 19 oktoober 1994
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf


7013 Ervin Roden

- läks magama kell 21.00, oli varem ka autotekil olnud;
- tundis üht pauku ja laev värises, mõne aja pärast veel üks pauk ja laev kõikus;
- pärast seda kohe raske kreen tüürpoordi poole, mistõttu ta libises oma voodi jalutsisse;
- 7. tekil oli kreen ca 45°
- välistekile jõudmiseks kulus 10 minutit.

[estoniaferrydisaster.net märkus: Paula Liikamaa ütluse kohaselt oli Roden raadiosaatjas pealt kuulnud Silver Linde teadet sillale, et vesi on autotekil.]
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm


Väljavõte Spiegel TV-le antud Jutta Rabe intervjuust Ervin Rodeniga
SPIEGEL TV - 02.05.1997
[intervjuu saksakeelne stenogramm]

K: Kus sa õnnetuse alguses olid ja mis siis toimus?
V: Olin oma kajutis. Sein hakkas muutuma põrandaks. See tähendab, et kreen võis olla umbes 40 kraadi.
K: Ja mida sa siis tegid?
V: Panin kiiresti riidesse.
K: Ja kas sa siis läksid välja?
V: Jah, siis läksin kajutist välja. Koridori seinad hakkasid ... juba keeras ühe põrandaks ja teise laeks.
K: Ja kas sa siis läksid välja?
V: Jah, ma läksin väljapääsu juurde.
K: Kui läksite väljapääsu juurde... kas siis raadiosaatjast öeldi midagi ja kas te kuulsite midagi?
V: Ei. Kõik kukkus mulle pähe. Edasi toimuvat ei osatud enam ennustada. Pärast seda, kui oli see pauk, lendas kõik segamini.
Mingeid raadiojaamu polnud enam aega otsida, kõik oli segamini.
K: Kas on nii, et kui olite Rootsis haiglas, siis seal kuulsite sellist juttu, et Silver Linde rääkis raadiosaatjaga, et autotekil on vesi?
V: Ma ei mäleta, et oleksin kuulnud. Võib-olla ma olin šokis. Kui ma kuulsingi seda, siis ma ei mäleta seda. Kuigi ma ei kahtle, et kui ta seal oli, siis ta rääkis seda.
K: Kas te ei mäleta sellest vestlusest midagi?
V: Ei.
K: Aga kas sa kuulsid sellest loost millagi hiljem?
V: Noh, ma kuulsin seda lugu hiljem. Aga fakt on see, et kui ta on meremees, siis tehakse ära see, mis ette nähtud. Nad ei vahi niisama ringi.
K: .... kas sa rääkisid seda lugu ka haiglas ...
V: Mul polnud kellegagi rääkida.
K: Jah?
V: Olin kahekesi ühe rootslasega haiglatoas. Kohtusime hiljem ja siis ta tahtis sellest rääkida.
K: Ta olevat kuulnud, et nägite kapten Pihti, kui välja läksite.
V: Ma olen temaga sellest omavahel rääkinud
K: Ja kas te saate sellest uuesti rääkida?
A: Kuidas see kõik oli?
K: Jah, mis puudutab Pihti.
V: Kui laevast välja tulime, olid meil päästevestid seljas. Olin just lõpetanud ühele naisele päästevesti sidumise, kahjuks ta uppus... olin just lõpetanud selle kinnitamise ja siis nägin enda ees kapten Pihti. Ta andis käsklusi. Ja ta ütles, et ole kena, aita päästeparvi avada. Mõned tüdrukud hakkasid parve avama ja tänase päevani ei mäleta ma nende nägusid. Kui ma selles suunas läksin, tuli laine. Sain ainult kuidagi kinni hoida, kuni laine taandus. Olen teda näinud. See oli kõik.
K: Kui sa ärkasid, kuidas sa tundsid, et laevas midagi erilist toimub?
V: Laev ei lähe 45 kraadisesse kreeni niisama iseenesest.
K: Ärkasid alles pärast seda?
V: See juhtus nii kiiresti, et siis polnud aega vaadata, mis toimub. See toimus hetkega. Alguses oli küll, nagu oleks olnud paar lööki läbi une, Raske öelda, sest olin unine ja uimane. Nagu oleks olnud sellised kergemad löögid ja siis kaks tugevamat matsu. Kui on selline torm ... sellised lained... siis see pole ime. selliseid lööke võivad tekitada ka lained.
K: Kas sa mäletad, kuidas autotekki laaditi? Kas tekk oli autosid täis?
V: Jah, oli küll. Autosid oli palju. Olin ise autotekil. See oli lihtsalt üks kinnituskettide tihnik.
K: Kas seal oli ka sõiduautosid või oli suurem osa veokeid?
A: Ma ei mäleta. Neid oli igasuguseid.
K: Kas mäletate, kuidas seisid sõiduautod ja kuidas veokid paigutati?
V: See ei kuulu minu valdkonda. Seal on teised inimesed, kes neid paika panevad. Minu eriala oli erinev.
K: Aga laev oli autosid täis?
V: Muidugi, laev oli alati autosid täis.
K: Kas teil on selliseid kogemusi, et mingil hetkel oli raskusi visiiri või rambi avamisel ja sulgemisel?
V: Tulid komisjonid, kinnitati, et kõik on korras, siis tulid ka uued vajalike tööde taotlused. Siis tehti parandusi, kui tulid vastavad nõudmised. Minul ülesandeid seal polnud. Minu ülesanne oli kontrollida, kas visiir on kinni või avatud. See oli kõik.
K: Kas komisjonid on sageli nõudnud visiiri täiustamist või parandamist?
V: Mida need nõuded tähendavad? Neid kontrollitakse vastavalt seadusesätetele. Ei ole nii, et täna tuleb mingi mees ja ütleb, et nüüd tehakse seda ja seda. Alati olid enne komisjonid ja siis sai tehtud neid töid, mida nõuti.
K: Aga kui sageli on need komisjonid ülevaatusi teinud?
A: Ma ei mäleta
K: Kas sa olid algusest peale "Estonia" laeval?
V: Jah.
K: Kas oli selline asi, et päris alguses, kui "Estonia" sõitma hakkas, olid kolm soome meest, kes tegid mingeid järelremonditöid?
A: Ma ei mäleta. Kui laev seal seisis ja lasti laaditi ja parandusi tehti, oli inimesi nii palju, et ma tõesti ei mäleta.
K: Kui laev tuli Soomest, siis kas visiirile või rambile tehti hilisemaid parandusi?
V: Midagi seal tehti. Visiiri osas pole ma kindel. Mõned keevitustööd... alati käis remont ja alati midagi tehti. Ma ei oska öelda, kas see oli nüüd visiiri juures.
K: Oleme sellest huvitatud, sest samad mehed parandasid seda siis, kui laev veel soomlastele kuulus. Ja siis kui laev Eestisse tuli, siis nad lõpetasid järelremonditöid. Kui laev Soomest eestlaste kätte üle läks, et kas seal siis midagi tehti?
V: Ma ei läinud Soomest Eestisse "Estoniaga". "Estoniale" läksin siis, kui see oli siin Koplis remondis... mitte remondis, vaid ettevalmistustes.
K: Jäin nüüd siia pikalt rääkima.... Teeme nii, et ma küsin uuesti ja sina kordad seda uuesti, et alguses oli laeval remondiinimesi, võib-olla ka soomlasi, aga sa ei tea. Et olite seal, aga ei tea, kas remonditöid tehti visiiri või rambiga. Sama jutt.
V: Üks hetk, teeme ühe asja selgeks. Ma tean väga hästi, mis on ramp ja mis on visiir. Keevitustöid tehti üle kogu laeva. Ei saa sõnastada asja nii, et konkreetselt siin või seal.
K: Siis on hästi.
V: Rahvast oli nii palju, et ma ei mäletagi, kes seal oli ja kes mitte. Teostati keevitustöid. Ja ka muidu oli tööd palju, sest viibisime Tallinnas üle kuu.
K: Kas oskate öelda, kas visiiri ja rambiga tehti ka keevitustöid?
V: Ma ei oska öelda, ma ei mäleta. Öeldakse, et laev peab väljuma kindlal päeval. Siis tulevad laevale tuhanded inimesed ja tehakse igasugust tööd, ükskõik milliseid.
K: Kui laev juba liinile läks, siis kas mõni Soome spetsialist käis seal ja tegi midagi?
V: See on nii, et kui laev juba sõidab, siis reisi ajal visiiri ja rambiga midagi ei tehta..... see on loogiline. Sadamas tehakse alati midagi. Ma saan aru, mis teid huvitab, et kas selles visiiri või kaldtee juures oli keevitamist, kas visiir oli avatud, mis asendis see oli. Ma saan aru, mis teid huvitab. Teid huvitab, kas seal tehti mingeid töid. Töö käis igal pool. Seal võidi sama lihtsalt vahetada ka dokkimisplaati, mis rampi üldse ei mõjuta.
K: Meid huvitab see, kas nende tööliste hulgas oli soomlasi.
V: Kindlasti oli.
K: Aega läks, aga lõpuks jõudsime kohale. Kas mäletate, kas soomlased käisid seal sageli. Või on soomlased alati aidanud?
V: Teeme ühe asja selgeks. Varsti küsitakse, et kuidas nad riides olid, kas neil oli kohver käes.... Seda on võimatu ütelda, saate aru, sellega tegelevad täiesti erinevad inimesed.
K: Rootsist tuleb sellist infot, nagu oleks laeva põhjas toimunud plahvatus ja see põhjustas selle vee sisenemise. Mida arvate sellistest kuulujuttudest?
V: Ma ei ütle jah ega ei.
K: Aga mis on teie isiklik arvamus?
V: Ma esindan siin ennast ja see ongi minu arvamus.
K: Mille uurimisest peaks uurimiskomisjon teie arvates huvitatud olema? Kas sa leiad sealt mingeid teemasid?
V: Muidugi peaks uurima. Mis praegu tegelikult toimub? Uuritakse kas laev on põhja läinud või mitte. Nad läksid alla, et näha, kas laev on tõesti seal. Ja siis ongi kõik, kas pole?
K: Praegu üldiselt öeldakse, et seda uurimist ei ole korralikult läbi viidud.
V: See on minu arvamus. Ma mõtlen täpselt seda, et nad olid seal all ja midagi filmiti, või on ainult teatud lõigud, mida näidati. Usun, et seda tehti valesti. Võib-olla tehti seda õigesti, aga see, mida ma tean ja näen, pole õigesti tehtud. Ja siis räägitakse midagi, et tuleks laeva vrakk kinni katta.
K: Kas komisjoni on teie arvamus kunagi huvitanud?
V: Ma olin komisjoni ees, nad lihtsalt küsisid ... et mis hetkedel midagi toimus ja ... Komisjoni ei muretse, kas muu huvitab mind või mitte.
K: Kas komisjon on küsinud "Estonia" kohta laeval tehniliste küsimustega tegelenud inimeste arvamust?
V: Ma ei kahtle selles. Komisjon tegi seda kindlasti.
K: Mida arvate sellest salakaubaveo loost. Kas seal võis olla salakaubavedu?
V: Võtame kätte suvalise ajakirjanduse ja loeme seda. See tähendab, et seda juhtub kõikjal maailmas. Nüüd on see lihtsalt nii ülespuhutud teema. Midagi võis kindlasti olla. Muidugi, see on vaid oletus.

[Tõlge saksa keelest by Fucs]


7026 Peeter Palgunov

- läks 23.45 magama, ärkasin selle peale, et vastasseina peegel kukkus puruks;
- vaatas kajutiuksest välja ja kuulis "Mr. Skylight to nr 1 and 2", laeva mootorid olid seiskunud;
- vaatas aknast välja ja nägi vett juba 7. teki tasemel.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm

Kalev Vahtrasega ühes päästeparves viibinud laevakokk Peeter Palgunov on tunnistanud, et kui tema parvelt minema viidi, jäi Vahtras sinna täies elujõus.
https://www.ohtuleht.ee/119250/oletused ... e-omakseid


Malle Orumaa

M / S E S T O N I A
Ülekuulamisprotokoll nr 34 Eesti kodaniku Orumaa Mallega, sünd 1969. a.
Ülekuulaja oli m/s "Estonia" pardal kokk.
Aadress: ******
Ülekuulamine toimub neljapäeval, 29. septembril 1994 algusega kell 20.15 Tallinna lennujaamas.
Ülekuulaja on A. Hansaar
Ülekuulamist tõlgib eestikeelsest käsitsi kirjutatud tunnistusest tõlk Maie Vinter.
Registreerimisnumber: 0201 K 84 051-94

Tunnistus

"Õnnetuse hetkel olin oma kajutis. Kajut asus 7. korrusel tüürpoordi küljel. Olime Ülle Tombakuga (kes töötas ka kokana) kajutis kahekesi.
Katastroofi ajal jäin just magama. Kajutikaaslane lahkus juba varem magama. Läksin kell 00.30 kajutisse.
Kuulsin kajutist väljudes häiresignaali ja uurisin, mis toimub. Tahtsin proovida minna välistekile, kui laev oli külili jäänud. Jäime tekil kinni reelinguköitesse. Seni olime koos jkajutikaaslase Ülle Tombakuga.

Oma tööruumis olles ei kuulnud mingeid erilisi helisid ega .... (Tõlk: kummaline sõna, mida ma ei oska tõlkida), mis võiks ennustada katastroofi. Asi läks meie jaoks tõsiseks, kui peegel kajuti seinalt alla kukkus ja katki läks. Kui kajutist lahkusin, töötasid mootorid ja valgustus põles. Valgustuse osas ma pole päris kindel. Märkasin reelingu serval avariivalgustust. Pole seda varem säramas näinud.

Tuttavad, kelle nimesid tean ja kes samuti laevalt päästeti, on Eero Kippa, Peeter Palgunov, Uduste Urmas.

Autotekki ma ei näinud ja ma ei tea, mis seal juhtus. Meid hoiatati tormi eest varakult. See oli kohe pärast seda, kui laev sadamast lahkus."

/Tõlk Maie Vinter/

[Tõlge rootsi keelst by Fucs]


Ulla Marianne Tenman

- oma kajutist 1098 läks ta 7. tekile ja oli seal,
- järsku käis tugev pauk ja laev kreenis;
- Mõni aeg enne seda kannatanu kuulis tugevaid pauke ja millegi peksmist vastu laevakere.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm

- Väljus kajutist 1098 umbes 10-15 minutit enne dramaatilist esimest kallet (den Dramatiska förta slagsidan).
- Kuulis kõvasid lööke ja midagi, mis tabas kohta, kus ta voodis lamas ja tundis end halvasti. (Hon hörde hårda dunkar och något som slog där hon låg i sin bädd och kände sig till mods.).
- Ta tõusis üles ja läks lõpuks 7. tekile lamamistooli istuma. Hetke pärast kuulis ta tugevat pauku ja kohe pärast seda veeresid lahtised esemed alla tüürpoordi poole. (Efter en stund hörde hon en kraftig smäll och strax därpå rasade lösa föremål i salongen ner mot styrbordssidan.) (Carlqvist: Tysta leken, s. 32)
https://vastavalkea.fi/2016/09/28/tahta ... v-estonia/


Valters Kikuts

- kell 22.00 oli laeval kõikumine ja laev "veeres";
- kell 23.00 läks ta 7. teki eesmisesse trepikäigu treppide ja akende taha;
- varsti tundis ta kummalisi koputusi vastu laeva parrast, samal ajal kui kaldumine ja veeremine jätkusid, midagi sellist polnud ta varem tundnud;
- laeva konstruktsioon justkui purunes kogu aeg;
- ta vaatas läbi akna alla parvlaeva vööri ja nägi, et selle otsas tuli põleb;
- oli näha, et visiir oli mingis justkui ülestõstetud asendis ja vesi voolas läbi visiiri ja vööri teki vahelise pilu;
- vöör sukeldus kogu aeg lainetesse;
- peagi kustus vöörituli ja laev kaldus tugevalt tüürpoordi poole.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.3.5.htm

Läti politseinikust reisija Valters Kikuts märkas pisut enne südaööd vöörivisiiri märgatavat liikumist ja ka seda, et kaptenisillalt olid sisse lülitatud vööri heledalt valgustavad prozhektorid.
https://www.postimees.ee/2475839/estoni ... -terasvork

Pool tundi enne südaööd vaatas lätlasest politseinik Valters Kikuts aknast välja. Pilt oli ehmatav: vöörivisiir liikus, mida oli selgelt näha, sest sild oli sisse lülitanud rožektorid, mis valgustasid eredalt ka vöörivisiiri.
https://www.spiegel.de/wissenschaft/leg ... 0008910377

00.26 : - Valters Kikuts, kes viibis 7. teki pakpoordipoolsel trepil majutuskoha ees, väitis, et nägi visiiri üles-alla liikumas ning visiiri ja teki vahel avanevat/sulgevat vahet, kust vesi voolas sisse/välja.
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 4.471c.htm

JAIC lõpparuanne LK 72-73 "Üks reisijast tunnistaja..." ja sealt edasi.


Eero Olavi Kippa

Koostöös Rootsi TV4-ga otsis ETV saade „Pealtnägija“ Läänemere eri kallastel üles inimesed, kes saatusliku öö üle elasid. Nende hulgas oli ka laevakokk Eero-Olavi Kippa, kes töötas Estonial sisuliselt laeva liiniletulekust saati. 27. septembril Tallinnast startinud reis pidi 31-aastasele kokale jääma viimaseks.

„Ma olin seal peaaegu poolteist aastat töötanud ja soovisin vahetada laeva. See oli siis, kui ma ei eksi, teisipäevane päev. Tegin hommikuse töövahetuse ära, sain veel koju, päev oli ilus, päikesepaisteline. Käisin kodus ja õhtul laeva peale tagasi tööle. Aga samas, kui me sõitsime Tallinnast välja, siis hoiatati, et torm tuleb, et potid-pannid ja kõik külmkapis on vaja kinni siduda, et midagi ümber ei kukuks. Magada ei olnud võimalik, kuna see torm oli ikka nii tugev, et pea käis kogu aeg vastu seina.“

Pisut pärast kella ühte läbis laeva vali raksatus ning lainetes kõikunud 155-meetrine alus ei tõusnud enam püstiasendisse. Selleks hetkeks olid laeva visiiri hinged purunenud, esiots kogu täiega merre kukkunudja koos sellega rambi lahti rebinud, mistõttu vesi tungis autotekile. Kippa: „See toimus kõik nii äkki. Kõik, mis laua peal olid – võtmed, kellad –, kukkusid põrandale, voodi alla või kuhugi mujale. Siis panin mina ka riided selga ja esimene asi, mille kaasa haarasin – meil oli olnud selline õhtu, et oma personal sai osta kaupa kaasa ja enamik inimesi ikkagi ostis alkoholi – oli Black Labeli pudel. Panin selle põuetaskusse. Riided selga ja minema, rahakotte ja võtmeid polnud aega enam otsida.“ Kippa: „Inimesed, kes ei jõudnud või ei suutnud, need kukkusid. Ma ei tea, kust ma selle jõu võtsin, et ma ikkagi liikusin kogu aeg ülespoole ja nägin seda ust.“

„Sain päästevesti, tõmbasin endale selga ja jäin sinna istuma. Mõtlesin, et mis edasi teha – et sinna ei tasu jääda, kuna laev kaldub. Siis ronisin üle reelingu, käsipuude. Ja sel hetkel – see oli korstna juures – sain siis laeva külje peale. Laev oli siis juba põhimõtteliselt 90 kraadi ära vajunud.

Siis istus üks eesti noormees mu kõrvale – minu meelest oli ta reisija, sest omad töötajad oleks ma ära tundnud. Ma võtsin viskipudeli välja, pakkusin temale, võtsin ise ka lonksu. Ta esitas mulle veel küsimuse, et kas me pääseme. Siis pöörasin ümber ja vaatasin: minu selja taga on üks kummiparv lahti läinud ja seal oli 10-12 inimest, kes lükkasid seda veepiiri poole. Lükkasime koos edasi ja kui me saime merepiirini, tuli suur laine ja viskas mind merre. Arvan, et olime seal kuskil viis või kümme minutit, aga lainetus oli niivõrd tugev ja võib-olla inimesed olid parvel valesti paigutatud, aga mingi hetk lendas see parv ümber. Niimoodi, et kõik, kes seal olid, kukkusid. Parv läks tagurpidi, põhi ülespoole. Kõik me kukkusime merre tagasi. Jäin parve alla, aga sain sealt siiski omal jõul välja ja haarasin parve äärest kinni. Aga parv oli ikka tagurpidi, sinna oli võimatu sisse ronida. Olin vees kuskil kümme minutit ja nägin siis veel seda viimast hetke, kui Estonia läks.“ Hele Mõttus ja Eero-Olavi Kippa veetsid eri parvedel ja 12-kraadises merevees tunde. Kippa: „Me sõitsime selle parvega nagu mööda Ameerika mägesid. Ja iga laine viskas meile vett sinna sisse, nii et lõpuks olime nagu vannis. Olime pikali, rinnust saati vees, vahepeal üritasin kingaga vett välja visata. See oli aga nii, et kui viskasid pool liitrit vett välja, said sinna kümme liitrit sisse. Pärast seda ma rohkem enam ei mäleta. Ärkasin siis – neli tundi on vahelt ära – hommikul Tammisaari haiglas, kella kaheksa paiku.“

Meie Maa, nr. 215, 27 september 2014
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=meiemaa2 ... ----------


Andrus Kullamaa

“Umbes kella ühe ajal läksime koos Tarviga söögiruumist välja välistekile, kuna sisetunne ütles, et midagi on valesti,” seisab Kullamaa ülekuulamisprotokollis 29. septembrist 1994. Minut hiljem hakkas laev kreeni kalduma. Paraku olid noored laeva valel küljel ning neil oli vaja läbi laeva teisele poole pääseda. See Kullamaal õnnestus ja ta sai ka päästevesti selga. “Hoidsin kinni ühe akna trellidest, kuni laine mind kaasa viis,” meenutas ta. Noormehel õnnestus veepinnale tõusta ja läheduses ulpiva tühja kummist päästeparveni ujuda. “Olin üksi katkisel parvel, millest olid järel vaid õhku hoidev osa ja ühes nurgas tilpnev põhi. Sidusin ennast pealevedamisnööri külge kinni ja siis algas tõeline karussell. Kord olin parve serval, siis parvest kaugel, kord oli parv tuulega lennus, kord olin mina lennus. Siis oli parv kaugel eemal ja oli vaja ennast selle juurde tagasi vedada. Hiljem saabus helikopter. Hetkel, kui päästja väljus, kaotasin taju. Edasi mäletan olemist helikopteris teki all ja palju segadust, kui silmad avasin,” meenutas Kullamaa. Tänase päevani on mehel alles tennised, mis tal Estonial jalas olid. Ja alles on ka valu.

Andrus Kullamaa on eriti pahane, et Delfi avaldas hiljuti tema ülekuulamisprotokolli. “Ma enam ei mäletanudki, et selline asi koostati, aga nüüd tuletab see tollast “pesumasinat” uuesti meelde,” rääkis Kullamaa, kes oli nördinud, et keegi temalt protokolli avaldamiseks luba ei küsinud või protokollile kommentaare ei tahtnud. “Mind leida ei ole ju kuigi keeruline,” lisas ta.

Virumaa Teataja, nr. 187, 27 september 2014
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=virumaat ... ----------

Kullamaa eestikeelne ülekuulamisprotokoll on saadaval siin:
https://www.delfi.ee/artikkel/69814277/ ... adi-vahele


Hele Mõttus

„Põrand oli märg ja libe, pidi põhimõtteliselt seda libedat põrandat pidi üles ronima. Ja ega ma ise tõenäoliselt ei olekski sealt saanud, kui keegi ei oleks väljast aidanud. Üks mees ulatas käe ja aitas mind. Endal mul see võimalik ei oleks olnud.“ See mees oli kokkEero-Olavi Kippa.
Meie Maa, nr. 215, 27 september 2014
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=meiemaa2 ... ----------

ESTONIA 20: Hele Mõttus meenutab imelist pääsemist Estonialt
https://tv.delfi.ee/artikkel/69822613/e ... -estonialt

Ta oli uinumas, kui laev kreeni vajus, puges rõivaisse, roomas laevatekile, sidus päästevesti liiga lõdvalt kinni, murdis reelingu vastu jalaluu, siis viis laine vette.

Järgnes lõputuna tundunud aeg päästeparves, kus ta koos kuue kaaslasega külma ja une võitmiseks vett kühveldas. Siis pääsemine laevaga "Mariella" ja Stockholmi haigla. "Ma ei teagi enam täpselt, kas ma kõike õigesti räägin," nendib Hele. "Olen seda nii palju rääkinud."
https://www.ohtuleht.ee/84152/emme-kas- ... usime-seal


Risto Ojasaar

Risto Ojasaart tuuline ilm ei seganud. 8. septembril 1994 veidi enne südaööd ronis oma voodisse eesti mees, kes imetles kajutiaknast vaadet, mis oli vastu pimedat öötaevast. Valged vahused lained kerkisid kõrge müürina M/S Estonia ümber ja panid laeva hoogsalt küljelt küljele õõtsuma. Laeva tantsijaks palgatud Risto Ojasaar oli just lõpetanud oma esimese esinemise oma rühmaga. Vaatamata karmile navigeerimisele ja kõikuvale tantsupõrandale, sujus etenduse esilinastus suurepäraselt ning Risto rõõmustas, et tema ja veel kaheksa tantsurühma liiget said kolmekuulise lepingu populaarsel Tallinn-Stockholmi marsruudil. Ta ei osanud veel ette kujutada, et õhtune esinemine oli tal esimene ja viimane. Enne uinumist puhkas Risto veel ajakirja lugedes.

Risto Ojasaar oli just oma teki keskmises kajutis magama jäämas. Kui Estonia kaldus paremale, visati ta ootamatult voodist välja. Ta püüdis end veenda, et laev naaseb peagi oma tavaasendisse. Seda aga ei juhtunud. Kui Risto segaduses ringi vaatas, märkas ta kajuti ust peaaegu pea kohal ja kõik näis pöörduvat pea peale. Estonia oli külili. Kõvasti vaeva nähes avas Risto ukse ja väljus oma kajutist. Ta astus kaose keskele. Paanikas reisijad, paljud pidžaamas või aluspesus, trügisid ja tunglesid läbi koridoride rägastiku peatrepi juurde, mis viis fuajeesse. Kõik liikusid karjas ühes suunas: üles ja välja. Mõned olid vait, teised karjusid õudusest appi, kuid tulutult. "Autotekk on veega üleujutatud", karjus üks naine meeleheitel, kuid keegi meeskonnaliikmetest evakueerimist ei alustanud. Risto järgnes instinktiivselt rahvavoolule peatrepi poole, kui teda peatas ootamatult tema kõrvale ilmunud tantsurühma juht Ester Hellerma. Mitte sinna, tule siia, käskis Esther ja haaras Ristol käest. Duett suundus laeva pardale viiva väiksema trepi poole. Otsus osutus targaks. Rahvahulk blokeeris peatrepi täielikult. Estonia oli nüüd järsult viltu ja enam ei saanud vahet teha, mis on põrand, mis sein või lagi. Katkiseid esemeid lendas ringi. Siiski ootasid paljud reisijad passiivselt. Enamik ei teinud absoluutselt mitte midagi.

Risto Ojasaar oli kohkunud. Kui tema ja ta tantsurühma juht külgtrepist üles välisteki poole ronisid, nägi ta, kuidas allpool vesi tulvas laeva sisse. Paljud teised reisijad ei olnud füüsiliselt nii tugevad kui tema. Nad ei suutnud reelingute külge klammerduda, vaid kukkusid alla. Inimesed kogunesid tekile viiva väljapääsu juurde, paljud ei pääsenud ukseni, teised aga ei üritanudki välja pääseda, sest pidasid laeva turvalisemaks kui väljas olemist. Risto tundis väsimust, kui jõudis lõpuks tekile, kus oli juba paarsada või rohkem inimest. Mõned rebisid päästeveste seljast ja üritasid päästepaate lahti võtta, teised paiskusid paanikas üle reelingu, kuid põrkasid vastu tugevalt kaldus laeva parrast ja kaotasid kukkudes elu. Tuul huilgas ja laeva seest kostvad hüüded tugevnesid, kui tuled ootamatult kustusid. Kõikjal oli kottpime. Ohkamise ja kahina saatel pöördus Estonia lõpuks täielikult külili.
https://docplayer.fi/69297712-Estonia-v ... emaan.html


Urmas Uduste

Enne kella ühte oli vahimadrus Silver Linde korraks Uduste kajutist läbi astunud, siis jäi ta uuesti tukkuma.
Järgmisest ärkamisest (laev oli juba korralikus kreenis ja asjad kukkusid kajutiuksele ette) kuni merresattumiseni kulus kümme minutit.
Uduste kukkus fuajeepõranda mistrat pidi vastu seina. All seina vastas olid surnud vanad inimesed juba ees.
Välitekile kukkus Uduste läbi katkiste klaasuste. Välitekil püüdis üks soomlane agiteerida päästepaate alla laskma. Uduste jõudis öelda, et see pole laeva kalde tõttu enam võimalik. Järgmise hetkega rebis laine paadid lahti. Ja hetk hiljem lendas paadilaskmise idee mahalaitnud kelner ise üle parda.

Pääsemist ootas ta kaks tundi päästepaadi välisküljel rippudes. Laine oli nii kõrge, et paati ronida polnud võimalik; see ettevõtmine õnnestus tal kahe tunni pärast.
Kuuekümnele inimesele mõeldud paadis ootas Uduste ihuüksi päästjaid. Kuu paistis, tähed särasid. Ta küsis endalt: «Kurat, Urmas, mida sa teed siin öisel Läänemerel?» Mõtted olid Rakveres kodus, kus magasid 1,5-aastane poeg ja naine.
Mees palvetas, et ta läheduses seisma jäänud Silja ja Viking Line`i laevadele liiga lähedale ei satuks. Kokkupõrge oleks päästepaadi purustanud.

Vastu hommikut leidis ta paadist kaks raketti. Neist teisega õnnestus tal enda olemasolust märku anda. Siis tuli päästev kopter.
https://www.postimees.ee/1436377/tormih ... st-loobuma


*****

Järgmiste inimeste asukoht õnnetuse hetkel ei ole mulle praegu hetkel veel selge, kuid see ja nende tunnistused ei muuda enam üldist pilti:

Jüri Vask, poetöötaja
https://uzutrading.ee/et/blog/2021/09/2 ... t-a-grave/
Timmo Võõsa, poetöötaja
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=postrahv ... ----------
Ivan Siljajev, Keevitaja
Raivo Sinimeri, kohvik Neptunuse juhataja
Larissa Skorohodova, teenindaja
Mihahi Turdean, muusik

*****

Jätkan, kui jälle aega saan.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas Manurhin »

7004 Valdur Matt

Nägin parvelt seda momenti, kui laev põhja läks ... Kuu paistis ja vööriosa oli näha ja sõrestik rambi all oli näha, aga laeva nina ei olnud, visiiri ei olnud.

7005 Maiga Järvi

Torm möllas ja vihma sadas


Huvitav vastuolu. Kui vihma sadas, siis pidi taevas ju pilves olema ja kuuvalgust poleks saanud olla. Tol hetkel oli muideks poolkuu: https://www.calendar-12.com/moon_phases/1994

P.S. Kas see Atlandi luku polt, mille Rootsi uurija merre viskas, poleks pidanud sel juhul katki olema, kui visiir tormi tõttu eest rebenes?
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas Fucs »

Mitmed tunnistajad on ära märkinud, et enamvähem just siis kui laev pinnalt kaduma hakkas, tuli korraks kuu pilvede vahelt välja ja sadu lakkas.

nt. motorist Hannes Kadak
Hannes kiikab kuud. “Täna on veel suhteliselt valge. Estonia huku ööl tuli kuu vaid korraks välja ja lõi valgeks. Ma olin just parve saanud ja vaatasin, kui palju päid veel vees hulbib.
https://www.ohtuleht.ee/128937/ma-pole- ... st-asjast-

Vaata ka siin teemas juba välja toodud tunnistusi.
paalberg
Liige
Postitusi: 591
Liitunud: 17 Mai, 2019 13:27
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas paalberg »

Manurhin kirjutas:P.S. Kas see Atlandi luku polt, mille Rootsi uurija merre viskas, poleks pidanud sel juhul katki olema, kui visiir tormi tõttu eest rebenes?

Atlandi luku polt ei läinudki katki vaid rebenesid vöörpiigi tekil olevad Atlandi luku kõrvad.

Pilt

Kellelt need jutud pärinevad, et Atlandi luku toimimisele oli vaja kangi ja kuvaldaga kaasa aidata?
praks
Uudistaja
Postitusi: 16
Liitunud: 29 Juun, 2014 18:26
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas praks »

Sügav kummardus Fucs-ile.
Peeter Tüüri tunnistust lugedes meenus kohe tema imeline pääsemine. Kunagi tuttavalt meedikult nõu küsides tunnistati see suht võimatuks.
Lõpparuande andmetel oli vee temperatuur peale keskööd 10-11 kraadi ja õhk 8-12 kraadi. Hüpotermia tekib kui kehatemperatuur langeb alla 35 kraadi. Tüür oli enda sõnul 10 kraadises vees ligi KOLM TUNDI. Lisaks väidetavalt oli kogu see aeg ujunud ehk siis topelt raisanud energiat mis keha selles olukorras vajab. Ilmselgelt juba alajahtununa olevat rabelenud välja "Mariella" vindi keeristest ja hiljem "Isabellalt" alla lastud parve nähes oli veel piisavalt jõudu sinna ujuda ja adekvaatsust, et taskulampi vilgutada. Teoorias ei saanud mees olla kogu aeg külmas vees. Väga uskumatuna tundub see ja viib vägisi mõttele, et ta jätab midagi rääkimata ajast kui uppuvalt laevalt lahkus. Ehk midagi "kadunud päästetutega" seoses... Loomulikult täiesti spekulatiivne arvamus ja jääb vaid loota, et Arikase tiimil on oidu Tüüri sellel teemal põhjalikumalt küsitleda. Lubati ju tunnistajatega nn. intervjuusid teha.

Allikad:
A.Meister "Lõpetamat logiraamat" lk. 37
Lõpparuanne: lk.57, 100
moppel
Uudistaja
Postitusi: 25
Liitunud: 29 Mai, 2011 10:30
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas moppel »

Mullo kirjeldusest:

Kui olin päästepaadis, nägin laeva vööri pikka aega püsti seismas, vööriramp nägi välja nii, nagu see oleks tahapoole kukkunud. Laeva nina vajus vette 5-10 minutiga


Ja keegi kirjeldas veel, et laeva vööri põhi seisis päris pikalt veest väljas.

Laev on 155m pikk, vee sügavus 80m. Võimalik, et ahter toetus juba merepõhjale kui õhukorgid vööri pinnal hoidsid. Ja on üpris võimalik, et vandenõuteoreetikute lemmikpraod just sellest laevakere jaoks ebaharilikust otstest toetatud tagurpidi asendist tekkisid.
Sults
Liige
Postitusi: 75
Liitunud: 29 Mai, 2013 0:45
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas Sults »

moppel kirjutas:Laev on 155m pikk, vee sügavus 80m. Võimalik, et ahter toetus juba merepõhjale kui õhukorgid vööri pinnal hoidsid. Ja on üpris võimalik, et vandenõuteoreetikute lemmikpraod just sellest laevakere jaoks ebaharilikust otstest toetatud tagurpidi asendist tekkisid.

Kas sa tahad väita, et olukorras, kus ahter juba põhja toetus ja vööris viimased õhukorgid laevanina vaevu veepinnal hoidsid, olid laevaplaadistust rebivad jõud kõige suuremad?
Uppuvad laevad rebenevad enamasti siis, kui laeva üks ots veest välja tõuseb.
Laev oli ahtri põhja puutudes põhi ülespidi, seega otstest toetatud pikas konstruktsioonis oleks pidanud rebenema alakülg, ehk tekiehitis, mitte laevakere plaadistus.
Vee alla vajunud kereosas olev vesi laevale lisaraskust ja lisapingeid ei tohiks tekitada. Teoreetiliselt võinuks laevakere plaadistus käriseda siis, kui ahter juba vee alla vajunud, kuid ei puudutanud veel põhja ja kangutas üles vee kohale laeva vööriosa. Aga ka siis oleks rebend pudanud olema pigem vasakus poordis, sest sinna jäid viimased õhutaskud ja see pool jäi ka laeva tagurpidi keerates ülespoole.
Rebeneb ikka tõmbele töötav konstruktsioon, survele töötav konstruktsioon surutakse taluvuse ületamisel kortsu. Vabalt langev keha on kaaluta, sarnaselt vähenevad kaalust tingitud jõud ka juba üleni vee alla vajunud konstruktsioonis selle langemisel (mis pole küll vabalangus), aga lisaks ka vee üleslükkejõu tõttu, mis mõjub nüüd kogu konstruktsioonile, sh ka nendele osadele, mis varem vees ei olnud. Laevakere purustavad jõud on kõige suuremad siis, kui laevakere on osaliselt veest välja tõusnud või siis, kui see põrkub merepõhjaga.
Kui laevakere oleks rebenenud alles uppumise hilises järgus, kus ahter juba põhjas ja vöör veel "pikalt veepinnal püsis", oleks õhukorkide tühjenemine rebenemisega järsult kiirenenud ja laevanina poleks nii pikalt veepinnal püsinud.
Tehniline mehhaanika.jpg
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas Fucs »

Hea kaasfoorumlane TTT otsis välja ja jagas viiteid ning selle tulemusel tuleb teha üks korrektuur 7.-ndalt tekilt pääsenute kohta.
Kuna ma oma vana posti muuta enam ei saa, siis toon selle paranduse siin nüüd eraldi välja.

Hele Mõttus ei alustanud oma pääsemisteekonda mitte seitsmendalt tekilt, vaid kaheksandalt tekilt.
8 Tekk.png

Kui Hele 27. septembri lõuna paiku Estonia pardale astus, oli tal väga kehv olla. Sisimas uskus Hele, et ootab last, kuid arsti kinnitust veel polnud. Nad oli Reneega kaks kuud abielus olnud ja viimased sõnad teda sadamasse saatnud abikaasale olidki: „Äkki saame lapse.” „Kui tagasi tulen, räägime täpsemalt,” lisas Hele. See oli elu muutev jutt, sest laevas müüjana töötanud Hele teadis, et rasedana ta rohkem laevale tööle ei läheks. Vibratsioon on lootele ohtlik. Tõenäoliselt oleks laevafirma leidnud talle tööd sadamas. Oli ka väike võimalus, et Hele poleks sellele sõidule läinudki. Ta töötas laeval kahe nädala kaupa ja oli olnud viimased 11 päeva palavikuga haige. Selle sõidu jaoks oli Helele juba otsitud asendaja, kuid viimasel hetkel otsustas ta sõidu kaasa teha. Värske abielunaisena oli tal osa dokumente veel ümber vormistamata ja ta sammus laevale, kandes osalt veel ka neiupõlvenime Hele Loorits. Hele oli juba laevas, kui Estonia sai kell 16.30 pommiähvarduse. Pommi ei leitud, kuid just seetõttu hilines Estonia viimane väljasõit 15 minutit. Läänemerele oli antud tormihoiatus. Kui laevameeskond õhtusöögilauda istus, kiigutasid lained laeva ja Hele halb enesetunne muudkui süvenes. Ainsana jäi talle meelde ühe kolleegi söögi kõrvale räägitud unenägu: ta nägi, et kõik olid kusagil vees, kuid mõned neist said kivi peale. Üksmeelselt arvati, et äkki jääb keegi haigeks, sest unes tähendab vesi haigust.

Viimane sünnipäevapidu

Pool tundi enne keskööd sai Hele poest minema ja õõtsus oma kajutisse. Laev kõikus pööraselt. Hele koht oli kaheksandal tekil kõige tagumises ahtripoolses kajutis. „Minu kajuti kõrval puhkeruumis pidasid kolleegid sünnipäeva, nad kutsusid mind ka,” räägib Hele, „aga ütlesin ära, sest olin väsinud ja enesetunne oli halb.” Hele oli üksi kajutis, vähkres linade vahel ja oli sunnitud kuulama, kuidas lained tugevasti vastu laevakeret peksavad. Und ei tulnud ja ühel hetkel mõtles Hele ümber. Ta otsustas pidulistega kasvõi mõneks hetkeks ühineda. „Tõmbasin selga pluusi, jalga teksad ja siis käis äkki tugev mürts, laev vajus silmapilkselt kreeni. Ma kukkusin sinnasamasse maha.” Hele teadis, et laev kiigubki tormi ajal, ja jäi ootama, et see end tagasi püsti keeraks, kuid laev jäigi kreeni. Hele pani tähele, et tema kajuti illuminaatori taga oli vesi. „Mul oli kohe selge pilt, et asi pole õige. Esimesed hetked karjusin ja kutsusin appi, kuid mingil hetkel sai sisemine autopiloot võitu. Ma ei arvanud midagi.

Teadsin, et kui hädaolukord tuleb – iga nädal saime ju päästeõppust –, peab võimalikult soojad riided selga panema ja välistekile minema. Ma panin kõige peale nahkjaki – see on mul praegugi veel alles –, jalga tossud, sokke ei pannud... Olin korralikult riides võrreldes teistega, kes olid pesus, ööriietes.” Laev oli nii viltu, et kajutist välja saamiseks tuli pea kohal olevast uksest välja ronida. Kui Hele koridoris edasi liikus, oli seal juba inimesi. Ta kuulis, kuidas keegi karjus, et tuleb välja minna. Hele rühkis väljapääsu poole, oli vaja jõuda korrus allpool asuvale välistekile. Minna oli paarkümmend meetrit. Laevavalgustus oli kustunud, kuid avariituled põlesid, Hele komberdas mööda koridori. Laev oli nii viltu, et kajutiuksed olid peaaegu põrandaks. „Oli vaja olla ettevaatlik, et ukseauku ei kukuks. Emotsioone mul polnud, kõik oli instinktiivne,” teab Hele. Kui ta trepini jõudis, ootas teda trepihallis juba palju inimesi. „Seal oli paanika. Mõned olid kivistunud, vaatasid hirmunult. Mul oli autopiloot peal. Nägin nägusid, kellega koos töötasin, aga kui keegi küsiks, kes seal olid, siis vastata ma ei oskaks. Mu ainus mõte oli saada laevast välja.” Kuna laev oli viltu, oli välistekile viiv uks pea kohal. Laevakokk ulatas Helele käe ja tõmbas ta välistekile. „Kõndida seal ruumi polnud, ma kukkusin ja minust trambiti üle. Oli tükk tegemist, et püsti saada,” kirjeldab Hele olukorda. Väljas oli 12 kraadi sooja ja tugev tuul. Helel on meeles, et keegi ulatas talle päästevesti, kuid see oli laste oma. Siis anti suurem, Hele tõmbas selle selga, kuid sidus paelad harjumusest lehviks. Ta nägi, et osa inimesi istus alla andnult väljas seina ääres. Osa ronis päästeparvi lahti tegema. Oli tükk tegemist, et parve lahti saada.

Kuna parv avaneb vette kukkudes, oli see raske: parved olid üleval, teine laevakülg oli juba vees. „Aga siis, ma mäletan, tuli äkki tohutu laine ja pühkis meid kõiki sealt merre,” meenutab Hele. „Alguses jäi mu jalg reelingu vahele kinni, kuid õnneks tuli toss ära, sain jala kätte.” Meri sakutas ja „töötles” Helet julmalt. Löögid tabasid keha, Hele keerles pöörastes veekeeristes. Ta muigab: „Pole küll pesumasinas olnud, kuid täpselt seda vesi minuga tegi.” Hiljem haiglas diagnoositi tal päksiluu murd, hematoom kuklas, kere oli täis verevalumeid. Kui ta ühel hetkel uimasena veepinnale tõusis, oli tema läheduses kaks päästeparve. Ühtegi inimest ta silmapiiril ei näinud. Päästevest rippus lõdvalt kaenlas, paelad olid lahti tulnud. „Päästeparve oli end väga raske upitada. Lihased olid kanged, lained suured. Õnneks tõmbas keegi mu parve. Olime sel hetkel viiekesi. Hiljem päästeti veel kaks inimest, lõpuks olime seitsmekesi.” Peaaegu pääsenud! „Ühel hetkel nägin laeva siluetti. Keegi ütles, et kuu paistis. Ma ise seda ei märganud, kuid mul on täpselt silme ees, et see oli Estonia siluett. Ja siis üsna varsti keegi ütles: „Estoniat ei ole enam.”

Eesti Päevalehe laupäevaleht, nr. 39, 27 september 2014
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=lp201409 ... ----------

Nagu ma eespool kirjutasin, siis seitsmenda tekiga oleks vaja veel natukene tegeleda, et vähe selgemaks asju saada.
Kahesanda tekiga sama teema.
Kui ma kuni seitsmenda tekini lasin liugu nö "vana rasva peal" (mul olid need enam-vähem läbi töötatud juba ammu), siis seitsmenda tekiga lõpetamiseks ja kaheksanda tekiga tegelemiseks oleks vaja eraldi tegeleda...

JAIC aruande järgi pääses 8.-ndalt tekilt 4 laevapere liiget.
Üks on siis tuvastatud. Ülejäänutega ma tegelen kunagi hiljem, sest need kolm ilmselt ei muuda enam eriti midagi.... kuigi Never say never... sest just Helen Mõttuse puuduva (mulle seni teadmata) tunnistus sisaldas minu jaoks tegelikult ka muud "uut" infot... mitte uut infot, vaid sai tuvastatud üks konkreetne ALGallikas lisaks, kes räägib sellest, et 27.09.1994 kell 16:30 tehti Estoniale pommiähvardus.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas Fucs »

Nüüd vahepeal tahaks rääkida natuke kellaaegadest. Tundub olevat nagu sobilik hetk enne edasi liikumist.
Nagu ma kusagil eespool juba kirjutasin, siis nendes pole mittemidagi kindlat.
Eriti tunnistajate poolt antud kellaaegades. Ainsad enam-vähem kindlad ja õiged kellaajad saab ainult Estonia viimasest raadiosidest... kuid isegi seal on erinevusi.

Andi Meister kirjutab oma "Lõpetamata logiraamatus" selle kohta kahes erinevas kohas nii:
1.22. Reisilaev Mariella võttis vastu vaevukuuldava hädasignaali "Mayday mayday Estonia please" ning püüdis appikutsujaga ühendust saada, kuid edutult. Appikutset kuuldi ka Nauvo merepäästetalituses. Soome uurijate andmetel oli Mariella logiraamatusse märgitud kellaajaks 1.30, Silja Symphony logiraamatus seisis 1.22 ning Silja Europa, Anette ja Antarese logiraamatus 1.20. Turu merepäästekeskuse ja Turu Raadio operaatorid olid fikseerinud kellaajaks 1.23. Nagu näha, ei ole kellaaeg kunagi kindel aeg, kuid see aeg pidi olema. Soomlased rehkendasid välja kõige tõenäolisema 1.21,47. Kolme logiraamatu ja õige aja vahe oli 107 sekundit.
Kahjuks ei kehti mittevaidlustatav tõde appikutse vastuvõtmise kellaaja kohta. Laevade logiraamatud ja rannajaamade valvepäevikud näitasid eri aegu. Hukkuva laeva viimsete hetkede taastamisel on aluseks võetud 1.23, mil Silja Symphony, kuuldes "Europa, Estonia. Silja Europa, Esionia", käivitas oma salvestuslindi. Esimese signaali, "Mayday mayday Estonia please", millele vastas Mariella, oli Silja registreerinud minut varem - 1.22. Kõik muu laevalt edastatud sõnumis on põhiajast Iähtudes helilindi abil mõõdetud. Kuid kolme laeva logiraamatud märkisid esimese signaali vastuvõtmise ajaks 1.20.


Ma otsisin ja eraldasin tunnistajatest välja need isikud ja olukorrad, kus on tunnistustes kindlas kõneviisis öeldud, et mingi ajahetk konkreetselt ka kella vaadati.
nagu ka Andi Meister välja tõi, ei ole sellele vaatamata nendes erinevates kellaaegades midagi kindlat. Küll aga on need igal juhul kindlamad, kui tunnistustes pidevalt korduv "umbes kell see või teine" või "pärast seda umbes niipalju minuteid" jms. Lisaks "kukuvad" nendes juhtumites, kus väidetavalt konkreetselt kella vaadati, sündmuste ajad enam-vähem ikkagi "ühte auku". Välja arvatud Kikutsi tunnistuses.

Tunnistajad, kes on väitnud, et nad vaatasid kriitiliste sündmuste ajal konkreetselt kella:

Margus Treu
Kell 01.30 vaatas Treu kella, kreen oli siis 70°-75°, seejärel lahkus masinaruumist ja kontrollis avariigeneraatori tööd.

Margus Treu: kell 01:13 oli 2 pauku, mille tõttu ta vaatas kella, seejärel nägi ta vett läbi rambi tungimas ja samal ajal kuulis Silver Linde`t raadiosaatja vahendusel teatamist, et vesi tungib 1. tekile;

Mikael Öun
- ta kuulis ka 3 tugevat kraapimist, mis järgnesid üksteise mõne sekundi järel ja pärast neid kraapivaid helisid kaldus laev tugevalt tüürpoordi poole; Kogu kraam oli vajunud kajuti ukse poole. Kui proovisin, kas saan ukse lahti, leidsin sealt põrandalt oma kaamera ja äratuskella. Ma korjan need üles ja panin taskusse, et ust lahti saada. peale ellujäämist sai ta aru, et äratuskell oli seisma jäänud kell 00.02 (Rootsi aja järgi), kuna hetkel, kui see laualt kukkus, olid järsu kreeni tõttu patareid välja kukkunud ja kell jäi seisma. Järelikult oli 1. tugev kreen tüürpoordi 00.02 Rootsi aja järgi, mis = 01.02 laeva aja järgi.

Einar Kukk
29.09.1994: - kui kreen oli 90°, vaatas ta kella: kell oli 01.30 ja ta libises vette, seejärel oli ahter kuni stabilisaatori uimeni vee all.
07.10.1994: Umbes kell 01.30 vaatasin ma kella, jooksin ahtrisse ja libistasin end vette.
28.08.1996:
- laeva kalle oli 90 kraadi, ahter oli vees, laeva sireen ulgus, laeva stabilisaator oli vee kohal, korsten jäi vee alla
Väino Karmi: Mis kell sel ajal olla võis?
- kui ma pimedas kella vaatasin oli umbes 1:30, täpselt ei oska öelda

Wanda Karin Elisabeth Wachtmeister
Ta oli voodis kui kuulis tugevat valju müra. Müra oli seda tüüpi nagu mingi „bumm“, mis paneb kohe aru saama, et midagi on valesti. Laev kaldus oluliselt tüürpoordi poole ja jäi kreeni. Küsimusele, millega ta võiks "bumm" heli seostada ütles ta, et see tuli laeva põhjast, sealtamast laevakerest, selge ja selgelt eristuv "bumm" - mitte ragin. Kui ta jõudis ülemisele tekile, st 7. tekile, vaatas ta kella ja see oli 00:05 tundi Rootsi aja järgi [= 01:05 laeva aeg]

Silver Linde
31.03.1995 : Ta tormas üles 7. tekile eesmise suure trepikäigu kaudu. Ta teatas raadiosaatja kaudu sillale 1. tekil olevast veest ja sai korralduse laskuda alla ja kontrollida, misjärel ta kukkus maha ja kaotas raadiosaatja ning asus seejärel jagama päästeveste. Kreen oli siis üle 30° tüürpoordi. Kell 01.24 vaatas ta kella, kui oli juba päästeparves.
25.01.1996: Viimases tunnistuses 25.01.1996 ütles ta, et pärast autotekilt lahkumist läks ta tekile 1 ja sealt sauna tekil 0, kus paiknes ta kontrollpunkt. Seejärel läks ta tavalise tempoga ülespoole, vaatas ööklubisse ja Admirali pubisse ning jõudis infopunkti juurde, kus ta vaatas kella, mis näitas 01.00. Seejärel läks ta sillale, kuhu jõudis kapteni kannul. 25.01.1996 ütles ta, et vaatas pärast keskööd korduvalt oma kella, kuna tal kästi seda vahis olles teha. Kell 01.25 oli laeval põhi ülespidi ja tema ujus parvel.

Maria Fägersten
Kell 00.45 kukkusid baaris klaasid oma hoidikutest välja. Järsku lendas kõik ühele poole, kui alus väga kiiresti kreeni läks, inimesed paiskusid vastu seina ja ta suutis käetoest kinni hoida. Kell baaris näitas 01.05

Rolf Sörman
04.10.1994: Tüdrukud istusid diivanile ja tema toolile ning nad jätkasid oma arutelu, kui Anita järsku tõusis ja ütles, et läheb nüüd oma kajutisse. Nad püüdsid asjatult veenda teda jääma ja Sörman vaatas kella. Kell oli 00:55. Nad jätkasid sellel teemal arutamist, kui järsku laev kreenis väga aeglaselt, kuid palju sügavamale tüürpoordi poole. Laev kaldus nii kaugele, et nad nägid, kuidas nende kõrval olevate akende vastu vett pritsis. Baaris kukkusid baaridaami peale kõik lae all rippuvad klaasid.

Lars-Olof Lamke
Ukse avamiseks kulus neil umbes 5 minutit ja siis oli kreen juba nii suur, et 7. tekile minnes tuli kõndida seina ja põranda vahelises nurgas ehk siis ca 45°. Lamke seisis välistekil, kui alus juba külili lebas ja meri ta laevalt maha uhtus - see purustas tema käekella klaasi ja kell peatus kell 01.31. See on aeg, mil kreen oli saavutanud 90° või ületanud selle.

Marianne Ellen Elisabet Ehn
Ärkas laevas olnud suurest mürast. See oli nii kohutav ning ta küsis oma mehelt kella ja mees vaatas, et kell oli 01.00. Varsti pärast seda oli laev sukeldumas ninaga sügavasse lainepõhja, kõlas tugev pauk – laev kaldus tugevalt kreeni ja mootorid seiskusid. Enne seda oli ta juba märganud, et miski peksis tugevalt vastu laeva.

Per-Erik Ehrnsten
Ärkasin valju imeliku hääle peale. See kordus, vibreerides läbi kogu laevakere. Olen palju reisinud ja laevadel töötanud, kuid sarnast heli polnud ma kuulnud. Täpselt nagu miski peksaks vastu laeva. Panin tuled põlema ja vaatasin kella. Kell oli üks. Sain aru, et oleme ikka veel avamerel. Kui hakkasin pükse jalga panema, kaldus laev järsult viltu. Mu kohver ja tool lendasid kajuti ukse ette.

Mats Hillerström
Ta viibis 6. teki ahtris avatud tekil tüürpoordis varjatud kohas, mis oli tormi eest kõige paremini kaitstud, ega kuulnud midagi peale tormimüra. Õhk oli pritsmeid täis. Mingil ajal nägi ta tüürpoordis suurt laeva, mis oli ilmselt samal kursil ja kiirusel. Samuti tüürpoordis, kuid kaugel ja ahtri pool oli teine laev, mis oli aeglasem, kuna vahemaa näis pikenevat. Ta vaatas kella ja kell oli 01.05. Järsku ja ilma eelneva märguandeta kaldus laev tüürpoordi poole. Ta nägi läbi akende siseteki restoranis "Poseidon" olevaid laudu ja toole liikumas tüürpoordi poole.

Aarne Koppel
Aarne teab täpselt, mil laevahukk tema jaoks algas. Äratuskell, mis töö lõpetanud ja tunnike maganud mehele tugeva võnke tõttu näkku kukkus, näitas 1.10 ja laev oli kreenis.

Valters Kikuts
Umbes kell 00 kuulis tunnistaja tugevat lööki vastu vööri ning tõusis, et ühest vööripoolsest aknast välja vaadata. Laev justkui hüppas Iainetel. Meri oli väga tormine. Vööri kõige kaugemale-ulatuval otsal oli prožektor, mis valgustas umbes 10 meetri raadiuses vööri. Laev õõtsus tugevasti pikisuunas ja vesi oli vööriga peaaegu samal kõrgusel, lüües mõnikord üle prožektori. Tekile ja läbi pakiteki reelingu tuli palju vett. Umbes kaks minutit pärast seda, kui ta oli näinud, et suur osa pakitekist üles tõusis ja alla vajus, vaatas tunnistaja kella, mis näitas 00.28. Oli näha põikava, millest purskus üle palju vett. Veejoad tundusid olevat suuremad paremas par-das. Sel hetkel kustus pro2ektor ning mootorid seiskusid. Hilisemal ülekuulamisel ütles tunnistaja, et ei ole enam kindel , kas ta kell oli õnnetuse ööl õige. Ta oli reisile eelnenud päeval kella patarei vahetanud ja kahtlustas, et ei pannud kella seejärel õigeks. Ta ei olnud ka kindel, kas oli näinud vööri tõusmas ja vajumas, või oli ta seda järeldanud põikavast ja veejugadest, mida ta ühelgi varasemast kuuest reisist näinud polnud. Ta järeldus põhines asjaolul , et põikava laienes ja veejoad, mis sealt läbi voolasid, suurenesid.

Kuna kellaaegadest käib jutt, siis panen siia kohe ka "Lõpetamata Logiraamatust" veel paar kellaaega.
1:35 Estonia kaardiruumis jäi seisma raadiojaama kell mis tähendas ilmselt, et seiskus avariigeneraator.Sellele ajale viitavad ka tunnistajate tähelepanekud valguse kustumise kohta.
1:48 Estonia kadus Utö rannakindluse radariekraanilt.
2:12 Jäi seisma kell komandosilla tagaseinal. Omaette patareidel võis kell veel mõnda aega vee all tiksuda, kuni selle lõpetas lühis.


Need on siis kõik mingil moel ja iga konkreetse kella täpsusega kindlalt fikseeritud kellaajad.

Kui siia nüüd lisada ka teistes tunnistustes välja toodud "kell oli siis umbes" ja "ma arvan et kell võis olla" kellaajad, siis joonistub välja JAIC lõpparuandest veidike erinev pilt. Määravad sündmused (laeva lagunemine vms) algasid ilmselt kusagil ca 00:30-00:35 kui Silver Linde kuulis oma vahiringkäigul vöörirambi tagant "mingit kolksu". Esimesedd "paugud" või l"löögid" vms, mida kuuldi juba ka pääsenute seas ja millest "kusagilt alt" teavitati ka silda (ja mida pidi Linde uuesti autotekile uurima minema) algasid ca 01:00 +/- 1-2 minutit siia-sinna. Kohe, või siis praktiliselt paari minuti jooksul vajus ka laev esimesse kreeni. JAIC raport väidab, et visiir eraldus 1:14 ja kreeni vajus laev 1:15

Enno Tammer kirjutab (sellele lõigule eelneb ülevaade tunnistajate ütlustest) oma raamatus "Uppumatu Estonia" selle kohta järgmist:
Kui veel kokku võtta loetud tunnistused, siis:
* üldjuhul jäid otsustavad sündmused tunnistuste põhjal ajavahemikku 00.45-1.10 (tõsi, on üksikuid erandeid). Otsustavad sündmused tähendavad tegutsemise-tähelepanu algust seoses kuuldud paukude-mürtsatustega, millele kohe järgnes kreen ja piisavalt suur kreen. Või ka juba ohtu tunnetades reageerimist suuremale kreenile;
* Üldjuhul tunnistused ei klapi rahvusvahelise uurimiskomisjon pakutava ajakava ja stsenaariumiga. Selle taustal pole imestada, kuidas rahvusvahelise uurimiskomisjoni "lõpliku tõe" pähe esitatava stsenaariumi kõrvale kerkivad uued stsenaariumid. Selgelt omanahahoidmispüüdlikel eesmärkidel (milles ei ole ju iseenesest midagi imelikku ega taunitavat) pidevalt Estonia hukku uuriv ja komisjoni seisukohtadega jätkuvas sõnasõjas olev Saksa laevatehas konstrueerib tunnistuste põhjal näiteks sellise stsenaariumi:

1. Vesi oli 1. tekil (autoteki all oleval tekil), eriti selle vööriosas, juba enne paremparda kreeni.
2. Nullteki osa, kus paiknesid saun ja ujula (1 teki reisijate kajutite all) oli üle ujutatud ja rõhu all juba enne kreeni, s.t. oli avatud mereveele.
3. Laeva pikikalle oli muutunud alates Tallinnast väljumisest ahtrikaldest vöörikaldeks. Selle põhjuseks oli vöörivisiiri veega täitumine ja vee sattumine autotekile läbi vigase vöörirambi ning teiste avauste.
4. Alates kella 00.29 oli reisija Valters Kikuts jälginud 7. tekilt, kuidas visiiri vahelt tuli tekile vett. Arvatavasti oli midagi juhtunud visiiri lukustussüsteemiga.
5. Veidi enne kella 1, kui laev sõitits aeglustatud käigul ja sujuva pikiõõtsumisega ning hakkas aeglaselt rulluma pardast pardasse, kostis vööri poolt terav metalne (murdumis) heli. Hüdrauliliste pumpade müra lakkas.
6. Kell 1.00 läbis laeva väga tugev tõuge, mida uurijate arvates ei põhjustanud lained. See pani kogu laeva vibreerima ning pikisuunas õõtsuma. Veidi pärast seda kaldus laev paremasse pardasse ja jäi niiviisi mõneks sekundiks.
7. 1.02 vajus laev äkki kuni 50-kraadisesse kreeni (inimesed seisid seintel), siis tõusis tagasi ning jäi 15 kraadisesse kreeni. Seejärel kreen aeglaselt suurenes. Võib oletada, et lained lükkasid visiiri parema parda poolset lukku ülespoole, mis tingis ka atlandi luku purunemise. Visiiri hoidsid laeva küljes kinni vaid kaks tõstesilindrit.
8. Kreen suurenes kiiresti. Selle põhjuseks oli tõenäoliselt täiendava veehulga voolamine autotekile läbi osaliselt avatud vöörirambi. Vesi valgus paremasse pardasse. Koos laeva püstiasendit taastada püüdvate stabilisaatorite jõumomendi vähenemisega, mida tingis kiiruse langemine 15 sõlmelt kuuele sõlmele, ning koos lasti nihkumisega umbes ühe meetri võrra, suurenes laeva kreen veelgi.
9. Laev jätkas pööramist vasakule, kuid senisest veelgi kiiremini. See oli tingitud parema parda kaldest ning sellest, et parema parda külgtiib hakkas toimima nagu tüür. Kell 1.10 oli kreen 30 kraadi ning peamootorid seiskusid.
10. 1.16-1.18 oli kreen 40 kraadi. Hannes Kadak ja Henrik Sillaste lahkusid masinakontrollruumist. Vööriramp oli endiselt vaid pisut paokil.
11. Kell 1.18-1.20, kui Sillaste ja Kadak olid avariiväljapääsus 5. ja 6. teki vahel, kadus valgus, sest generaatorid jäid seisma. Kui kreen oli umbes 45 kraadi, käivitus avariigeneraator, valgus tuli tagasi ja peaaegu kohe jõudsid Kadak ja Sillaste korstnakäigu kaudu 8. tekile.
12. Visiiri hüdrosilindrite kõrvad pääsesid lahti umbes kell 1.20, visiir eraldus alusest. Laeva kreen oli 50-60 kraadi. Järjest suuremad kogused vett valgusid autotekile ning alumistele tekkidele.
13. Laev oli külili kell 1.31 ja uppus vaikselt, ahter ees.


Kopin siia, koos väikeste muudatustega, otsa siis ka oma "ajakava" mustandi, mille ma panin juba aegu tagasi kokku tunnistajate ütluste alusel ja mille ma postitasin ka Kipper.ee foorumisse

Mul on siin hetkel mustandina (ei ole midagi lõplikku) enda jaoks edasi mõtlemiseks kokku pandud selline ajagraafik (nurksulgudes minu märkmed), mida ma ei arvanud, et tahaksin enne teatud asjade üle sügavamalt järele mõtlemist avalikult presenteerida..... aga praegu mingil hetkeemotsiooni ajel mõtlesin ümber:

TREU (juba vana olija ja pikemalt merd sõitnud)

Esimene tunnistus 28.09.1994 väljavõte:
"Tundsin 3-4 kõva pauku kja kui kaamera keeras ennast vööri suunas nägin, et sealt tuleb päris palju vett. Laev vajus kohe 10-15 kraadi kreeni.

28.09.1994 Teise tunnistuse kokkuvõte
- ca. 01:00 tundsin laeva vööri poolt 2 kahekordset kõva pauku
- 01:15 nägin monitorilt, et kaldtee kaudu tungis vesi autotekile, samal ajal kuulsin raadiojaamast vahimadruse teadet, et vesi on autotekil;

Kolmas tunnistus 29.09.94 kell 10.00 Turu Keskkriminaalpolitseis.
- kell 01.15 raputas laeva tugevalt 2 üksteise järele järgnenud tõuget või lööki, kunagi varem polnud ma laevale nii tugevaid lööke kogenud;
- vaatasin korraga monitori ja nägin vöörist vett sisse tungimas, vee sissepääs oli nii tugev, et pilt muutus kaamerale pritsiva vee tõttu uduseks;
- kohe oli tunda, et laev kaldus 2°-3° tüürpoordi poole.

11. 28.02.96 ütlused Väino Karmi kriminaaluurimise raames Tallinnas.
- kell 00:55-00:59 - oli ta masinaruumi monitorist Silver Lindet autotekil rambi juures näinud, kuid siis vett ei olnud; [see oli siiski ilmselt varem]

SILLASTE (juba vana olija ja pikemalt merd sõitnud)

3. 29.09.94 Eesti politseile antud tunnistuse kokkuvõte:
"Kell 00:45 olin masinaruumis 0-tekil, et vaadata, miks on vaakum kadunud. Kuulsin mitut tugevat järjestikust lööki, vähemalt kahte-kolme. Pärast lööke hakkasid värisema elektrikilbi klambrid. Tekkis kreen, mis jäi küll korra seisma, kuid järgmiste lainelöökide ajal hakkas kiiresti suurenema. Siis läksin masinate juhtimise kontrollruumi, kus olid Treu ja Kadak. Treu ütles, et vesi tuleb garaaži."

29.09.94 JAIC-ile antud tunnistuste kokkuvõte:
- pärast järgmist tugevat pauku liikusid vahepeal paigal seisnud tünnid teisele poole;
- ta sai aru, et midagi on valesti ja tormas masinakontrollruumi;
- ta jõudis sinna üks või max. kaks minutit pärast seda, kui ta kuulis esimest tugevat pauku;
- kui ta Treult ja Kadakult küsis, mis toimub, kuulis ta autotekile voolamas vett;
- ta vaatas monitori, mis näitas vööriosa ja nägi suures koguses vett siise tungimas;

KADAK (alles "roheline" meremees, oma esimesel ametialasel merereisil)

29.09.94 antud tunnistuste väljavõte:
"Kella 00:46 paiku nägin, et aparelli parempoolses servas jooksis väike veenire. Arvasin sel hetkel, et vihmavesi on tunginud pisut tihendi vahelt läbi. Sel hetkel olin kontrollruumis üksi ja kui Margus Treu tuli tagasi, läksin kõrvalruumi. Seal on töökoda, kus tegelesin vajalike töödega. Siis järsku läks laev rohkem kreeni ja asi tundus mulle kahtlane. Läksin tagasi kontrollruumi ja Margus Treu ütles, et lõi aparelli katki. Vaatasin monitori ja nägin, et autotekil on suured lained ja veetase sõiduautode kõrgune."

31.03.95 antud tunnistuste kokkuvõte:
JAIC: Sa ütled siin, et nägid vett enne südaööd (Rootsi aja järgi 23:46)?
Kadak: Olen selle läbi mõelnud ja see võib olla täiesti vale. Olen tagantjärele sellele palju mõelnud, aga ei oska öelda, kas see just nii oli.

LINDE (vana tegija ja pikemalt merd sõitnud)

17.10.94 – JAICi poolt küsitlemine:
- 00.35 autotekil
- alustas ringkäiku ahtrist: autotekil oli 3 kontrollpunkti -ahtris -prügikonteiner -vöör;
- ta kuulis pärast kella 00.30 valjemat müra, kuid midagi polnud näha
- müra kõlas metalsena;
- teatas sillale ja ootas 5 minutit, ei juhtunud midagi, kõik märgutuled põlesid roheliselt;
- edasi läks tekile 1 ja 0
- mitte midagi erilist ei näinud;
- 01.00 jõudis tagasi sillale

29.09.94 - 10.20 - Turu kriminaalpolitseile antud tunnistus:
- metallist müra ca. 00.45 ;
- teatas sellest vahiohvitserile ja kästi oodata mõnda aega ja selgitada välja põhjus, mida ta teada ei saanud ja jätkas seega ringkäiku, kuna enam midagi ei juhtunud;
- ca. 00.58 jõudis tagasi sillale - sillal oli vahivahetus ja kapten tuli sillale;

03.10.94 - Eesti kaitsepolitseile antud tunnistus:
- 00.45 autotekil - metalliheli rambi taga - teavitas silda, paluti tal 5 minutit oodata ja vaadata, midagi rohkem ei kuulnud, kõik tuled põlesid roheliselt, jätkas ringkäiku 1. tekil ja 0-tekil;
- 01.00 oli tagasi sillal

...sealt edasi saan kondikava:

ca 00:30...00:32 Linde jõuab ahtris autotekile
ca 00:32...00:35 Linde on rambi juures ja kuuleb kolksu
ca 00:32...00:35 näeb Treu monitorist Lindet autotekil rambi juures [vett sisse tulemas ei näe]
ca 00:32...00:36 Linde jätkab oma vahikäiku ja lahkub autotekilt [Linde sõnul rambi vahelt vett sisse ei tule, kõik tundub normaalne]
ca 00:35...00:36 jõuab Anneli Konrad ekseldes kogemata autoteki lifti juurde (ilmselt kas ahtris või autoteki keskosas, kuid kindlasti mitte vööris) ja kuuleb autotekilt "kokkupõrke hääli" (ilmselt oli läinud last (veokid/sõidukid) liikvele)
ca 00:46 Kadak näeb monitorist, et rambi vahelt tuleb natuke vett sisse
ca 00:55...01:00 Esimesed suuremad paugud ja/või kolksud, Treu keerab/jätab valvekaamera rambi peale ja näeb, et sealt tuleb kõvasti vett sisse. Umbes samal ajal teatab keegi "alt helistades" silda, et autotekil käivad mingid paugud.
ca 00:55...01:02 kuulevad esimesi kõvemaid pauke või kolkse ning ilmselt lasti liikumist/kukkumist autotekil ka 1 ja 4 teki reisijad. Mingi osa lastist läheb liikuma/ võimalik, et mõned suuremad veokid olenevalt raskuskeskmest ja sellest, kas ja kui hästi nad on kinnitatud, hakkavad autotekil ümber kukkuma. [Oleks vaja uurida, kas selle tulemusel võis mõni sõiduk/veok või veoki koorem näiteks süttida, või isegi väiksemat/suuremat "pauku" teha]
ca 01:00...01:02 Linde saadetakse laeva sillalt uuesti alla autotekile kontrollima, mis toimub
ca 01:02...01:05 vahetult pärast esimesi pauke esimene kreen, laev ajab mõne hetke pärast ennast uuesti püsti
ca 01:02...01:05 Sillaste läheb tagasi masinakontrollruumi, Treu ütleb, et lõi aparelli katki. Sillaste vaatab monitori ja näeb, et "autotekil on suured lained ja veetase sõiduautode kõrgune." Vesi pritsib autoteki valvekaamerale, mis asub kaugemal vöörist kõrgel autoteki lae all ja see võib olla tingitud asjaolust, et tööle on läinud sprinklerite tulekustustussüsteem (Saksa uurijate poolt oma aruandes ära toodud halva kvaliteediga fotodelt on näha, et osa sprinklereid tundub olevad vahetult kaamera kõrval)
ca 01:02...01:10 Linde ei kasuta autotekile minemiseks kiireimat teed, milleks on lift vaid hakkab "jala" astuma mööda treppe ja koridore. Poolel teel vajub laev korraks veidi kreeni, kuid ajab ennast uuesti püsti ja Linde "tormab" 5. tekile INFOlaua juurde pärast "olukorra rahunemist veidi, kui laev ennast sirgeks tagasi pööras". Umbes samal ajal hakkavad esimesed reisijad 1-selt tekilt ülatekkide poole välja "murdma".
ca 01:05...01:10 Linde jõuab 5.-nda teki Infolaua juurde ja laev vajub uuesti paremale kreeni, nüüd juba tugevamalt ja enam tagasi ei tule. Linde jookseb kesktreppide juurde, et minna alla, kuid ca 4.tekil tunglevad reisijad treppidel ülespoole, sest "1.tekil on vesi". Nüüd juba mingi suurem osa lastist läheb liikuma/ suuremad veokid olenevalt raskuskeskmest ja sellest, kas ja kui hästi nad on kinnitatud, hakkavad autotekil ümber kukkuma. [Oleks vaja uurida, kas selle tulemusel võis mõni sõiduk/veok või veoki koorem näiteks süttida, või isegi väiksemat/suuremat "pauku" teha]
ca 01:10...01:15 Kadak ja Sillaste jõuavad "korstnakäigu kaudu" avatekile
ca 01:10...01:15 Linde tõuseb mööda treppe "umbes ühe minutiga" üles 7.ndale tekile
ca 01:15 Linde teatab raadiojaamaga silda, et autotekil on vesi ja hakkab päästeveste jagama. Loogiline on, et sild käsib seepeale Lindel minna autotekile ja uurida konkreetselt, mis olukord seal on ning sellest ette kanda... ja Linde kaotab samal ajal oma raadiojaama.
ca 01:20 küsib sild raadio teel Treult, kas oleks võimalik pumbata kreenitankides vett ümber
ca 01:22 võtab Viking Mariella vastu Estonia esimese hädakutsungi Mayday Mayday Estonia please
ca 01:22...01:23 Linde istub päästeparves...
ca 01:22...01:25 Peamasinad seiskuvad, algul pakpoordis siis mõne aja pärast ka tüürpoordis
ca 01:24 Estonia annab uuesti eetrisse Mayday Mayday. Silja Europa küsib: Estonia, Silja Europa. Are you calling Mayday?
ca 01:24:40 Estonia vastab Silja Europa`le, et jah, meil on probleemid, suur kreen paremasse pardasse, usun, et ca 20-30 kraadi.
ca 01:22...01:25 sild küsib Treult, kas oleks võimalik magedat tarbevett üle parda pumbata
ca 01:25 teatab Estonia Silja Europale, et sillal on blackout
ca 01:25...01:30 abimasinad seiskuvad, Treu lahkub masinaruumist ja tõuseb mööda "korstnakäiku" avatekile avariigeneraatori juurde
ca 01:29 teatab Estonia, et asi on nüüd tõesti halb....
ca 1:35 Estonia kaardiruumis jääb seisma raadiojaama kell mis tähendas ilmselt, et seiskus avariigeneraator.
ca 1:48 Estonia kaob Utö rannakindluse radariekraanilt.
ca 2:12 Jääb lõpuks seisma ka kell komandosilla tagaseinal.

* Kikuts ütleb oma esimeses tunnistuses, et vaatas kella 00:28 või 00:29 ja nägi samal ajal, et vöör liikus ja vööri ning teki vahelt purskas läbi vett. Hiljem ta tunnistas, et oli just eelmine päev oma kella patareisid vahetanud ja pole selles kellaajas ega nähtus enam kindel. Fucs arvab, et Kikuts`il oli ilma seieriteta elektrontablooga käekell ja Kikuts ei saanud pimedas trepikäigus olles täpselt aru, kas ekraanil on 00:29 või 00:59 sest vedelkristallkuvaril on väga lihtne segamini ajada numbreid 2 ja 5. Seega pean omavoliliselt tõenäolisemaks, et kellaaeg oli siis kas 00:58 või 00:59 mitte 00:28 või 00:29

Mõned teoreetilised lähteandmed minu enda jaoks edasiseks mõtlemiseks:

* Vesi hakkas tõenäoliselt autotekile rambi vahelt sisse tulema vahetult pärast Sillaste lahkumist autotekilt
* Kadak on tõenäoliselt esimene, kes näeb monitori kaamerapildil vähesel määral vett rambi vahelt sisse tulevat, kuid ei ütle sellest kellelegi sest arvab, et see on vihmavesi [IMHO esimene saatuslik asjade kulg]
* Treu ja Sillaste on ilmselt järgmised, kes näevad monitoril juba suuremas koguses vee sisse tulemist rambi vahelt, kuid ei teata sellest silda, sest Treu jätab kaamerapildi rambi peale seisma ja arvab, et seda nähakse niisamagi laeva komandosillal [IMHO teine saatuslik asjade kulg]
* Kadak näeb pärast seda, uuesti tagasi masinakontrollruumi minnes ja uuesti monitori vaadates, et vesi tuleb rambi vahelt sisse ja nüüd juba suuremates kogustes
* Treu sõnul läheb Kadak selles olukorras, ilmselt mingi hetk pärast monitori vaatamist, paanikasse ja Treu saadab Kadaku koos Sillastega masinakontrollruumist minema, et nad läheksid üles avatekile
* Reisija Rolf Sörman näeb 8.ndal tekil olles Kadakut ja Sillastet väljumas nn "korstnakäigust". See võib olla tõenäoliselt ajavahemikus ca 01:10...01:15...äärmisel juhul kuni 00:20. Esimesena väljub Kadak ja "hakkab inglisekeeles karjuma: “Vesi tuleb autotekile!”." Kadaku järel tuleb "korstnakäigust" välja Sillaste ja "lööb Kadakut rahustamiseks näkku" [tsitaadid Sörmani tunnistustest]
* Sillal ilmselt kas ei vaadata monitori, kus väidetavalt peaks seisma autoteki kaamerapilt vöörist, monitor ei tööta/on pime (blackout), seal ei saisa sellel ajahetkel pikemalt autoteki vööris asuva kaamera pilt, või vaadatakse seda liiga hilja [IMHO kolmas saatuslik asjade kulg]. SIIN väidetakse, et "Komandosilla monitor oli aga kaardikambri sissepääsu juures ekraaniga paremparda suunas ja seda polnud juhtimispuldist võimalik näha." ja Andi Meister kirjutab oma raamatus, et sillamonitor oli raskesti nähtav ja mingite kaardinate taga või varjus.
* Linde ei kasuta lifti, millega saab silla teki alt otse autotekile kõige kiiremini (ega ka otse autotekile suunduvat meeskonna trepikäiku), vaid otsustab minna mööda üldkasutatavaid salongitreppe [IMHO neljas saatuslik asjade kulg]
* Laev on kreenis, liikuda raske ja Linde näeb treppidel 4-dal või 5-ndal või nende tekkide vahel inimesi üles tunglemas, rahvas räägib ("karjub"), et esimesel tekil (ja/või alumistel tekkidel, ja/või autotekil) on vesi ja Linde keerab otsa ringi, ning hakkab hoopis ülespoole tungima. On võimalik, et millalgi sellel ajal (või siis kui Linde seitsmendale tekile jõuab) võetakse Lindega (kui vahimadrusega kes saadeti autotekile) ühendust laeva sillalt, et pärida kas Linde on juba autotekil ja mis seal all toimub? Linde kas vastab, või siis nagu ta ise väidab, võtab ise 7.-nda teki koridoris põrandal lamades sillaga ühendust, et rahvas tungleb alt üles ja karjub, et all on vesi. Loogiline oleks, et selle peale käsiks sild Lindel kohe ja täpselt järgi uurida, mis seal "all" tegelikult toimub, aga Linde kaotab sellel hetkel (või kui õel olla, siis äkki "kaotab" pärast seda) ära oma raadiosaatja.... sest alla minek tähendaks ilmselt seda, et ta sinna laeva ka jääb, kui see tõesti põhja peaks minema.... ja sellest ta sai aru juba 5.-ndal tekil olles... Tõele au andes ei oleks muutnud see, kas Linde on autotekil või mitte, sellel ajahetkel enam midagi. Kui ta oleks sinna jõudnud ca 01:00....01:05 siis oleks sellel võinud olla (mis ei tähenda, et sellel oleks kindlasti olnud) sündmuste kulgu või kiirust mõjutav tähendus.
* Autoteki uste avamiseks ei oleks pidanud Linde minema Infolauda. Andi Meister väidab oma raamatus, et autoteki uksi sai lahti teha... ja neid oskas ise vajadusel lahti teha iga laevapere liige.
* ainsad mõõdetavad ja vähegi tõepärased ning tunnistajatest sõltumatud kellaajad on fikseeritud Estonia viimases raadiosides (kuigi ka seal on õigeväikseid kellaajalisi erinevusi appitõtanud laevade, Turu merepäästekeskuse jne kellaaegades, aga sellest ma kirjutan kunagi hiljem juba oma milneti "saagasse" ja need vahed on nii väikesed, et üldpilti eriti ei mõjuta):

01:22 Mayday tähendab IMHO seda, et 01:22 oli laev lõplikult kreenis, ilmselt ka vajus juba üha rohkem kreeni ka edasi, sillal oli teadmine, et autotekil on vesi (Linde väidetav raadiojaamaga edastatud teade) ja sillal oli probleeme elektrivarustusega. [MIKS? ja MIS konkreetselt sillal elektrita oli?]
01:24...01:25 edastatud teate kohaselt oli kreen ca 20-30 kraadi
01:25 kinnitatakse, et laeva sillal on blackout [MIKS?]
01:29...01:30 teatatakse, et asi on nüüd juba tõesti halb. Ilmselt hakkas just sellel hetkel laev sujuvalt ennast täiesti kummuli/küljele ja ümber keerama.
* esimestest silda jõudnud teadetest ca 01:00...01:02, et kusagil allpool käivad paugud, oli selleks hetkeks möödas ca 27...30 minutit, laeva esimesest suuremast ja tõsisemast kreenist ca 5...10 minutit vähem. Mitte "paukudest" aga mingist "kolksust" vööris oli silda teavitanud enne seda juba Silver Linde ca 00:30...00:35
* me keegi ei tea, kas Estonia oli edutult üritanud hädakutsungit välja saata ka juba varem kui 01:22, sest Suursaarel asuva Vene sõjaväesaatja kandesagedus summutas side
* selgusetu on sillal olnud "blackout" ulatus (mis töötas, mis ei töötanud) ja miks see seal oli, kui abimasinad veel väidetavalt töötasid ca 01:25...01:30 (ja avariigeneraator töötas mingi aeg veel ka pärast seda) ja selgeks tuleks teha/välja tuleks uurida, kas avariigeneraator ei oleks pidanud elektriga varustama ka kogu silla aparatuure (nt. GNSS seadmeid) ning tehnikat. Sama küsimus avarii-akutoite kohta.

Estoniaferrydisaster.net lehel on sakslaste uurimisraportis ära toodud järgmine:
Eraldi ruumi 8. tekil masinakäigu lähedusse paigaldati SOLASe nõuetele vastav avariigeneraator. Generaatori jõuallikaks oli diiselmootor, mille võimsus oli 312 kW kiirusel 1500 p/min. See varustas avariivalgustussüsteemi ja ka olulisi sillaseadmeid, sealhulgas mootori juhtimist, roolisüsteemi, radareid, gürokompassi, kajaloodi, navigatsioonitulesid, otsingutulesid, raadiojaama, telefonisüsteemi ja valjuhääldisüsteemi.

Avariigeneraator on loodud automaatselt käivituma, kui põhivõrgus elektrienergia katkeb. Kogu käivitus- ja sisselülitusaeg oli umbes 15 sekundit.

Akud avariitoite jaoks kogu muu elektrivarustuse katkemise korral paigaldati SOLASe nõuete kohaselt.


Sellised jutupunktid siis, mille kallal ma olen ka varem omaette vaikselt pusinud.

Ja need jutupunktid ei puuduta otseselt seda, miks sealt rambi vahelt (või ka mujalt äkki) seda vett üldse laeva sisse tulema hakkas ja mis paugud need käia võisid, mis kriipimis-kraapimishelid seal kostusid, miks Swenssonid käitusid üht või teistmoodi, miks Swenssonid tegid asju mida nad tegid ja MIS asju üldse Swenssonid tegid, või mida veeti või ei veetud tollel ööl Estonia pardal. Need on kõik eraldi teemad ja iga teema eraldi on üks tükike suures pusles. JAIC raport pühendub täies mahus ja täie pühendumusega ainult n.ö. "metallile" ja igasuguste merejõudude, tõmbe- ja löögitugevuste, hingede, hüdraulika, keevisõmbluste, ning metallplaadistuse paksuste/tugevuste arvutamistele. Kui õigesti või valesti, seda loodetavasti näitab aeg, aga see osa puslest on ainsana peaaegu ammendavalt läbi uuritud. Kõik muu mitte.


Et siis nagu minu Kipper.ee tehtud postituse lõpp kõlab, olen ma nö. "pühendunud" tunnistajate ütluste analüüsile (sest üks pääsenute, aga ka teiste süüdistus ja rahulolematus JAIC töö ning raportit puudutavalt on just see, et tunnistajate ütluseid pole arvesse võetud ja/või on neid arvesse võetud suvaliselt ning üksikuid + neid on omatahtsi muudetud jms teemad). Veel üks süüdistus on kõlanud, et kogu JAIC raport on sihilikult kokkukirjutatud nii, et ühtegi tunnistajat ega pääsenut ei ole võimalik konkreetsete tunnistuste, pääsemisteekondade, päästeparvede jm päästeoperatsiooniga kokku viia, et saaks midagi-gi võrrelda.

Teine teema millele ma "pühendunud" olen on see, kas ja kuidas on seotud last laevahukuga. Seda ütlen kohe etteruttavalt ära, et mul ei ole mingit kahtlust selles, et ka hukuööl laevaga militaarnänni veeti. Kes tahab võib seda võtta kui "usuküsimust" aga see ei ole mul religioosne vaid on kaudsetel tõenditel ja infol põhinev veendumus. Ilmselgelt on palju tahta, et keegi Fucs kusagil, kellel on ainult juurdepääs avalikule infole ja ainsaks relvaks oskused seda infot hankida ning omale jõukohaselt analüüsida, suudab ära tõestada asju, mida siiani pole ära suutnud tõestada mitteüks ametlik või vähemametlik uurimine, sealhulgas EV riigikogu laiade volitustega uurimiskomisjon.
Aga selleni kõigeni ma ilmselt jõuan siin teemas kunagi edaspidi. Kogu selle mõistmise eelduseks, mida ma edaspidi siia kirjutan on see, et alustada tuli just pääsenute tunnistustest.

Kolmas teema millele ma "pühendunud" olen on see, MIKS rootslased käitusid nii nagu nad käitusid ja millised võiksid olla sellist käitumist ja tegevusi iseloomustavad loogilised põhjused.

Metallile, koormustele, metalli paksustele, tugevusarvutustele jne ma ei ole pühendunud ja ei pühendu ka, kui just ei teki riivamisi mingeid kõrvalharusid ja seoseid põhipühendumuslike teemadega :D

Eks ma jõudumööda kirjutan siia edasi, kui kedagi minu kokku korjatud materjal huvitab ja lubatakse.
moppel
Uudistaja
Postitusi: 25
Liitunud: 29 Mai, 2011 10:30
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas moppel »

Esimene tunnistus 28.09.1994 väljavõte:
"Tundsin 3-4 kõva pauku kja kui kaamera keeras ennast vööri suunas nägin, et sealt tuleb päris palju vett. Laev vajus kohe 10-15 kraadi kreeni.

28.09.1994 Teise tunnistuse kokkuvõte
- ca. 01:00 tundsin laeva vööri poolt 2 kahekordset kõva pauku
- 01:15 nägin monitorilt, et kaldtee kaudu tungis vesi autotekile, samal ajal kuulsin raadiojaamast vahimadruse teadet, et vesi on autotekil;

Kolmas tunnistus 29.09.94 kell 10.00 Turu Keskkriminaalpolitseis.
- kell 01.15 raputas laeva tugevalt 2 üksteise järele järgnenud tõuget või lööki, kunagi varem polnud ma laevale nii tugevaid lööke kogenud;
- vaatasin korraga monitori ja nägin vöörist vett sisse tungimas, vee sissepääs oli nii tugev, et pilt muutus kaamerale pritsiva vee tõttu uduseks;
- kohe oli tunda, et laev kaldus 2°-3° tüürpoordi poole.


Minu meelest on Treu tunnistus kõige olulisem, sest tema oli ainus pääsenud meeskonnaliige, kes säilitas selge pea ja ei jooksnud tööpostilt esimese kreeni peale minema. Huvitav on asjaolu, et ta ei maini, mis asendis ramp suure vee sissevoolu ajal oli. Võimalik, et rampi üldse enam näha polnudki. Kaldtee kaudu, mitte kaldtee kõrvalt nagu Kadak nägi.


Suur pauk ja järs aeglustus oli hetk, mil visiir küljest murdus ja ramp lapiku pidurina lainesse kündis. Juhtus see siis umbes kell 1:05. Miks nad seda sündmust hilisemates tunnistustes hilisemaks nihutavad? Et sündmus paistaks äkilisem? 1:15 oli raadiost kuuldud vahimadrus 7. tekil ja vesi autotekil on vahimadruse reisijatelt kuuldud info. Treul oli veest autodekil palju selgem ülevaade.

Aga tegelikult vahet pole, kuna visiiri sillalt näha pole ja Estonia püsis alati graafikus, siis oli laeva saatus otsustatud juba palju varem. Visiir oleks küljest sõidetud varem või hiljem.
TTT
Liige
Postitusi: 40
Liitunud: 27 Nov, 2021 11:22
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas TTT »

* Linde ei kasuta lifti, millega saab silla teki alt otse autotekile kõige kiiremini (ega ka otse autotekile suunduvat meeskonna trepikäiku), vaid otsustab minna mööda üldkasutatavaid salongitreppe

Linde teadis, et lifti lõpppeatus on sügaval vee all :shock:
salongitrepid olid laiad, meeskonna trepid kitsad - küsimus: miks valida salongitepp kui laev on kreenis?
Viimati muutis TTT, 16 Dets, 2021 21:36, muudetud 1 kord kokku.
moppel
Uudistaja
Postitusi: 25
Liitunud: 29 Mai, 2011 10:30
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas moppel »

Linde tunnistused on tegelikult puhas kuld.

Gahmberg:
Millises etapis saite aru, et juhtus midagi väga tõsist ja laev võib põhja minna?

Linde:
Seda oli muidugi raske uskuda ja isegi sel ajal, kui Kaptenisilla eend ehk tiib, kui Kaptenisilla paremal pool asuv tiib oli juba vett puudutanud, keelduti ka siis seda uskumast...


Ütleb ju otse välja, mis teemal ta sillaga enne raadio merre viskamist vaidles. Sild ei uskunud lõpuni, et laev läheb kohe põhja.

Ja tegelikult ütleb Linde ka, et 1:02 helistas Treu silda, et kõva pauguga lõi rambi lahti ja vesi lahmab autotekile. Ta ütleb küll keegi alt, aga all olid ainult Treu, Kadak ja Sillaste. Tõenäoliselt ei meeldinud talle sugugi autotekile seda veemassi vaatama minna.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas Manurhin »

TTT kirjutas:
* Linde ei kasuta lifti, millega saab silla teki alt otse autotekile kõige kiiremini (ega ka otse autotekile suunduvat meeskonna trepikäiku), vaid otsustab minna mööda üldkasutatavaid salongitreppe

Linde teadis, et lifti lõpppeatus on sügaval vee all :shock:
salongitrepid olid laiad, meeskonna trepid kitsad - küsimus: miks valida salongitepp kui laev on kreenis?

Seda peaks Silver Linde enda käest küsima. Võibolla teadis, võibolla kahtlustas, et äkki võib nii olla. Võimalik, et lihtsalt otsustas kahtlasevõitu olukorras lifti igaks juhuks mitte kasutada. Korra oli laev tolleks hetkeks juba päris korralikult kreeninud, ma ei tea, kui suure kreeni juures laeva liftid veel töötavad. "Mr. Skylight" tuli vist veidi hiljem, nagu ma aru saan? Tulekahjuhäire või -kahtluse korral loomulikult keegi lifti ei roniks.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Suletud

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot], TALUPOEG TALUJA ja 16 külalist