KV ja KL käsirelvadest

[taara]

Ja kui paljud laskurid 500m peale pihta saavad? Ja kas tõesti 5 cm pikem vintraud tõstaks pihta saajate protsendi taevasse?

[Tundmatu sõdur nr 7]

Rahu, härrased, ei ole vaja kaklema minna.
Raudade pikkustest tekkiv täpsusvahe ei ole väga suur, kuid suur on nn bullet drop.
300m pealt bullet drop 200m normaaljooksu korral järgmine:
12 tolline raud - 24,32cm
14,3 tolline raud - 21,18cm
16 tolline raud - 18,07cm

500m pealt numbrid vastavalt : 142,92 124,63. 107,36

[Kilo Tango]

Rahu, härrased, ei ole vaja kaklema minna.
Raudade pikkustest tekkiv täpsusvahe ei ole väga suur, kuid suur on nn bullet drop.
300m pealt bullet drop 200m normaaljooksu korral järgmine:
12 tolline raud - 24,32cm
14,3 tolline raud - 21,18cm
16 tolline raud - 18,07cm

500m pealt numbrid vastavalt : 142,92 124,63. 107,36

See kõik on tore ja põhjustab palju elevust, kuid olulisem on see, et jalavägi suudaks kiiresti jalastuda ja see on takistatud kui teineteisel on soomukis istudes silmad peast torgitud.

[Tundmatu sõdur nr 7]

Rahu, härrased, ei ole vaja kaklema minna.
Raudade pikkustest tekkiv täpsusvahe ei ole väga suur, kuid suur on nn bullet drop.
300m pealt bullet drop 200m normaaljooksu korral järgmine:
12 tolline raud - 24,32cm
14,3 tolline raud - 21,18cm
16 tolline raud - 18,07cm

500m pealt numbrid vastavalt : 142,92 124,63. 107,36

See kõik on tore ja põhjustab palju elevust, kuid olulisem on see, et jalavägi suudaks kiiresti jalastuda ja see on takistatud kui teineteisel on soomukis istudes silmad peast torgitud.

Nõus, 14,3 tolline on okei pikkus, sobib kõigeks.

[Tundmatu sõdur nr 7]

Ja bulletdrop on ületatav takistus, mees peab teadma, kuidas seda kompenseerida. Lisaks peab ta ka teadma, mida teha, kui pihta ei saa.

[Tundmatu sõdur nr 7]

Keegi just ennem kommenteeris tõmmikute purunemist.
Padrunipesa hoolduse võib põhjustest maha arvata. Hülss on ülimalt kergelt relvast eemaldatav ning puhas. Kontrollisin just täna ka ühe sellive püssi padrunipesa - puhas oli.

[vaad]

Pikem relvaraud annab meile tõesti mitu eelist. Peamiselt tõstab see oluliselt kuuli algkiirust, mistõttu on kuuli trajektoor lennates laugem ning sihtmärki jõudes on ülekantava energia hulk suurem, mis põhjustab suurema haavakanali ning on seetõttu sihtmärgile surmavam. Lisaks on pikema raua korral ka suudme leegisähvatus tunduvalt väiksem, sest rohkem püssirohtu jõuab rauas ära põleda.

Siiski on pikemal raual ka tugevad miinused. Isegi 2 tolli (so 5cm) pikem relvaraud teeb relva tunduvalt raskemaks ja kohmakamaks ning piirab relva kasutaja suutlikkust relvaga korrektselt ümber käia, seda eriti masinates ja linnalahingus. Arvestame nüüd, et meil on tegemist ikkagi reservarmeega, kelle jaoks peaks relv just olema võimalikult hõlpsasti käsitletav. Lisaks ei osta me relvasid mitte ainult kergjalaväe kompaniide jaoks, vaid need peaksid teenistuses olema järgmised 20 aastat, selleks ajaks on ilmselt kõik EKV JVP saanud soomustatud. Minge proovige Pasis AK4ga istuda, ei ole hea.

Kaevikusõjas ei oma pikem raud tegelikult olulisi eeliseid. Kaevikus on kitsas ja pikem relv teeb kaevikus relva käsitsemise tunduvalt ebamugavamaks langetades koos sellega võitleja lahingvõimet.

Kui nüüd vaadata ballistika tabeleid näeme selgelt, et oluline eelis 16-18 tollisel relvaraual hakkab pihta kaugustest, mis on üksikvõitleja laskeulatuse absoluutne ekstreem (või sellest tegelikult juba väljas). Enamus tulekontakte on alla 100m ja peaaegu kõik tulekontaktid jäävad alla 300m, sellel distantsil on pikema raua eelis marginaalne ning lisanduv relva käsitsemise raskus kaalub eelised võimsalt üle. Eestis pole kuigi palju sellist maastikku, kus nähtavus oleks 500-600 meetrit ning kus saaks laskur olla paigutatud nii, et selle distantsi peale ka tule avamine mõistlik oleks. See on TL, KP ja pardarelvade pärusmaa. Ka kaevikus ei ole kontakti vahemaad tegelikult kuigi suured. Keset põldu kopaga veetud kaevikut ei tule vastane punaarmee stiilis hurraaga üle jooksma, see pommitatakse kraatriks või minnakse sellest mööda.

Ehk kokkuvõtteks: pikem raud teeb relva käsitsemise oluliselt kohmakamaks ning ei paku märkimisväärseid eeliseid nendes oludes, kus teda kasutatakse. 13.7 - 14.5 tollise rauaga AR15 on jänkidel tuntud kui "kuldne tsoon" hea "all-rounder" automaadi jaoks, mida meil üksikvõitlejale ka vaja läheb. Ärge üritage haamriga lauda saagida ja siis hädaldada, et haamri varrel hambaid pole.

[Tundmatu sõdur nr 7]

Õige!
Eesti oludes ning võimalikku vastast arvestades, peaks pikema, kui 300m kontakti puhul hakkama peeglisse vaatama (va. mehhaniseeritud üksused).

[mongol]

Pfft, pikem raud ei ole kohmakam, kui õpetatakse lähikontaktis kaba õla pealt tõstmist. Igasugu 10 ja vähema tollised rauad on ainult filmis ägedad, kui sa lähed mingit rotti korteris kinni pidama. Pärissõjavägi selliseid oppe vaikimisi kogu aeg ei tee. Tahaks ikka universaalset 25-250m tabava tule rauda ju.
14,5" versus 12" raud = 200 m pealt A4 vs A3 paberi ulatuses tabamuste tihedus. Robustse näitena.
Padrunipesa hooldus pole nii oluline kui luku ja padrunipesa "lillede" hooldus, mis tekitab lisakoormust lukule = luku väidetav purunemine ja arvatavasti ka suurem koormus kestatõmmikule sisse-välja liikudes (too on minu hüpotees, sitasti liikuv lukk võib kaasa tuua kesta endaga lukutõmmiku suurema pinge. Ei pretendeeri tõele, pole luku juures olnud lasu hetkel, sest ei mahu oma 170 cm pikkuse juures lukukotta).

Üldiselt pole siin enam vaidlemise kohta - tegelikult on isegi siinvingujad Rahega rahul. Nagu peakski olema.

Lugupidamisega, anonüümne entusiast.

EDIT: Rahul tasub olla, meie võimalused on siiski piiratud igasugu maailma absoluutsete tippude ja Demolition Ranchi eelistatud relvade soetamiseks sellises koguses.

[Tundmatu sõdur nr 7]

Rahul ei ole mina enne, kui püssid korras.

[nimetu]

Enamus tulekontakte on alla 100m ja peaaegu kõik tulekontaktid jäävad alla 300m

Teise Maailmasõja ajal oli snaiprite keskmine laskekaugus 300 meetrit. Simo Häyhä olevat tavaliselt lasknud kusagil 100-150 meetri peale ning ta sihikud olid ka vastavalt seadistatud. Ma arvan, et keskmise jalaväelase jaoks on ilma suurendava optikata 300+ meetri peale laskmine niivõrd harv juhus (kasvõi selle tõttu, et tuvastamine on raskem), et relva tehnilised omadused (raua pikkus) ei mängi väga suurt rolli. Selliste kauguste jaoks ongi kaitseväel pikema raua, suurema kaliibriga ja parema optikaga Rahed.

[Kilo Tango]

Enamus tulekontakte on alla 100m ja peaaegu kõik tulekontaktid jäävad alla 300m

Teise Maailmasõja ajal oli snaiprite keskmine laskekaugus 300 meetrit. Simo Häyhä olevat tavaliselt lasknud kusagil 100-150 meetri peale ning ta sihikud olid ka vastavalt seadistatud. Ma arvan, et keskmise jalaväelase jaoks on ilma suurendava optikata 300+ meetri peale laskmine niivõrd harv juhus (kasvõi selle tõttu, et tuvastamine on raskem), et relva tehnilised omadused (raua pikkus) ei mängi väga suurt rolli. Selliste kauguste jaoks ongi kaitseväel pikema raua, suurema kaliibriga ja parema optikaga Rahed.

See viib mõtted tagasi probleemile, millele ma olen ka varem tähelepanu juhtinud. Nimelt madal laskeoskus. Sisuliselt näeb ju asi välja nii, et kui ajateenistuse ajal saab kodanik veel mingisuguse laskekogemuse, siis edasi haigutab üks suur tühimik. IMHO peaks reservväelastele andma võimaluse mingid korrad aastas tasuta tiirus käia, et nö. kätt valgena hoida. ERITI tellidel. Kõik seda võimalust ilmselt ei kasutaks, aga noored mehed - usun, et leiaksid ikkagi võimaluse oma laskeoskusi hoida ja parandada.

[vaad]

Igasugu 10 ja vähema tollised rauad on ainult filmis ägedad, kui sa lähed mingit rotti korteris kinni pidama.

Alla 10 tolli läheb juba väga kriitliseks. Ma pole ise näinud, et ükski erivägi tegelikult oluliselt alla 12 tolliseid raudasid kasutaks. Alla 12 tolli läheb jah ballistika juba väga pekki ära ja relv ise ka raskesti kontrollitavaks. Selliseid lühikesi raudasid tehakse vahel USA tsiviilide poolt eesmärgiga oma AR seadusesilmis püstolik teha, et ei peaks SBRina registreerimise vaeva nägema, aga olulist militaarotstarvet neil pole, võibolla ainult nende meeste jaoks, kes täna MP5K stiilis relvi erinevatel põhjustel kannavad.

Tahaks ikka universaalset 25-250m tabava tule rauda ju.
14,5" versus 12" raud = 200 m pealt A4 vs A3 paberi ulatuses tabamuste tihedus. Robustse näitena.

Siin vaieldi ikka 14 vs 16 või 18 teemal. Ma ei usu, et keegi suudab ära põhjendada või isegi julgeb vaielda sellel teemal, miks peaks tavalise maaväe üksikvõitleja relv olema 12 tollise rauaga. Meie tellitud 12 tollised Rahed on ikkagi ka erirelvastus, tavaline laskur neid ei näe. Eeldan, et need lähevad vähemalt osaliselt täna meestele, kes MP5 või vana rootsi rauasaega ringi põrkavad.

Teise Maailmasõja ajal oli snaiprite keskmine laskekaugus 300 meetrit. Simo Häyhä olevat tavaliselt lasknud kusagil 100-150 meetri peale ning ta sihikud olid ka vastavalt seadistatud. Ma arvan, et keskmise jalaväelase jaoks on ilma suurendava optikata 300+ meetri peale laskmine niivõrd harv juhus (kasvõi selle tõttu, et tuvastamine on raskem), et relva tehnilised omadused (raua pikkus) ei mängi väga suurt rolli. Selliste kauguste jaoks ongi kaitseväel pikema raua, suurema kaliibriga ja parema optikaga Rahed.

Täpselt õige. See tegelikult ei tähenda ka, et Rahega üldse ei saaks kaugele lasta. Vajadusel saab keset põldu pesumasin süles töllerdava vati küllaltki efektiivselt loojakarja saata ka meie tänase 14 tollise rauaga Rahega.

See viib mõtted tagasi probleemile, millele ma olen ka varem tähelepanu juhtinud. Nimelt madal laskeoskus. Sisuliselt näeb ju asi välja nii, et kui ajateenistuse ajal saab kodanik veel mingisuguse laskekogemuse, siis edasi haigutab üks suur tühimik. IMHO peaks reservväelastele andma võimaluse mingid korrad aastas tasuta tiirus käia, et nö. kätt valgena hoida. ERITI tellidel. Kõik seda võimalust ilmselt ei kasutaks, aga noored mehed - usun, et leiaksid ikkagi võimaluse oma laskeoskusi hoida ja parandada.

Kahe käega poolt. Kaitseväeteenistus.ee leht meil täna juba on. Seal võiks olla näiteks võimalus registreerida ennast mingi kindla aja tagant tasuta laskekoolitusele, mida kaader viiks mõni kord aastas läbi suuremate väeosade lasketiirudes. A la panen ennast täna kirja Tapale laskekoolitusele, mis toimub näiteks ühel juunikuu nädalavahetusel linnakus. Mehed tulevad kokku, viiakse bussiga 600 tiiru ja saavad lasta. Laskeoskus on praktikata väga kiiresti langev oskus, 10 aastat tagasi TLiks koolitatud mehel, kes vahepeal kahel RÕKil peamiselt paukmoona lasknud on, on ilmselt tänaseks väga vähe algsest õppest järel.

[ElrikThunderson]

Täpsuslaskurite arutelu liikus: viewtopic.php?f=60&t=19869&p=729397#p729397

[alari]

https://www.youtube.com/watch?v=1sSbXDBHjY4 räägitakse veidi LMT automaadist, midagi erilist või huvitavat väga ei ole.