Tehnika hooldamine ja parandamine
Postitatud: 24 Nov, 2019 14:04
Sattusin ühe hästi huvitava artikli peale, mille teemaks on USAs kõlapinda leidev "õigus parandada". See tähendab, arutelu all on inimeste õigus parandada asju, mis on nende omad, selle asemel, et olla sunnitud sõltuma tootjast või toote edasimüüjast. Kuigi esialgu puudutas see teema tsiviilkaupu, siis nüüd on tulnud välja, et ka USA sõjavägi maadleb selle probleemiga.
Artiklis kirjeldatakse juhtumit, kus Lõuna-Koreas teeniv USA merejalaväe üksus vajas väljaõppe toetuseks generaatorit. Probleem seisnes aga selles, et generaator oli katki, kuid tehnikutel puudus õigus seda kohapeal parandada, sest see oleks rikkunud garantiitingimusi. Selleks, et need seadmed saaksid parandatud, peab nad saatma tagasi (sisuliselt teisele poole ookeani) lepingulistele ettevõtetele USA-sse, mis võtab aega mitmeid kuid. Selline asi mõjutab otseselt ka ameeriklaste väljaõpet. Lisaks sellele, et nad ei saa ise asju parandada, ei saa nad ka vajadusel varuosi ise teha, kuigi neil on selleks kõik seadmed olemas.
Allikas:
https://www.nytimes.com/2019/11/20/opin ... epair.html
Kaitsehangete kommertsialiseerumise probleemid on ilmnenud ka mujal:
See asi pole aga ainulaadne USA-le. Mõnda aega tagasi kirjutati saksa meedias sellest, et Eurofighterid pole lennukõlblikud. Üheks põhjuseks oli muuseas see, et mõningaid kulunud/vananenud detaile polnud võimalik vahetada, sest allhankija, kes neid tootis, osteti ühe teise firma poolt üles ning nende detailide tootmine lõppes.
Sarnaseid riske võib tuvastada ka meie kaitseväes. Üheks näiteks on CV90 toetusmasinate saaga, milles BAE otsustas konkureerivad firmad hankest välja süüa, keelates neile ligipääsu A-varuosadele. See on üks asi, millele tuleks ehk laiema pilguga hakata vaatama.
Artiklis kirjeldatakse juhtumit, kus Lõuna-Koreas teeniv USA merejalaväe üksus vajas väljaõppe toetuseks generaatorit. Probleem seisnes aga selles, et generaator oli katki, kuid tehnikutel puudus õigus seda kohapeal parandada, sest see oleks rikkunud garantiitingimusi. Selleks, et need seadmed saaksid parandatud, peab nad saatma tagasi (sisuliselt teisele poole ookeani) lepingulistele ettevõtetele USA-sse, mis võtab aega mitmeid kuid. Selline asi mõjutab otseselt ka ameeriklaste väljaõpet. Lisaks sellele, et nad ei saa ise asju parandada, ei saa nad ka vajadusel varuosi ise teha, kuigi neil on selleks kõik seadmed olemas.
Allikas:
https://www.nytimes.com/2019/11/20/opin ... epair.html
Kaitsehangete kommertsialiseerumise probleemid on ilmnenud ka mujal:
https://www.janes.com/article/92596/con ... onsibilityTSPR dictated that the Pentagon should take a step back and give the contractor greater freedom to be innovative in its management practices without the traditional level of government oversight. Instead of this, Kendall said TSPR institutionalised vendor lock, or sole source sustainment roles, and created poor incentives. This was the opposite of TSPR’s intent, he said.
See asi pole aga ainulaadne USA-le. Mõnda aega tagasi kirjutati saksa meedias sellest, et Eurofighterid pole lennukõlblikud. Üheks põhjuseks oli muuseas see, et mõningaid kulunud/vananenud detaile polnud võimalik vahetada, sest allhankija, kes neid tootis, osteti ühe teise firma poolt üles ning nende detailide tootmine lõppes.
Sarnaseid riske võib tuvastada ka meie kaitseväes. Üheks näiteks on CV90 toetusmasinate saaga, milles BAE otsustas konkureerivad firmad hankest välja süüa, keelates neile ligipääsu A-varuosadele. See on üks asi, millele tuleks ehk laiema pilguga hakata vaatama.