www.militaar.net

Sattusin ühe hästi huvitava artikli peale, mille teemaks on USAs kõlapinda leidev "õigus parandada". See tähendab, arutelu all on inimeste õigus parandada asju, mis on nende omad, selle asemel, et olla sunnitud sõltuma tootjast või toote edasimüüjast. Kuigi esialgu puudutas see teema tsiviilkaupu, siis nüüd on tulnud välja, et ka USA sõjavägi maadleb selle probleemiga.
Artiklis kirjeldatakse juhtumit, kus Lõuna-Koreas teeniv USA merejalaväe üksus vajas väljaõppe toetuseks generaatorit. Probleem seisnes aga selles, et generaator oli katki, kuid tehnikutel puudus õigus seda kohapeal parandada, sest see oleks rikkunud garantiitingimusi. Selleks, et need seadmed saaksid parandatud, peab nad saatma tagasi (sisuliselt teisele poole ookeani) lepingulistele ettevõtetele USA-sse, mis võtab aega mitmeid kuid. Selline asi mõjutab otseselt ka ameeriklaste väljaõpet. Lisaks sellele, et nad ei saa ise asju parandada, ei saa nad ka vajadusel varuosi ise teha, kuigi neil on selleks kõik seadmed olemas.
Allikas:
https://www.nytimes.com/2019/11/20/opin ... epair.html

Kaitsehangete kommertsialiseerumise probleemid on ilmnenud ka mujal:

TSPR dictated that the Pentagon should take a step back and give the contractor greater freedom to be innovative in its management practices without the traditional level of government oversight. Instead of this, Kendall said TSPR institutionalised vendor lock, or sole source sustainment roles, and created poor incentives. This was the opposite of TSPR’s intent, he said.

https://www.janes.com/article/92596/con ... onsibility

See asi pole aga ainulaadne USA-le. Mõnda aega tagasi kirjutati saksa meedias sellest, et Eurofighterid pole lennukõlblikud. Üheks põhjuseks oli muuseas see, et mõningaid kulunud/vananenud detaile polnud võimalik vahetada, sest allhankija, kes neid tootis, osteti ühe teise firma poolt üles ning nende detailide tootmine lõppes.
Sarnaseid riske võib tuvastada ka meie kaitseväes. Üheks näiteks on CV90 toetusmasinate saaga, milles BAE otsustas konkureerivad firmad hankest välja süüa, keelates neile ligipääsu A-varuosadele. See on üks asi, millele tuleks ehk laiema pilguga hakata vaatama.

See jama peaks põhiliselt puudutama garantiiajaga tooteid, või ei?

Kui garantiiaeg on läbi, siis kuidas saab asja tootja keelata asja omanikul seda ise remontimast või ka vajadusel ise juppe treimast (mitte müügiks tootma, vaid enda tarbeks) ? Või koguni midagi ümberehitamast?
Ja ka garantii ajal ei saa ta seda ju tegelikult väevõimuga keelata ega takistada. Ainuke asi, et sellise tegevuse tagajärjel lõppeb kohe ka garantii ja edasi vaata ise, kuidas hakkama saad. Ja teine asi, et kui juppide tootmine on tootja ainuõigus (keegi teine ei tooda ei A ega B... varuosi), siis ta saab hakata muidugi "käru keerama" sellega, et ei müü sulle enam spetsiifilisi varuosi, kui ise näpid midagi.

Teine asi millega ilmselt (?) saab tootja "käru keerata" on näiteks teoreetiline olukord, kus ütleme soomuki kerele on antud 20 aastat tootja garantiid ja veermikule 4 aastat garantiid ja kui sa veermikus ise midagi pusid seal, siis tühistavad garantii kogu soomukile, s.h. kerele. Vat ma ei tea neid asju militaartoodete puhul, kuidas praktika on ja kas sellised asjad võimalikud üldse on.

Tsiviilkolakatega tehakse veel selliseid lükkeid, et sinna toote külge pannakse spetsiaalselt X mõõdus või kujuga detailid, mis ei vasta üldtuntud standarditele, millede vahetamiseks/keeramiseks/liigutamiseks jne on vaja spets tööriistu (või tänapäeval juba teatud juhtudel ka spets programme millega masina "ajus" asju näppida), mida ainult tootja volitatud teenusepakkuja omab. Aga see pole vast ületamatu probleem, kui selliseid X vahendit vajavaid asju on palju, sest siis on mõistlik teha ise (oleneb muidugi hinnast), või lasta teha juba eritellimusel enda jaoks vastavad tööriistad ja vahendid edaspidiseks.

No ma ei kujuta ette, et sõja korral peaks hakkama oma militaartehnikat "garantiikorras" kusagile tootjapoolt aksepteeritud töökotta remonti vedama, kui saab ise põllul hädapärast kiirelt asju "kokku keevitada", "valmis treida/freesida" või ära vahetada. Rahuajal, OK, on mõeldav.

* Praegu just vahetasin oma tranduletil esimesi piduriklotse ja tootja oli piduri supportid kinni keeranud X mõõdus n.ö. "ebastandardse" kuuskant võtmega.
Natuke vandumist, aga asi oli lahendatav. Hullem on, kui selline asi on hoopis mingi analooge mitteomavalt kolmkant või viiskant tehtud. Siis lööd ilmselt käega ja sõidad teenindusse.
Olen ka kusagilt kuulnud, et osadel masinatel ei saagi ise pidurisilindreid algasendisse tagasi pressida ilma, et masinale arvutit taha ei pane ja seal mingi spetsprogrammiga mingeid asju enne ei tee...

See jama peaks põhiliselt puudutama garantiiajaga tooteid, või ei?

Kui garantiiaeg on läbi, siis kuidas saab asja tootja keelata asja omanikul seda ise remontimast või ka vajadusel ise juppe treimast (mitte müügiks tootma, vaid enda tarbeks) ? Või koguni midagi ümberehitamast?

Probleem pole ainult garantiiajas, vaid ka näiteks selles, et igasuguste varuosade poolest sõltutakse täielikult tootjast. Kui asjaga seotud ettevõte otsustab ükskord konkreetse asja tootmise lõpetada või läheb pankrotti, siis on perse majas. Samuti võidakse keelduda teiste varuosade müümisest kui sa oled vahepeal kasutanud mõne teise firma varuosasid. USAs on asja tuumaks see, et nende asjade näol on muuhulgas tegu firma intellektuaalse omandiga. Neid kopeerides, sa sisuliselt rikud intellektuaalse omandiga seotud seadusi (vähemalt need ettevõtted ise väidavad nii). Vähemalt varasema varustuse puhul oli USA sõjaväel kogu seadme dokumentatsioon olemas. Selle dokumentatsiooniga võidi minna ükskõik millise ettevõtte juurde ning öelda, et tootke palun meile sellised asjad. Nüüd enam sellist asja pole. Kui ettevõte otsustab takistada teist või kolmandat osapoolt seadet remontimast, siis hetkel pole selle vastu midagi teha. Selle teema puhul on näiteid toodud traktorite tootjatest, kes tarkvara abil sisuliselt välistavad igasuguse kolmanda osapoole varuosa kasutamise. Kui paned funktsionaalselt identse, kuid teise firma poolt toodetud detaili masinasse, siis see traktor lihtsalt keeldub töötamast.
Samasugused ohud ja probleemid varitsevad praegu sõjaväe logistikas.

Olen ka kusagilt kuulnud, et osadel masinatel ei saagi ise pidurisilindreid algasendisse tagasi pressida ilma, et masinale arvutit taha ei pane ja seal mingi spetsprogrammiga mingeid asju enne ei tee...

See ongi kõige hullem asi, et see praktika levib järjest enam.

Akf Fucs kirjutas:...Praegu just vahetasin oma tranduletil esimesi piduriklotse ja tootja oli piduri supportid kinni keeranud X mõõdus n.ö. "ebastandardse" kuuskant võtmega...

Tollmõõdus?
Kui on tõesti mingi eriline, siis piisava nõudluse korral ilmuvad millalgi ka sellised vabakasutusse (nagu näiteks auguga torx).

Pole mingeid ohte, on reaalsus. Näiteks uuem tehnika on kõik elektrooniliselt kontrollitav. Erinevad sõlmed suhtlevad omavahel can-süsteemis. Seega vahetades mõne elektroonilise vidina(mootori juhtaju, elektroonilised juhtkangid/pedaalid jne) tuleb see programmeerida ja/või kogu süsteemi tarkvara uuendada/omavahel siduda. Paremal juhul on selle jaoks vaja ainult tootja tarkvara ja diagnostikaseadmeid. Halvemal juhul käib see üle interneti läbi tootja serveri. See tähendab seda, et kui sul on 20 sarnast mootorit, siis peaks olema ka 20 mootori juhtaju varuks, sest kuigi tootja on optimeerinud ja sama raudvara sobib näiteks poolele mudelivalikule, siis tarkvara ei sobi. Paremal juhul tekib vale seerianr vidina võrku viskamisel lihtsalt veakood ja error, halvemal juhul see või midagi muud lihtsalt ei toimi.

Üheks põhjuseks oli muuseas see, et mõningaid kulunud/vananenud detaile polnud võimalik vahetada, sest allhankija, kes neid tootis, osteti ühe teise firma poolt üles ning nende detailide tootmine lõppes.

See üks suur põhjus, miks igavene häda veel rivis seisvate, 30-40 aasta vanuste mudeliversioonide ülal pidamisega.
Olid need vist norralased, kes maksvat Leo2A4 tanki ülalpidamise eest rohkem, kui läheks maksma sellesama tanki kõige viimasema/moodsama versiooni sõidutamine.

Väino kirjutas:

Akf Fucs kirjutas:...Praegu just vahetasin oma tranduletil esimesi piduriklotse ja tootja oli piduri supportid kinni keeranud X mõõdus n.ö. "ebastandardse" kuuskant võtmega...

Tollmõõdus?
Kui on tõesti mingi eriline, siis piisava nõudluse korral ilmuvad millalgi ka sellised vabakasutusse (nagu näiteks auguga torx).

Heh-heh - tundub nagu VAG grupi 7 mm kuuskant Sellised kinnitused on seal vist juba Hitleri ajast ja vastav võti iga endast lugupidava tööriistapoe riiulil eraldi olemas. Kuigi pean tunnistama, et oma esimese volkkariga tabas mindki taoline üllatus ja ohtrate joppide saatel viilisin 8 mm võtme väiksemaks. Tagumisi klotse, millel käsipidur elektrimootoriga käib keeratakse insenerikunsti kõrgpilotaazi järgides maha arvutiga ehk pannakse see elektrimootor teistpidi pöörlema. Häbi tunnistada, et ise õppisin õigeid töövõtteid neegritelt - juutuubis keeras paljasjalgne mees elektrimootori kahe poldiga küljest, pani sellest jäänud auku akutrelli ja kruttis neid klotse sinnapoole kuhu vaja.

Kui musta aafrika võtted au pihta käivad euroliidu reeglite järgi minuteada ei saa tootja tehnilist infot ainult endale hoida. See on aidanud Tallinnas Forssi taolisi töökodasid ja mu lähedal Soomes on töökoda millel on samad õigused kui Audi esindusel kuid töötunni hinne kaks kordas madalam. Põhimõtteliselt võib vist igaüks ka koju omale hooldusarvuti ja tehasetoe osta kuid vaid ühe auto puhul pole asjal mõtet.

Tsiviiltehnikast veel niipalju, et venelased on Siberisse ostnud suuri partiisid tehnikat tingimusel, et kogu hoolduse ja remondi teevad nad ise. Kui müüja oskusteavet jagada ei taha, ostetakse kelleltki teiselt. Sellistes mastaapides tahavad kõik müüa.
Pluss erinevad variandid hoolduslepingutega. Mu eelmises töökohas, Eestis, oli masinamüüjaga leping, et igasugused vead parandatakse 24 tunni jooksul. Selleks peaks müüjal samuti ikka mingi taust ja kogemus olema. Päris igaühe käest tehnikat osta ei julge.

Ja nüüd ei saagi aru, et miks peaks USA armee taoline suurtellija muretsema mingi generaatori ookeani taha saatmise pärast. Samamoodi - olgu 24 tunniga ära parandatud ja kas hoiab tootja selleks töömeest kohapeal Koreas valmis või saadab telefonikõne peale erilennukiga teele kuulub juba müüja isikliku mure kategooriasse.