www.militaar.net

Ühe tubli sõjamehe mälestustes on kirjas, et Sirgalas oli 44-l saksa 9-tolliste müüsrite patarei.
Mis riist see selline on või mis asja mees niimoodi võis nimetada?

katja kirjutas:Ühe tubli sõjamehe mälestustes on kirjas, et Sirgalas oli 44-l saksa 9-tolliste müüsrite patarei.
Mis riist see selline on või mis asja mees niimoodi võis nimetada?

suure kaliibriline - 22.86cm aga lühikese rauaga suurtükk.
umbes samaasugune aretis nagu sturmtiger'il
http://www.primeportal.net/tanks/glaubi ... photos.htm

Polnud sellise kaliibriga mortiiri Wehrmahti relvastuses! Oli 210mm Mörser 18 L / 31 s.o raua pikkus oli 31 kaliibrit (see läheb minu meelest tegelikult juba haubitsate klassi). Seega oli selle mortiiri raua pikkkus 6,5 meetrit ja mingit sarnasust Sturmtigeri lühikese jupatsiga ei olnud!

P.s Tegemist võis olla prantsuse trofeemortiiridega, need olid kaliibriga 22cm. Sakslastel oli neid 44-nda aasta kevadel 145tk Idarindel.

Hukatus kirjutas:umbes samaasugune aretis nagu sturmtiger'il
http://www.primeportal.net/tanks/glaubi ... photos.htm

sturmtigeril oli raketiheitja, tulistas rakettidega, niipalju võiks ikka vahet teha suurtükil ja raketil

troll kirjutas:Tegemist võis olla prantsuse trofeemortiiridega, need olid kaliibriga 22cm. Sakslastel oli neid 44-nda aasta kevadel 145tk Idarindel.

need 22cm prantsuse suurtükid olid ka narva rindel kasutusel, täpset arvu peast ei tea.

. 1943 - German Sturmmorser Tiger (Sturmtiger) 38cm RW6-1 L/5.4
(no SdKfz No.) Assault rocket mortar on heavy
tank chassis
Armament: 1 - 38cm (15") Mörser StuM RW6 1 L/5.4 mortar
projector--Nii et ikka MORTIIR

The short barreled mortar projector fired a massive 761 Ib. shell up to 18,000 feet. The design was unusual in that the projectile was rocket assisted--Ei ole ikka rakett.

Minu mäletamist mööda olid Narva jõe kaldal EW aegne mortiiride kohtkindel patarei. Ja ju see sama oli seal veel ka 44 aastal.Relvade näol oli tegemist vandade Tsaari Vene relvadega . Kuskilt olen isegi pilti näinud aga hetkel ei mäleta enam kus.

Würger 190G kirjutas:mortar projector--Nii et ikka MORTIIR

tänapäeva terminoloogias on mortar miinipilduja aga termin ise on ju "mortar projector", äkki seletad selle mulle lollile lahti.

projectile was rocket assisted--Ei ole ikka rakett.

siin sama lugu, seleta lahti mõiste rocket assisted projectile.

ps. sul üldse ettekujutus on antud relvast ? Eksitab ehk see, et raketi gaasid väljuvad toru kõrval olevatest kanalitest ettepoole ? Või piirduvad sinu teadmised ainult mingite salajaste veebilehtede pealt teatud lõikude tsiteerimises ?

155 mm haubits laseb ka kiirendiga mürske see ei tee seda veel haubits-reaktiivmiinipildujaks.

Sirgala pole Narva jõe kaldal, nii et, vanad tsaariaegsed ei olnud. Aga huvitav info, mina seda kohtkindlat patareid ei teadnud. Kus?
Arvatavasti on tegu nende prantsuse omadega seal Sirgalas. Oleksid olnud Strumtigerid, oleks mees selle ka ära märkinud.

juttu ei olnud teps mitte mortiiridest, mortaritest ega miinipildujatest vaid konkreetselt müürserist, väga arhailine termin mille väljamaa keelne vastand on mörser.
kui tegemist oli hoopis 9 tolliste suurtükkide või haubitsatega on see mees ennast lihtsalt täiesti valesti väljendanud.
müürseriteks nimetatakse siiski väga tömpe ja suurekaliibrilisi "lehtreid"
Mörser Karl
Sturmmörser Tiger (Sturm Tiger)

Hukatus, tee enne terminid selgeks! Saksakeelne Mörser on ingliskeelne mortar, eesti keeles siis mortiir või müürser, oleneb, kummast keelest eestindada. Mõeldud on igal juhul lühikese rauapikkusega suurtükki. Segadust tekitab see, et inglased hakkasid ka miinipildujaid mortariteks kutsuma.
Suurtükid jagunevad vastavalt raua pikkusele mortiirideks, haubitsateks ja kahuriteks (pluss vahevariandid nagu haubits-kahur jne).

näh Troll jõudis ette, aga ikka ei nõustu. Eesti keeles on olemas müüser (mitmuses - müüsrid) - lühikese, jämeda toruga suurtükk. Ntx müüser Berta. Sõna "müürser" ei eksisteeri.
SturmTiger ja Brumbär on iseliikuvad ründesuurtükid - kaitses põle nendega suurt midagist teha. Karl on iseliikuv mortiir ehk müüser kuidas keegi soovib. Eestis pole neist ühtegi olnud ja on väga tõenäoline, et 22 cm suurtükk on prantsuse päritolu, sest trofeerelvadega mereväe ja muid patareisid oli siin rannakaitses üksjagu.

Ei ole küll otseselt teemaga seotud, aga huvitav:
http://www.loodusajakiri.ee/horisont/ar ... 2_292.html

Saksa sõjaväe relvastuses oli selline relv nagu 22 cm Mörser 531(f). Algne prantsuse nimetus Waffen-Revue väitel oli M 220 C 16 S.

Laskekaugus 10-11 km, mürsk kaalus ca 100 kg. Muid tehnilisi andmeid ei viitsi kirja panna, need on vast igasugustest foorumitest ja wikidest leitavad.

järgnevalt mõned kohad, kus mainitakse 22 cm Mörser 531(f). Paljudes kohtades on küll indeks puudu, aga suure tõenäosusega räägitakse ikkagi samast suurtükist, kuna muid prantsuse 22 cm müüsreid Wehrmachti relvastuses ei olnud (Širokorad räägib veel mingist 22 cm Mrs 538, mis olevat olnud Norra rannakaitses, märtsis 1944.a. kokku 5 tükki ja ta usub millegipärast, et tegu on vanade prantsuse relvadega. Waffen-Revue järgi on tegu jugoslaavia relvadega, originaaltähistus 220 mm M 28, Skoda toodang).

5.jaanuaril 1943.a. oli XXVI.armeekorpuse käsutuses suurtükke järgnevalt:

223.jalaväediviis: 4 patareid: 2601, 2602, 2603, Verdun
1.jd: 2 patareid: 2604, 2605
227.jd: 2 patareid: 2606, Gneisenau.

17.jaanuaril olid 227.jd patareid ära võetud, 2606 oli antud 61.jd-le, kui uskuda käsikirjalisi parandusi ja Gneisenaud ma ei leidnud nimekirjast.

23.jaanuaril 223.jd ja 1.jd olukord sama, 2606 ka nimekirjast kadunud.

27.jaanuaril on 170.jd allutatud 1 patarei 22 cm prantsuse müüsreid lennuväelt ja Art.Rgt.782 2 patareid L.armeekorpuselt.

1.veebruaril tuuakse ära 170.jd allutatud patarei number 5021, selle järgi võiks oletada et patarei sai numbri L.armeekorpuses 21.lennuväe diviisiga seoses? Art.Rgt.782 patareide numbrid on samuti ära toodud, 5007 ja 5011.

2.veebruaril muudatusi kirjas pole.

1.1.1944.a. seisuga oli 18.armees 22 cm suurtükke 35.

1.1.1944 kuni 21.1.1944 raporteeriti Heeresgruppe Nord kaotusteks 49 seda liiki suurtükki (kokku raporteeriti 107 trofeesuurtüki kaotus).

18.armee kaotused 16.01.1944.a. seisuga olid:
XXXVIII.A.K.: 3 220 mm mortiiri
L.A.K.: 5
III.SS.Pz.K.: 6
http://www.soldat.ru/doc/artillery.html

ajavahemikul 1.1. kuni 31.1.1944.a. on 170.I.D kaotanud 4 22 cm Mrs. (f) (Anlage zum Tätigkeitsbericht [der Abt. Qu./WuG.] vom 1.Februar 1944). Võivad osaliselt või täielikult sisalduda eelmistes numbrites.

4.veebruaril 1944.a. olid Gruppe Sponheimeri käsutuses mõned 22 cm prantsuse haubitsad I./810 koosseisus (2. ja 3. patarei).
http://forum.panzer-archiv.de/viewtopic ... 887#164887

1.3.1944 seisuga on olemas numbrid mis räägivad kokku 163-st kasutusel olnud suurtükist (Übersicht des im Feldheer bei der Artillerie als Div.-Art., Heeresküsten-Art. sowie zusätzlich eingesetzten Beutegeschütze). Širokorad ütleb, et nendest 145 oli idarindel ja 18 Itaalias.

III.SS.Pz.Korps raporteeris 20.3., et ajavahemikus 1.-15.märts langes mittetäielike raportite järgi vaenlase lennuväe tegevuse tõttu rivist välja muu hulgas ka 8 22 cm (f) müüsrit.

veebruaris on märgitud 227.I.D. 3 22 cm Mrs (f) rivist väljalangemine ja 4 juurdesaamine.
märtsis on kirjas 24 22 cm Mrs(f) rivist väljalangemine Arko 113-s.
aprillis langes Arko 113-s rivist välja 1 22 cm Mrs (f) aga saadi juurde 8 sama liiki suurtükki.

1.juunil raporteeris Armeeabteilung Narwa alal olnud Heeres-Artillerie-Abt.708 (bodenständig), et tal oli 18 ettenähtud suurtükist 10 lahinguvalmis. Natuke muid numbreid ka: mehi: 11 ohvitseri, 98 allohvitseri, 487 alamväelast, kasutamiskorras 2 mootorratast, 3 sõidu- ja 4 veoautot, lisaks 9 kuulipildujat ja 26 hobust.

teine samas olnud üksus, Heeres-Artillerie.Abt.914 (bodenständig) raporteeris 1.juunil, et tal on 8 lahinguvalmis 22 cm Mrs. 531(f), mehi: 10 ohvitseri, 75 allohvitseri, 198 alamväelast ja 7 hiwit.1 mootorratas korras, 2 lühiajalises remondis, 3 sõiduautot korras, 1 lühiajalises remondis, 2 veoautot korras, 4 lühiajalises remondis, 1 roomikveok korras, 1 lühiajalises remondis, 15 hobust.

juuli alguse seisuga pole muudatusi 22 cm suurtükkide arvus kummaski üksuses.

Kagu-Eestis oli lisaks [seadme-]patareile Paris, mis ühes teises teemas jutuks tuli, veel 22 cm prantsuse suurtükkidega relvastatud [seadme-]patarei Sedan, mille suurtükid läksid kaotsi saksa 30.jalaväediviisi mustal päeval, 10.augustil 1944.a. (saksa poole andmetel langesid tervetena Punaarmee saagiks).

31.oktoobri seisuga on sellised andmed:
http://forum.panzer-archiv.de/viewtopic ... 713#163713

Kui oletada, et täht N tähendab Heeresgruppe Nordi, siis võiks idarinde põhjaosas olla 15 suurtükki.

mõned pildid leiab siit: http://forum.axishistory.com/viewtopic. ... 0&t=140184


allikad: Waffen-Revue 63; Širokorad Bog voiny tretjego reiha; internet, 18.Armee, Armeeabteilung Narwa, XXVI. ja XXXXIII.Armeekorpuse paberid.

täiendus 21.9.2010.a.: lisatud 18.armee 22 cm müüsrite numbrid jaanuaris 1944.a.
täiendus 16.10.2010.a.: lisatud III.SS.Pz.Korps numbrid märtsi esimese poole kohta.
täiendus 10.01.2011.a.: lisatud 170.jalaväediviisi kaotused jaanuaris, veebruari-aprilli liikumised AGr.Narwas.
täiendus 04.06.2011.a.: lisatud XXVI.A.K. suurtükid jaanuaris 1943.a.

Kui mälus sobrada, siis meenub 90-date algusest üks Ida- Virumaa lahingupaikade külastus koos veteranidega. Sinimägedes Vaivara vana kalmistu juures üks Soodeni pataljoni mees pajatas, et surnuaia taga asusid positsioonidel prantsuse müüsrid. Mees ise sai haavata tõenäoliselt kohe lahingute alates, sest pataljoniülema langemisest tema ei olnud mägedel olles kuulnud, aga selline uudis levib ju üksuses väga kiiresti ja vältimatult. Ei oska mina selle müüsri- info paikapidavusest midagi arvata, veteran ise kah tänaseks ammu lahkunud.