Vene õhutõrje

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Peeter
Liige
Postitusi: 2539
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Vene õhutõrje

Postitus Postitas Peeter »

Mis põhjustel küll demonstreeritakse TOR-i kompleksi 6-km-ise tegevusraadiusega rakette Iraagi poolt katsetatavate kuni 300 km lendavate rakettide pähe. See ei ole enam saladus (omal ajal andsin allkirja selle kohta), et TOR1 on ettenähtud kasutamiseks maavägede PVO koosseisus vägede ümberpaiknemise katmiseks. Raketi (panen peast) lennukaugus 6,2km, suudab tabada ka lennuväljal just õhkutõusvat helikopterit, rääkimata madallennul lendavatest. Kompleks suudab jälgida kuni 40 objekti üheaegselt, täiustatud versioon suudab juhtida üheaegselt 2 raketti erinevatesse märkidesse. Täiustustega viidi sisse ka võimalus võtta juhtimine üle komandirskaja maśina poolt aga radarisüsteem on jäetud sama ja kasutatavad raketid on ka samad- tegevusraadius kuni 6km. Kaugema distantsi jaoks on teised kompleksid. TOR kompleksi väljatöötamine algas 1984 aastal, vägedesse (esimesena õppekeskusse meie juures) saabusid need isendid 88 suvel-sügisel, veel meie juures toimusid tehase "dorabotkad" , peale väljaõpet siirdusid polgud Embale uut imetehnikat katsetama, 91-sel tuli täiustus, alles 99 hakkas Venemaa neid väljapoole müüma ja praegugi on antud kompleks täiesti tasemel ja kaasaegne konkurentsivõimeline sõjatehnika, nt on nii OSA kui TOR kasutusel Nato liikmesriigi Kreeka õhutõrjes ja asuvad lahingvalves Küprosel.
Mina näen praegu, et Iraan on soetanud endale kaasaegsed hea mobiilsusega õhutõrjekompleksid (venelane ise tunnistas TOR-ide müüki), millega korraliku väljaõppe korral on võimalik nii ründavale lennuväele kui ka erigruppe kandvaile madallennul tulevaile koptereile tekitada olulist kahju. Ja kui nad veel ka pidevalt ümberpaiknevad, nagu venelase ustaav käskis, sis nende tagaajamine ja kahjutukstegemine on tunduvalt komplitseeritum ülesanne. NB! Iraan on teinud Iisraeli poolt tehtud rünnakust Iraagi tuumakeskustele omad ja (asjalikud) järeldused ja hajutanud tuumaprogrammi osad maadmööda laiali, kui nad nüüd ka õhutõrje laiali pilluvad ja pidevalt kohti vahetama panevad, siis on jänkidel mõtteainet- tegemist on ju ikkagi õhutõrjekompleksiga mille lähedale oma tiivulistega pressida ei maksa (eriti kui sa ei tea kus nad asuvad). Kokkuvõtteks- Iraani poolt ostetud lühimaa õhutõrjekomplekse ja nende katsetusi (praegu paistab küll pigem oma objektide kaitseotstarbeliste aga mitte agressiivse ründe jaoks) serveeritakse rahvale üle maailma kui pahade iraaklaste poolt organiseeritud 300km taha rakette lennutavate ähvardusrelvade pähe.
NB Palun mitte vaadata seda kui meelsust, ma lihtsalt kommenteerin seda mida ise tean või telekast näen.

On siin üldse mehi kes Tor-i katsunud on?
Peeter
Liige
Postitusi: 2539
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Peeter »

Täiendan enda poolt kirjutatut. See 6 km kaugust pani järele mõtlema, "Ossa"-l (Nato kood SA-8 ) oli kolm kiirt kõrgusse, max 5km, jälgimiskauguseks mingi 20km ja raketi lennukaugus 10 km, raketi visuaalne jälgimiskaugus kaameraga hea ilmaga kuni 15km. Nüüd TOR (SA-15) tuli peale natuke ületades "Ossad", st kõrguseks siis 6km, jälgimiskauguseks mingi 25km, raketi lennukauguseks siis ca 12 km. Jälgimiskaamera on minuteada sama mis "Ossal" ehk 15km näeb ära. Mul RLS- remontijana õnnestus näha ka TOR-i plokke oma töölaual. Ütlen kohe ära, et mul lihtsalt lubati viibida oma tööruumis mille olid rekvireerinud tehase "dorabotnikud". Sinna ruumi lubati peale eelmainitud "tsivilistide" veel ainult mõningaid ohvitsere kes olid masinaga seotud ja reakoosseisust olin mina ainuke, ülejäänutele "soovitati" nina eemale hoida. Ka mind taheti pärast hooti minema lüüa aga tsivilistid nõudsid minu jäämist nn igatsugu tehniliste vahenditega tagamise ettekäändel (kuigi neil oli kõik vajalik ja rohkegi omal kaasas, ülejäänu kinkisid pärast mulle). Minu tööruumi üks nurk oli täis laotud kohvreid (mingi 80/60/40 cm) ja neid oli üle 30-ne, palju neid veel olla võis, ei hakanud küsimagi, ja neid kohvreid valvati pidevalt. Aparaat oli tol hetkel vähemalt meil nii salajane, et meil nn ei lubatud tast isegi rääkida. Liikuda (kahe pargi vahel oli vast 300 meetrit) võis liikuda vaid öösel ja täielikult kinnikaetud APU-ga nagu praegused uued sõiduautod spioonifotodel. Ükskord hiljuti netis sobrades otsustasin uurida selle masina kohta praegust infi ja oh imet- tuleb välja, et TOR1M on igati kaasaegne ja arvestatav mobiilne õhutõrjekompleks mida Venemaa on hakanud laiale ilmale jagama alles mingi 99, ja näitena oli ka minu suureks üllatuseks Kreeka. Samuti on selle hiljuti ära klooninud Hiina (sõjatööstus), ja pole mõtet hämada, et hiinamaine sõjatööstus pole enamaks võimeline. Vat niipalju siis sellest, et tegemist on 20 aasta vanuse kompleksiga...
Aga fakt jääb faktiks- tegemist ei ole teps mitte kauge maa taha (nt Iisraeli) rakette lennutava kompleksiga, radarisüsteemid pole selleks arvestatud, vaid lühimaa tegevuskaugusega kompleksiga.
Muideks, netis sobrades leidsin analoogseid teemasid "valgetelt inimestelt"- sakslased arutasid tõsiselt miks küll Iraan ostab neid komplekse- need pole ju ründetehnika vaid maavägede enese kaitseks loodud kompleksid ja läbi jooksis idee, et tegemist on mobiilsete kaugmaaraketikomplekside samamobiilsete kaitsekompleksidega.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Iraani õhukaitse koosneb praegu peamiselt S-75, S-125-st ha HAWK'kist. Nendest sõidab jänkide lennuvägi üle ilma mingite probleemidega. Eks midagi uuemat on ju vaja.

Teisalt 1991 Lahesõjast on mööda läinud juba 16 aastat ja ründajad ei tule enam sama tehnikaga, mis tollal.

Nt AGM-154 JSOW
http://www.fas.org/man/dod-101/sys/smart/agm-154.htm

Niiet mina isiklikult ei usu, et hüpoteetilise Iraani õhukampaania tulemus tuleb suurt erinev 1991. aasta omast.

1991 oli Saddamil ka vinge kogus Ossa'sid, ei tabanud need suurt midagi.
Kruuda
Liige
Postitusi: 857
Liitunud: 12 Veebr, 2007 6:33
Kontakt:

Postitus Postitas Kruuda »

Tore on aga Iraani saatus paistab olevat juba otsustatud. Vähemalt vihjas sellele Putin Münchenis. Tuleks ehk hoopis lähemale Maarjamaale ja arutaks mitte Iraani "Stealth" lennukite üle vaid meid kõiki puudutavat probleemi.
Loeks huviga arvamusi meie kaitse võimaluste üle sellise suht vastiku aga reaalse võimaluse üle. Üks Eesti naaber riik kus võimul luure hunta sooritab (vahet pole millisel ettekäändel) ründe. Eeldatav ründe suurus 10 - 12 diviisi. Kas mere dessant toimub või mitte ei ole vist ka eriti oluline ja mere blokaad jääb ka NATO sõprade mureks kui nad soovivad abi osutada aga soomukid Võru ja Narva suunal peaksid isegi naabrite tehnilist ja logistilist kultuuri arvestades 2 - 3 päevaga ka Virtsus olema.
Endal tekkis esimene tõsisem lootus selle olukorra staatiliseks muutmiseks kui lugesin sellisest mänguasjast nagu XM982 Excalibur. Apache ja Tiger on toredad aga selleks, et neist meie stsenaarjumi puhul kasu oleks käib see meil kardetavalt vägagi üle rahakoti.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Huvitav küll, miks Eestist poole väiksema ja kehvemalt relvastatud Tsetseenia kallal on käidud kaks korda ja siiani olukorra üle kontrolli ei ole?

Täiendava õhu-, ÕT- ja TT võimekuse vastu poleks aga midagi 8)
Kruuda
Liige
Postitusi: 857
Liitunud: 12 Veebr, 2007 6:33
Kontakt:

Postitus Postitas Kruuda »

Sest mägilaste IQ ei ole "harju keskmine". Sellise sissinduse tulemus eestis oleks suht sama mis tsetseenias.. nii veerand miljonit tapetud naist/last.
Peeter
Liige
Postitusi: 2539
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Peeter »

Vastuseks Kapten Trummi lausele "Iraagi ossade madalale suutlikkusest" pajatan siia ühe loo. Jutustas selle mulle üks meie õppekeskuse kapten. Selgituseks veel, et meie väeosa näol oli meile (kutsealustele) teadaolevalt tegemist ühega kahest taolisest "Voiska PVO suhhoputnõh voisk" suurest õppekeskusest. Õppel, täiend- või ümberõppel viibisid meie keskuse territooriumil pidevalt nii noorsõdurid kui praporid-mitśmanid, ohvitserid nii madalamalt kui kõrgemalt astmelt (jälle ka mereväest), samuti überrelvastamisele määratud polgud, ja oli ka partisanide kogunemisi, ise nägin ükskord ka isegi Ukraina kompartei mingit keskkomitee (vist) erariietes kursustegruppi, meile öeldi et tegemist on minimaalselt kindralipagunitega tsivilistidega. Sellega tahan viidata ka sellele miks olid meie väeosas väga paljud ohvitserid ja isegi praporid teeninud sõjaliste nõuandjate vms paljudes riikides (Poolat, Tśehhit ,Ungarit, Saksat siia ei loe, see oli väga tavaline. Minu sealviibimise ajal polnud üllatuseks kui ootamatult päevapealt ilmus rivistusele ohvitser keda mina nagu polnud näinudki kuid enamus ohvesid kohtusid nagu vana sõbraga- mees oli lihtsalt lähetuses käinud ja nüüd jälle tagasi. No vat ja rääkiski Süüriast tagasi tulnud kapten mulle sellise loo... Eks Süüria ka kääris pidevalt oma naabritega ja "ossad" loomulikult olid ka jälle lahingvalves. Suunati siis masinad piirile positsioonidele ja kästi asuda õhupiiri valvele. Räägib, et egas süürlased viitsinud siis kaevatagi- auto saisu, moepärast natuke liivavalli ümber ja käib kah. Ütles, et ainsana kaevas omale korraliku "peidupesa" ainult selle auto meeskond mille juures ta sõjalise nõustajana kõige rohkem viibis: nii et ainult APU paistab. No vot ja tulevad siis "protivnikud" ja lendavad piirialal just niikaugel, et ulatuksid "ossade" jälgimisalasse aga mitte raketi tegevusraadiusse. Andis süürlastele käsu- "jälgida", seni kuni lennuk pole sisenenud kompleksi tegevusraadiusse kõrgsagedust mitte sisse lülitada, sisse lülitada vahetult lahingolukorra eel. Aga või siis musulman sellest hoolis, nagu lennukid tulid ja operaatori paneeli ulatusid, eks nii ta kohe röögatas ja "võsokoje" sisse lülitati, võeti igaks juhuks vaenlase lennuk kohe radarisse: et nüüd jääb üle oodata ainult lennuki sisenemist tsooni ja käsklust "tuld". Aga võta näpust- lennukid tiirutasid tiba, haardeultusse ei tulnud, ootasid kuni tulepesad leitud olid ja lahkusid. Ütles, et nõudsin koheselt kõigi kõrgepinge sisse lülitanud komplekside ümberpaigutust mida vaatamata minu tungivale "soovitusele" tegi ainult üks, seesama mille lähistel viibisin, ja seegi ainult minu "rahustamiseks", ülejäänud jäid paigale... Ja siis tuli rünnak- ühe hoobiga hävitati lennukitelt välja lastud rakettidega kõik tuvastatud tulepunktid (võsokoje vklutśenno), alles jäi ainult see auto, mis Nõukogude kapteni nõudel mujale sõitis ja uuesti kaevus. Süürlaste õhutõrjele tekitati inimfaktori tegevuse (õigem oleks tegevusetuse) tõttu olulist kahju. Ja miskipärast arvan ma, et ka Iraagis oli olulisemaks faktoriks nendel töötavad sõdurite väljaõpe ja suhtumine, alles siis muu.
Nähes kõrvalt ka meie väljaõpet (olles ise just nimelt tehnika-, elektri-mees, andsin endale täiega aru, et need suvalised tumbad kellele utśebkas selle keskuse juhtoperaatori-seersandi amet 6 kuuga "selgeks tehti" ei suuda selle masinaga suurt midagi teha. Simulaatoril töötades nägi see jõuk (enamuses elektrotehnikaga varem üldsegi mitte kokku puutunud) tõsiselt vaeva, et operaatori kohtadel hakkama saada, asjade loogilisest olemusest polnud neil ammugi sooja ega külma. Kuna minule pakkus selline tehnika just huvi, siis tegin oma ülesande endale selgeks ja kui simulaatoril ilmus "tsell", siis peale asimuudi haaramist teise operaatori poolt kulus mul mõni hetk "operator dalnosti"-na selle märgi lõplikuks jälgimise alla võtmiseks. Selgituseks veel niipalju, et sekundid on loetud, kui "võsokoje" on sisse lülitatud, siis oled kohe lennuki radaris ja kummal ennem võimalus on, see raketi teele jebatab. Ühesõnaga mul oli suht laffa hakkama saamisega, aga ükskord oli "rastśoti" juht haige ja tema asemele asus meie starlei (no eks ta tahtis ka vahelduseks jälle ise kätt proovida). No ma mõtlesin, et näis-näis, nüüd alles vaatame mis puust sa ise oled, meid kiusad ikka mõnuga. Vana võttis kõige raskema ja vastutusrikkama positsiooni, asimuudi haaramise, ja pean tunnistama, et ma ei olnud veel niisugust kiirust ja profesionaalsust näinud- ma ise osutusin nüüd hoopis tunduvamalt aeglasemaks, minu kohmakust põhjendas muidugi ka see, et starlei lasi käivitada tunduvalt vingema versiooni, kus märklauad tegid keerulisi manöövreid, kasutasid peibutus- ja pettevahendeid , segasid raadiolaineid jms. Sellele vaatamata suutis tema ka kõige keerulisemad objektid hetketega haarata, aga mina enam nendes oludes hetketega hakkama ei saanud.. Peale seda ma enam ei kahelnud, et ta saaks oma sõjakoolis õpitu-harjutatuga hakkam kõigil neil erinevail operaatorikohtadel, millede erinevaid näidiseid meil platsil oli.
Kui saabusid TOR-id siis olid need justkui teisest maailmast. Ossa on mõeldud jälgima, juhtima ja kokkuviima ühte märklauda ja ühte raketti, on oma olemuselt suht primitiivne lamplahendustega aparaat. Tor aga oli tema kõrval juba tunduvalt "moodsam" kui sõjatehnikat üldse nii kirjeldada, peast mäletan, et jälgida suutis 40 õhus olevat objekti ja suutis juhtida märklauadadeni kahte raketti üheaegselt pluss veel mitmeid muid uudseid tehnilisi lahendusi. Oma monitoride ülesehituselt oli tegemist justkui videomänguga.
Täpsustades oma eelmist postitust lisan, et need kümned kohvrid mu tööruumis olid täidetud "tehnitśeskoe opisanje"-ga, skeemid, remondijuhendid jms.
Muideks, nendele aegumisest rääkijaile ütlen lihtsalt seda, et sõjatööstuses ei mängita lastemängu (nt käsklus "FIRE" saab vastuseks "ARE YOU SURE?" või "ILLEGAL PROGRAM", seal on natukese teised standardid kui tsiviilis ja selliste keskuste taset ei mõõdeta mitte protsessorite arvu või kõvaketta pöörlemiskiiruse järgi, seal on mõõduskaalaks tabamistõenäosus võimalikult lühikese reageerimisajaga ja selle ülesande jaoks on TOR-il automaatset elektroonikaresurssi piisavalt, jah ossal on see reaktsioonikiirus rohkem sõltuvuses operaatorite oskustest ja reaktsioonikiirusest aga rakett lendab ikka "samakiiresti". Selle aegumise kohta veel niipalju, et jugode vanade vene päritolu RLS-idega peiliti "Stealth"-id lõdvalt välja ja võeti maha kah ju. Muideks "Stealth" on vene inseneri poolt välja mõeldud tehnoloogia mille just sel samal põhjusel (mittetäielik nähtamatus) venelane kuulutas perspektiivituks ja valis nähtamutuse ja kiiruse saavutamiseks teise (plasmaosakesed) arengusuuna. Sellepeale oli see venelasest insener kohutavalt solvunud, mingitmoodi emmigreerunud ja müüs selle tehnoloogia ameeriklastele maha, need omakorda salastasid selle, viisid asja relvastusse ja said oma DÜNAMO siis kätte kui mingi vana laserinäss Balkani sõjas selle "nähtamatu" alla tõi. See jutt pole minu luulu, seda asja (oma ämbrit) olid ameeriklased sunnitud ka ise tunnistama.
Veel muidekseid, aastal 99 õnnestus mul tutvuda mõningate infokildudega sellest uuemast plasmatehnoloogiast. Tookord kui seda tuttavatele rääkisin, vaadati minu kui opaka peale aga praeguseks (6-7 aastat hiljem) on mitmed faktid sellest materjalist leidnud kinnitust, aga vot see on juba mingi teise teema jutt....
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mul kodus riiulil ühe vene sõjalise nõuandja memuaarid, mismoodi käis see Bekaa üritus. Venelastel on selline häire taga, et Moskvast lendas paugupealt kohale tehnitseskaja komissija, sest jama oli suur - samamoodi võisid jänkid teha ka Läänegrupi õhukaitsega saksamaal.

Sõna otseses mõttes tegid juudid süüria ÕT komplekside meeskondadest hakkliha. Esmalt uurisid reaalaja videokaameraga varustatud mudellennukid (moodsa nimega UAV) välja Süüria positsioonide asukohad, enamik neist oli praktiselt maskeermata, positsioonide kõrval põlesid lõkked ja murjanid tegid saslõkki, püsti olid telgid ja ümberingi vedeles igasugune sodi. Ühesõnaga, tehtud oli kõik, et oma positsioone demaskeerida.

Teises faasis tulid natuke teistsugused lõhkeainega "mudelid", mis lendasid sisse otse avatud luukidest. Siinkohal nõuandja meenutab neid masinatse sisemusi, kus vedelesid soolikad ja kehaosad ja kus sumises kärbseparv :shock:

Mis puudutab eelpool kirjutatud vene nõuandja tegevusi, siis see on risti vastupidine Ossa kasutamise põhimõttega - ta on mobiilne kompleks, mis suudab jälgida ka liikumise pealt. See tähendab, et raketikastini maase kaevamise asemel oleks pidanud masinad pidevalt liikuma - see ongi nende masinate idee. Ütleme, et seltsimehel lihtsalt vedas - kui juudid oleks nt fotoluuret teinud, oleks tema masin ühe laserjuhitava pommi saanud.
Kruuda
Liige
Postitusi: 857
Liitunud: 12 Veebr, 2007 6:33
Kontakt:

Postitus Postitas Kruuda »

Ega nende „sõjaliste nõustajate” roll just kadestamist väärt ei olnud. Kõige paremini kirjeldab seda olukorda seal see anektoot, et valge inimene lihtsalt ei ole võimeline kaine peaga sellist lollide kampa nõustama 
See "Stealth" vene inseneri poolt välja mõelduna kõlab väga Popofi raadjo moodi. Aga paratamatult käis luuramine ja mõlemad pooled vähemalt üritasid tegeleda sellega millega teine tegeles. Samamoodi väidavad jänkid, et programeerimiskeel C oli välja mõeldud selleks, et viia venkude programme peldikusse. Fakt on see, et C oli venkude poolt jänkide tagant hangitud/ostetud/varastatud aga ka enamus lääne komertsrakendusi jooksis sellel. Ja see et sõjavägi kasutas rohkem ADA-d on rohkem ajalooliste teguritega põhjendatav.
Kas sa oskaksid TOR-i kompleksi lahutusvõimest rääkida?
Saan aru, et ulatus on ~20-30km aga kas üksik lind on nähtav. Ossa väidetavalt alla 1m2 eriti ei näinud. Vähemalt käisid jutud, et pihta tulevaid rakette nägi operaator tabamuse hetkel.
Ja kindlasti ootaks täpsustust selle venkude "Stealth" kohta... isegi kui see kuulub tavapärase rahvusliku „suuruse” hulka.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Jällegi - analoogia nende UAV-dega.

Stealhi puhul ei ole point lennuki kere materjalis või kujus - sellised materjalid, mis raadiokiirust neelavad, leiutati juba ammu. Samuti võib F-117 joonised internetist igaüks saada.

Küsimus F-117 ja B-2 puhul on selles, kuidas see masin lendama üldse hakkaks. Tohutult peenmehaanikat, elektroonikat jne.

F-22 puhul on küsimus selles, kuidas panna selline kandiline mahhiina lendama Mach 2.4ga ilma, et kasutataks nt reguleeritavaid õhukogujaid.

Muide otseprojektsioonis on suurim peegelduse allikas lennuki enda radar - kuna ninakoonus on raadiolainetele läbipaistev ja radari parabool peab ju peegeldama. Aga kuidas teha see sellisena, et sinu radar töötaks ilusti, aga vastase kiirgust tagasi ei peegeldaks?

Edasi. Oled nähtamatu, aga kõik, mis kiirgab, on avastav vastase detektorseadmete poolt, nt radarikiirguse järgi. Kuidas teha selline radar, mis näeb vastasest kaugemale, aga kiirgab välja nii vähe ja on nii kitsa kiirega, et tema avastamine on keerukas?

Reaktiivsõjalennuk on keerukas kompleks, mis on sama tugev, kui on tema kõige nõrgem lüli. Isegi esimsete Stealth lennnukite ideest oli tema kuju ja pinnakate ehk 30%. Ülejäänu on sensorid ja side (mis peavad samamoodi olema varjatud), mootorid (et oleks vähe IR kiirgust, kuid piisavalt jõudu) ning plaaneri kontroll - kuidas telliskivi lendaks ja lenduri soovitud manöövreid teeks.

Mis puudutab neid komplekside omadusi, siis ei maksa unustada, et maapinnal asuv kompleks on sitting duck võrreldes liikuva lennukiga. St taktikaline eelis on juba vaenlase käes. Sedasi läks nii Vietnamis, Lähid-Idas, Iraagis ja läheb ka edaspidi. Maismaakompleksid ei hakka kunagi õhuruumi kontrollima, seda teevad ikka lennukid.

Edasi tuleb info kogumine ja töötlemine. Selgitatakse täpselt välja, kus miski kompleks asub. Tor-ist saadakse lihtsasti üle - minnakse laskekõrgusest kõrgemal ja poetatakse üksainus pomm. S-75 ja S-125 hävitatakse eelnevalt HARM rakettidega, kuna nad on väheliikuvad, suure energiaga, hästi avastatavad.

Kui algab rünnak, siis läheb kõige ees rivi UAV-sid, mille pihta raisatakse oma lahingukomplektid ära. Siis tulevad alles lennukid.

Põhimõtteliselt on jänkidel üleolek info kogumises, töötlemises ja kommunikatsioonis. Mitte niipalju relvastuses. Tegelikult juhtub see, et vastane ei tea, mis lahinguväljal toimub - selle vältimiseks kasutatakse kõike alates juhtmeid läbi lõikavatest eriüksustest kuni segajateni.
Kasutaja avatar
Tux
Liige
Postitusi: 1327
Liitunud: 30 Okt, 2005 21:13
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Tux »

C ja ADA keelte kohta olen igati pädev sõna võtma ja pean ütlema, et nad on tehtud erinevateks eesmärkideks. C-s on hea kirjutada igatsugu riistvara juhtprogramme, aga ADA on projekteeritud veakindlate reaalaja süsteemide programmeerimiseks. See ei tähenda, et nende vahenditega muid ülesandeid lahendada ei saa, aga see lihtsalt nõuab programmeerijalt palju suuremaid oskusi ja vaeva. Vastavat koolitust mitte omav ja teatud kirjutamata reegleid mitte järgiv kodanik teeb näiteks C keeles programmeerides rohkem kahju kui kasu. Lennukite juhttarkvara kipub enamasti ADA-s olema, sest seal on lolli programmeerija poolt kogemata näppu lõikamine palju raskem.
Lennukite nähtamatuse idee peale tuldi ilmselt mitmel pool enam-vähem samal ajal seoses vajadusega oma radaritehnikat arendada. Ameeriklastel olevat lambike peas põlema läinud vahetult peale sõda kui nad proovisid ehitada suuremaid delta tiiva ja sabatüürita lennukeid. Selle käigus olid nad kogemata avastanud, et nende signatuur on väiksem kui nad alguses oletasid. Nii vähemalt on mulle kusagilt dokfilmist meelde jäänud.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

http://www.globalsecurity.org/military/ ... ipment.htm

Selle tabeli andmetel on Iraani keskmaa ja pikamaa õhukaitse alustaladeks S-200 ja S-75. See tähendab, et väljaspool Tor'i laskeulatust on nad nõrgalt kaetud. Need vanad vene kompleksid kaotasid oma aktuaalsuse juba 70ndate keskel.

Tor on kindlasti väga hea, ainult enne löövad liitlased need suured vanad kompleksid puruks ja Tor'e kütitakse asudes väljaspool nende tuleulatust. Ehk keti tugevus sõltub nõrgimast lülist.

Kui siia lisada veel vanad vene varahoiatusradarid, siis mina väidan, et antud kontekstis on nende uute komplekside ostmine suht väikse kasuteguriga samm.

Ehk reaalse õhusõja korral saavad nad peamiselt tegeleda segava tegevusega, tulistades parasjagu lähedale sattunud märke. Mingist rünnaku tagasilöömisest on asi kaugel.

Õhujõudude poolest pole Iraan praegu targem kui Iraak oli, tase on umbes võrreldav, kuid Iraanil oli lennukeid isegi rohkem.

Muidugi on variant, et läheb vastupidi - aga see eeldaks ameeriklastelt midagi idiootset - isiklikult pean seda vähevõimalikuks.
Kruuda
Liige
Postitusi: 857
Liitunud: 12 Veebr, 2007 6:33
Kontakt:

Postitus Postitas Kruuda »

F-117 puhul tekkib minul küll küsimus, et mis issanda armulikus seda kirstu õhus hoiab :) aga B-2 on ainus kummaline asi see kuidas jänkidel nii kaua aega sellega läks. Need lendavad vaidtiivad millega nad peale teist maailma sõda eksperimenteerisid olid vendade Hortenite lennukid mis jäid jänkide saagiks saksamal. HO-229 ja B-2 visuaalne ja ideeline sarnasus on küll nii suur, et nende 50 aastast vanuse vahet teades tundub miski jama olema...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

B-2 on kindlasti sootuks teisest klassist lennuomaduste ja taktikaliste näitajatega kui need fritsude imelennukid.
Kruuda
Liige
Postitusi: 857
Liitunud: 12 Veebr, 2007 6:33
Kontakt:

Postitus Postitas Kruuda »

Kapten Trumm-ile.
Pole vast vaja näha vaeva põhjendamisega, et jänkid kotivad Iraani õhusõjas nii nagu tahavad ja kannavad oma lollustest/inimlikest eksimustest rohkem kaotusi kui Iraani vastutegevusest. Ehki ma isiklikult arvan, et erinevalt ootustest ei kule Iraani kolakas mitte taevast vaid mööda maad.
Mis B-2 puutub siis oleks nagu kummaline kui 50 aastat noorem lennuk ei oleks hoopis midagi muud kui 2 maailmsõjaaegne. Lihtsalt on imelik, et selleni jõudmine nii kaua aega võttis. Arvatavasti olid prioriteedid teised... setismeteistkümmne B-2 kasutegur N-liidu pommitamisel oleks arvatavalt hoopis väiksem kui 184 B-52 oma. Või oli neid (B25) parematel aegadel veel rohkem
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist