Welber kirjutas:45ACP on ka päris ok
9mm vs .45 ACP on ilmselt üks püstolimaailma leierdatumaid teemasid. Parema meelega ei alustaks siin taaskord sel teemal vaidlust, aga kokkuvõtteks asjast huvituvatele lugejatele: mõlemad on head kaliibrid, aga siiski on .45 ACP moon tunduvalt kallim, suurema tagasilöögiga, seda mahub oluliselt vähem salve ning modernsete laengute korral on 9mm ja .45ACP efekt inimkehale laias laastus sama. Lisaks on .45 ACP laskvad relvad enamasti suuremad, mistõttu on neid keerulisem kaasas kanda.
Welber kirjutas:
Läbistamine polegi pehme vesti puhul point. Kui 45 ACP, 357 või 44 magiga 2-3 matsu rindu lasta, siis ei mäleta vestialused ribid ise ka enam, millist otsa pidi nad kuhu kinnitatud olid ja vastane on üldjuhul võitlusvõimetu.
Kohe järgnevas lauses ka mainisin, et kuulivesti läbimine ei oma siinkohal tegelikult praktikas rolli. Eesmärk oli täheldada, et peaeagu ükski püstolikuul ei lähe läbi peaaegu ühestki kaasaaegsest kuulivestist.
Welber kirjutas:
kuid kui kasutada moon clip'e, siis (minul igatahes) ei ole revolvri ümberlaadimine kindlasti aeglasem püstoli salve vahetusest.
Kaasaaegsete püstolite ümberlaadimine on niivõrd lihtne ja kiire liigutus, et enam kiiremaks ja lihtsamaks põhimõtteliselt väga ei saagi. Püstolit hoidev käsi vabastab salve riivi, salv kukub püstoli alt ära. Samal ajal haarab teine käsi uue salve ja lükkab selle salvepesasse. Püstolit hoidev käsi vajutab salveriivile ning laseb kelgu ette. Kolm väga lihtsat ja väga kergesti drillitavat sammu. Varieeruvust on protsessis minimaalselt. Osadel püstolitel jookseb lausa kelk ise peale uue salve kinnitamist ette, mis teeb ümberlaadimise sisuliselt kahesammuliseks protsessiks. Samuti ei vaja mainitud protsess lihaste peenmotoorikat. Just nimelt peenmotoorika on see, mis stressi all esimesena kaob. Revolvrite ümberlaadimine on oma olemuselt raskem protsess ning nõuab ka abivahendeid kasutades oluliselt rohkem peenmotoorikat ning täpsemaid liigutusi ning igasugused kiirlaadurid on oma olemuselt ikkagi lõppude lõpuks sisuliselt vaese mehe padrunisalved. Lisaks pole revolvri ümberlaadimise sammud paralleelprotsessid, nagu seda on püstoli omad.
Welber kirjutas:Sellest probleemist ma aru ei saa, aga ma ei käi ka läbipaistva nabapluusiga ringi.
Jällegi jättes konkreetse näite kõrvale on revolvri varjatud kandmine ikkagi oluliselt keerulisem, kui püstoli. Nagu akf vtl mainis, on revolvritel trummel, mis teeb nad võrreldes püstolitega väga palju laiemaks, lausa mitu korda laiemaks, mistõttu pole revolvri vöö siseküljel kandmine enamuse inimeste jaoks kuigivõrd realistlik. AIWB stiil, mis on väga populaarne ning töötab väga hästi väga paljude inimeste jaoks (k.a minu enda), on revolvriga küll võimalik, kuid väga ebapraktiline. Ehk revolvrid piiravad oma olemuse tõttu varjatult kandmise võimalusi. Vastupidine pole aga tõsi: kõik viisid, kuidas saab revolvrit kanda, on ka püstolite kandmiseks võimalikud ja vähemalt sama praktilised.
Welber kirjutas:kodus harjutamiseks on jällegi minu jaoks asendamatu punatäpp - nii päästes kui liikudes näed väga hästi, kuidas täpp aknas tantsib.
100% nõus, see on tõesti punatäppide suur eelis. Kohe on näha, kas ja kuhu suunas punatäpp lasu sooritamise ajal hüppab.
---
Nüüd üks üldine küsimus revolvrimeestele: millisel viisil te täna kannate või kannaksite relvaseaduses sätestatud nõuetele vastavalt oma revolvrit? Siin oli juttu esimese lasu sooritamise kiirusest. Mina väidan, et revolver kaotab praktikas eelpool mainitud põhjustel selles kontekstis igasuguse eelise. Kiire lasu sooritamise jaoks peab revolver olema sellises kabuuris, mis võimaldab relva ohutult ja varjatult kanda ning seejuures seda võimalikult kiiresti, järjepidevalt ja tõrgeteta kabuurist haarata. Kas selline kandmisviis on revolvriga võimalik ja praktiline erinevate riietustega erinevatel aastaaegadel erinevates olukordades? Kas ka istudes, seistes, lamades?
Vaieldamatult üks kiiremaid viise, mis mainitud nõuetele vastab, on kanda relva AIWB stiilis kabuuris ehk vöösiseses kabuuris, mis asub ülalt vaadatuna keha umbes kella 1 või 12 suunal. Relva haaramiseks tuleb abikäega haarata riietest ja tõmmata need rinnuni ülesse, samal ajal haarab põhikäsi relva ning toob selle mööda keha samuti rinnuni. Abikäsi ja põhikäsi kohtuvad rinnal. Kui padrun on rauas, on sel hetkel võimalik nö "compressed ready" asendist juba laske sooritada. Käte rinnalt välja lükkamise ajal tekkib sihikupilt, mille ajal saab samuti juba tulistada. Kui padrunit rauas pole, vinnastatakse relv põhikäe rinnalt välja lükkamise hetkel abikäe poolt ehk reaalselt on selles olukorras aja kulu vinnastamiseks väga väike. Nimetatud liigutus on väga kiire, stabiilne, lihtsasti lihasmällu treenitav ning mis kõige tähtsam: järjepidev. Relv on alati sama koha peal, käed kohtuvad alati samas punktis ning sihikupildi saavutamine on võimalikult lihtne ja järjepidev. Liigutus ei vaja peenmotoorikat. Revolvrit AIWB stiilis kanda on varem mainitud põhjustel väga keeruline ehk revolvri puhul tuleb kasutada vähem tõhusaid viise. Lisaks on revolvri haaramisel suurem oht tõrgeteks, kuna nagu akf vtl mainis, võib kukk riietesse takerduda.
Käisin täna tiirus ja võtsin
shot timeriga aega. Ülesanne: kandes oma tavapäraseid tänavariideid sooritada sihitud lask 6 meetri pealt sihtmärgi alfa alasse, relv on seejuures riiete all varjatult kabuuris ning käed kõrval, just täpselt nii, nagu suvalisel hetkel tänaval seistes. Aeg läheb käima
shot timeri piiksust ning läheb kinni siis, kui lask on sooritatud ehk ründe esimesest hetkest kuni hetkeni, mil padrun on pahalase massi keskmes. "Padrun rauas" läks ülesande sooritamiseks aega kümne katse peale keskmiselt 1.21 sekundit. Tõrkeid relva haaramisel ei esinenud ning kõik lasud tabasid alfa ala. Tühja padrunipesaga läks kümne katse peale keskmiselt aega 1.54 sekundit. Tõrkeid ei esinenud, üks lask oli charlie. Üldiselt hindaks ennast üsna keskpäraseks relva käsitsemise oskuselt. Revolvrimehed võite sama ülesannet proovida ja tulemusi võrrelda.
Mis puudutab revolvri taskus kandmist, siis see pole relvaseaduse järgi lubatud, kui revolvri päästik on katmata ehk taskus kandes tuleb kindlasti kanda veel mingisugust turvamehhanismi. Nimetatud mehhanismi vabastamine võtab kindlasti omajagu aega ning ootamatu rünnaku korral on relva taskust väga raske kätte saada. Samuti on taskus kandmine suvel ebapraktiline. Ei käi ju 30kraadise ilmaga jopega ringi. Mis veel jopet puudutab, siis AIWB kandmisviisil pole jope eriliseks takistuseks eeldusel, et see vöökohast oluliselt madalamale ei ulatu.
Kokukvõtteks: minu arvates pole revolvritel praktikas üldotstarbelise enesekaitserelvana püstolite ees mitte ühtegi märkimisväärset eelist. Kogu viimased paar lehekülge kestnud jutt käib ikkagi väga spetsiifliste olukordade ümber ning sügavamal lahkamisel pole ka nendes olukordades eelised eriti suured. Küll aga on revolvritel olulised miinused, mis on mainitud kontekstis väga kaalukad. Nagu akf vtl mainis, omavad revolvrid täna turul marginaalset rolli. Neid ostetakse peamiselt seetõttu, et revolvrid ostjale lihtsalt meeldivad, mis iseenesest on muidugi täisväärtuslik põhjus revolvri omamiseks ja vajadusel enesekaitse relvana kandmiseks. Siiski tasub arvestada revolvrite miinustega püstolite ees. Kaasaskantavate üldotstarbeliste enesekaitserelvade turg on täna peaaegu täiel määral ikkagi püstolite valduses ja seda ilmselt põhjusega.
Toonitan veelkord, et kuus lasku on väga vähe ning enamus neist läheb stressi olukorras ilmselt sihtmärgist mööda.