Enesekaitse relvaga

[croman40]

Mis oleksoloogia?...Löönud parem vastu"?

Jah, on hämmastav kui ulatuslikuks läheb mõttearendus ühe küsimuse,“ kas 6-lasuline revolver on enesekaitserelvaks sobiv Eestis“, esitamise järgselt. Akf vtl poolt esitatud vastuküsimusi võib leida tema viimase 3 postituse sees vastavalt 6, 5 ja 8 tk. Tegemist ei ole küll geomeetrilise progressiooniga, aga siiski tekib tulevikku silmas pidades kahtlusi, kas ikka jõuan sammu pidada. Seega, loodan, et akf ei solvu, kui ei hakka tuimalt vastuseid vorpima, kuna tegemist on põhiliselt kordustega või varem kirjutatust loogiliselt tuletatavate sammudega. Pealegi saime juba Mustakivi juhtumi näitel revolvri sobivuse enesekaitseks valideeritud ja juhul kui muid näiteid ei lisandu, võiks joone alla tõmmata.

Nüüd praktikali laskmine. Ma ei kritiseeri või halvusta seda spordiala mingil viisil. Kindlasti on ka nn. „zombi-apokalüpsise“ harjutusel mingi mõte sees.
Aga minu subjektiivne arvamus on, et tulirelva osatähtsus enesekaitse konfliktsituatsioonide lahendamisel on ülehinnatud ja seda ilmselt tänu filmide-seriaalide poolt loodud kuvandile.
Kui juba on omandatud relva ohutu käsitsemine, ühe käega sujuvalt haaramine varjatud kandmisel ja A4 suuruse märgi tabamine 50% juhtudel 5 m kauguselt, siis järgmiseks sammuks enesekaitse taseme tõstmisel peaks olema käsitsivõitluse oskuste arendamine, mitte praktikal-laskmise juurde siirdumine, unustamata muidugi pidevat üldfüüsilist treeningut. Arvestades, et rahuldava taseme saavutamine kahevõitlusalal võtab aastaid ja jääb paljudele saavutamatuks (aga praktikal-laskmise oskused seda ei asenda), osutub soovitus hakata praktikal-laskmist enesekaitse taseme tõstmiseks praktiseerima otstarbekaks vaid vähestele tõsistele harjutajatele.

[vtl]

Mis oleksoloogia?...Löönud parem vastu"?

...vtl poolt esitatud vastuküsimusi võib leida tema viimase 3 postituse sees vastavalt 6, 5 ja 8 tk. Tegemist ei ole küll geomeetrilise progressiooniga, aga siiski tekib tulevikku silmas pidades kahtlusi, kas ikka jõuan sammu pidada.

Märgiks lihtsalt, et iga sõna, mille lõpus on küsimärk, ei ole veel küsimus, mida peaks kokku lugema ja vastama.

Nüüd praktikali laskmine. Ma ei kritiseeri või halvusta...

Küsisid, "kuidas selline praktikali harjutus enesekaitsega seotud on?". Vastasin kuidas. Paistab, et küsija ei saanud vist vastusest aru. Polegi vist midagi teha...

Aga minu subjektiivne arvamus on, et tulirelva osatähtsus enesekaitse konfliktsituatsioonide lahendamisel on ülehinnatud ja seda ilmselt tänu filmide-seriaalide poolt loodud kuvandile.

Konflikte võiks ennetada või lahendada sõnadega. Minu subjektiivne arvamus on, et just käsivõitluse oskus/osatähtsus situatsioonide lahendamisel on ülehinnatud ja seda tänu filmide-seriaalide poolt loodud kuvandile, kus kõik üksteist peksavad. Eriti jabur on alati see lõpustseen, kus hea ja halb peategelane on vastamisi, viskavad oma relvad kõrvale ja särgid seljast ning hakkavad üksteist paljaste kätega tümitama.

...järgmiseks sammuks enesekaitse taseme tõstmisel peaks olema käsitsivõitluse oskuste arendamine, mitte praktikal-laskmise juurde siirdumine, unustamata muidugi pidevat üldfüüsilist treeningut...

Akf "croman40" on (jutustiili järgi) vist veel üsna noor ning ei teadvusta endale, et väga suur hulk inimesi ei suuda või ei taha ealistel / tervislikel põhjustel oma "käsivõitluse taseme arendamisega tegeleda". Samas relva pädev käsitsemine ei nõua "pidevat üldfüüsilist treeningut".

Siin on ikkagi militaarfoorumi relvateema. Kehakultuurist ja käsivõitluse nüanssde arendamisest võiks rääkida mõnes sobivamas kohas ja teemas.

[alfa hotel]

Jah, on hämmastav kui ulatuslikuks läheb mõttearendus ühe küsimuse,“ kas 6-lasuline revolver on enesekaitserelvaks sobiv Eestis“, esitamise järgselt.

Ei olnud küsimus, kas revolver selleks sobib või mitte, vaid kas ta on püstolist parem valik. Üsna selgelt on siin akf-de poolt selgitatud, et revolver ei ole enesekaitseks püstolist parem valik. Seda hoolimata kellegi isiklikust eelistusest.

[Kriku]

Kehakultuurist ja käsivõitluse nüanssde arendamisest võiks rääkida mõnes sobivamas kohas ja teemas.

Toetan.

[taara]

Kehakultuur ja käsivõitlus... Lihtsalt niisama mainin, et uskumatult palju inimesi ja kahtlaseid tegelasi kannavad kaasas nuga ja muud selleks kasutatavat tarvikut. Mõtled küll, et oled kõva ja aus mees, aga keset mürglit tuleb nuga kõrri. Matisaali harjutuste ja kogemustega ei maksa väga tänavavõitleja vastu minna. Võib väga halbu üllatusi välja tulla.

[ruger]

Esimene asi peaks olema sattudes sellisesse kohta-kiire hinnang ja taganemine või edasi liikumine-kellegi abistamine näiteks kallaletungi või röövi puhul(ei pea olema relva näitamine ega sellest teavitamine). Esimene asi peaks olema konflikti vältimine. Teine-juhul kui vastane peaks edasi tungima ja lähikontakti tahtma või ründama-pipragaas on ohutum ja kindlam vahend, kui keegi vehkima või ründama tuleb. Noa asemel kasutada parem taskus olevaid võtmeid. Noa välja toomine konfliktis näitab sind koheselt politsei jaoks hilisemas uurimises konfliktse või ebastabiilse inimesena. Pipragaas ega võtmekimp seda ei ole. Alles peale seda võiks hakata (tuli)relva haarama, kui see ka ei aidanud. Alati tuleks antud sündmuskohale ja olukorrale suuta kiire hinnang anda. Tõsi, keegi ei tea kunagi, kuidas olukord just siis edasi areneb. Ja peale olukorra lahenemist või relva väljatõmbamist/kasutamist-alati helista politseisse-koheselt. Seda ka peale gaasi kasutamist. Tulirelva kasutamine peaks olema suhteliselt viimane juhtum, kus muud enam ei jää üle enese, lähedaste, tuttavate ja/või ka võhivõõra(võid ka väga vale isikut päästma sattuda) päästmiseks või vara kaitseks, nagu ütleb seda seadus. Kui aga juba tulistama hakatakse siis oleks parem kohe politseisse helistada, mitte vahele trügida-oleneb kõik muidugi olukorrast. Pärast lähed sündmusele vahele ja oled veel erariietes politsei tule all.

[vaad]

Üldiselt võibki arvestada sellega, et ründaja on ohvrist füüsiliselt üle

Kõik isehakanud rambod ja luuki kütjad, kirjutage see lause omale kuskile ülesse. Enesekaitse üks alustalasid on alati eeldada, et ründaja on sinust tugevam-osavam-parem. Nimetatakse peenelt "steelman" your oponent. Mentaliteet, et "ründaja on nkn purjus, sellele piisab ühest kergest hoobist" on äärmiselt naiivne ja ohtlik. Ka sellel on oma nimetus ("strawmanning" your oponent, ei tasu segi ajada sarnaste psühholoogia terminitega). Olukorra õige hindamine on tähtis oskus, aga parem on ohtu ülehinnata kui alahinnata, sest kui alahinnata, siis võibolla teist korda enam ei tulegi. Kõik hädakaitse piirides loomulikult.

Näitena tuleb meelde intsident, kus aastaid tagasi üks pereisa noortejõugu poolt poe sissekäigu ees päisel päeval pealtnägijate silme all peaaegu surnuks peksti. Kannatanu alahindas tõsiselt ees seisvat ohtu ning otsustas konflikti siseneda arvates, et on noortekambast kas füüsiliselt või autoriteediliselt üle. Nii ei läinud. Neid olukordi on meedias teisigi läbi käinud, kus keegi läheb agressiivse, kuid tema jaoks võrdlemisi ohutuna näivaid tegelasi "paika panema" või sekkub ise füüsiliselt mõnda kõrvalisse konflikti ja satub seepeale äärmiselt jõhkra rünnaku ohvriks. Muidugi on mainitud näidete puhul tegemist ka kannatanu omapoolse olukorra eskaleerimisena, aga loodan, et saite põhimõttest aru, sest ründaja võib-olla ei vajagi edasist eskaleerimist.

Enesekaitse põhimõte on täpselt see, mida nimigi ütleb, "enese kaitse" ehk selle peamine eesmärk on ennast võimalikult tõhusalt kaitsta, mis tähendab oma elule ja tervisele suunatud riski minimeerimist. Käsivõitlusesse astumine on riski hüppeline suurendamine, mistõttu tasuks seda teha ainult viimases hädas. Ja nagu teised akfid mainisid, siis noa vastu ei kaitse sind mitte ükski käsivõitlusvõte. On võtteid, mis teevad sita olukorra võibolla fraktsiooni võrra vähem sitaks, aga praktikas puudub noa vastu lähivõitluses tõhus kaitse.

Olen kindel, et kui küsida ükskõik milliselt käsivõitluse eksperdilt, mis vahendit ta kasutaks, kui tal oleks vajadus hädakaitsele, siis peaaegu kõik vastaks "relv". Paljad käed on tagavara variant selleks, kui ühtegi enesekaitseks sobilikku relva käepärast pole.

ja käsitsivõitluse ekspert

Pean mainima, et ma pole käsivõitluses kindlasti mingi ekspert ega autoriteet. Kui jäi selline mulje, siis palun see enda peas ümber lükata. Kui oli ironiseerimine, siis palun mitte ironiseerida.

Pealegi saime juba Mustakivi juhtumi näitel revolvri sobivuse enesekaitseks valideeritud ja juhul kui muid näiteid ei lisandu, võiks joone alla tõmmata.

Kuus olid need, mis tabasid ründaja keha. Kõik kuus lasku järjest kehale pihta saada on enesekaitse situatsioonis väga keeruline. VÄGA. Revolvriga pole antud näite puhul võimalust isegi ühe lasuga eksida. Mis saab siis, kui kuuest pihta läinud lasust ka ei piisa? Kui ründajaid on kaks? Kui pelgalt teooriast ei piisa ja veel näiteid tahad, siis nägin hiljuti just videot, kus ühe psühhotroopse aine mõju all olnud ründaja peatamiseks läks Ameerika konstaablil kokku üle 11 lasu. Peale 11. lasku rünne jätkus. Video ise siin.

Kindlasti on ka nn. „zombi-apokalüpsise“ harjutusel mingi mõte sees.

No see on juba trollimine või tahtlik ignorants.

Noa välja toomine konfliktis näitab sind koheselt politsei jaoks hilisemas uurimises konfliktse või ebastabiilse inimesena

Nõus. Nuga on kindlasti enesekaitse seisukohalt üks halvimaid relvi, mida kaasas kanda. Kohe nii sitt, et sellest pole mõtet isegi rääkima hakata.

[vtl]

Pealegi saime juba Mustakivi juhtumi näitel revolvri sobivuse enesekaitseks valideeritud...
[...]
Kui juba on omandatud relva ohutu käsitsemine, ühe käega sujuvalt haaramine varjatud kandmisel ja A4 suuruse märgi tabamine 50% juhtudel 5 m kauguselt, siis järgmiseks sammuks enesekaitse taseme tõstmisel peaks olema käsitsivõitluse oskuste arendamine, mitte praktikal-laskmise juurde siirdumine

Juhiks veel tagasihoidlikult tähelepanu asjaolule, et kui tsitaadi autori arvates on "50% juhtudel tabamine 5 m kauguselt" piisav laskeoskus, mille järel võib jõusaali tagasi minna, siis see jätab jätab revolvrimehele 6-st padrunist alles vaid 3!

Edit: Relvaloa laskekatselt sellise oskusega igatahes läbi ei saa.

[Kriku]

Näide aeglaselt kulgenud rünnakust:

Kogutud tõendite pinnalt on kokku pannud sündmuste käik, mille kohaselt viskas Tritov enne Haraldi majja sissetungimist koduhoovilt kaasa võetud kiviga sisse peremehe elutoa akna. Seejärel lõhkus välisukse klaasi, et avada seestpoolt lukustatud riiv.

Peremees oli kõik uksed - ka majasisesed - lukustanud. Pool aastat varem oli ta koos vennaga käinud Põltsamaal lukke ostmas, sest kahtlustas, et pärast Haraldi vanema venna surma kõrvalmajja kolinud naabrimees tal vahel majas sees käib. Naabrimeheni jõudmiseks pidi joogine Tritov murdma veel ka köögiukse akna.

Tritov tungis kööki. Seal oli peremees, kel oli enesekaitseks käes kuuskant raudkang. Seina ääres oli ka kirves, kuid ta otsustas raudkangi kasuks.

„80-aastase jõud on midagi muud kui elujõus Tritovil,“ kirjeldas prokurör. Tritov tegi naabrimehe kiirelt relvituks. Esimese obaduse vastu pead sai peremees köögiuksel. Ta taganes enesekaitseks, käed pea kaitseks üles tõstetud. Tritov jätkas raudlatiga peksmist pähe ja näkku. Tagantjärele suudeti tuvastada vähemalt 15 löögikorda, kuid ilmselt oli neid rohkem. Enamik neist oli tehtud siis, kui rünnatav abitult selili maas lebas. Tritov toetas löökide ajal põlve tema rinnale. Isegi Tritovi kaitsja nõustus, et Haraldi koljupiirkonnast ei tuvastatud ühtegi tervet luud. „Seal on lihtsalt luupuru,“ kirjeldas prokurör.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120133378 ... -tapmiseni

Väga tõenäoliselt oleks ükskõik milline õiges kaliibris laetud tulirelv ohvri elu päästnud

[croman40]

Kahtlemata näide ühest tõenäolisemast relva kasutamist õigustavast ohusituatsioonist, millega tavainimene võib kokku puutuda.

Küsimusi tekitab vaid 80-aastase isiku puhul võimekus tulirelva omada, arvestades tänaseid nõudeid - iga 5 a järel laskekatset sooritada.

[ivo86]

Kas mitte iga 5a tagant ei laskmas käima vaid need, kel relva eesmärk vaid enese ja vara kaitse?

Eeldame, et 80a saab tervisekontrollist läbi ning omab kaheraudset, millel on ka jahipidamise eesmärk.
Kas ta peab siis ka laskmas käima?

[Walter2]

Kahtlemata näide ühest tõenäolisemast relva kasutamist õigustavast ohusituatsioonist, millega tavainimene võib kokku puutuda.
Küsimusi tekitab vaid 80-aastase isiku puhul võimekus tulirelva omada, arvestades tänaseid nõudeid - iga 5 a järel laskekatset sooritada.

Ka illegaalne tulirelv on parem kui mitte midagi ning võib vajadusel elu päästa - tahtmata seda kuidagi propageerida..

[ivo86]

Kahtlemata näide ühest tõenäolisemast relva kasutamist õigustavast ohusituatsioonist, millega tavainimene võib kokku puutuda.
Küsimusi tekitab vaid 80-aastase isiku puhul võimekus tulirelva omada, arvestades tänaseid nõudeid - iga 5 a järel laskekatset sooritada.

Ka illegaalne tulirelv on parem kui mitte midagi ning võib vajadusel elu päästa - tahtmata seda kuidagi propageerida..

No kui valida on surma ja vangis istumise vahel, tuleb see valik teha. Aga ma juhtisin lihtsalt tähelepanu sellele, et laskekatse iga 5a järel ei ole mitte alati kohustuslik, muidu oleks meil kõrges eas relvaloaga jahimehi ikka palju vähem.
Seega on olemas täiesti legaalne variant ka relva omamiseks nii, et ei pea iga 5a tagant laskmas käima.

§ 41. Relvaloa ja relvakandmisloa vahetamine
(31) Kui kehtivuse lõppemise tõttu vahetatakse relvaluba, millel on märgitud relva otstarbena üksnes turvalisuse tagamine (enese ja vara kaitseks), peab isik sooritama käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 nimetatud tulirelva käsitsemise katse.
[RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

[wolfgang]

Jahimees peab iga kahe aasta järel suuruluki laskekatse ära tegema, kui tahab ühisjahist osa võtta. Kui pukist lasta vaid siis laseb seisvat märki. Pika püssi laskekatse teeb inimene kes püssi laadida suudab ja tõsta jaksab ja märki näeb üsna kindlalt ära, ma arvan.

[ivo86]

Jahimees peab iga kahe aasta järel suuruluki laskekatse ära tegema, kui tahab ühisjahist osa võtta. Kui pukist lasta vaid siis laseb seisvat märki. Pika püssi laskekatse teeb inimene kes püssi laadida suudab ja tõsta jaksab ja märki näeb üsna kindlalt ära, ma arvan.

Rõhk osal "kui tahab lasta suurulukit". See ei ole kohustuslik. Mitte ka ületamatult raske, püssi peab enne näinud olema. Katsunud ka. ja vast natuke harjutanud.
Aga jahimees ei pea omama kehtivat suuruluki laskekatset, et olla jahimees.

§ 42. Suuruluki laskekatse tunnistus ja vibujahi laskekatse tunnistus

(1) Suuruluki laskekatse tunnistus on jahitunnistust omavale isikule antav paberil või elektrooniline dokument, mis tõendab tema õigust osaleda suurulukijahil kütina ja kasutada uluki laskmiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit.


Ehk siis kui sul seda tunnistust ei ole, ei tohi lasta suurulukit ega ka jahipüssikuuli kasutades ühtki teist ulukit. Haavliga see-eest võib, loen ma välja.


Ja pika püssi laskekatset politseis ei tee mitte iga (kõrges eas) jahimees ära. Kohe päris mitmed ei tee. Ise laskekatset tehes oli kambas vanem härra, kes oli just nimelt sellega hädas, et unustas tervistõendit pikendada ning oli sellega seoses ka uuesti laskma kutsutud.