www.militaar.net

https://www.postimees.ee/6974142/demine ... nnukipommi

Mul tekkis sportlik huvi. Kas esialgne terav ja päris suur lööklaine tuli "demineerimislaengust" või oli see põhiliselt vana pommi lõhkeaine ?
Üleüldse , kas reeglina osaleb hävitatav pomm ka plahvatuses või põleb lihtsalt ära demineerimislaengu mõjul ?

Jagage tarkust !

Ütlen kohe ära, et pole ekspert, aga olen veidi lõhanud, akf EOD võib parandada, kui midagi valesti kirjutan.
Lööklaine ja plahvatuse suits tundub olevat nii suur, et ilmselt plahvatas pomm. Minu teada kasutatakse demineerimisel mõlemat meetodit - õhkamine on lihtsam, deflagratsiooni (plahvatuslik põlemine) saavutamine on keerulisem.

Üldiselt sisaldavad taolised lõhkekehad trotüüli, mis muudab nende tootmise üsna lihtsaks, trotüül sulatatakse kuumusega ja kui see on vedel, valatakse "bolvanka" seda täis, jahtudes tahkub ja ongi "perfect fit" - väga tehnoloogiline.

Kuna seda trotüüli saab kuumutada ja põletada ilma suure (suhteliselt mõistagi) plahvatusriskita, siis tähendab see ka probleeme demineerijatele, et need ei taha nii lihtsalt pauku teha. Tavaliselt eeldab edukas pauk, et trotüüli initsieerib selle plahvatus lõhkeaine sees ehk sinna pandud sütik/detonaator. Kuna sellistel roostekärakaks mädanenud lõhkekehadel seda teha võimalik pole, siis väliste laengute kasutamisel võib vanadel kehadel toimuda ka osaline lõhkemine - osa ainest lendab lihtsalt kildudena laiali. Nii mulle seda omal ajal seletati.

Et siis trotüül on väga visalt lõhkev ollus, siis sellest ka oodatust lahjemad eriefektid selliste asjade lõhkamisel - kui mürsu sisu lendab pisikese pudina ümbruskonnas laiali ilma suure ilmkärakata, on ka ohutuks tegemine.

Mõned aastad tagasi lasti keskpolükal õhku suur trotüüli kärakas, mis leiti Männiku ladude alalt ja mis oli seal vedelenud ilmselt Männiku ladude hävingust alates - teles nähtud pauk aga oli kõike muud kui selle tüki kaalu vääriline.

Et siis mis lõppjäreldus on ? Ikka detoneeris ?