Loeb ka see kui suurele alale see energia jaotub.aht0 kirjutas:Kas kuuli kineetiline energia ei määra läbistavuse juures rolli? Suurem mass võib anda kuulile suurema kineetilise energia isegi veidi aeglasematel kiirustel võrreldes väiksema kuuliga..Leo kirjutas:Puhtalt matemaatiliselt on 5,56 kuul parema läbistavusega kui 7,62 sest ristlõige on väiksem ja kiirus väikestel laskekaugustel suurem. Lisaks on parem kaasa kanda rohkem padruneid, sest siis saab rohkem lasta ja teoreetiliselt rohkem pihta. Kui 5,56 padrun kaalub 12 ja 7,62 AK 16 grammi, siis 7,62 NATO kaalub 25 grammi, ehk sama kaaluga poole vähem padruneid ja lähedalt lastud 5,56 mm tekitab ka raskema lihashaava. Kusagilt mäletan, et kaitsevesti läbimiseks piisab, kui kuuli kiirus on üle 400 m/s. Nii haavatu kui meditsiiniteenistuse jaoks on ükskõik millise loeletud tabamuse puhul sama tulemus - haavatu esmaabi ja evakuatsioon ning 1 võitleja on kahjutuks tehtud. Seda reipalt põlvel olemist või muidu kuulide ohualas töllerdamist näeb peamiselt RA õppustel, kus ei ole päriselt ohtu päris kuuliga pihta saada. SA tingimustes hiljemalt siis, kui esimesed haavatud tekivad, on kõik madalamad kui muru ja püüavad nähtamatuks muutuda. Sellises olukorras muutubki oluliseks mitu padrunit igal võitlejal kaasa on, et saaks manöövrit katta, küll täpsuslaskurid ise vaatavad, kui kellelgi jalalabi vms näha ja lasevad selle pihta
M855A1 kuul (mitte padrun) kaalub 4 grammi (961m/s).
M80 FMJ kuul kaalub 10g (850m/s).
Valem https://www.calculatorsoup.com/calculat ... inetic.php
Tulemused:
M855A1 - 1847.04 J
M80 FMJ - 3612.5 J
Vahe 3612.5 / 1847.04 = ~1.95x suurem 7,62mm M80 kasuks.
5.56×45mm laskemoonast
-
- Liige
- Postitusi: 154
- Liitunud: 04 Mär, 2016 9:54
- Kontakt:
Re: Uued käsirelvad EKV-le
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9122
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Uued käsirelvad EKV-le
Jaga see nüüd ristlõike pindalaga:
Ristlõiked 24.28 vs. 45.6
Energia ruutmillimeetrile 76.07 vs
79.22
Jõudusid ei viitsi arvutada, aga läbistavus võiks suht. sarnane olla.
Ristlõiked 24.28 vs. 45.6
Energia ruutmillimeetrile 76.07 vs
79.22
Jõudusid ei viitsi arvutada, aga läbistavus võiks suht. sarnane olla.
Re: Uued käsirelvad EKV-le
556 ei kao kuhugi, .50 bmg pikamaa ja isegi M2 jaoks vist vahetab välja 338 norma mag.
Re: Uued käsirelvad EKV-le
Kuulide tipuosad on ju teravad, seega esmane läbistusjõud (kui kuuli teravik hakkab sisenema tabatud materjali) võiks olla väga tugevalt 7.62mm kasuks.Kilo Tango kirjutas:Jaga see nüüd ristlõike pindalaga:
Ristlõiked 24.28 vs. 45.6
Energia ruutmillimeetrile 76.07 vs
79.22
Jõudusid ei viitsi arvutada, aga läbistavus võiks suht. sarnane olla.
Re: 5.56×45mm laskemoonast
Tark Wiki teab rääkida
The 6.8mm Remington Special Purpose Cartridge (6.8 SPC, 6.8 SPC II or 6.8×43mm) is a rimless bottlenecked intermediate rifle cartridge that was developed by Remington Arms in collaboration with members of the U.S. Army Marksmanship Unit, United States Special Operations Command[5] to possibly replace the 5.56 NATO cartridge in a Short Barreled Rifle(SBR)/Carbine.
https://en.wikipedia.org/wiki/6.8mm_Remington_SPCIn general, adapting an AR-style rifle to the new cartridge only requires the replacement of the barrel, bolt, magazine & muzzle device (if applicable) of the 5.56 mm-chambered rifle; but to further streamline and simplify the conversion process many parts manufacturers sell complete upper receiver assemblies chambered for 6.8 SPC. While a complete 6.8 SPC assembly is a somewhat more expensive route, the conversion of an existing 5.56 mm/.223 rifle to 6.8 SPC using a complete upper assembly takes less than a minute on an AR-style rifle without the need for specialized tools or skills.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9122
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: 5.56×45mm laskemoonast
NGSW puhul EI OLE jutuks Remington SPC ega ka SPC2. Sama kaliiber ei tähenda sama heitelaengu kogust ja sama padrunit. Samamoodi, nagu Vene 7,62x39 ei ole sama, mis NATO 7,62x51.Lobo kirjutas:Tark Wiki teab rääkida
The 6.8mm Remington Special Purpose Cartridge (6.8 SPC, 6.8 SPC II or 6.8×43mm) ...
Re: 5.56×45mm laskemoonast
Kuuli tegelik läbivus sõltub muidugi peale kiiruse ja ristlõike peamiselt kuuli materjalist ja kui 5,56 NATO kuulis on terav terassüdamik, siis 7,62 M80 on terasmantel pliisüdamikuga. Tegelik läbistus sõltub ka paljuski tabamuse nurgast, täisnurga all lennanud kuul on ohtlikum kui mõnest muust suunast lastud.
https://www.inetres.com/gp/military/inf ... _ammo.html Sellel lehel on välja toodud ka USA ametlikud andmed eri laskemoona läbistavuse kohta. Minu teada tavaliselt kuulide läbivust testitakse terasplaadil, mille kõvadus algab 400 HBst, alla selle on pehme teras, soomusplaat on tavaliselt kõvadusega u 500 HB.
https://www.inetres.com/gp/military/inf ... _ammo.html Sellel lehel on välja toodud ka USA ametlikud andmed eri laskemoona läbistavuse kohta. Minu teada tavaliselt kuulide läbivust testitakse terasplaadil, mille kõvadus algab 400 HBst, alla selle on pehme teras, soomusplaat on tavaliselt kõvadusega u 500 HB.
Re: 5.56×45mm laskemoonast
Kuuli, mürsu või ka muu lendkeha läbivuse puhul mängib rolli :
1. Kuuli enda mass, mis on seotud kasutatud materjaliga.
2. Kui suurt ristlõiget omab läbistav osa kuulist.
3. Kuuli algkiirus. Mis on seotud peamiselt viskelaengu suurusega (ning ka keemilise koostisega), kuid ka kui pikast ja kui tihedast torust ta välja lastakse (ehk siis kui efektiivselt suudetakse paiskelaengu eneregiat ära kasutada).
Kas lastakse välja 5.56 või 7.62 mm torust, omab soomusplaadi läbivuse juures vähe tähtsust.
1. Kuuli enda mass, mis on seotud kasutatud materjaliga.
2. Kui suurt ristlõiget omab läbistav osa kuulist.
3. Kuuli algkiirus. Mis on seotud peamiselt viskelaengu suurusega (ning ka keemilise koostisega), kuid ka kui pikast ja kui tihedast torust ta välja lastakse (ehk siis kui efektiivselt suudetakse paiskelaengu eneregiat ära kasutada).
Kas lastakse välja 5.56 või 7.62 mm torust, omab soomusplaadi läbivuse juures vähe tähtsust.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40131
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Varustus ja varustatus
Minu kogemuses lahinglaskmised näiteks ei näita 5,56 paremust, olen selleks vist seda trasserite tähesadu piisavalt näinud. Öine laskmine nt on vägagi veenev vaatepilt - 7,62 paremus nt mätaste ja kõrge rohu tingimustes on lausa silmnähtav. Mäletan ühte lahinglaskmist (jagu kaitses), kus ma ise olin kuulipildur ja pärast hüppavaid märke kogu kogudes võisin uhkusega näha, et peeneid auke märkides samahästi kui polnud (toona olid veel Galilid). Augud olid ikka jämedad.
Ja 100 m kaugusel teest kontakti loomine idanaabriga, kus R20 eelis tõesti avaldub, pole kuigi terav mõte, seda tuleks teha vähemalt 300 m pealt. Kuidas seal selle 5,56 tabamisega on? Sellel kaugusel on juba takistusi, mis selle kuuli rikoshetti saadavad, piisavalt.
R20 on kindlasti änksam püss kui G3, aga see pidanuks olema 7,62 mudel, mitte 5,56.
Ja 100 m kaugusel teest kontakti loomine idanaabriga, kus R20 eelis tõesti avaldub, pole kuigi terav mõte, seda tuleks teha vähemalt 300 m pealt. Kuidas seal selle 5,56 tabamisega on? Sellel kaugusel on juba takistusi, mis selle kuuli rikoshetti saadavad, piisavalt.
R20 on kindlasti änksam püss kui G3, aga see pidanuks olema 7,62 mudel, mitte 5,56.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 100
- Liitunud: 30 Apr, 2014 18:53
- Kontakt:
Re: Varustus ja varustatus
Kapten Trumm kirjutas:Ja 100 m kaugusel teest kontakti loomine idanaabriga, kus R20 eelis tõesti avaldub, pole kuigi terav mõte, seda tuleks teha vähemalt 300 m pealt. Kuidas seal selle 5,56 tabamisega on? Sellel kaugusel on juba takistusi, mis selle kuuli rikoshetti saadavad, piisavalt.
Vabandust, kas teil on plaan teel liikuvat idanaabrit (kolonn või sõiduk???) kostitada käsitulirelvadega? Olgu kasvõi 300m kauguselt? Kui see nii tõesti on, siis ehk tasub mingi parem plaan välja mõelda.
Re: Varustus ja varustatus
7,62 paremus nt mätaste ja kõrge rohu tingimustes on lausa silmnähtav.
Siis sul on sitt silmanägemine, sest tegu on alusetu müüdiga.
Kõike seda on juba ammu ning korduvalt uuritud ja järelduseks on see, et mingi sisulist vahet pole.
Ühe ameeriklaste uurimuse tulemus:
The 7.62 mm bullet, though quite heavy and stable in comparison with more recent
5.56 mm bullets, is caused to yaw vigorously by a surprisingly short passage through
material which would have seemed likely to have little effect.
https://apps.dtic.mil/sti/pdfs/ADA264123.pdf
Re: Varustus ja varustatus
7,62mm ja 5,56mm sisulist erinevust ei ole ?!
Kuivanud värvi ei tohiks hommikusöögiks süüa.
Ma ei tea, mis teste tegi mingi onu ameerikas, aga eestis on üks ettevõte,paraku eesti turul vähe soositud, ent kes tegeleb terasest sihtmärkide disainimise ja tootmisega, on teinud oksendamiseni laskekatseid, ja 7,62mm lammutab ikka terast kordades jõhkramalt, kui 5,56mm.
See on lihtne fakt, G3 hensoldtiga on väga odav lahendus, ja vot, kui oleks soomustläbistavat moona külluses, siis julgen väita, et tegu on efektiivsema lahendusega, kui iga 5,56mm punatäpiga.
7,62mm soomustläbistava moonaga teeb ka btr-ile augu sisse, kuigi ma ei läheks ühegi käsitulirelvaga soomustehnika vastu.
Kuivanud värvi ei tohiks hommikusöögiks süüa.
Ma ei tea, mis teste tegi mingi onu ameerikas, aga eestis on üks ettevõte,paraku eesti turul vähe soositud, ent kes tegeleb terasest sihtmärkide disainimise ja tootmisega, on teinud oksendamiseni laskekatseid, ja 7,62mm lammutab ikka terast kordades jõhkramalt, kui 5,56mm.
See on lihtne fakt, G3 hensoldtiga on väga odav lahendus, ja vot, kui oleks soomustläbistavat moona külluses, siis julgen väita, et tegu on efektiivsema lahendusega, kui iga 5,56mm punatäpiga.
7,62mm soomustläbistava moonaga teeb ka btr-ile augu sisse, kuigi ma ei läheks ühegi käsitulirelvaga soomustehnika vastu.
paraadil näeme, raisk
Re: Varustus ja varustatus
7,62mm ja 5,56mm sisulist erinevust ei ole ?!
Palun loe enne ikka läbi millest jutt üldse käib.
See kui palju kineetilist energiat kantakse sihtmärgile üle pole sugugi seotud sellega kui stabiilne kuul lennu ajal on. Lennus oleva kuuli kõrvale kallutamiseks pole palju vaja. Sellepärast on jutt mingist 7.62 ülimusest selles vallas täielik jama. See ei ole pelgalt minu arvamus, vaid korduvalt järgi katsetatud fenomen.
Re: Varustus ja varustatus
Kineetiline energia, mis kandub sihtmärgile tuleb lendkeha massist ja kiirusest.
9mm energia on rauast väljudes 500J, 5,56mm 1800J ja 7,62mm 3500J.
+lisaks loomulikult distants, lasin 5,56mm 400m ja minu kõrval 7,62mm sama distantsi, esiteks tuli ikka pusida, et pihta saada, ja käis terasmärgilt plinn vastu, 7,62mm käis ikka tummine kolks.
Minu piiratud mõistus ütleb, et 7,62mm on võimsam ja laseb kaugemale, 5,56mm on nõrgem, vähem võimsam, kuid seda jaksab kaasas tassida 30-40% rohkem.
9mm energia on rauast väljudes 500J, 5,56mm 1800J ja 7,62mm 3500J.
+lisaks loomulikult distants, lasin 5,56mm 400m ja minu kõrval 7,62mm sama distantsi, esiteks tuli ikka pusida, et pihta saada, ja käis terasmärgilt plinn vastu, 7,62mm käis ikka tummine kolks.
Minu piiratud mõistus ütleb, et 7,62mm on võimsam ja laseb kaugemale, 5,56mm on nõrgem, vähem võimsam, kuid seda jaksab kaasas tassida 30-40% rohkem.
paraadil näeme, raisk
-
- Liige
- Postitusi: 154
- Liitunud: 04 Mär, 2016 9:54
- Kontakt:
Re: Varustus ja varustatus
Kindlasti on internetist võimalik leida kirjandust, kus käsitletakse käsitulirelvade laskemoona ballistikat, soomustläbistavust ja muud. Lisaks julgustaksin teemat mitte ülelihtsustama -- lisaks lendkeha kineetilisele energiale on relevantsed näiteks lendkeha materjal, lendkeha kuju (kui suurele pindalale kineetiline energia jaotub, kui lendkeha objekti tabab), lendkeha langemisnurk, objekti kaugus jms. Tõenäolisel avalduvad erinevate kaliibritega laskemoona eelised erinevates tingimustes.
Kellel on ligipääs Iliasele võib lugeda sealt sarnasel teemal lõputöid. Minu meelest kirjutati näiteks ~2010. aasta paiku seal üks lõputöö, mis käsitleb 12.7 mm ja suurema kaliibriga moona soommustläbistavust ja ballistikat. Ingliskeelseid materjale on kindlasti palju rohkem.
Kellel on ligipääs Iliasele võib lugeda sealt sarnasel teemal lõputöid. Minu meelest kirjutati näiteks ~2010. aasta paiku seal üks lõputöö, mis käsitleb 12.7 mm ja suurema kaliibriga moona soommustläbistavust ja ballistikat. Ingliskeelseid materjale on kindlasti palju rohkem.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist