www.militaar.net

Veiko Palm kirjutas: Bolševism on olnud meie riigi jaoks eelmise sajandi suurim hoop ja arengupidur.

Bolševism andis meile meie riigi.

susi kirjutas:Bolševism andis meile meie riigi.

Iroonia? Naivism? Ajaloo ja faktide ignoreerimine? Teadlik provotseerimine? Või ongi selline arusaam ...

Veiko Palm kirjutas:

susi kirjutas:Bolševism andis meile meie riigi.

Iroonia? Naivism? Ajaloo ja faktide ignoreerimine? Teadlik provotseerimine? Või ongi selline arusaam ...

Kui lugeda kommentaare KVJ postitatud lingis oleva artikli alt, siis paljudel eestlastel ongi väga veider arusaam. Või töötavad trollivabrikud täistuuridel.


Sellest artiklist siis jutt: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 23#p632123

Kriku

Veiko Palm kirjutas: Ajaloo ja faktide ignoreerimine?

Ja Teil ? Aasta 1920 oli ennem , kui aasta 1940. Maalappi kirjaga "Eesti Wabariik " ei vedelenud kuskil. Soovitan Teil endale selgeks teha, millised maalapid siin ennem olid ja kellele nad kuulusid. Ja ühtlasi selgitage endale, millised maalapid Venemaast eraldusid ja kellega siis kokku lepiti.

Õige. See maalapp tuli relvadega kätte võita. Bolševikelt.

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vabaduss%C3%B5da1

susi kirjutas:

Veiko Palm kirjutas: Ajaloo ja faktide ignoreerimine?

Ja Teil ? Aasta 1920 oli ennem , kui aasta 1940. Maalappi kirjaga "Eesti Wabariik " ei vedelenud kuskil. Soovitan Teil endale selgeks teha, millised maalapid siin ennem olid ja kellele nad kuulusid. Ja ühtlasi selgitage endale, millised maalapid Venemaast eraldusid ja kellega siis kokku lepiti.

WTF?

susi kirjutas:

Veiko Palm kirjutas: Bolševism on olnud meie riigi jaoks eelmise sajandi suurim hoop ja arengupidur.

Bolševism andis meile meie riigi.

Igal asjal mitu otsa.
Kas "oma riik" oli omaette eesmärk või ainult vahend
paremini elamiseks kui venelased? Kas eestlased
oleks tahtnud iseseisvust kui NLiidus oleks kehtinud
reaalsed inimõigused. Raha poleks suuremas osas
läinud maailma vallutamise ja tobeda kommunismi ehitamise plaanidele, relvadele ja Moskva ametnikele.
.

Ah et punased tulid Ilmasõja järgselt hoopis iseseisvuse deklaratsioonile oma allkirja andma, aga lollid eestlased ei saanud aru ja punnisid aasta otsa vastu? Ja 24. aastal olid lihtsalt pahased, et neid ei olnud pingviiniide paraadile kutsutud.

Eestimaa koos eestlastega on olemas olnud juba 2000 aastat ja rohkemgi veel. See, et mõnel sajandil on senjöör asunud Kopenhaagenis, Marienburgis või Piiteris, ei mõjuta sugugi eestlaste legitiimset nõuet oma maale.

Kriku kirjutas:Õige. See maalapp tuli relvadega kätte võita. Bolševikelt.

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vabaduss%C3%B5da1

Üks ei välista teist. Teile ehk tundmatud onud ja tädid topivad tänaval raha taskusse. Minuga kahjuks nii ei ole. Ilma kodusõjata Venemaal poleks meil olnud mingit riiki. Ja mingit järjekorda meie iseseisvuse tunnustajatest meil kah ukse taga ei olnud.

London Bridge kirjutas:Ah et punased tulid Ilmasõja järgselt hoopis iseseisvuse deklaratsioonile oma allkirja andma, aga lollid eestlased ei saanud aru ja punnisid aasta otsa vastu? Ja 24. aastal olid lihtsalt pahased, et neid ei olnud pingviiniide paraadile kutsutud.

Eestimaa koos eestlastega on olemas olnud juba 2000 aastat ja rohkemgi veel. See, et mõnel sajandil on senjöör asunud Kopenhaagenis, Marienburgis või Piiteris, ei mõjuta sugugi eestlaste legitiimset nõuet oma maale.

Kas Koltšak või Denikin olid ukse taga koos sulega ? Ei maksa loota, et kõik naabrid Teie mõtteid toetavad. Bolševikel olid omad mängud. Eestlastel aga omad. Lihtsalt ühel hetkel eestlaste ja bolševike mõtted sobisid. Aga see oli hetk, mis ei kestnud kaua. Naiivne oleks oodata, et bolševikud jäävadki meie soovide järgi käituma.

ants431 kirjutas:

susi kirjutas:

Veiko Palm kirjutas: Bolševism on olnud meie riigi jaoks eelmise sajandi suurim hoop ja arengupidur.

Bolševism andis meile meie riigi.

Igal asjal mitu otsa.
Kas "oma riik" oli omaette eesmärk või ainult vahend
paremini elamiseks kui venelased? Kas eestlased
oleks tahtnud iseseisvust kui NLiidus oleks kehtinud
reaalsed inimõigused. Raha poleks suuremas osas
läinud maailma vallutamise ja tobeda kommunismi ehitamise plaanidele, relvadele ja Moskva ametnikele.
.

"Oma riik". Ütleme nii, et aastal 1918 ja aastal 1991 olid mõtted ilmselt veidike erinevad. 1991 oli olemas kogemus. Seda ei maksaks unustada.

susi kirjutas:Teile ehk tundmatud onud ja tädid topivad tänaval raha taskusse. Minuga kahjuks nii ei ole.

Tunnen kaasa, aga palun siiski hoiduda teemavälistest isiklikest märkustest.

susi kirjutas:Ilma kodusõjata Venemaal poleks meil olnud mingit riiki.

See väide on vähemalt vaieldav. Kuidas oleks Venemaa Vabariigi & selle väikerahvaste (ja üldse Ida-Euroopa) poliitiline elu kulgenud ilma bolševike mässu ning Kodusõjata, on raske oletada.

Kuna analooge autoritaarse suurriigi äkilisele ning pöördumatule demokratiseerumisele maailma ajaloost ei leia, siis on karta, et see poleks stabiilseks jäänud ning järgnevatel aastakümnetel oleksid tulnud ikkagi riigipöörded, kodusõjad ja muud mullistused. Ses mõttes oli bolševike mäss & järgnev diktatuur reeglipärane, kuid ei pidanud tulema nii räiges ja äärmuslikus vormis. Samamoodi oli populistlik juudivastasus Saksamaal ootuspärane, kuid see ei pidanud tingimata viima Holokaustini.

susi kirjutas:"Oma riik". Ütleme nii, et aastal 1918 ja aastal 1991 olid mõtted ilmselt veidike erinevad.

Tõepoolest.

susi kirjutas:Lihtsalt ühel hetkel eestlaste ja bolševike mõtted sobisid.

On tõsi, et Eesti Vabariiki asuti looma sellepärast, et võim Peterburis oli täielikult lagunenud ning võimu haaranud äärmuslastest terroristid. Võib arvata, et lihtsalt riigipöörde peale (kui näiteks Kornilov oleks 1923. aastal Ajutise Valitsuse laiali saatnud ja diktatuuri kehtestanud) poleks seda üritatud.

Eestlaste ja bolševike mõtted ei sobinud ühelgi hetkel. Eestis oleks enne 1917. aasta sügist igal juhul eelistatud seaduse ja korra säilimist. Keegi ei vaadanud asja nii, et las bolševikud lammutavad, siis saame oma riigi teha. "Mida halvem, seda parem" oli Lenini põhimõte, aga inimesed, kel oli mingigi vastutustunne säilinud, nii ei mõelnud.

susi kirjutas:Ilma suurema segaduseta Venemaal poleks olnud ka "Eesti Wabariiki". Põhjus oli just keskvõimu nõrkus.

Tahtsin öelda, et keskvõimu nõrkuse vältimatu eeltingimus ei olnud bolševikud. Keskvõim oli nõrk ilma nendetagi ning väga tõenäoliselt oleksid mõnekümne aasta jooksul toimunud riigipöörded, mässud või kodusõjad ka ilma bolševiketa.

susi kirjutas:

Kriku kirjutas:Eestlaste ja bolševike mõtted ei sobinud ühelgi hetkel. Eestis oleks enne 1917. aasta sügist igal juhul eelistatud seaduse ja korra säilimist. Keegi ei vaadanud asja nii, et las bolševikud lammutavad, siis saame oma riigi teha. "Mida halvem, seda parem" oli Lenini põhimõte, aga inimesed, kel oli mingigi vastutustunne säilinud, nii ei mõelnud.

Sobisid need mõtted küll. Sõda lõpetati ja allkiri tuli.

See jutt on juba jama. Sõja lõpetamisel polnud bolševike mõtetega mitte midagi pistmist. Sõda lõpetati, sest Eesti oli oma sõjaliste vahenditega saavutatavad eesmärgid täitnud ja vaenlane ei suutnud seda väärata.

Palun vabandust, vajutasin kogemata postituse muutmise nuppu vastamise asemel ja solkisin teie viimase postituse oma vastuseks. Taastada kahjuks ei anna, aga teie tsitaadid on seal säilinud.

susi kirjutas:Soovitan Teil endale selgeks teha, millised maalapid siin ennem olid ja kellele nad kuulusid. Ja ühtlasi selgitage endale, millised maalapid Venemaast eraldusid ja kellega siis kokku lepiti.

See märkus pani sisse logima, sest siit kumab läbi vale eeldus, nagu oleks siinne maalapp kunagi kuulunud Venemaale ja siis eraldunud. Siinne maalapp pole mitte kunagi ôiguslikult olnud Venemaa osa.

Kôik maad, alad ja territooriumid kuulusid isiklikult isevalitsejast tsaarile. Kaasa arvatud niinimetatud Venemaa. Tsaari kukutamisega oli tsaaririik ôiguslikult lôppenud ja kôikide varasemalt tema omandis olnud maade saatus vaba. Peremees oli läinud.

Moskoviitide ainus argument on, et veel tsaariajal hakati looma midagi konstitutsioonilise monarhia taolist, koguti kokku rahvaesindusi jne. Mille käigus püüti juurutada arusaama, et omavahel täiesti kokkusobimatute osastisvalduste konglomeraat on järsku unitaarriik, ja selle ühele osale kuuluvad ka kôik teised osad.