Vägistamistelaine.

[Kalevipoeg]

Venelased vägistasid Berliinis sakslasi, Saksamaale saadetud poolakaid, ukrainlasi, valgevenelasi. Kas see laine sai alguse just Saksamaa pinnal? Ma mõtlesin hirmuga lugedes neist sündmustest, et kas midagi sarnast ei toimunud Eestiski. Ma ei usu, et nad meist rohkem pidasid kui sakslastest. Räägitud palju ei ole Eestis toimunud võimalikest vägistamistest. Kas Eesti jäi sellelt poolt siis puutumata või oli see märkamatult väike lihtsalt, ei mingit lugupidamatust siin kohas.

[soadf]

No seda tehti ikka igal maal.

[Maximus]

44ndal oli venelastel selline niku nälg,et pandi kõike,mis liikus,vaevalt meie eestimaagi nendest kollide tegevusest puutumata jäi.Neid sohilapsi on kogu euroopa täis eriti endine Ida-Saksamaa.

[Kalevipoeg]

Aga kas mõni linna või asula nimi ka teada on kus seda suuremal määral toimus? Või oli see üleüldine, külast külasse ja pole eriti ametlikult teada?

[Hukatus]

...eestlased vägistasid noorukid välismaal. Rumal teema.

kui siis väga üksikud juhtumid, mitte juhtkonna vaikival nõusolekul nagu puna-armee berliinis.

[Charlemagne]

Connerie ! Parler d'idiot! Erilist "vägistamislainet" Eestis ei olnud. Kõik sõltus muidugi väeosadest ja nende ülematest, üksikjuhtumeid oli loomulikult siin kui seal. Samuti kui tapmisi, marodööritsemist ja vargusi. Olen oma kandis küsitlenud selle koha pealt rahvast - vähemasti siin ümbruskonnas hoiti vene soldatitel väga lühike rihm kaela ümber 1944 suvel-sügisel. Varguste eest (piimanõu vargus kaevust, toiduainete vargus jne.) lasti mõnigi osvoboditel oma ohvede poolt maha. Põrguks läks alles siis, kui kotipoisid ja muud rännumehed ilmusid.
Millest Ida-Preisimaa ja muu Saksamaa vägistamislaine puhkes, selleks soovitatav lugeda "Berliin 1945" Anthony Beeveori raamat. Märksõnad :Stalin, Ehrenburg ja Co.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Aga kas mõni linna või asula nimi ka teada on kus seda suuremal määral toimus? Või oli see üleüldine, külast külasse ja pole eriti ametlikult teada?

Mu mälu järgi oli kah selles heas Beevori raamatus "Berliin 1945" terve peatükk tollest vägistamistelainest, kui Punaarmee saksa piiridesse jõudis... kohanimede ja faktidega ja puha. Otsi aga raamat välja ja loe!

[Lennart]

Connerie ! Parler d'idiot! Erilist "vägistamislainet" Eestis ei olnud. Kõik sõltus muidugi väeosadest ja nende ülematest, üksikjuhtumeid oli loomulikult siin kui seal. Samuti kui tapmisi, marodööritsemist ja vargusi. Olen oma kandis küsitlenud selle koha pealt rahvast - vähemasti siin ümbruskonnas hoiti vene soldatitel väga lühike rihm kaela ümber 1944 suvel-sügisel. Varguste eest (piimanõu vargus kaevust, toiduainete vargus jne.) lasti mõnigi osvoboditel oma ohvede poolt maha. Põrguks läks alles siis, kui kotipoisid ja muud rännumehed ilmusid.
Millest Ida-Preisimaa ja muu Saksamaa vägistamislaine puhkes, selleks soovitatav lugeda "Berliin 1945" Anthony Beeveori raamat. Märksõnad :Stalin, Ehrenburg ja Co.

HAritumad punaarmeelased isegi hoiatasid rahvast saabuvate karistuspattide eest..See koosneski sellisest kõntsast ,mis tõmbaski punaarme maine alla.Tegelikult oli ikka punaarmees haritud ja viisakad inimesed,kuid alati on neid kes maine alla tõmbavad oma barbaarse käitumisega.Eks kindlasti oli ka Eestis mõni vägistamine,kuid mingite lainetena seda ei esinenud.Samamoodi tuli ette ka vastaspoole sõdurite pättuseid okupeeritud riikides kui viinapitsi taga istusid vms..

[Troll]

Aga kas mõni linna või asula nimi ka teada on kus seda suuremal määral toimus? Või oli see üleüldine, külast külasse ja pole eriti ametlikult teada?

Mu mälu järgi oli kah selles heas Beevori raamatus "Berliin 1945" terve peatükk tollest vägistamistelainest, kui Punaarmee saksa piiridesse jõudis... kohanimede ja faktidega ja puha. Otsi aga raamat välja ja loe!

http://militera.lib.ru/research/beevor2/index.html

[OveT.]

Tegelikult oli ikka punaarmees haritud ja viisakad inimesed,kuid alati on neid kes maine alla tõmbavad oma barbaarse käitumisega.

Ehk oleks õigem öelda, et tegelikult oli ka punaarmees haritud ja viisakaid inimesi.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Aga kas mõni linna või asula nimi ka teada on kus seda suuremal määral toimus? Või oli see üleüldine, külast külasse ja pole eriti ametlikult teada?

Mu mälu järgi oli kah selles heas Beevori raamatus "Berliin 1945" terve peatükk tollest vägistamistelainest, kui Punaarmee saksa piiridesse jõudis... kohanimede ja faktidega ja puha. Otsi aga raamat välja ja loe!

http://militera.lib.ru/research/beevor2/index.html

Anthony Beevor, "Berliin 1945" 3. peatükk

[stilett]

1991.sattusid mulle kätte kuritegude registreerimise žurnaalid (või kuidas neid nimetati).Aastakäigud 1944 ja edasi.Sealt luges välja ikka palju, palju kõikvõimalikke fakte, mida Punaarmee esindajad siin-seal maakonnas toime panid.Oli nii mõnigi vägistamine, paar tapmist.Valdavalt aga varavastased kuriteod-seavargus, jalgratas, ülikondurnaale lehitsedes ei tundunud, et Punavägi oleks oma meeste tõprategusid varjanud, said täie rauaga.Muidugi kindlasti mõni asi sattus kalevi alla ja ega kõiki kuritrguseid ju ei avastatud...

[Marissa]

Ei hakka pikalt rääkima sel teemal, liiga vastik teema. Aga kokkuvõtlikult võiks öelda järgmist:
• 1945. aastal vägistasid punaarmeelased Saksamaal 2 miljonit naist ja tüdrukut, kelledest 300000 tapeti või lõpetasid elu enesetapuga. Üksnes Berliinis vägistati vähemalt 10000 naist ja tüdrukut, mille tulemusel iga kümnes suri.
• Punaarmeele oli vägistamine vaenlase alandamise vahend.
• Suur osa venelasi usub, et saksa naised oli natside julmuse tõttu vägistamise ära teeninud.
• Venemaa ajaloolaste vana põlvkond usub siiani, et Punaarmee oli püha.
• Üks noor vene naisajaloolane ütles, et muidugi vene sõdurid vägistasid, nad vägistasid isegi loomi.

Sellest siiani mahavaikitud ajaloost, sh. Punaarmee massilisest naiste ja laste vägistamisest hakati rääkima alles mõned aastad tagasi ja nimetama fakte selle kohta. Punaarmee metsikustest vallutatud maadel on Venemaal niivõrd maha vaikitud, et veel praegugi keelduvad sõjaveteranid tunnistamast seda, mis 1945. aastal tegelikult toimus. Vägistati grupiviisiliselt nii 12 aastaseid lapsi kui ka 80 aastaseid vanureid. Osa nendest sandistati või tapeti. Paljud naised lõpetasid oma ja enda laste elu enesetapuga.
Seda fakti kinnitab ka BBC film „Sajandi sõda” (näidati ka Venemaal televisioonis), kus tunnistajad räägivad sedasama, kusjuures punaarmeelased isegi uhkustasid sakslannade vägistamise üle. Üks rase saksa naine rääkis filmis sellest kuidas paarkümmend punaarmeelast teda 1945. aasta jaanuaris Ida-Preisimaal vägistasid. Seal tuuakse fakte Berliinis peale linna vallutamist võitjate poolt toime pandud vägistamistest ja röövimistest. (Samas õigustasid Berliini vallutajad ka vangilangenud SS-võitlejate mõrvamist peale relvarahu väljakuulutamist.)
Tsitaat kirjanik Ilja Ehrenburgilt, milles ta kutsus üles punaarmeelasi vaenlase naisi vägistama (ilmus 11.04.1945 ajalehes „Красная Звезда”): „Tapke nad! Saksamaal pole keegi süütu. Ei elav ega alles sündimata. Järgige seltsimees Stalini sõnu ja purustage fašistlik koletis tema enda koopas. Murdke saksa naiste rassiuhkus! Võtke ta seaduslikuks sõjasaagiks! Võiduka Punaarmee vahvad sõdurid, tapke nad!”
Punaarmee rüüstamistest ja alaealiste korduvatest vägistamistest ning massilistest enesetappudest meeleheitel Berliinis ja mujal Saksamaal on juttu ka dokumentaalfilmis „Punatäht Saksamaa kohal”. Seal uhkustas vägistamisega üks Punaarmee kapten, öeldes: meil oli eesõigus; me olime noored; meile see meeldis. Punaarmee vägistamistest räägib ka dokumentaalsari „Hitleri lapsed”. Esimest dok. filmi näitas ka üks Eesti kanal, sest tõmbasin selle kolmeosalise filmi endale linti, aga teist dok.sarja näitas Saksa kanal ZDF. Sama teema on käsitlenud ka Solženitsõn oma raamatus „Gulagi arhipelaag”. Eesti keeles on avaldatud ka Anthony Beevori „Berliin 1945”. Ei hakka seda siin ümber jutustama, kes tahab, lugegu ise läbi. (Seal ka fakte sellest, et ei vägistatud üksnes sakslannasid vaid ka Saksamaale sattunud kaasmaalasi …) Alles hiljuti ilmusid eesti keeles ka ühe sakslanna mälestused (autor ei soovi oma nime avaldada), raamatupoodides see praegugi müügil.

[Frundsberg]

Eestis ei juhtunud midagi seegugust suuremal määral nähtavasti ka seepärast, et tegemist oli ikkagi "kodumaa vabastamisega", s.t. tegemist ei olnud otseselt vaenlase maaga. Pealegi ei maksa unustada, et 1944.a. oli tegevuses ka hulgaliselt eestlastest punaarmeelasi, seega hoidis ka see ära suuremad röövimised ja vägivallatsemised.

[Sasha]

• 1945. aastal vägistasid punaarmeelased Saksamaal 2 miljonit naist ja tüdrukut, kelledest 300000 tapeti või lõpetasid elu enesetapuga. Üksnes Berliinis vägistati vähemalt 10000 naist ja tüdrukut, mille tulemusel iga kümnes suri.

Kas see on tõestatud fakt või oletus? Kui see on fakt, siis too palun allikad; kui see on oletus või kaudsete rehkenduste tulemus (ja sellest oli juba foorumis juttu, koos allikatega), siis oleks õigem sulle sellest mainida.

Tsitaat kirjanik Ilja Ehrenburgilt, milles ta kutsus üles punaarmeelasi vaenlase naisi vägistama (ilmus 11.04.1945 ajalehes „Красная Звезда”): „Tapke nad! Saksamaal pole keegi süütu. Ei elav ega alles sündimata. Järgige seltsimees Stalini sõnu ja purustage fašistlik koletis tema enda koopas. Murdke saksa naiste rassiuhkus! Võtke ta seaduslikuks sõjasaagiks! Võiduka Punaarmee vahvad sõdurid, tapke nad!”

100% VALE! See tekst on mitte NL ajalehest, vaid saksa lendlehest pärit. Ja iseloomulik, et see saksa propagandavärk on siiamaani kasutusel -- häbi-häbi, et sa, Marissa, võtad selle tõena viimases instantsis.

Ehrenburgi tekst 11.04.1945 on siin:
http://vivovoco.rsl.ru/VV/PAPERS/HISTOR ... ENOUGH.HTM
Toonalsus tundus NL juhtidele mittesobivaks, kuna juba ehitati plaane tuleviku saksamaa vastu, tekst oli liiga vaenulik liitlaste vastu ning kolm päeva hiljem samas lehes avaldati järgmine tekst:
http://vivovoco.rsl.ru/VV/PAPERS/HISTOR ... RG/GFA.HTM

Vaata, Marissa, küsimus ei ole selles, kas punaarmeelased vägistasid sakslannasid või mitte. Vastus on teada, ja tegelikult keegi selle vastu ei vaidle. Probleem on aga seotud argumentatsiooniga ja sellega, kuidas ja milleks see tõde kasutatakse. Argumentatsiooni osas andmeid kannatute arvust ei ole ja kõik siiamaani avaldatud arvud on spekulatiivsed. Olulisem on aga see, et kära sakslaste massivägistamise ümber kasutatakse ajaloo revideerimise abivahendina: nii NL sõjatulemuste vaidlustamiseks, kui ka sakslaste ja liitlaste ehk teiste osapoolte sigaduste vaikustamiseks/unustamiseks.