Kapten Trumm kirjutas:Mis toimib ja mis mitte, tuleb kindlasti uuringutega kindlaks teha ning väljaõppesse viima. Kindlasti maksab see palju tuhandeid kindla peale teada.
See telkmantli jutt on tunnetuslik, mis tundub, et aitaks. Mul on olnud juhtum, kus Robinson lendas madalalt üle, kuulsin tulekut natuke ette, tõmbasin endale lebo peale (see lai Galvilinda alusmatt) ja pärast sain teada, et mindi ei nähtudki. Võibolla aitas siin see, päeval oli soe ja metsaalune õhkas sooja, kus seest inimest näha polnud.
See, kas on näha või ei ole, sõltub tegelikult ikka väga paljudest teguritest.
Näiteks päikselise ja sooja ilmaga näeb termokaamera lehtmetsa sisse äärmiselt halvast. Lehed soojenevad ülesse ja see loob termokaameratele kaunis läbipaistmatu "sirmi" ette. Kui nüüd need lehed veel tuules kõiguvad ka oled sisuliselt juba paar meetrit lehefoonist kaugemal termo vastu sisuliselt nähtamatu (eeldusel et riides ja kamotatud). Kui sind seal näeb, siis pigem tavaoptikaga mitte termoga ja üldiselt peab siis juba teadma kuhu vaadata.
Samuti ei näe termo hästi läbi tihedast vihmast või lumesajust, eriti kui selleg kaasneb tugevam tuul (siis muidugi droonid nagunii ei lenda). samas see olukord võib kiiresti muutuda, tõmbub padukas vaid nati tagasi ja korraga on nähtamatu sihtmärk vaid veidi säbruline.
Samuti öösel ja ka jahedama ilmaga on varjumine oluliselt raskem kui päeval.
Kõige hullem aeg varjumiseks ongi talv või varakevad. Eriti hull on selge, tuulevaikne, miinuskraadidides ilm hämaral ajal, kuna masinate ja kehasoojus paistab erakordselt kontrastselt silma ja mets on kattena sisuliselt kasutu. Lehtmetsa oksad või männid talvel sisuliselt ei aita. Aitavad vaid kuused ja kuuseoksad (mõistagi ainult kuuste läheduses) aga ka seal on pigem igasugu telkmantleid jms abinõusid veel lisaks vaja.
Mis puutub eelmainitud abivahenditesse: lebomattidesse, telkmantlitesse jms, siis ka siin sõltub asi mitmetest faktoritest. Kui inimene seisab näiteks "duššikardinaks" ette asetatud telkmantlist meeter tagapool, siis Javelini termokaameraga ei näe teda absoluutselt. Küll aga joonistub väga ilusti välja mantel ise (annab maskeerida oksavõsasse nii et ei paist). Kui nüüd seesama inimene tõmbab endale telkmantli peale (võib jätta isegi õhuvahet mingi paarkümmend sentimeetrit) kuumeneb see loetud minutitega ülesse ja on väga ilusti näha. Samas ka see sõltub loomulikult ilmast. Külma karge talveilmaga on ka kerges võsas telkmantli all varjuv isik igal juhul näha nagu peopesal. Suvel, 20 soojakraadi juures kordades viletsamini. Võibolla sajab veel kerget vihma ja kerge tuul käib matli alt läbi (mis on kehast kaugemal) ja ei ole üldse näha.
Kui ettevalmistusi tehes saab individuaalselt ennast ikkagi üsna mõistliku vaevaga peita, siis eriti masinatega on asi küll 90% ajast ikka päris hull. Metall lihtsalt kuumeneb või jahtub niivõrd ebaühtlaselt võrrelde ülejäänud loodusega (isegi kamovõrgu all seistes), et need paistavad alati esimesena silma ja tihti hämmastavalt kaugelt. Suvel päiksega on kamovõrgust üldse mingit kasu ainult siis kui masin on vilus. Isegi siis on päeval metall kuumem ja öösel külmem kui võsa ümberringi. Talvel ei tasu maskeerimisest isegi rääkida kui mootor ja rehvid veel soojad on. Minuarust on talvel masinate termokaamerate eest varjatamine kaunis lootusetu ülesanne. Tihe mets nati aitab, aga hästi aitab ainult konkreetselt kuusepadrik.
Kokkuvõtteks:
Keerukaks teebki asja see, et tulemus sõltub väga palju ilmastikust, aastaajast, kellaajast, kaua on varjutud ühe koa peal. Ilma ise termoseadmega ise vaatleamta on kaunis raske ennustada kui hästi sind konkreetsel ajahetkel näha on.
Olles aastatega omajagu termokaamera eest varjuma pidanud (ja ka samu positsioone teiseltpoolt termokaamerast ise vaadelnud) veidi üldiseid tähelepanekuid:
- Masinad reedavad teid alati esimesena ja kordades paremini kui üksikvõitlejad. Kamo masinatel üks ei aita praktiliselt kunagi (seetõttu on kuuseoksad + kamo + võss kombona enamikul ajal aastast hädavaajalikud)
- Lagedal ilma abivahenditeta (kamo, oksad + telkmantel) oled sa ka jalastatuna 9/10 juhul nähtav. Masinate läheduses 10/10 est.
- Lehtmets/võsa (loomulikult ainult koos lehtedega), isegi kõrge hein on teie sõbrad, mida tihedamad seda parem.
- Mõõdukalt soe kerge tuulega suveilm on parim aeg varjumiseks.
- Selge, külm ja tuulevaikne talveilm on halvim aeg varjumiseks.
- Öö on varjumiseks oluliselt halvem kui päev, sõltumata aastaaajast
- Soojemal ajal on koidiku ja eha ajal teatav kitsas periood, mil termo ei suuda tuvastada seisnud masinaid (kuna temperatuur on sama mis loodusel). Äsja sõitnud masinatele see ei kehti.
- Droonid tugevama tuulega ei lenda, rääkimata tuisust/padukast - lahingmasinate termokaamerate vastu ei pruugi piisata.
Sai vist enamvähem kõik (mis tegelt kaunis triviaalne kui termokaamerale ligipääs on) öeldud.
) 