Küsimus ei ole sõiduoskustes, vaid mis praktilist eesmärki need täidavad. Ja mis "kõrvalmõjud" neil on. Maanteeamet mängib tihti lihtsalt kivipalli - meil on õigus, sest meil on õigus Näiteks kiiruskaameratel on selline "positiivne" kõrvalmõju, et saadest neist mööda, läheb paljudel lapats põhja. Möödasõidud toimuvad kõik järgmine 1-2 km peale kaamerat. Palju siis need rahustavad? Mõju ohutusele?
Nüüd, peale nende äärekividest "rea eraldusjoonte" panekut on pöördevõimalused veel kitsamad ja rekkad sõidavad neist kividest veel rohkem üle. Prognoosin, et maanteeameti kivpallurid hakkavad, veendudes nende äärekivide kasuteguri puudumises, sinna mõne aasta pärast betoonpiirdeid panema. Sest kui pigi peab tagumenti minema, siis ta peab tagumenti minema.
Mentaliteedist räägivad kõnekalt need lõputa võitlused mingi aktivistide plakatiga Orissaares ja viimane "idee" korjata teede äärest ära välipeldikud ja prügikastid. On see metsa koristamine hiljem odavam? Kui pigi peab tagumenti minema, siis peab minema....
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Eks peab jälle tõdema, et see eestlane on ikka üks väga eriline ja ülimuslik rahvas, lausa üliinimene.
Kõik need siin jubedat pahameelt tekitavad lahendused - ringristmikud, teede kitsendused ja kiiruskaamerad on mujal vanas Euroopas ammu ja hulgaliselt kasutusel, ning kui vaadata liiklusõnnetuste statistikat, siis on seal numbrid, milleni meil on veel pikk maa minna.
Huvitav oleks siis kuulda, milliste lahendustega kaasfoorumlased liiklusohutust suurendaks ja õnnetuste arvu vähendaks. Kõik teed neljarealiseks ja ristmikud kahetasandiliseks ettepanekud ei lähe arvesse.
Kõik need siin jubedat pahameelt tekitavad lahendused - ringristmikud, teede kitsendused ja kiiruskaamerad on mujal vanas Euroopas ammu ja hulgaliselt kasutusel, ning kui vaadata liiklusõnnetuste statistikat, siis on seal numbrid, milleni meil on veel pikk maa minna.
Vana Euroopa on ka regulatsioonidesse lämbuv piirkond, kus ronivad võimule igasugused heast elust lolliks läinud roheroosad ja rekvireeritakse eraomandit (Berliin). Soovitan akf AMvA-l tutvuda UK raskeveokijuhtide probleemidega - valdkond on surnuks reguleeritud nii seaduslike kui teekorralduslike vahenditega. Riigikogu võttis vastu seaduse KOV kiiruskaamerate paigaldamiseks - jällegi võiks vaadata UK kogemuse poole - kaameratest on saanud lihtsalt üks maksutulu allikas, millest teede korrashoid ei parane karvavõrdki. Eestis on sama tehtud kütuseaktsiisiga. https://www.politics.co.uk/reference/speed-cameras/ https://www.dailymail.co.uk/news/article-9976991/Britains-worst-speed-cameras-police-admit-faulty-Southampton-Gatso-six-revealed.html
Huvitav oleks siis kuulda, milliste lahendustega kaasfoorumlased liiklusohutust suurendaks ja õnnetuste arvu vähendaks.
Tuleb ehitada teed ümber vastavalt liikluskoormusele. Autod on läinud paremaks ning võimaldavad ohutumalt ja kiiremini jõuda punkti B, aga ühistransport ei ole arenenud kooskõlas kinnisvaraarendustega ja see on kõik poliitikute tegemata töö (tramm Lasnamäele?).
Kõik teed neljarealiseks ja ristmikud kahetasandiliseks ettepanekud ei lähe arvesse.
akf võib hobuvankriga edasi jukerdada - infra peab lähtuma reaalsetest vajadustest mitte amishite parimast praktikast.
Kapten Trumm kirjutas:Küsimus ei ole sõiduoskustes, vaid mis praktilist eesmärki need täidavad. Ja mis "kõrvalmõjud" neil on. Maanteeamet mängib tihti lihtsalt kivipalli - meil on õigus, sest meil on õigus Näiteks kiiruskaameratel on selline "positiivne" kõrvalmõju, et saadest neist mööda, läheb paljudel lapats põhja. Möödasõidud toimuvad kõik järgmine 1-2 km peale kaamerat. Palju siis need rahustavad? Mõju ohutusele? ....
Tegelikult, kui autol on kiiruse piiraja täpselt paika seatud, on kõige ohutum möödasõitu teha täpselt enne kaamerat, sellel hetkel kui eessõitja ehmatusest pidurdades kiiruse alla, 70km/h juurde tõmbab.
Kõik teed neljarealiseks ja ristmikud kahetasandiliseks ettepanekud ei lähe arvesse.
akf võib hobuvankriga edasi jukerdada - infra peab lähtuma reaalsetest vajadustest mitte amishite parimast praktikast.
Oled nõus ka vastavat maksukoormuse suurenemist taluma? Või peaks vastava raha kaitseelarvest võtma? Jube lihtne on öelda: "infra peab lähtuma reaalsetest vajadustest mitte amishite parimast praktikast", aga rahastusallikate osutamine ununeb ära. Kusjuures tavaline on selliste ütluste postitajate puhul, et kui midagi läheb kallimaks, siis ollakse esimene kes vingu üles tõmbab.
AMvA kirjutas:... Sõidan neid ringe iga nädal mitu korda ja suvel pea iga päev ning pole siiani probleemi näinud.
Näide tänapäevasest väga moodsast suhtumisest: "Mina sõidan Oma autoga, Oma teed ja mis ümber toimub, pole Minu asi enne kui keegi Minule ette ei jää."
Ei midagi isiklikku, aga näen pidevalt sõites selliseid juhte.
Elus kehtivad samad loodusseadused, mida põhikooli füüsikas õpitakse ja ühte lihtsat katset saab edukalt ka koduhoovis järgi teha. Kui pikale kastmisvoolikule peale astuda, siis võib üllatusega tõdeda, et kuigi voolik ise on terves pikkuses täiesti terve ja vett täis, ei tule teisest otsast üldsegi vett välja.
Ja liikluses on samamoodi et "liiklusvoogu oluliselt takistav 1 tegur", halvab kogu liiklusvoo sujuva kulgemise.
OLAVI kirjutas: Ja liikluses on samamoodi et "liiklusvoogu oluliselt takistav 1 tegur", halvab kogu liiklusvoo sujuva kulgemise.
Liiklusvoo sujuval kulgemisel ei ole antud juhul mitte midagi häda. Ei pea igale poole umbes pool minutit varem kohale jõudma (niipalju ehk võidaks otse läbisõiduga)
Veokameeste kurtmisest või mittekurtmisest: Omal 86ndast B, kuskilt 95ndast C (aga edasise olematu praktilise kogemusega), ja no siis 05ndast pidin järsku suht jalapealt hakkama C-E-sid kraana-lähivedusid kureerima-dispetšeerima. Nii-öelda peaees vette. Vastavalt bürokraatlikele oludele pidin läbima ise vastutavana veosekorraldaja koolituse. Koos juhtidega ja/või nende abil läbisin kiirkorras ka "praktilise logistika kursuse lähimaa kraanavedude organiseerimisel" nii, et hundid ka tegelikult söönuks ja lambad ka tegelikult terveks jääks. NB! Pole vist kellelgi üllatus, et teoreetiline bürokraatlik kursus ja praktiline tegelik kursus võivad üsna tihti olla täiesti üksteisele vastukäivad! Ma arvasin sinnamaani samamoodi, et "tean neid veokaasju küll, mul C ju! ja kraanat olen kah kodus ehituse ajal oma õuel näinud ja troppijat aidanud!". ..Aga kui ikka oma C-ga pead päevi haigestunud kraanameest asendama, CE-ga troppijana abis ringe kaasa tegema (et töö ei veniks ajaliselt, sest kraanat oodatakse juba mujal) ja nii suvel, kui talvel, siis oli see juba hoopis teine pähkel. Seda kõike oma logistikukohustuste kõrvalt. Samal ajal vaatasin eneseharimise mõttes saksa pealt eriveoste korraldamise seriaale. Lõpeks tegelesin juba juhtide palkamise ja oma autodele (kraanad ja saššiid ju erinevad) välja koolitamisega. Kuna kõik käis oma enda rahakoti pealt/arvelt, siis veokate elektriprobleemidega tegelesin puhtalt ise, suht igapäevaselt. Midagi oli mõnel ikka vaja lappida, kui õhtul platsi jõudis, sest masinad panid ehitusi ja võsasid pidi ringi, nt piisas metsakal kitsal teel võsast läbi käia, kui tundlatuled reas kustusid päevaga- niit läinud, punased (st raputuskindlad) pirnid kestsid kauem. Igal õhtul sai autod vajadusel "üle käidud", et hommikul mehed välja teele saata saaks. Igal õhtul oli midagi organiseerida, kasvõi varustuse kontroll. Okei sellest. Teed oma tööd, tuled laadima, jändad-mässad, ja edasi ja nii uuesti. Mida sul on üldse rääkida "mingi-suva-lipsuga-sõiduka-tondiga" või ka isegi "käpikumehega" veokate liikluse korrald(amat)usest ja B-kati juhtide juhmusest veokate-asjade suhtes? Ainult seda, et "tule sõida minuga üks ring kõrval kaasa, aga ära targuta!". Muud pole mõtet, sest ta nagunii ei saa aru. Pole mõtet energiat sellele raisata- sa oled tema jaoks nagunii see jobu, kes "teed kõik persse keerab". Mina tegin need ringid sellel esimesel poolaastal järjest kaasa, nii 10poolese soolo kui 18 täishaakega, nii kõrval kui roolis, platsil tegin vajadusel ka E-täishaake (mitte poolhaake või eurovasika) tagurdamisi paigutamisel. Ja seda kõike samas ka (kraana)veosekorraldamise-korraldaja aspektist vaadatuna, kui ka lihtsalt inimesena. Peale seda "praktilist koolitust" oskan ma arvestada veoka ja tema juhi tegevuste, gabariitide, teenidusmaade, massidega jmt. Oskan arvestada ja anda teed veokamehele nii, et ta oma16-18 meetriga mahub ka tõesti välja keerama, ei roni talle külje alla, ega ette pidurdam jne. Sest ma olen ise sellise roolis olnud. Mitte palju, aga olen. Ja tõenäoliselt enamus veokaroolis olnuid (ka mina) ei viitisi hakata laadimistevahelisel ajal või teepeal tanklas või kliendi kontoris mingi suvalise asjapulgaga oma veokajuhielu ja -liiklust arutada. ..Mingite tegelastega, kes ainult B-ga rallides arvavad, et sobiksid C-D-E transpordisektorit kureerima. Puhkeajal teiste veokameestega, vat see on isejutt, sõltub hetkeolukorrast.
Kõik need siin jubedat pahameelt tekitavad lahendused - ringristmikud, teede kitsendused ja kiiruskaamerad on mujal vanas Euroopas ammu ja hulgaliselt kasutusel, ning kui vaadata liiklusõnnetuste statistikat, siis on seal numbrid, milleni meil on veel pikk maa minna.
Vanas Euroopas ei istu rooli taga ka homo soveticus. Selle väikse pisiasja unustamine võib anda üllatuslikke tulemusi. Selle parimaks kinnituseks on ehk paari aasta tagune kampaania, kui taheti seadustada ära trahvi tegemine keskmise kiiruse ületamise eest kahe kiiruskaamera vahel. See ise on parim kinnitus nende kaamerate vähesest efektist - peale kaameraid vajutatakse topelt ja Maanteeamet/MKM saab sellest ka ise aru (miks muidu selline algatus).
See, et inimene sõidab maanteel 90 asemel 100-110 ei ole Eesti liikuses isegi kolmandajärguline probleem. Õnnetused juhtuvad ikka siis, kui juhid tõmblema hakkavad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
OLAVI kirjutas: Ja liikluses on samamoodi et "liiklusvoogu oluliselt takistav 1 tegur", halvab kogu liiklusvoo sujuva kulgemise.
Liiklusvoo sujuval kulgemisel ei ole antud juhul mitte midagi häda. Ei pea igale poole umbes pool minutit varem kohale jõudma (niipalju ehk võidaks otse läbisõiduga)
Oi-bljääääääd! (oli meil siin selline värvikas akf kunagi! Mine AMvA ja ütle seda vähemalt Tartus neile linnaliini bussijuhtidele, kes peavad kalanäo ja külma kõhuga neid ringe sirgeks sõitma või vasakpöördeid tegema. Varsti vast pannakse viltuste kivide asemele orad püsti kah veel lisaks? Linnaliinikale ei saa öelda kah ju, et mis-sa-loll-ronisid-sinna! Kui teadsid et ei mahu? Nii kiire on ajavõitmiseks või? Sõida mujalt ringiga! jne. Mine ütle seda kõikidele nendele inimestele, kes sellisel mikroringil seisavad ja pead vangutades vaatavad kuidas bussi või veoka haake rattad veerevad ringe läbides üle kohast, kus peaks olema äärekivi... aga seda enam pole, sest see on ei-te-kuhu juba kandunud, ja siis enne või peale seda on meetrite kaupa neid kõveraks ja külili lükatud-sõidetud. Eraldi teema on veel see, et mõnes sellises kohas peaksid selle rattajälje koha peal seisma ja ootama jalakäijad (koolilapsed/vanurid/jalgratturid/emad lapsevankriga/kes iganes). Mine ütle neile kõigile kes seda pilti vaatavad, et "ei pea igale poole...." jne nagu kirjutasid. Ja lisaks ütle veel , et "kõik vastab nõuetele!" Mina ja maailm, mina saan oma sõidukaga hakkama..... jne.
Viimati muutis Peeter, 09 Dets, 2021 14:22, muudetud 2 korda kokku.
Jube lihtne on öelda: "infra peab lähtuma reaalsetest vajadustest mitte amishite parimast praktikast", aga rahastusallikate osutamine ununeb ära. Kusjuures tavaline on selliste ütluste postitajate puhul, et kui midagi läheb kallimaks, siis ollakse esimene kes vingu üles tõmbab.
Kelbas. Rahastamisele osundasin - teede jaoks mõeldud raha kanditakse kõrvale. Akf rääkis siin suure suuga turvalisusest jms ilusatest asjadest - kas eesmärk on sõidukite maksimaalselt efektiivne ja turvaline kasutamine tagades selle jaoks vajaliku infra, mis arvestab ka muu liiklusega (jalakäijad, jalgratturid, hobusemehed, rongid, trammid, lennukid) või on eesmärk iga hinna eest turvalisus (õnnetuste hulka on lihtne mõõta ja selle vähenemise eest preemiaid maksta) peatades täielikult autode liikumise ilma reaalselt midagi asemele andmata? Positiivne on kergliiklusteede rajamine üle Eesti, kuid see on vist rohkem KOVide rida?
Kapten Trumm kirjutas:... kui taheti Eestis seadustada ära trahvi tegemine keskmise kiiruse ületamise eest kahe kiiruskaamera vahel.
Soomes ju toimub? Ja vist ka UK-s?
Meil pidurdus see õiguslike regulatsioonide taha kuigi plaanid olid olemas, aga nüüdsete seaduseparandustega peaks need probleemid olema lahendatud. Küll need ka meile jõuavad, tasub jälgida riigihankeid.
Kapten Trumm kirjutas:... kui taheti Eestis seadustada ära trahvi tegemine keskmise kiiruse ületamise eest kahe kiiruskaamera vahel.
Soomes ju toimub? Ja vist ka UK-s?
Meil pidurdus see õiguslike regulatsioonide taha kuigi plaanid olid olemas, aga nüüdsete seaduseparandustega peaks need probleemid olema lahendatud. Küll need ka meile jõuavad, tasub jälgida riigihankeid.
Sellega seoses jooksis kuskilt meediastki läbi (ei mäleta täpselt, et kes-kus-mis) aga et need liikluskaamerad milles "süda parasjagu sees on", need fikseerivad (hmmm, on suutelised fikseerima) iga läbisõitja. Pilti tehakse ainult kiiruseületusest. Ja siis oli selle kõrval tuttava isiklik jutt, et Tallinn-Tartu tühja tee peal pidasid politseinikud ta kinni kehtiva ülevaatuseta sõidukiga liiklemise eest. Just oli lõppenud. Sai hoiatuse. Õnneks ehk? Ütles, et juba kaugelt tulid autost välja ja pidasid ta kinni. Talle öeldi, et kiiruskaameralt tulnud info. Selle asja nimi on tarkvaraline valmisolek (ka info jagamiseks lähimatele patrullidele?). Võtan´d kinni? Ehk keegi targem teadjam kommenteerib? (Iga arvaja pole just kohe "targem ja teadjam).
Jube lihtne on öelda: "infra peab lähtuma reaalsetest vajadustest mitte amishite parimast praktikast", aga rahastusallikate osutamine ununeb ära. Kusjuures tavaline on selliste ütluste postitajate puhul, et kui midagi läheb kallimaks, siis ollakse esimene kes vingu üles tõmbab.
Kelbas. Rahastamisele osundasin - teede jaoks mõeldud raha kanditakse kõrvale. Akf rääkis siin suure suuga turvalisusest jms ilusatest asjadest - kas eesmärk on sõidukite maksimaalselt efektiivne ja turvaline kasutamine tagades selle jaoks vajaliku infra, mis arvestab ka muu liiklusega (jalakäijad, jalgratturid, hobusemehed, rongid, trammid, lennukid) või on eesmärk iga hinna eest turvalisus (õnnetuste hulka on lihtne mõõta ja selle vähenemise eest preemiaid maksta) peatades täielikult autode liikumise ilma reaalselt midagi asemele andmata? Positiivne on kergliiklusteede rajamine üle Eesti, kuid see on vist rohkem KOVide rida?
Mida tähendab kanditakse kõrvale, keegi viib kotiga koju või? Kui see raha läheks 100% teedeehitusse, siis jääks seda mujalt (näiteks kaitseeelarvest puudu) ja selle asendamiseks tuleks muid makse tõsta (käibemaks, tulumaks, sotsmaks jne.)
Mine võta riigieelarve Excel ette ja hakka seal ridu vastavalt muutma, pärast näita tulemust ka teistele.
PS. Kergliiklusteed on suuremalt osalt (90%) kõik Maanteeameti eelarvest tehtud.
