reamees seeniori teenistus

[lamjak]

Väga palju vene filme on YouTube'is vabalt vaadatavad. Nii ka see:
https://www.youtube.com/watch?v=czZ0oEIl2_4

[seenior]

Suur tänu täpse õpetuse eest, lugupeetud Sektor gazovoi ataki ja lamjak !! Vana seenior peab nüüd moodsal ajal veel palju asju arvutis
ära õppima. Parimate soovidega seenior.

[seenior]

Peatab siis VAI mind kinni, kohe algab norimine, miks auto on nii ebameeldiva välimusega ? Näitan sõidulehte, et see ei ole paraaadi
auto ,vaid kap.remondi materjal, mis tuleb Tsehhovi linna toimetada. Nähes, et arvatav korrarikkuja hakkab kõrgema võimu haardest
välja libisema, virisevad veel natuke ja lubavad siis edasi sõita. Vahel on ikka kasulik lisada sõidulehele kunstilisi täiendusi . Jätkub.

[seenior]

Nüüd lugu sellest, kuidas sõidulehest väga palju pahandust võib sündida. Paari nädala pärast oli mingi püha ja puhkepäevad, vist koguni
kolm päeva korraga. Otsustan sõita külla oma endisele pinginaabrile, kes teenib Klimovskis. Sõita on umbes 40 km. Kohaliku KPP juures
kohtan üleajateenijast seersanti, kes seletab mulle, et kohe on oodata kindrali saabumist ja kedagi välja kutsuda ei ole kuidagi võimalik.
Jääme põhutama ja kuulnud, et mul on piiramatult aega oodata, lubab enne õhtut minu sõbra välja organiseerida. Seni kutsub mind oma
koju lõunatama. Praeb pannil liha ja lauale ilmub pudel " metsakohinat". Pean joogiga piiri aga lõhnad jäävad juurde. Uus tuttav lubab
meile pinginaabriga erariided hankida ,et õhtul klubisse sõita. Mõte auto kasutamise võimalusest meeldib talle eriti. Enne õhtut täidab
mees oma lubaduse ja kohtun pinginaabriga. Vahepeal on meiega ühinenud veel kaks üleajateenijat, kellel on eriti hea tuju. Nõustun
sõitma kuhugi lähedale, kuid ristmikul peatab meid liiklusinspektor. Noored üleajateenijad on äksi täis ja vaidlevad leitnandist
inspektoriga nii ägedalt, et leitu kamandab nad autost välja ja korjab neilt isikutunnistused oma kätte. Nähes, et asi võtab halva pöörde,
soovitan pinginaabri väeossa tagasi minna. Nii ta teebki aga vahepeal on inspektor kutsunud VAI patrulli. Need näitavad mulle suuna
kätte ja sõit läheb juba minul üksi kohalikku komandatuuri .Seal selgub, et minu ainus süü on sõiduleht, millel puudub puhkepäeval
liiklemise luba. Järelikult ei ole kinnipeetud rikkuja mitte mina, vaid minu auto. Karistus olevat tavaliselt auto saatmine uudismaale
aga
seda otsustab esmaspäeval saabuv komandant. Ees on kaks pikka päeva, mil aeg venib teosammul. Mulle näidatakse koht kätte üksik-

kambris, kus on kunstnahaga ülelöödud nari. Kõrvalkambrid on tühjad ja seal on narid hööveldatud laudadest.Uksi lukku ei keerata.
Võtsin autost kaasa kaks raamatut" Kolm musketäri" ja "Kakskümmend aastat hiljem".Nii on mul lugemismaterjali piisavalt. Korraks
saan ühenduse objekti kontori valvega ja teatan oma asukoha, et pealik tuleks mind otsima esmaspäeval. Pärast kahte aeglaselt ja
vaevaliselt möödunud päeva saabub esmaspäeva hommikul pealik. Aga komandant on väga tõrjuv ja teatab , et tema tahab näha
ainult sõjaväelast, mitte eraisikut. Pealik lubab mulle, et pärast koosolekut Moskvas tuleb ta enne õhtut tagasi. Jätkub

[seenior]

Tõesti pärastlõunal tuli pealik koos ühe minu jaoks täiesti võõra majoriga, kelle ta oli Moskvas nõusse saanud kaasa tulema. Ei tea, ehk oli major pealikule teene võlgu. Mis edasi juhtus, sellest räägiti mulle hiljem. Löönud siis major polkovniku ees selja sirgu ja teatanud tõsise näoga, et tema on selle kolmandat päeva kinni istuva soldati ülemus. Loomulikult oli polkovnikult järgnenud loeng pühast ustaavist ja sise- ning välispoliitikast. Kui korraks pisike paus oli tekkinud oli minu pealik diplomaatiliselt märkinud , et teil on siin majas parajasti remont pooleli. Asjaolude positiivse lahenduse korral oleksime hea meelega nõus osalema vajalike materjalide hankimisel. Rohkem ei olevat poliitikast räägitud ja arutatud hoopis igapäevaseid majandusküsimusi. Oli kokku lepitud, et meie oleme neile võlgu rulli linoleumi ja suure piimanõu täie värvi. Hiljem juba autos pealik küsis kas oli tore kokku saamine pinginaabriga? Minul tuli ausalt tunnistada, et olin jälle käki kokku keeranud . Aga pealikult ühtegi kolmekordset ei kuulnud, ta ei näinud autojuhis alluvat, vaid teist valget inimest.Kui paar päeva hiljem pealikule meie võlga meelde tuletasin, vastas ta , et ootame veel päeva. Muidu need kuningad arvavad, et meil oma tööd ei olegi ja oleme kohe jälle valmis nende juurde kihutama. Nii oligi, paari päeva möödudes viisin materjali ära. Möödus paar kuud objektil heatahtlikus õhkkonnas kui äkki lõi välk sisse. Mingi kaadrite muudatuse tulemusena oli mul ühel päeval äkki uus pealik, keegi major ,kes esimesest päevast alates baltimaade vabahärra vastu mingit sõbramehelikkust üles ei näidanud. Ma ei mäleta isegi selle majori nime kuigi eelmise pealiku nimi Anatoli Prokopjits on mul tänase päevani meeles. Püüdsin paar nädalat hoida madalat profiili aga midagi ei muutunud ja viimaseks piisaks karikas sai majori käsk, et ma pean kolima elama võõrasse kasarmusse, mis kubises mustadest lõunamaa poegadest.
Valetasin, et auto sidur libiseb hullu moodi ja sõitsin ära Moskvasse töökotta. Muidugi oli sidur täiesti korras. Moskvas minu ilmumine kedagi ei üllatanud. Privet,privet kuidas läheb? Suvi oli varsti algamas ja tegelesin töökoja õuel vaikselt autoga. Iga päev sain käia oma väeosas eestlastega kohtumas. Ühel päeval satun töökoja õuel põhutama teh. abi auto juhiga, kes oli eraisik. Mees hakkas mulle kaebama, et tal peaaegu iga päev pikad sõidud, vahel ei jõua tööpäeva lõpuks Moskvasse tagasi. Vahel kutsutakse lausa laupäeval mõnda hädalist abistama, kes rikke tõttu teele jäänud. Tavaline abi oli kolmnurgaga puksiiri ja koju. Teatan mehele naljaga pooleks et me võiks autod ära vahetada. Minu objektil metsa sees on värske õhk, lühikesed sõidud, temale kui eraisikule iga päev komandeeringu raha,nädalavahetused vabad. Näen, et mehe kõrvad hakkavad liikuma! Kas sa oled nõus? Kui me järgmisel päeval kahekesi töökoja juhataja toast väljume, olen mina juba uus teh. abi auto juht. Jätkub.

[seenior]

Minu uus tööauto oli kõigile vanema põlvkonna autojuhtidele tuttav GAZ-51A, mida venemaal peaaegu muutumatul kujul valmistati ligikaudu 30 aastat. Minu auto kabiin oli sõjaväes tavaline roheline, ainult furgoon oli helehall. Selline teh. abi mudel oli tavaline kolhoosides. Auto furgoonist olid mõned tööpingid eemaldatud, et kaubaveoks rohkem ruumi oleks. Läbisõit spidol oli 25 000 kilomeetrit ja eriti rõõmustas, et mootor töötas vaikse häälega ja eriti sujuvalt. Igapäeva tööks jäi minu hooleks segumasinate ja muude väiksemate rauakolakate vedu objektidelt töökotta ja pärast remonti jälle objektidele tagasi. Need asusid igal pool ümber Moskva kõige kaugem sihtkoht oli Vladimiri linn, Moskvast 200 km idas. Vabahärra tunne ei olnud kuhugi kadunud, sest sõidus olin tavaliselt üksinda. Kui jõudsin sõidust tagasi pärast tööpäeva lõppu, siis mõnikord harva otsustasin auto furgoonis ööbida. Selleks olin ehitanud ülestõstetava nari, mis oli isegi kunstnahaga polsterdatud. Töökoja kõrvalmajas asus välismaa üliõpilaste söökla, mis teenindas mingi lepingu alusel ka sõdureid. Loomulikult tuli esitada talongid, lõuna 60 kop. hommiku-või õhtusöök 35 kop. Kui nüüd keegi mõtleb, et kahtlaselt odav, palun mitte unustada väljendit "väljamaa tudengid". Sel ajal olid kõik mustanahalised ja pilusilmad suured sõbrad, kelle Moskvas õppimist tuli igati soodustada. Õhtusöök rihma vahele manustatud, tuli liikuda 3 bussi peatust edasi metroo jaama ja sealt Valgevene vaksalisse. Jõudnud väeossa Minski maantee 41 -sel kilomeetril maandusin tavaliselt klubi raadiosõlmes. Kogu õhtu kulus plaate kuulates ja fotosid ilmutades. Parimad plaadid olid Moskvast oma raha eest ostetud eriti õhukesest plastmassist kettad, millel mõlema külje peal ainult üks laul. Loodan, et on enam-vähem õieti meelde jäänud, hinnaks oli vist vähem kui 1 rubla. Pärast pikka teenistust metsa sees komandeeringus ei olnud enam keegi huvitatud näha minu tagasihoidlikku isikut õhtusel loendusel. Seetõttu möödus kogu õhtu raadiosõlmes kuni saabus öörahu. Jätkub

[Hukatus]

Väga meeldiv lugemine. Palun jätkata.

[seenior]

Lugupeetud Hukatus! Tänan heade sõnade eest! Luban jätkata, sest terve aasta teenistust on veel ees. Parimate soovidega seenior.

[ElrikThunderson]

Akf Seeniorile minu poolt ka jõudu edasikirjutamiseks. Üks tehnoabifurgooniga masin on Järva-Jaani vanatehnika varjupaigas eksponaadiks.
http://varjupaik.jjts.ee/?action=ekspon ... t&S_ID=193

[seenior]

Suur tänu lugupeetud Elrik Thunderson ! Vanale seeniorile tuli kohe rõõmus nägu seda pilti vaadates. Sarnasus on kindlasti olemas kuigi pildil on vist Kuusalu autoremondi tehases valmistatud furgoon. Aga veel kord aitäh! Neid furgoone ehitati mitmes vene tehases. Parimate soovidega seenior.

[Urams]

Järva-Jaani KkK-31 masinapargi boksid.
Kolm aastat sai käidud,lõpu aasta 1985.Hea
nostalgia laks ja väga hea lugemine.

[seenior]

Lugupeetud Urams ! Tunnen heameelt endise stroibati veteraniga tuttavaks saada, kelle mälestused on väga põnevad ja huvitavad lugeda. Elame veel ja olge terved! Parimate soovidega seenior.

[seenior]

Nüüd üks lugu võõrast leitust ja tema tibinast. Ühel päeval kutsutakse mind töökoja juhataja tuppa.Sisenedes näen toas võõrast leitnanti. Seenior on ikkagi kogenud sõdur aga ei hakka ametlikult esinema, teatan vaid soovist kuulda,milles asi.Pealegi toimub vestlus eraisiku juures neutraalsel pinnal. Minu pealik teatab,et mulle kui kogenud roolikeerajale ja soliidse auto omanikule antakse nüüd tähtis ülesanne. Sõita tuleb täna ja homme leitnandi käsutuses. Mis embleemid leitnandi pagunitel olid vaat tõesti enam ei mäleta aga see pole ka vist enam tähtis.Seeniori käest ei küsita, kas mina üldse nõus olen asjade sellise käiguga? Nagu me kõik väga hästi teame, kehtib sel juhul tuntud sõduri tarkus "Lõuad pidada ja edasi teenida" ! Sõidame Moskvas paar lühemat otsa ja siis soovib leitu, et ma ta koju sõidutaksin. Üllataval kombel kutsub ka minu tuppa. Korteris ootab meest üks tibinas, vist pruta, selline kenake üle keskmise välimusega. Kostitab meid mõlemaid kergemat sorti einega, mis peab vist õhtuoode olema. Pärast antakse mulle käsk ilmuda homme hommikul kell 8 tagasi. Jätkub.

[seenior]

Hommikul ilmun õigel ajal kohale. Tibinas on väga sõbralik ja pakub mulle hommikueinet. Praeb muna ja lubab mul oma käega võileibu valmistada. Määrin leivale paksult võid aga tibinas ei tee märkamagi. Võib olla ta teab, et kõik sõdurid armastavad võid. Siis ilmub leitu ja teatab, et täna toimub reis Vladimiri linna. Kästakse autos oodata ja kaon õue. Auto juurde saabuvad leitu ja tibinas koos. Leitu aitab tibinal kabiini ronida ja mahutab ka ennast istmele. Nüüd hakkab minu peas väike lambike õrnalt helendama. Mis mees see selline on, kes tööpäeval tööülesannete täitmisele pruta kaasa veab, nii et GAZ 51 kabiini koguni kolm inimest peab mahtuma. Ei tea mida sellisest naljast arvab VAI patrull ? Õnneks pole täna Vladimiri poole sõites korravalvureid näha. GAZ 51 kabiin oli venelastel Ameerika "Studebakeri" pealt kasutusele võetud. Vahepeal kui "miki hiire" maalt saadetud kingitused otsa lõppesid tuli puidust raamil kabiinid ja presendiga ülelöödud katused kokku sobitada. Kui ma väikese poisina elasin Tartus Jaama ja Roosi tänava nurgal, nägin iga päev kuidas lennuväljale sõitsid Studed, Dodged ja Willised. See pilt ei ole aastatega mu mälust kustunud, niivõrd huvitavad ja põnevad olid need autod. Kastiga Studebakerit nägin veel 1969. a. kevadel seismas Võru teedevalitsuse õuel. Siis olin ma juba ise GAZ 21 Volga juht. Aga nüüd tagasi oma jutuga. Kahjuks olen unustanud, kus me Vladimiri linnas peatusime. Leitu ja tibinas kadusid kuhugi ära ja mina pidin neid autos ootama. Räägitakse, et kui inimene on näljane pidi aju kõik mälestused kustutama. Vaevalt ma siis näljane olin. Saia ja piima sai igast poest osta aga korraliku lõunauinaku tegin ma küll .Õhtu lähenedes alustame sõitu tagasi Moskvasse. Minuga palju ja pikalt ei räägita. Vist ei peeta mesijutu vääriliseks. Vaatan korraga, et leitu hakkab imelikult nihelema. Käseb metsa vahel peatuda ja näitab,sina mine vasakule poole ja tema tibinaga läheb paremale. Mul andis ikka päris kaua oodata kuni nad õhetava näoga tagasi tulid. Viisin nad Moskvasse kohale ja rohkem kohtumist hiljem ei olnud. Selline reis siis.Tõsijutt. Teenistus jätkub.

[seenior]

Tavalise tööpäeva sündmuste kohta ei ole mälu midagi talletanud. Aga kui toimus eriline reis, mille käigus juhtus huvitavaid sündmusi ja kohtumisi võõraste inimestega elustuvad mälupildid hämmastava täpsusega. Nagu seegi lugu tõsielust. Ühel polgu staabi raamatupidamise naisterahval on suur mure. Tema ema on kogu sooja suve veetnud kuskil metsade keskel maal.Nüüd on juba tõsine sügis alanud ja vaja mammi tagasi Moskvasse tuua. Väike probleem on ka. Nimelt on vaja ära tuua ka mammi isiklik personaalne voodi, mis on ilmselt mugavuse loomise huvides kevadel maale viidud. Ja järjekordselt peab seenior õigustama ülemuste poolt temale pandud lootusi. Laupäeva hommikul stardime koos Anna Ivanovnaga Kaluuga suunas. Algul sujub reis edukalt. Juba jõuame Kaluugast läbi aga siis lõpeb asfalt. Keegi meid siiski ootab seal eespool nagu ütleb laulusalm. Läbi pori ja muda jõuame lõpuks kohaliku kolhoosi kontori ette. Seal tekitab meie saabumine inimestes uudishimu. Kuulnud küla nime kuhu loodame jõuda vangutavad pead ja seletavad, et viimane kord oli seal külas käinud keegi esimehe sugulane, kelle auto olevat laaditud traktori kelgule. Meie ei ole esimehe sugulased ja peame 12 km porist teed läbi metsa ise hakkama saama. Viimasel ajal on kõvasti vihma sadanud ja sellise raja peal võiks off-roadi võistluse korraldada. Perenaine hakkab juba muretsema aga rahustan teda, et seenior niisama lihtsalt alla ei anna. Kolme tunni pärast on läbitud 11 kilomeetrit. Auto istub sügavas porilombis ja sumbutaja toru podiseb furgooni taga vee all. Aga perenaine on tubli. Hüppab kabiinist välja pori sisse ja lubab jalgsi edasi marssida, et külast traktor appi kutsuda. Naabrimehel olevat mingi põka. Autost on küll kahju aga leian veel jõudu uuesti proovida. Mitu parajat puunotti kaovad mudaaugu põhja ja äkki tunnen ,et liigume vaevaliselt kõvemale pinnasele. Hakka või GAZ-i FORD-i nimega austama! Enam edasi pressida pole vajadust, sest näen juba küla poolt põkat tulemas. Võtan pakutud nööri otsa vastu kuigi suuri porilompe rohkem ei ole. Oleme sihtkohas, porised aga õnnelikud. Jätkub.