www.militaar.net

Ekspressis oli selline artikkel: https://ekspress.delfi.ee/teateid-elust ... d=91549477

Kuid lisaks lõhkekehadele lisaks avastati merepõhjast laevavrakk. Mereväe teavitusallohvitseri Maria Tõkke sõnul asub vrakk Sõrve säärest kagus, ligikaudu 8 meremiili (umbes 14,8 km) kaugusel. Laevavare on umbes 85 meetrit pikk, 9 meetrit lai ning 7 meetrit kõrge, asudes 27 meetri sügvasuel.

"Kahjuks me ei oska öelda, mis alusega tegu on."

Leiust on teavitatud nii Muinsuskaitseametit kui ka Veeteede ametit.

Paar pilti ka, esimene artikli juurest, teine internetist. Sündmusega võiks sobida hävitaja Smelõi (projekt 7-U) uppumine 27. juulil 1941.a. selles piirkonnas. Nõukogude poole andmed sõja lõpus olid sellised:

Saksa pool Friedrich Kemnade raamatust Die Afrika-Flottille : Chronik und Bilanz. Der Einsatz der 3. Schnellbootflottille im 2. Weltkrieg.
Esimene leht juba oli Abruka teemas, paneme siia uuesti. Kemnade on oma raamatu jaoks kasutanud 3. torpeedokaatrite flotilli sõjapäevikuid, aga ikkagi lisaks veel üks vahetult järgmisel hommikul tehtud raport: Mereväe kaardiruut [AO] 6543 peaks olema suurusega 6 korda 6 meremiili.

Paneme Eesti kohta käivad kaardiruudud ka üles. See on kaart, kus korraga on peal nii Kriegsmarine kui Luftwaffe ruudud (vastavalt roheline/punane). Sõjalaevastikul oli Läänemere jaoks eesliide AO, aga Peipsi järv asus ruudus AP - eraldusjoon rasvane roheline joon läbi Eesti.
Väiksemateks ruutudeks jaotus oli selline (roheline ruudustik): Lisaks sai veel ka 6 meremiilist ruutu jagada 36 väiksemaks ruuduks (punane ruudustik), aga selle kasutamist pole mulle eriti silma jäänud.

Lennuvägi oli oma kaardi jaganud ruutudeks 10 kraadi kaupa. Esimesel pildil on korraga näha osa neljast ruudust (ülevalt vasakult paremale ja siis alla, sõlmpunkt Hiiumaast läänes punaste ruutude 90, 00, 99, 09 vahel) 16 Ost, 26 Ost ülemises reas, 15 Ost, 25 Ost alumises reas.
Väiksemateks ruutudeks jaoks oli selline: Luftwaffe puhul on veel teada, et sõja teisel poolel süsteem muutus.