Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[smr]

Kui õhuvägi suudaks olemasolevad lennuvahendid ära mehitada, oleks juba super tulemus.

[Juhani Putkinen]

Lugupeetud sõbrad, mul on väga kurb seda kommentaari kirjutada.

Ma rõõmustan selle üle, et Soome hangib 64 F-35 mitmeotstarbelist hävitajad nende praeguste väga heade mitmeotstarbeliste hävitajate F/A-18 Hornet asemele - kunagi alates aastast 2025 kuni 2030.

Kahjuks Eestil, ega ka Baltiriigidel koos pole veel võimalust hankida endale mitmeotstarbelisi hävituslennukeid - see lihtsalt maksaks üleliia palju.

Nii Soomelt kui ka Eestilt, Lätilt ja Leedult puudub aga kõrgele ulatuv õhutõrjevõimekus. Soovitan, et meie kõik koos hangime selle kõrgele ulatuva õhutõrjevõimekuse. Koos saame selle odavamalt kui kõik eraldi.

[Xender]

Peamine põhjus miks meil tanke vaja - pole mitte selles, et tankipataljon oleks mingi imerelv. Vaid selles, et tankipataljoni olemasolu korral peavad venelased olulisemalt rohkem võimlema. Alustades sellest, et pealetungival grupeeringul peaks olema korralikud TT relvad, ei saaks väga mingeid löögisuundade külgi kaitseta jätta jne. Ühesõnaga raskem tulla mütsiga lööma.

Sama asi kehtiks ka keskmaa ÕT ja MLRSide puhul.

Lisaks kõiki neid asju võib olla pea võimatu siiakanti tuua sõja korral.

Hävitajate eskadrill meile midagi sellist ei annaks - sõja korral peaks nad nagunii arvestama liitlaste lennuvahenditega. See F16 eskadrill oleks sihteesmärgipärase kasutamise juhul meil päeva lõpuks nagunii kasutuskõlbmatuks muutunud.

Kui jutt oleks F35B varjandist - saab õhku tõusta pmt ükskõik kust ning pole radaritega eriti lihtsalt avastatav. Võib sellel olla riigikaitseline idee - muidugi ma ei kujuta ette, kust me selleks raha võtaksime ...

Kuid millele võime mõelda on tõesti mingi koguse Bayraktar - Reaper sarnaste UAVde peale. Mille puhul oleks sama teema - venelaste elu oleks raskem - arvatavasti kaotaks paar oma lennukit juba selle tõttu, et oma õhutõrje kogemata maha tõmbas UAV hirmus.

[Leo]

Kui hästi küsida, ehk kingivad soomlased eskadrilli jagu F18-id meile ja NATO riigid toetavad meid ulatuses, mis praegu kulub nendepoolse õhupolitsei korraldamiseks? Kõlbavad meile küll tuvastuslendudeks ja esmase kaitse tagamiseks. 15M treeninglendude jaoks aastas ikka leiab praeguse kaitse eelarvest.

See soov on selline kerge utoopia. Soome ÕV kannab need praegu kasutusel olevad hävituslennukid maha mitme aasta jooksul, kui uued lennukid kohale jõuavad ja kasutusele võetakse. Selleks ajaks on Hornetite lennutundide resurss suhteliselt otsakorral ja nendega lendamine ei ole enam mõistlik. Samuti tundub hetkel puuduvat EV ja EKJ juhtkonnal täielikult soov oma hävituslennukite omandamiseks ja pööritamiseks, mis tähendab, et ei viitsita ka investeerida lennukite hooldusesse. Praegune süsteem, kus liitlased käivad järjekorras Baltikumi turvamas, võttes ise kaasa nii lennukid kui kogu teenindusmeeskonna, on lihtsalt piisavalt hea. Näiteks kui Soome õhuvägi osales mõne aasta eest NATO õppusel, siis mõne hävitajaga käis kaasas ka poolsada mehaanikut ja hooldajat, seega on ühe lenniki kohta vähemalt kümmekond tehnikut vaja. Palju Horneti opereetimine maksaks, ei oskagi öelda, praegu on mainitud, et lennutunni hind on suurusjärgus 9000 €.

[Kapten Trumm]

Peamine põhjus miks meil tanke vaja - pole mitte selles, et tankipataljon oleks mingi imerelv. Vaid selles, et tankipataljoni olemasolu korral peavad venelased olulisemalt rohkem võimlema. Alustades sellest, et pealetungival grupeeringul peaks olema korralikud TT relvad, ei saaks väga mingeid löögisuundade külgi kaitseta jätta jne. Ühesõnaga raskem tulla mütsiga lööma.

Sama asi kehtiks ka keskmaa ÕT ja MLRSide puhul.

Tegelikult kehtib tankipaljoni, keskmaa ÕT ja MLRS-ide kohta sama, mis lennnueskadrilli kohta - ebasoodsatel asjaoludel hävivad ka need kiiresti. Üksik õhutõrje raketipatarei, mille ümber on vastasele vaba manöövriruum, hävitatakse kaugtõrje (hävitajate) puudumisel kiiresti. Tankide puhul - kui meie suudame metsamaastikul neid kolonne kiirelt seisata, miks ei peaks vastane samu trikke meie vastu kasutama?

Hävitajate eskadrill meile midagi sellist ei annaks - sõja korral peaks nad nagunii arvestama liitlaste lennuvahenditega. See F16 eskadrill oleks sihteesmärgipärase kasutamise juhul meil päeva lõpuks nagunii kasutuskõlbmatuks muutunud.

Ülalpool kirjutasin.

Kui jutt oleks F35B varjandist - saab õhku tõusta pmt ükskõik kust ning pole radaritega eriti lihtsalt avastatav. Võib sellel olla riigikaitseline idee - muidugi ma ei kujuta ette, kust me selleks raha võtaksime ...

Uue F-35 ja uue F-16 hinnasildid peagi võrdsustuvad.

Kuid millele võime mõelda on tõesti mingi koguse Bayraktar - Reaper sarnaste UAVde peale. Mille puhul oleks sama teema - venelaste elu oleks raskem - arvatavasti kaotaks paar oma lennukit juba selle tõttu, et oma õhutõrje kogemata maha tõmbas UAV hirmus.

Droonide edu Karabahhis pole siia automaatselt üle kantav, maastiku vahe on väga suur. Metsane maastik muudab termokaameraga droonide tegevuse palju keerukamaks kui suhteliselt lage Karabahhi maastik.

[Lemet]

Liiati- kui panna kõrvu droonide ja kasutatud hävitajate hinnanumber ja selle raha eest saadav võimekus, siis pole ülepea kindel, et droonid midagi megaodavat on.

[Kilo Tango]

Liiati- kui panna kõrvu droonide ja kasutatud hävitajate hinnanumber ja selle raha eest saadav võimekus, siis pole ülepea kindel, et droonid midagi megaodavat on.

Selles suhtes sa eksid, sest piloot vajab 150-200 lennutundu aastas, et olla proffessionaalne võitleja. See kõik maksab. Droonidel ei ole sellist hulka koolituslende tarvis.

[Kapten Trumm]

Pole need kulud/mahud alati mitte drooni kasuks, nt Reaper (mis on lennuomadustelt Cessna laadne aparaat) vajab lahingupidamiseks 2 inimest, samas selle mõne Hellfire laskmiseks analoogne kergelennuk küll kahte meest ei vaja. Ilmselt küsimus on ruumi tajumise puudustes, mida ekraani kaudu on keerukam teha kui pead pöörata.

[Kilo Tango]

Pole need kulud/mahud alati mitte drooni kasuks, nt Reaper (mis on lennuomadustelt Cessna laadne aparaat) vajab lahingupidamiseks 2 inimest, samas selle mõne Hellfire laskmiseks analoogne kergelennuk küll kahte meest ei vaja. Ilmselt küsimus on ruumi tajumise puudustes, mida ekraani kaudu on keerukam teha kui pead pöörata.

Trumm, sa peaksid teadma väga hästi, et hävitaja lendamiseks on vaja ikka rohkem inimesi, kui piloot. Samas sellesama Reaperi puhul käib peaaegu kogu väljaõpe simulaatoris, sest piloodil ei ole tegelikult vahel, kust talle info tuleb.

[Lemet]

Kui seda rada pidi edasi minna, siis on ka droonide puhul ainuüksi lennutamiseks vaja ühe drooni kohta 24 tunniks vähemalt 8 inimest. Kes vajavad väljaõpet ( mis pole samuti odav) ja palka. Liiati on drooni võimekus hävitajaga võrreldes täna sisuliselt olematu. Oli see eile, kui inglaste hävitaja ühe sellise alla tõi?

[nimetu]

Droone hävitajatega pole mõtet võrrelda. Paremal juhul võiks neid helikopteri või ründelennukitega võrrelda (A-10, Super Tucano, Su-25 jne). Selles suhtes pole ma kindel kas nad kuluefektiivsuselt nii väga võidaksid. Loomulikult on nad paremad selles suhtes, et ühtegi pilooti ei pea ohtu seadma ja võib seeläbi veidi rohkem riskeerida.

[Kapten Trumm]

Trumm, sa peaksid teadma väga hästi, et hävitaja lendamiseks on vaja ikka rohkem inimesi, kui piloot. Samas sellesama Reaperi puhul käib peaaegu kogu väljaõpe simulaatoris, sest piloodil ei ole tegelikult vahel, kust talle info tuleb.

Hävitaja kiiruse, kandevõime ja muude omadustega droon pole sugugi odavam kui mehitatud hävitaja.
Ärme võrdle 7 tonni moona kandvat F-16 ja nelja Hellfiret kandvat Reaperit.
Reaperiga sarnaste võimetega (200 kmh jne) mehitatud lennuk lendab 1 mehega ja ei vaja taolist 7-mehelist maapealset meeskonda kui F-16.
Näiteks A-stanis juhiti droone Nevadas asuvast baasist läbi satelliitside. Tundub see odav?
Ma lihtsalt arvan, et online satiside üks tund jätab hinna poolest F-16 kaugele maha.

A-stanis polnud lihtsalt mõistlik 2000 kmh arendavat hävitajat kasutada üksikisikute tapmiseks kuskil öösel lõkke ääres. Juba seepärast, et Reaperit pole 10 km tagant võimalik inimesel avastada, F-16 lendamine kostab igal juhul (ma elan Ämarist 8 km kaugusel ja kujutan umbes ette, palju ühe reaktivhävitaja lendamisest kuulda on).

[Kriku]

Näiteks A-stanis juhiti droone Nevadas asuvast baasist läbi satelliitside. Tundub see odav?

Võrreldes koha peal asuvate pilootidega mulle küll tundub.

[Kapten Trumm]

No ma arvan, et A-stanis oleks relvastatud An-2 ka täiesti tegija (NVAF Vietnasi kasutas, samuti P-Korea Korea sõjas, aga too oli vist veel Po-2).
Lihtsalt isegi odavhävitaja F-16 oleks seal enamike missioonide mõttes täielik sääse tapmine kuvaldaga. Kui sa lased ööpäevas 2 Hellfiret. Petroolikulu juba selleks on räme.

Tuletage kasvõi meelde NSVL "öiste nõidade" lugusid Po-2ga, mida pioneeriajal loetu sai.
Taolise tegevuse nimetus, kui seda tehti USA vastu, kandis nimetust "Bedcheck Charlie".

[Kriku]

Kuidas see kõik teemasse puutub?