Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[Kriku]

Eriti arvestades, et liitlaste lennuvägi peaks kõikidest väeliikidest kõige kiiremini appi jõudma.

[aero+]

Mõistan täiesti antud süsteemi keerukust. Minuarust oli seda personali kunagi Leedus 4 lennuki kohta lausa 150+ inimest. Lihtsalt kogu selle arendusega oleks saanud alustada aastal 2004-2005. Kasvõi beebisammudes. Praegu, aastal 2023, puuduvad Eesti õv minu arusaama järgi isegi helikopterid? Ameeriklaste armust saadud 4 robinsonid maha kantud. Skyvanidelt saame hyppeid teha, kuid millekski asisemaks need väga ei kõlba. Üks vist miski Lidari? lennuk. Ja ärge tulge ütlema et oleme liiga väikesed, meist mõnisada tuhat suurema populatsiooniga Sloveenia õhuvägi toimetab vägagi tegusalt. Oleme küll teistest aspektidest olnud näiteks naabrimatest tublimad, kuid õhuvägi meil ikka täiesti äbraik. Olukorras kus Ämari, meie ainus lennubaas läheb remonti, pole ju ka liitlastel peale Tallinna miskeid alternatiive kuhu maanduda. Nüüd vist ka Pärnu hädapärast.

[Juhani Putkinen]

Minu arvates Eesti on tegutsenud õigesti panustades maavägedesse (kaasa arvatut Kaitseliit). Hävituslennukitesse tervikuna panustades oleks see raha lihtsalt läinud raisku ja Eesti kaitsevõime oleks oluliselt kehvem kui on nüüd ja lähitulevikus.

[London Bridge]

Mulle meeldib akf. Kilo Tango idee droonidega odava(ma)lt saavutatud võimetest. Selline Õhuväe kui drooniväe tulevikku suunatud vaade. Eriti kui tulevikus on õhulahingutes droonidel relvaplatformidena lahingulennukite kõrval järjest suurenev roll. Võib olla üks viis, kuidas EKV saaks panustada õhukaitsesse ka ilma ülejõukäivate lahingulennukiteta. Loomulikult on asjaolud tõenäoliselt keerulisemad kui siit ekraanilt paistab, kuid ideena tundub tore.

[Ahhaa]

Eesti konteksti arvestades tuleb arvestada tõsiasjadega nagu Eesti territoriaalne väiksus, strateegilise tagalasügavuse puudumine, suure tõenäosusega suurem osa territooriumist oleks operatiivruum ja Venemaa arvuka raketi- ja muu relvastuse tuleulatuses. Ehk mistahes lennuväebaas Eestis saab tõenäoliselt tulelöögi osaliseks konflikti alguses, koos vastavate kahjudega infrale ja lennuvahenditele.
Võrdlusena, kui heietada mõtet, et ukrainlased võiks F-16 opereerida baasist 200-300km kauguselt rindest, peetaks seda pikem hulluks mõtteks, kui juba Ukrainas ulatub Venemaa valusalt kimbutama palju kaugemaid baase.

Teoreetiline võimalus oleks lennuväebaas katta võimeka õhukaitse kupliga, mis vist ei ole odav ja Eesti maadleb alles keskmaaõhukaitsega ja pikamaa oma veel ei paistagi. Liiga palju ja kulukaid eeldusi nõuab see ründelennuväe pidamine, lisaks risk, kui lennvägi peaks hävima häviks suur osa kaitsevõimesse tehtud investeeringutest ja teised võimed peaks ikka ilma oma lennuväeabite toimetama.

Üks variant oleks Eesti rahuaegane õhuväebaas, kus konfliktiohu korral oleks kiire evakueerimisvõimekusega ette valmistatud liitlaste baasi ja kogu konflikti aegne õhutoetus opereeriks turvalisemalt kauguselt. Ei kujutagi ette kuhu tuleks evakueeruda, Läti-Leedu, Soome oleks samuti liiga lähedal.

[strateegiline sõdur]

Lennukeid on USA meile varasemalt kinkinud. Nimelt kaks transpordilennukit
https://mil.ee/uudised/ohuvagi-vottis-k ... nuki-m-28/

Kuna kingitud hobuse suhu vaadata ei tohi, siis polegi juhtunud lugema, et kas ka mingid kulud tasuta saadud lennukitega on kaasnenud?

[slider]

aerohuvilised akf-d kes on ka neid kõiki teemasi lugenud, 15000 eur tunnis miinimum. Keda kotib kuidas Sloveenia saab, selle riigiga samas nimekirjas ei tahaks olla. Läti ostis 4 UH60 ja edasi? Põristavad Riia v Perhi haiglasse. Me peaks punnitama oma 5 pääastekopterit kõigepealt kokku nagu kunagi plaan oli

[Kapten Trumm]

Eesti konteksti arvestades tuleb arvestada tõsiasjadega nagu Eesti territoriaalne väiksus, strateegilise tagalasügavuse puudumine, suure tõenäosusega suurem osa territooriumist oleks operatiivruum ja Venemaa arvuka raketi- ja muu relvastuse tuleulatuses. Ehk mistahes lennuväebaas Eestis saab tõenäoliselt tulelöögi osaliseks konflikti alguses, koos vastavate kahjudega infrale ja lennuvahenditele.
Võrdlusena, kui heietada mõtet, et ukrainlased võiks F-16 opereerida baasist 200-300km kauguselt rindest, peetaks seda pikem hulluks mõtteks, kui juba Ukrainas ulatub Venemaa valusalt kimbutama palju kaugemaid baase.

Soome riigi territooriumi sügavus piirilt lääne suunas mõõdetuna on Eestiga umbes analoogne. Igal juhul Iskanderi laskeulatuses. Ja Soome tellis hiljuti 64 tk F-35.Ja üks peamine lennuväebaas Kuopios asub mõnikümmend km piirist (umbes nagu Tartu Ülenurme meil).

Venelaste baaside kimbutamisele on Ukrainas ammu leitud rohtu, juba sõja esimestel päevadel leiti, millal viimati VF reklaamis UKR lennukite hävitamist maapinnal?

Ühesõnaga, see probleem on lahendatav taktikaga (nagu paljud asjad sõjapidamises). Ukrainlased ilmselt vaatasid youtubest filmikesi, kuidas Rootsi Viggenid metsavaheteedel maandusid ja neid seal siis kiirkorras tangitakse-relvastatakse.

UKR puhul pole venelased suutnud isegi nende HIMARSide tulistamisele 20 km rinde tagalas muud efektiivset vasturohtu leida kui kolida oma varustusbaasid ja komandopunktid rindest kaugele, et kuidas samavõimekas vastane hajutatud lennukite laushävitamist teeks?

Teoreetiline võimalus oleks lennuväebaas katta võimeka õhukaitse kupliga, mis vist ei ole odav ja Eesti maadleb alles keskmaaõhukaitsega ja pikamaa oma veel ei paistagi. Liiga palju ja kulukaid eeldusi nõuab see ründelennuväe pidamine, lisaks risk, kui lennvägi peaks hävima häviks suur osa kaitsevõimesse tehtud investeeringutest ja teised võimed peaks ikka ilma oma lennuväeabite toimetama.

Üks variant oleks Eesti rahuaegane õhuväebaas, kus konfliktiohu korral oleks kiire evakueerimisvõimekusega ette valmistatud liitlaste baasi ja kogu konflikti aegne õhutoetus opereeriks turvalisemalt kauguselt. Ei kujutagi ette kuhu tuleks evakueeruda, Läti-Leedu, Soome oleks samuti liiga lähedal.

Rootsist opereerimine lõikab armutult maha lahingupiirkonnas tegutsemise aega ja reageerimiskiirust. 400 km ökonoomsel kiirusel siia töristada võtab vähemalt pool tundi. Õhus rippuvad tankurlennukid oleks aga mugav sihtmärk mõnele ettenihutatud S-400-le.

Soomes ega Rootsis pole lennuväljade jaoks ka mingeid võimekaid kupleid, need Soome 4 NASAMS patareid on hõivatud Suur-Helsinki kaitsel ja sealt edasi tulevad juba Crotaled, mis on maaväe brigaadide käsutuses. Midagi ilmselt neil on, aga probleem lahendatakse peamiselt passiivsete kaitsemeetmetega nagu lennukite hajutatud baseerumine, kus lennukite asukohad pidevalt muutuvad ja samasse kohta tagasi ei tulda.

On muidugi ka tõsi, et igasugu improviseeritud lennuväljade kasutamisel pole enim saadaolev lääne hävitaja ehk F-16 (USA-l on varudes üle 1000 konserveeritud lennuki) pole kuigi tugev, alates tolmuimeja kommetest kuni kipaka telikumajanduseni.

[nimetu]

Läti ostis 4 UH60 ja edasi? Põristavad Riia v Perhi haiglasse.

Lätis on veidi teine loogika asjal. Seal on siseministeeriumi asutused palju õhemaks lihvitud kui meil, sama ajal on viimastel aastatel riigikaitsele lubatud väga suured summad. Seetõttu ostetaksegi KV raha eest uued kallid kopterid. Aitab ka see, et USA osaliselt seda ostu finantseerib. Meil on asjad teistpidi. Meil üritatakse määratud protsendi eest maksimaalset sõjalist võimekust saada. Helikopterid seda oluliselt ei suurendaks ja seetõttu KV taolise lennuväe arendamisega ei tegele ning vastutus langeb PPA kaela. PPA loomulikult sooviks ka ennast kasulikuna hoida.

[gooligan]

Läti ostis 4 UH60 ja edasi? Põristavad Riia v Perhi haiglasse.

Lätis on veidi teine loogika asjal. Seal on siseministeeriumi asutused palju õhemaks lihvitud kui meil, sama ajal on viimastel aastatel riigikaitsele lubatud väga suured summad. Seetõttu ostetaksegi KV raha eest uued kallid kopterid. Aitab ka see, et USA osaliselt seda ostu finantseerib. Meil on asjad teistpidi. Meil üritatakse määratud protsendi eest maksimaalset sõjalist võimekust saada. Helikopterid seda oluliselt ei suurendaks ja seetõttu KV taolise lennuväe arendamisega ei tegele ning vastutus langeb PPA kaela. PPA loomulikult sooviks ka ennast kasulikuna hoida.

Läti piirivalvel (Sisemini haldusalas) peaks olema 4x Augustat. Niiet seeneliste otsimine ja piiri valvamine peaks olema eelkõige nende teha ja vastutada.
Seda enam paneb mind imestama nende UH-60 hankimine (nendega asendati MI-17). Pole meie naabritel isegi mitte saari, kuhu kiirelt ainult kopteri abil jõuaks:)

[Walter2]

Näiteks nato õhuturbe (õhukaitse) üheks nõudeks on kopterite olemasolu võimalike päästeoperatsioonide läbiviimiseks. Kas lendurid aktsepteerivad Augustat või kõlbab neile ainult UH mine võta kinni..