Autotehnikateema

[Illike]

Lihtsalt MINUL pole neid "suuri asju" kunagi vaja olnud ja kulumaterjalid olen saanud mõistliku hinnaga. Õnne asi?
Nüüd lõpetan teema "solkimise", sest ma pole seda eriala õppinud ja end spetsialistiks ei pea...

Sama siin. Võib olla vedas. Ainult hooldus Mariines ja numbrid ei ole olnud mitte midagi müstilist, kui võrrelda Insignale tehtud arvetega kokku. Kuulates kõrvalt Kugale esinduses tehtud arveid, tõusid mul kulmud kukla taha.

[Fuchs]

Lihtsalt MINUL pole neid "suuri asju" kunagi vaja olnud ja kulumaterjalid olen saanud mõistliku hinnaga. Õnne asi?

Kaudselt kindlasti õnne asi. Toon näite - ma elan suht metsade vahel ja igasugu elukatega tuli vahepeal aastas keskmiselt üks kokkupõrge ära (viimasel ajal rahulikum õnneks olnud).
Rihtis naine siis subaruga kitse jälle ära, esituli katki, stangel pragu. Loomulikult oli kaskokindlustus just otsa saanud ja tuli ise remondiga tegeleda. Selgus, et B-osa tuld sellele autole ei saagi (originaaltule hind sinna 1000euri kanti, kui õieti mäletan). Sama asja olin veidi varem läbi teinud ka BMW 5 seeria (F11 kerega) masinal. Sellel oli vist lausa 4 erineva tootja laternate vahel valida ning hinnad algasid sealt 250 euri juurest (kusjuures ehituslikult on BMW tuli kindlasti keerukam, kui subarul). Veel meenus nüüd, et summutitoru roostetas ühe liitmiku juurest läbi, selle saadavusega oli ka kehvasti. See probleem leidis vanakooli lahenduse, lasin lihtlabaselt ära keevitada katkise koha. Jäi kestma minu käes kuni auto maha sai müüdud. Ma nüüd tagantjärgi ei viitsi küll varuosakataloogidesse sukelduda aga mulle tol hetkel jäi küll mulje, et b-osade valik on subarule mingil põhjusel üpris kasin. Mis see põhjus võiks olla, ei tea. Müüginumbrid maailma mastaabis väikesed?

[2korda2]

Subaru XV, 2017 uuena ostetud ja siiani käes.
Plussid:
1. läheb kiirelt soojaks,
2. Kõrge kliirens lubab ronida igasugu teedele
3. Pole küll päris maastur aga liigub ka suhteliselt sügavas lumes (see kõrgel asuv põhi juba lohiseb) probleemideta.
Miinused:
1. Müra. Vähemalt osaliselt tingitud õhukesest plekist (ma võin sõrmega laepaneeli keskelt allapoole lohku vajutada) ja nigelatest uksetihenditest.
2. Värvkate. Iga kivi lööb täkke välja (kapotikaas oli juba teisel aastal täpiline), sama juhtub iga uksekõksuga parklas.
3. Siseviimistluse materjalid on odavad.
4. Kaheliitrine automaatkasti taga on tuim (ma ei kujuta ettegi, mida pakutud 1,6 veel teeb)
Kokkuvõttes sobiv masin maal elavale või pidevalt maal/metsavahet käivale naisele, kel mugavuse ja lisade osas suuri nõudmisi pole ja kelle jaoks peamine on, et masin töötaks. Traktor on üpris asjakohane hinnang.
Hoidke ainult eemale Mariine Auto Tartu esindusest. Ostetud masinaga käis kaasas "garantiiajal tasuta hooldus" just selles ettevõttes. Mitte ühtegi õlivahetust ei suudetud korrektselt toimetada - kõigil kordadel valati õli oluliselt üle ülemise näidu.
Outbackiga on kogemused episoodilised aga selle vähese pealt ütleks "klass kõrgem traktor". Probleemid samad - müra, niru siseviimistlus.
Subaru puhul öeldakse, et jupid on küll kallid aga neid kulub keskmisest vähem. Õnne asi.

[Kapten Trumm]

PS. Outbacki vaste Volvo juures on praegu XC60. Võrrelge ise hindu ning mõelge kas ja kui palju ning mille eest tahate maksta

Praegu uued Volvod ongi kallimad. Ma lihtsalt kommenteerisin, et TOONA (kui XC70 veel pakuti) oli hinnavahe Outbackiga suhteliselt väike ja kuumakses oleks see veel olematum olnud. Tüüpses konfis Outback variaatorkasti ja 2,5 bensiinimootoriga oli kriips üle 30K (diisel vist 32K oli). Samas nt Info-Auto tegi kord kvartalis kampaaniad ja sealt oleks auto saanud 36-38K eest. Seal olid kõik samad mugavusvidinad peal, käigukast oli traditsiooniline hüdromehhaaniline või manuaal, värvi osas pidid leppima musta või valgega (muu läks lisatasu alla). Ma enda kogemuse põhjal oleks muidugi võtnud lisadest Comfort esiistmed ja Dolby stereo (praeguses autos on need olemas mul) aga noh, need pole kriitilised.

Toona maksis lähim saksa konkurent ehk A4 Allroad ca 60K. Ja XC90 on on raks kallim auto.
Aga kui sa oled enne sõitnud premium autoga (ka vanematega), on see uus Subaru üsna kõva kukkumine, mis puudutab sõidu haptilist ja akustilist poolt.
Kui seda pole kogenud ja on vaid teeninduse arveid lugenud, siis tõesti - jaapani auto on taolisele kliendile ideaalne. Muidu on Subaru tunne nagu Corollaga sõidaks, kuid hind on 50% kallim.

Et kui ma valiks nüüd 10K piires eelarvega kasutatud "kõrget" neliveolist universaali, siis ilmselt kaaluksin P3 põlvkonna XC70, Outbacki ei läheks isegi vaatama. Minu esimene "päris" auto peale moskvitsi oli toona 10a vana 5nda seeria BMW, millega ma sõitsin 10a ja 110tkm, ka peale seda tundusid need uued või pea uued jaapani autod (mul on olnud Hondat, Mitsut, Suzukit) ikka üsna kõva kukkumisena.

[Kapten Trumm]

Subaru XV, 2017 uuena ostetud ja siiani käes.

2. Kõrge kliirens lubab ronida igasugu teedele
3. Pole küll päris maastur aga liigub ka suhteliselt sügavas lumes (see kõrgel asuv põhi juba lohiseb) probleemideta.
Miinused:

Lihtsalt repliigi korras - tänapäeva Subaru pole enam vanakooli 90ndate oma mehhaanilise veovärgiga, mis kannatas pea kõike. Täna käib neil neliveo juhtimine läbi elektroonika ja mitmekettaliste sidurite - nagu autoajakirjanikud kogenud mitmel puhul on, siis 15 min paarutamist sügavas lumes lõpeb kärsahaisu ja armatuuris vilkuvate tuledega, see "sümmeetriline" nelivedu on võrreldava kindlusega kui need Haldexid ja muud "iselülituvad" asjad ehk see on mõeldud auto kuskilt hangest välja aitamiseks, mitte offroadiks. Siin on 90ndate Subaruga suur vahe, toona kasutati sarnast jama üksnes automaatkasti puhul tagasilla lülitamiseks.

Neliveoliseks ehitatud esiveolisel autol (mis moodustavad taolistest enamiku) on õnneks vähemalt see esisilla vedu "jäik" ja seal ülekannet mingid ülekuumenevad mitmekettalised sidurid ei mõjuta, võib julgelt gaasi anda. Seal on jõuvõtt käigukastist "jäik" ja tagasilla lülitamine toimub juba enne tagasilla reduktorit sellega kokku ehitatud sõlmena. Kinni jäädes selline asi päris liikumisvõimetuks ei muutugi.

Veel meenus nüüd, et summutitoru roostetas ühe liitmiku juurest läbi, selle saadavusega oli ka kehvasti. See probleem leidis vanakooli lahenduse, lasin lihtlabaselt ära keevitada katkise koha. Jäi kestma minu käes kuni auto maha sai müüdud. Ma nüüd tagantjärgi ei viitsi küll varuosakataloogidesse sukelduda aga mulle tol hetkel jäi küll mulje, et b-osade valik on subarule mingil põhjusel üpris kasin. Mis see põhjus võiks olla, ei tea. Müüginumbrid maailma mastaabis väikesed?

Minu kogemus ütleb ka, et summuti vastupidavusega on jaapanis/koreas asjad alla keskmise. 60tkm sõitnud Civicul summuti nägi alt vaadates selline, et midagi lahti saab seal ainult rellakaga, kõik mutrid-poldid klambrid olid üks roostekärakas. Kogu roostetamise tase oli juba selline, et väga pikka pidu poleks enam olnud. Vahetanud olen ma kogu summutit nii vara kui 105tkm (see maksis nii, et võttis istuma) Accordil, mis oli 5a vana. Seevastu minu 2000a Volvol vahetasin tehase summuti ära 12 aasta vanuselt, kui kilomeetreid oli 320 tuhande ringis ning "püksid" ning katt koos lambdaga kestab tänaseni ning heitgaas on endiselt puhas. Ja on ka üks 94a Mercedes, millel kilomeetreid näitab 360 tuhande ringis ning summuti on tehase oma. Kati olen seal vahetanud, aga mitte probleemi pärast, vaid seepärast, et remonti tehes libises see raske kobakas käest ja peale kukkumist hakkasid katalüsaatori "kivid" kolisema. Kui poleks pillanud, siis sõidaks veel kaua.

[2korda2]

Mina autoajakirjanike vajadusi või testimise meetodeid ei tea aga ma tean mida konkreetne auto sel talvel teinud on. Kagu-Eestis olen käinud 6-l nädalavahetusel metsa tegemas kohas, kus viimane ots teekonnast terve talve sahka ei näegi ja teel liiklust ei toimu. See on möödunud tüüpiliselt tempos 15-25km/h ja mingeid kärsahaisusid või tulukesi pole näha ega tunda olnud. Kohale jõudes tuleb lihtsalt stangele kogunenud suurem lumi maha lükata (tagasi tulles maanteele jõudes tuleb tegevust korrata). Äiapapa lasi mul tüüpiliselt ees minna - tema (küll eaka aga korraliku värskenduskuuri läbinud) XC90 all olid 2 aastat vanemad rehvid. Kliirens on aga masinatel enam-vähem sama. XV kliirens on 22cm, Outbackil 2cm vähem, Foresteril sõltuvalt aastakäigust kas vähem või sama palju, XC70 sõltuvalt vanusest parimal juhul 1cm vähem. Näiteks selles artiklis toodud 12 SUV-st vaid 4-l on vaikimisi suurem kliirens - ikka on vaja võrdlemisi kallist (õhkvedrustuse) lisa, et kliirens suuremaks saada.
Kel veel rohkem/raskemates tingimustes regulaarselt liigelda vaja, siis tuleks pigem vaadata päris maastureid - lukustatavad difrid, aeglustid, vintsid jms.
Kui keegi arvab, et poest ostetud masin sobib sügaval lumes paarutamiseks(!), siis tuleb konrollida oma pea sisemust või minna mõne vastavaid autosid ehitava sõbra juurde konsultatsioonile. Mul on selline sõber olemas ja olemas ka kogemus =AZUG4R9gPILTw1CerrLiCx_OOvK8Qy5gAktvqn96shalxrtwf96SvhXMkElUyGSPZW63DkDuFdpOlr6ZKNStUOKTb8RYqqdLNEuiWKvUHDXGQlVDlYk_tYaoECjKPwxkbEE&__tn__=%2CO%2CP-R]sellise klassi masinaga "sõitmisest".

Edit: sorry, link on nõme

[OLAVI]

...
Ja väga tahaks tead, mis imespetsiifiline turbo see on, mis tahab mingit väga spetsiifilist õli (eriti arvestades, et turbotootjaid on maailmas vaid paar ja enamusel autodel on nad kõik ühesugused)

Kui niimoodi küsiks mõni tark, laia silmaringi ja terava mõistusega inimene, peaksin sellist küsimust lihtsalt trollimiseks aga kuna arusaadavalt "uudishimulik vanaautohuviline" vist viisakalt küsida ei oska ja mõnele võib sellest teadmisest kasu olla, siis valgustan teemat natuke lähemalt.

Mõistete seletus:
"Vanaauto" - auto mille garantiiaeg on möödas ja mida remonditaks omaniku äranägemisel.
"Kaasaegne auto" - Garantiiga auto, mida garantiiremonditakse esinduses ja omanik tavaliselt ei tea, et mida tema autol vahetatakse. (Remondimehed on seotud konfidensiaalsuslepinguga ja nemad tavaliselt ei räägi.)
Näiteks 2017 aasta auto saaks "vanaauto" staatuse alates 2024, kui esimese omaniku liising on lõppenud, omanikuvahetus tehtud ja järgmist omanikku ootab ees "avastamisrõõm" ning alles siis saavad tekkinud probleemid avalikuks.

Kaasaegsetes autodes kasutatakse ka turboid, millede võlli läbimõõt on 4mm (erikoormus laagerduse pinnaühikule on suurem kui jämedama võlliga turbol) ja piisava õlikelme tagamiseks turbo tööpindade vahel on vaja kasutada kõrgetel temperatuuridel töötamisel piisava viskoosusega õli. (Ja säilitada õlirõhk pärast mootori seiskumist.)

Mitmetel automarkidel on kohustus alates 2017 aastast kasutada mootoris teatud spetsõli.
Ainult õlide tootelehti uurides saab aru õlide erinevusest ja silmnähtavalt suur erinevus neil on viskoosus +100C temperatuuri juures, mis on ca 2 korda suurem tavalisest.
Mujalt markeeringust õlidel suurt erinevust välja ei loe.

Turbo on ainult üks kuluv detail autost aga kuluvaid kohti on teisigi.

Ehk 2023 aastal "vanaauto" staatuse saava masina hooldus nõuab suuremat tähelepanu kui 2013 aastal vanaauto staatuse saanud masina hooldusel oli tavaline.
Ei piisa, kui müüja lihtsalt pakub 5W30 õli vaid uurida tuleb juba 15 aastat EU's kohustuslikuks olevaid lisatähiseid (milledest müüjad tavaliselt ei tea midagi).

Täpseid marke, segaduste vältimiseks siin üleslugema ei hakkaks, sest vajaliku info peaks leidma igaüks oma auto tootja hooldusjuhendist, mitte omaniku käsiraamatust.

[Kapten Trumm]

Mina autoajakirjanike vajadusi või testimise meetodeid ei tea aga ma tean mida konkreetne auto sel talvel teinud on. Kagu-Eestis olen käinud 6-l nädalavahetusel metsa tegemas kohas, kus viimane ots teekonnast terve talve sahka ei näegi ja teel liiklust ei toimu. See on möödunud tüüpiliselt tempos 15-25km/h ja mingeid kärsahaisusid või tulukesi pole näha ega tunda olnud. Kohale jõudes tuleb lihtsalt stangele kogunenud suurem lumi maha lükata (tagasi tulles maanteele jõudes tuleb tegevust korrata).

Selline sõit pole iseenesest eriline näitaja. Ja need lükkamata metsateed sõltuvad tugevasti, mis lumega tegu.
Ma olen enda Volvot (millel pole ei sümmeetrilist nelivedu ega ka 200 mm kliirentsit) pannud proovile kinnijäämiseni. Kinnituisanud, kuiva lumega kruusateed, kui hoogu hoida, on võimalik sõita nii, et lumi hakkab üle esitulede kapotile tulema. Seejuures taolise sügavusega lumes on teatud valuvõtetega võimalik veel auto ringi pöörata ka.

Lõpuks hakkas lihtsalt autost kahju, sest stanged, esituled ja karbikatted on ikkagi plastmassist ja ühel hetkel annab midagi järgi seal.

[Fuchs]

Kui keegi arvab, et poest ostetud masin sobib sügaval lumes paarutamiseks(!), siis tuleb konrollida oma pea sisemust või minna mõne vastavaid autosid ehitava sõbra juurde konsultatsioonile.

Jutt oli siin sellest, et vanemad subarud kannatasid palju rohkem sellist trööpamist, loll suudab päris maasturi ka ära lõhkuda.
Mul siis kogemus selle vanema Foresteriga, vist kuni 2013 toodetud. Seal 5k manuaalkäigukast oli aeglustiga veel. Tegelikult väga hea lisa sellisele autole, kasvõi kui näiteks raske käru autol taga siis pinnase peale manööverdades lülitasin alati aeglusti sisse. Igasugune siduri põletamine ja rapsimine jäi ära. Järgmisele põlvkonnale tuli juba "seksikas ja sportlik" 6k kast, sealt oli aeglusti minuarust ära korjatud ja olen kuulnud et vastupidavus kogu kooslusel on ka oluliselt kehvem.

[Kapten Trumm]

Vanakooli (käsikastiga) Subarutel oli pidev nelivedu ja keskdiferentsiaali rollis viskomuhv. Mitte grammigi elektroonikat. Hiljem, seoses automaatkastide valdavaks muutumisega peamiselt, on hakatud kasutama mitmekettalisi hüdrauliliselt lülitatavaid sidureid, mis ülekuumenemise korral evitavad kärsahaisu ja võivad kaasa tuua remondi. Ja mida juhib elektroonika, kus on hulk andureid jne.

Viskomuhvide ainus miinus töökindluse teemadel on, et nende eluiga on teatud hulk kilomeetreid (alluvad kulumisele). Seal puudub igasugune hooldusvajadus, seal ole mingit elektroonikat ega andureid. Valdav enamus neliveoliseks tehtud esiveolisi 1980-1990ndatel sedasi toimiski.

Aeglusti kadus (see oli ainult käsikastiga) kuskil 2000ndatel. Selline veider üles tõstetav kang käsipiduri kõrval. Praegu täpselt sotti ei saa, mis mudeliga kadus, igal juhul see koleda disainiga outback seda enam ei omanud (mul sõbral on taoline käsikastiga, seal igatahes pole). Kas ka eelmine, ei saa täpselt aru.

Oma konstruktsioonilt ja kontseptsioonilt on Subaru toodang triivinud järjest kaugemale juurte juurest, praegu vist osasid mudeleid ei saa enam käsikastiga osta ja kunagise rallieduga on ka seos jäänud järjest hägusemaks.

[Kapten Trumm]

Kaasaegsetes autodes kasutatakse ka turboid, millede võlli läbimõõt on 4mm (erikoormus laagerduse pinnaühikule on suurem kui jämedama võlliga turbol) ja piisava õlikelme tagamiseks turbo tööpindade vahel on vaja kasutada kõrgetel temperatuuridel töötamisel piisava viskoosusega õli. (Ja säilitada õlirõhk pärast mootori seiskumist.)

Sa sellest saad aru, et "piisav viskoossus" tähendab "piisav paksus"?
2000. a toodetud Volvo turbomootor, kus turbo võll on väikse sõrme jämedune, kasutab 5W-30 õli ja 2017. a toodetud Fiati turbodiisel, kus võll võib tõesti olla 4 mm (turbo on kaunis pisike) nõuab juba 0W-20 õli.

Niipalju kui minu autoteadmised ütlevad, siis peenem turbovõll eeldab ikkagi vedelemat ehk vähem viskoossemat õli. 5W-30 on nii külmalt kui kuumalt paksem kui 0W-20 õli. Üldiselt eeldab väiksem viskoossus (ehk suurem vedelus) mootori liikuvate osade vahel väiksemaid lõtkusid ja väiksemad lõtkud omakorda vedelemat õli.

[OLAVI]

...
Minu kogemus ütleb ka, et summuti vastupidavusega on jaapanis/koreas asjad alla keskmise. 60tkm sõitnud Civicul summuti nägi alt vaadates selline, et midagi lahti saab seal ainult rellakaga, kõik mutrid-poldid klambrid olid üks roostekärakas. ...

Kas oled kindel, et tegu oli Jaapani autoga?
Enamus Eestis müüdud Civikuid olid toodetud Inglismaal ja erinesid oluliselt Jaapani tehase toodangust.
Jaapanis toodetud autodel oli ülemõistuse pikk tarneaeg ja UK's toodetut ma ei tahtnud osta.

2008. aastal tootis HUKM 230 423 autot. [1] 2016. aastaks langes aastane ühikutoodang 134 146 ühikuni, kuigi see oli siiski 12,3% rohkem kui 2015. aastal. [3] 2019. aasta alguses teatati, et kogu Honda UK Manufacturing Ltd, Swindonis asuv tootmistehas suletakse. hiljem kinnitas Honda. Tehas suleti 30. juulil 2021, millega lõppes ametlikult üle 36-aastane Honda tootmine Euroopas.

https://en.wikipedia.org/wiki/Honda_UK_ ... 20Euroopas.

[OLAVI]

Vanakooli (käsikastiga) Subarutel oli pidev nelivedu ja keskdiferentsiaali rollis viskomuhv. Mitte grammigi elektroonikat. ...

... Aeglusti kadus (see oli ainult käsikastiga) kuskil 2000ndatel. Selline veider üles tõstetav kang käsipiduri kõrval. Praegu täpselt sotti ei saa, mis mudeliga kadus, igal juhul see koleda disainiga outback seda enam ei omanud (mul sõbral on taoline käsikastiga, seal igatahes pole). Kas ka eelmine, ei saa täpselt aru.

Määratluse "vanakool" juures on mõistlik ka aastaid nimetada, sest läbi aegade on tehtud neid mitmeid erinevaid variante.
90'ndateni oli pidev esivedu ja selle "veidra kangiga" lülitati jäigalt sisse nelivedu ja aeglusti ning keskdiferentsiaali ei olnudki.
Olid liikvel ka ainult esiveolised Subarud, originaalis erineva jõuülekandega.

[OLAVI]

Kaasaegsetes autodes kasutatakse ka turboid, millede võlli läbimõõt on 4mm (erikoormus laagerduse pinnaühikule on suurem kui jämedama võlliga turbol) ja piisava õlikelme tagamiseks turbo tööpindade vahel on vaja kasutada kõrgetel temperatuuridel töötamisel piisava viskoosusega õli. (Ja säilitada õlirõhk pärast mootori seiskumist.)

Sa sellest saad aru, et "piisav viskoossus" tähendab "piisav paksus"?
2000. a toodetud Volvo turbomootor, kus turbo võll on väikse sõrme jämedune, kasutab 5W-30 õli ja 2017. a toodetud Fiati turbodiisel, kus võll võib tõesti olla 4 mm (turbo on kaunis pisike) nõuab juba 0W-20 õli.

Niipalju kui minu autoteadmised ütlevad, siis peenem turbovõll eeldab ikkagi vedelemat ehk vähem viskoossemat õli. 5W-30 on nii külmalt kui kuumalt paksem kui 0W-20 õli. Üldiselt eeldab väiksem viskoossus (ehk suurem vedelus) mootori liikuvate osade vahel väiksemaid lõtkusid ja väiksemad lõtkud omakorda vedelemat õli.

Millise tootja poolt toodetud ja millisest mootorist Fiati puhul jutt käib?
Minu "arusaamine" ei mängi siinkohal rolli, võta lahti erinevate õlide tootelehed ja võrdle tootjate nõuetega kasutatavatele õlidele.

Turbo võlli laagerdus töö ajal ei toimu mitte "puksi peal" vaid "võlli ja puksi vahel tekitatava õlikile peal" ning liiga väikse viskoosusega õli ei suuda kõrgetel temperatuuridel piisava kandvusega kilet tekitada ning voolab välja.

Õli markeering "xW-x0" näitab ainult külma ja toasooja õli viskoosusklassi aga ei määra "kuuma" õli viskoosust.

[Walter2]

Õli markeering "xW-x0" näitab ainult külma ja toasooja õli viskoosusklassi aga ei määra "kuuma" õli viskoosust.

Miskipärast arvatakse mujal natuke teistmoodi:
https://www.castrol.com/et_ee/estonia/h ... rades.html
https://auto.geenius.ee/blogi/autoekspe ... s-oluline/
https://www.ladu24.ee/Tee-ise-6petused/ ... -kvaliteet
igati loogiline sest ''toasooja'' õli viskoossuse näitajaga pole tavaelus midagi peale hakata.