Autotehnikateema

[Lemet]

Trumm, VFTS oli samuti A5 grupi auto ju.

[Marvin]

Kogu see NSVL ralli eliit sõitis ikkagi VFTS-idel.

Bolšihhid olid minu arusaamist mööda ka eliit

[Lemet]

Kogu see NSVL ralli eliit sõitis ikkagi VFTS-idel.

Bolšihhid olid minu arusaamist mööda ka eliit

Ja sõitsid lõpus samuti Lada VFTSidel. Vaadake stardiprotokolle.

https://www.ewrc-results.com/entries/43 ... u-a5-1985/

[Kapten Trumm]

Kas nende VFTS-idega ei olnud mingi selline hookus-pookus, et kui FIA B-grupi 1986 keelas, siis siseriiklikult kemiseeriti olemasolevad autod A-gruppi? Rahvusvahelistele võistlustele enam ei saanud, aga NSVL siseselt võis olemasoleva tehnika lõpuni ära sõita?

FIA-s oli VFTS homologeeritud ikkagi B-grupi ralliautona.
https://historicdb.fia.com/car/vfts-lada-vfts
Paber ka siin: https://historicdb.fia.com/sites/defaul ... roup_b.pdf

[Lemet]

Mingit sisulist vahet spetsgrupi Ladadel ja Mossedel ei olnud. Vaata kasvõi mootorite võimsusi. Moskva AZLK puškade mootor andis välja 156 jõudu.

[Kapten Trumm]

See vahe oli, et "spetsgrupi" Ladad olid kiiremad ja Mossedel õnnestus harva mõni pledestaalikoht saada. Ja lagunesid laiali ka rohkem.

[Lemet]

Kiiremad???? Ei ütleks. Olla sekund-sekundis sõidetud katsetega kümne parema hulgas ( kuues ja kaheksas), jätta selja taha paljud VFTSiga sõitnud meeskonnad nende koduradadel- ei kõnele see kuskilt otsast aeglastest masinatest. Seda enam, et kaks neid tehasemeeskondasid ju vaid oligi.

[Kapten Trumm]

Meie peres olid kõvad rallikrossi austajad ja Vasalemmas sai mingi periood 80ndatel käidud lausa iga aasta.
Mäletan, et seal tegi enamasti meie rallieliit VFTS-idega puhta töö, üks väga erandlik juhtum oli Izevski tehase sõitja Koltsovi kolmas koht oma kuulsal kuullaagri-mossel (kus väntvõll oli kuullaagrite peal). Aga muidu Raidamid-tegelased ruulisid seal.

Muidugi, ühel hetkel hakkas see VFTS-i teema devalveeruma, kus igat taoliste koopalaienditega 2105 sedasi nimetati. Tegelikult neid "päris" VFTS-e oli suht pisike käputäis, mis valmis tehti (30 autot kokku).

[Lemet]

Mäletan, et seal tegi enamasti meie rallieliit VFTS-idega puhta töö, 

Seda seetõttu, et moskvalased siinsetel võistlustel suht-koht vähe osalesid. Aga näiteks Lasnamäe mäkketõusuvõistlustel pakkus kohalik seltskond Mossel VFTSidele igati konkurentsi. Seda üllatuslikult koos spetsgrupi zapikuga.

[isakene]

Seda üllatuslikult koos spetsgrupi zapikuga.

Seda zaperdooni nägin kunagi Aluvere rallikrossil. Päris ligi ei saanud, aga eemalt paistsid tõstetud kapoti alt ilusti neli Weberit ära. Tänu kaalujaotusele läks see apastraat juba stardis kenasti teistel eest ära ja edasi oli delo tehniki. Lahe oli vaadata, kuidas zaperdoon kõige ees kurvist tuleb, üks esiratas kõrgel üleval (tänu vedrustuse eripäradele). Sõitis end lõdvalt finaali välja, tõenäoliselt oleks äragi võitnud, a finaali stardis läks kärssama.

[Lemet]

Räägiti, et mootori ressurss olla sel imel nibin-navin olnud üks võistlus

[Kapten Trumm]

Ma siiski arvan, et need VFTS-iga võrdväärseks tuunitud mossed ei ole VFTS-i (ja iga teise kvaliteetselt tuunitud) Lada mootoriga võrreldava vastupidavusega. Sellele viitavad kõik need "kuullaagermootorid" ja asjaolu, et üllatavalt paljudel mossedel oli tegelikult 2106 jõuagregaat aiste vahel.
Käigukast oli nagunii juba Lada oma, sest see mosse kast ei kõlvanud kuskile.

Vene ajal oli üks populaateaduslik raamat autoralli kohta (autori nimi oli Singurindi), seal on selle innovatiivse alumiiniumploki hädadest ka kirjutatud, põhiprobleem oli selles, et see on liiga pehme selleks, et saaled suurtel koormustel ühel sirgel püsiksid. Jutt vist oli teisest raamsaalest. Mis tähendab, et 6000+ pöördega peenestades käib ühel hetkel kolakas ja tükid taga.

Et BMW M10 malmplokist õnnestus saada 1500 hobust, võlgneb just sellele, et üritusele oli olemas väga jäik vundament. Nendele vormelitele mõeldud plokid sõitsid esmalt mõned kuud Motorsporti töötajate oma autode kapoti all, et kõik pinged sealt välja tuleks ja peale seda läksid mootoriehitajate kätte. Kui seda vundamenti pole, võib sul olla kvaliteetne sepistatud sisu, kuid kui plokk ei püsi sirge, ei tööta see kaua. Mosse mootor on ju tehtud tainast, neid plokikaane polte võid seal keerama jäädagi, see lihtsalt on elu pehme värk. Seepärast kuullaagreid pandigi, et vältida mootori paindumisega seotud saaleprobleeme.

Samas raamatus on muidu ka õpetus 412 mootori töömahu suurendamiseks, kasutades Volga kolbe. Paraku aga ainult silindri läbimõõdu suurendamine annab lisavõimsust suurtel pööretel, mis võimendab seda pehmust veelgi. Tegelikult tuleks töömahtu suurendada läbi kolvikäigu kasvatamise. See aga nõuab teist väntvõlli ja kepsusid, mis pole põlve otsas lahendatav mure. Pluss muidugi toonastel Volga hülssidel (mida oli vaja jämedamatele kolbidele) oli see probleem, et seal oli hülsi ülaossa tehases pressitud väike happekindlast malmist hülsike ja kui seda hülssii hakata treipingis mosse plokki parajaks tegema, siis läheb see hülss sealt lahti ja tekkiv üleminek rikub kohe kolvirõngad.

[Manurhin]

Samas raamatus on muidu ka õpetus 412 mootori töömahu suurendamiseks, kasutades Volga kolbe. Paraku aga ainult silindri läbimõõdu suurendamine annab lisavõimsust suurtel pööretel, mis võimendab seda pehmust veelgi. Tegelikult tuleks töömahtu suurendada läbi kolvikäigu kasvatamise. See aga nõuab teist väntvõlli ja kepsusid, mis pole põlve otsas lahendatav mure. Pluss muidugi toonastel Volga hülssidel (mida oli vaja jämedamatele kolbidele) oli see probleem, et seal oli hülsi ülaossa tehases pressitud väike happekindlast malmist hülsike ja kui seda hülssii hakata treipingis mosse plokki parajaks tegema, siis läheb see hülss sealt lahti ja tekkiv üleminek rikub kohe kolvirõngad.

Üks kunagine tuttav teadis üht sellist Volga kolbide peale ümber tehtud Mosset. Edasi läinud küll paremini kui tava-Mosse, aga kippus pidevalt üle kuumenema. Küllap jahutussärk ei saanud suurema läbimõõduga silindrite ärajahutamisega enam hakkama. Igatahes tõstnud tolle tuunitud Mosse omanik varsti tavamootori peale tagasi - sõita oli vaja, mitte iga jupikese maa tagant jahutuspausi pidada.

P.S. Mis käigukasti puutub, siis ühe sõbra isal oli kunagi 412, millel peal GAZ 24 käigukast, mingi vahetükiga aretatud miskitmoodi. Olevat olnud endine õppesõiduauto ja juba tollest ajast niisugune.

[Kapten Trumm]

Probleem võib olla ka jämedamate hülsside väiksemast vahekaugusest plokis (ja väiksemast vahest ploki seinaga), mistõttu sealt ei käi jahutusvedelik nii hästi läbi. Taoline probleem oli Tsaikadel, millel olid nii 53 mootorist jämedamad hülsid.

Eks toona oli muidugi ka varuosadega probleem - täna otsiks lihsalt varuosakataloogist sobiva suurema radiaatori ja elektriventika ning ehitaks need auto peale.

Selles raamatus kasutatakse ka suuremaid (st Volga) klappe, paraku on neil see häda, et mosse tüüpi mootoril on klapitaldrik tükkmaad erinev Volga omast ehk siis poolsfäärilise põlemiskambriga mootoril on klapid rohkem koonilised ja neid Volga klappidest teha ei anna. Täna saaks muidugi juba BMW klappe kasutada, mis on õige kujuga ja mille kvaliteet on väljaspool küsimusi (eriti pliivaba bensiini kontekstis).

[Lemet]

...üllatavalt paljudel mossedel oli tegelikult 2106 jõuagregaat aiste vahel...

Võistlusautodel? Mitte ühelgi. Sellised masinad poleks juba kvalifikatsioonist läbi pääsenud. Ja ka tavakasutuses olnud mossesid pole ühtegi ette juhtunud. Kardetavasti kisub linnalegendi kanti.

...Käigukast oli nagunii juba Lada oma, sest see mosse kast ei kõlvanud kuskile...

Vale, tehasemeeskond sõitis hoopis teiste kastidega, nimi oli KP-6, kui mälu ei peta. Kusjuures väga tasemel kastid olid, läbisõidud ulatusid 500 000 kilomeetrini. Žigulli kaste pandi alla tavaautodele (mul endalgi oli 05 kast vahetüki ja tugilaagriga kardaaniga. Käigukasti tunnel eeldas samuti ümbertegemist. Harvem kasutati ka Volga kasti.

Pluss muidugi toonastel Volga hülssidel (mida oli vaja jämedamatele kolbidele) oli see probleem, et seal oli hülsi ülaossa tehases pressitud väike happekindlast malmist hülsike ja kui seda hülssii hakata treipingis mosse plokki parajaks tegema

Treipingis ei tehtud mäletamist mööda midagi, maha freesiti pikisuunas hülsikülgi, ristipidi ei takistanud hülsse M-412 plokki asetamast midagi.

Selles raamatus kasutatakse ka suuremaid (st Volga) klappe, paraku on neil see häda, et mosse tüüpi mootoril on klapitaldrik tükkmaad erinev

53 klappe kasutati. Treiti mõõtu ja klapisääre puksid puuriti suuremaks. Mul olid nii 408 kui 412 mootoril sellised. Sedasorti kombo omas mitmeid eeliseid tänu 53 klapi ehituse teatud omapärale