Autotehnikateema

[Kirs]

Mis te jaurate...oma vana Rüsselheim -i Fiati mootoriga Opeli käru läks ka sellele talvele pohh...uilt vastu. Aku vist paistab väetiks jääma, aga muus osas viis pluss. Tühikäigul ikka üle +30 mootori soojaks saan, sõites kiirelt töösoojaks. Kusjuures sedasama makaroniõgijate konet ka japsid oma autodele peale panid. Äi ole ka mu 2005 käru DPF filtris mingit lisapihustit. Kõik siiamaani toiminud nagu kellavärk.

[davidsoniharald]

Parim talveauto millega sõitnud olen oli 2000 aasta Renault Megane. 1,4 bensiin ja läks soojaks kilomeetriga. Seejuures oli kilovatte 70 ja bensukulu alla kuue liitri stabiilselt. Ainult ära roostetas lõpuks.

[Mudakoon]

Tööline võib selle koha pealt olla masendavalt rumal

Keegi rääkis siin teises teemas mingisugusest alaväärsuskompleksi põdemisest....
Tundub , et tegemist ikka tõsise "vaimse eliidi isandaga".
Teil töölised ikka teavad , milisel arvamusel "ülemus" neist on?

[vanahalb]

noo nii raske on seda juhtmejuppi ju töökoha hoovis autost välja võtta.

Liigne liigutus tapab talendi Praktikas on jah üsna tülikas seda juhet autost otsida ja siis veel kahte pistikusse toppida. Ma ise sain kunagi palju paremad tulemused kui ostsin kaks juhet ja lasin ühel pidevalt rippuda töökoha postis ning teisel kodu juures postis. Siis piisas posti juurde sõitmisest ja pistiku auto külge panemisest. Muidugi ka kaaskodanikud peavad südametunnistust omama ja mitte hakkama niimoodi peremehetult rippuvalt juhtmelt kohe isolatsiooni koorima et teda vaseks müüa.

[Kapten Trumm]

Parim talveauto millega sõitnud olen oli 2000 aasta Renault Megane. 1,4 bensiin ja läks soojaks kilomeetriga. Seejuures oli kilovatte 70 ja bensukulu alla kuue liitri stabiilselt. Ainult ära roostetas lõpuks.

Vabalthingav väike bensiinimootor soojenebki kõige kiiremini, sõltumata tootjast.
Diislitega on need probleemid.

[muruniiduk]

Tänu tõstetud kütusesurvele ja peenema töötlusega pihustitele ja nende juhtimisele teevad kaasaegsed diiselmootorid, vanema tehnoloogia ühe pritse asemel, isegi 5 - 6 kütuse sissepritset ühe kolvi töötakti kohta. (Need on hästi ossillograafiga näha.)
See võimaldab vajadusel mootorit lisaks soojendada või juhtida tahmafiltri põletusprotsessi ilma lisapihustita kollektoris (vanematel masinatel).
Olenevalt konkreetse mootorimodifikatsiooni pritse juhtimise tarkvarast.
Ka bensiinimootorid töötavad töösoojast erineva režiimiga kui mootorit on vaja soojaks saada.

Jutt õige, samas mitu pritset ühe takti puhul võib teha koguseliselt sama välja kui 1 pritse vanema tehnoloogia puhul. Seda toetavad ka numbrid, sest nüüdisaegsete mootorite kütuse kulu 100km kohta ikka tunduvalt madalam.
Samas kui pihusti pihustab kambrisse rohkem kütust, siis see tähendaks ka kõrgemat pöörete arvu (nagu Toyota teeb), väljalaske kuumutamine DPF-i põletamiseks ei kajastu jahutusvedeliku soojendamisena (kasutasid sakslased 2000 lõpus), tänapäeval kasutatakse selleks üldse adblued ja vanematel prantsuse diislitel oli selleks lisapaak eriainega mida hoolduses siis tuli täita (jabur see, et see paak oli peidus ja kasutaja ei teadnud üldse selle olemasolust).
Mõni aeg tagasi sai toodud skandinaaviast üks värske 2 liitrine diisel passat. Ei oleks autot soojaks saanud ilma webasto abita, mis oli tehases peale paigaldatud.

[Kapten Trumm]

Sisepõlemismootori kütusekulu dramaatiline vähendamine on saanud toimuda kasuteguri tõstmise teel - st väliskeskkonda minevat soojust tekib vähem.
See toob automaatselt kaasa probleemid mootori soojaks saamisega külma ilmaga.

[muruniiduk]

Sisepõlemismootori kütusekulu dramaatiline vähendamine on saanud toimuda kasuteguri tõstmise teel - st väliskeskkonda minevat soojust tekib vähem.
See toob automaatselt kaasa probleemid mootori soojaks saamisega külma ilmaga.

Nii väliskeskkonda kui ka summutist välja, see on saavutatud ülelaadimise, kõrgema surveastmega, täpsema pihustite tööga. Tänapäeval on üldse juba otsesissepritse, kui vanematel diislitel pihustas veel kambrisse (nimekiri tegelikult veel pikem).

Hea näide praegu vahetult viimasest nädalast on see, kus letivärske Ford Tourneo ei suutnud nüüd nende viimaste külmade ilmadega soojaks minna. Auto oli juba paar tundi sõidus olnud, aga salongi ja mootorit soojaks ei saanud. Mindi esindusse ja sealt saadi vastuseks, et oleks pidanud Kero peale panema, muidu ei lähegi soojaks.

[Kapten Trumm]

Ülelaadimine pigem kasvatab soojuse tootmist mootoris, kuna väljalaske ees on takistus (paigal seistes tuuri andes kuumeneb turbo punaseks).

[muruniiduk]

Turbo pole mõeldud paigal seistes tuuri andmiseks. Peaks lähtuma ikkagi optimaalsest keskkonnast, mille jaoks see tehnoloogia on loodud. Kuumad väljaheitegaasid on autol kas turboga või ilma, isegi vabalthingaval mootoril võib saada väljalaske hõõguma. Sellegipoolest see on õige, et turbolaadimisega mootorid lähevad kuumemaks.
Turbo eesmärk on muuta see põlemine efektiivsemaks ja päeva lõpuks on just see eesmärk- rohkem õhku, suurem pauk. Suurem pauk- rohkem kuumust.

[Kapten Trumm]

Turbo jah pigem suurendab mootori soojatootmist, ka vabalthingavate autode turbotajad on esimese probleemina kindlasti hädas, et jahutussüsteem ei pela.
Vähemalt diisli puhul mängib rolli see, et selle kasutegur on bensiinimootorist kõrgem ja kõrgem jääksoojuse vähenemise arvelt.
Kas külmaga vaevlevad ka need uuemad turboga bensiini-ökomootorid (nt VWA 1,4 TSI 110 kW), kahjuks kogemus puudub.

[OLAVI]

... (paigal seistes tuuri andes kuumeneb turbo punaseks).

Eks ta sõidul, suurel koormusel läheb kah punaseks, aga ega keegi ei lähe seda sellel hetkel vaatama.

[muruniiduk]

Turbo jah pigem suurendab mootori soojatootmist, ka vabalthingavate autode turbotajad on esimese probleemina kindlasti hädas, et jahutussüsteem ei pela.
Vähemalt diisli puhul mängib rolli see, et selle kasutegur on bensiinimootorist kõrgem ja kõrgem jääksoojuse vähenemise arvelt.
Kas külmaga vaevlevad ka need uuemad turboga bensiini-ökomootorid (nt VWA 1,4 TSI 110 kW), kahjuks kogemus puudub.

Viimase auto valimisel sai teadlikult sihitud Jaapani tootja konkreetset mudelit millel on veel viimane vabalthingav bensiinimootor, sest kõik järgmised juba väikesed turbobensiinid või hübriidid. Töö- või liisinguautoks sobib see väike turbobensiin küll, ressurss on piiratud, aga need masinad lähevad niikuinii turgu 5 aasta või 100 000km järel kui probleemid algavad, siis saab keegi õnnelik hakata soodsale autole kalleid remonte tegema.

[gooligan]

Enamikel uutel mikromootoritega autodel on salongikütteks lisatud ka elektrisoojendi.
https://rrr.lt/en/used-part/dva18652-opel-astra-k-electric-cabin-heater-radiator

Minu pere II autoks on Astra 2016.a (1.4 110kw turbo) ja sellel toimib salongiküte küll momentaalselt ning mootori soojenemist ootama ei pea. Aknaid pole kunagi pidanud kaabitsaga kraapima. Auto ostsin uuena Eestist.
Vb kuskilt Itaaliast toodud pruugitud autodel selline vidin lisaks istmesoojendusele ka puudu...

[OLAVI]

Tänu tõstetud kütusesurvele ja peenema töötlusega pihustitele ja nende juhtimisele teevad kaasaegsed diiselmootorid, vanema tehnoloogia ühe pritse asemel, isegi 5 - 6 kütuse sissepritset ühe kolvi töötakti kohta. ...

Jutt õige, samas mitu pritset ühe takti puhul võib teha koguseliselt sama välja kui 1 pritse vanema tehnoloogia puhul. Seda toetavad ka numbrid, sest nüüdisaegsete mootorite kütuse kulu 100km kohta ikka tunduvalt madalam. ...

Tegelikult suund on ökonoomsuse suurendamine ja mitme järjestikuse pritse kütusekoguse vähendamine (võrreldes ühe pritse suuremate tilkadega), udupilve moodustavate tilkade välispindala suurendamisega juhtides paremini põlemisprotsessi.

Ka bensiinimootorites on kasutatud erinevaid kütuseid säästvaid tehnoloogiaid (keerised, eelpõlemiskambrid, mitu küünalt silindris, jne.) aga kuna remont on keerukas, siis tavasõidukites neid eriti ei kasutata. Opel isegi oma ökomootori tootmise lõpetas, sest ei saadud remondiga hakkama.

(Näiteks GAZ´il oli juba 80´datel olemas 3 lõõriga karpa ja sõitis see ka vägagi ökonoomselt mul 03 peal.)