www.militaar.net

Sõltuvalt ilmastikuoludest teeb 10. või 11. mail Eesti kohal Avatud Taeva lepingu raames vaatluslennu Vene Föderatsiooni lennuk.

Vaatluslend sooritatakse esmaspäeval Tallinna lennuväljale jõudva rahvusvaheliselt sertifitseeritud lennukiga An-30b, mis on varustatud vertikaalse optilise panoraamfotokaameraga. Lennu ajal pildistatud film ilmutatakse Venemaal Eesti lennukontrollijate juuresolekul. Eesti saab filmist koopia.

Lennuki meeskonnas on koos vaatlejatega 20 isikut. Vaatluslennu ajal on lennuki pardal ka Eesti lennukontrollijad, kes jälgivad vaatlejate tegevust ja marsruudist kinnipidamist.

Avatud Taeva leping (Open Skies Treaty) on üks osa OSCE riikide julgeoleku- ja usaldusmeetmetest. Lepingu eesmärgiks on avatuse, julgeoleku ja usalduse arendamine riikide vahel, selle kitsam eesmärk on informatsiooni kogumine sõjalistest jõududest ning sõjalisest tegevusest.

Leping sätestab vaatluslendude läbiviimise leppega liitunud maade kohal ning informatsiooni kogumise õhust vaatlemise teel. Avatud Taeva lepingus on määratletud protseduurid ning nii vastuvõtva kui ka inspekteeriva riigi õigused ja kohustused lendude sooritamisel.

Leping kirjutati alla 1992. aastal Helsingis ning see jõustus 2002. aastal. Avatud Taeva lepinguga on ühinenud 33 OSCE riiki, nende hulgas kõik NATO riigid. Eesti ühines Avatud Taeva lepinguga 2005. aastal. Lepinguga ühinemisel võttis Eesti Vabariik endale kohustuse vastu võtta kuni neli teiste lepinguosaliste riikide vaatluslendu oma territooriumi kohal aastas.

Möödunud aasta novembris sooritas Vene Föderatsioon esimese vaatluslennu Eesti õhuruumis.

Kas ei ole mitte hea ajastus, vaatluslend Kevadtormi ajal. Niikuinii lennuk salakaameraid täis. Saaks ju päris hea ülevaate Eesti kaitsejõududest.

Minu arust mõttetu üritus,Eestil pole ju midagi, veelvähem varjata.

Eestil pole sellest lepingust mingit kasu,kui vastu luurata/vaadelda ei saa.Liitlased ei lähe vist nii pea vaatluslende tegema nii et jälle üks tubli saavutus ametnike poolt.

Varjata midagi pole aga käimas on ju Kevadtorm 2006, kus on kasutusel peaaegu kõik Eesti töötav sõjatehnika. Siis venelastel kohe teada palju meil haubitsaid ja masinaid ja kõike muud on. Hea ajastus venelaste poolt, varsti on neil Eesti kaitsesüsteemi kohta kõik teada. Ega need pidevad piiririkkumised vene lennukite poolt ju ka asjata ei olnud. Ikka radarite ja häiresüsteemide katsetamiseks.

Eestil pole sellest lepingust mingit kasu,kui vastu luurata/vaadelda ei saa.Liitlased ei lähe vist nii pea vaatluslende tegema nii et jälle üks tubli saavutus ametnike poolt.

Eestil pole praegu sellist lennukit, millega sarnaseid lendusid Vene õhuruumis teha saaks. Seetõttu teevad meie eest neid lendusid meie rikkad NATO sõbrad. Kui ma ei eksi, siis vist sügisel startisid Tallinnast samasugusele lennule Venemaa kohal Prantsuse lennuväe õhuluurelennuk. Nii ei et ei saa öelda, et me siin millegiga "jälle vastu pükse saame".

Mis puudutab EKV arvukust ja tehnikapargi suurust, siis selleks ei ole vaja kaitseministeeriumist või peastaabist salajasi dokumente pihta panna, õhuluuret teha ega spioone värvata, vaid selleks piisab täielikult ka nt Eesti ajakirjanduse jälgimisest.

EKV arvukuse kohta oli küll Postimehes hiljuti üks artikkel aga tehnikapargi suurusest ei ole küll minu arust ajalehtedes räägitud.

Seda, kui palju taasiseseisvunud Eesti on 15 aasta jooksul relvi seotanud, on küll ajakirjandusest läbi käinud. Soome Paside arv avalikustati - 60. 155mm haubitsate arv salastati, aga neid on ajakirjanduse andmetel soetatud 18-24. Sama palju on Soomest saadud vanemaid 105mm haubitsaid. Automaadid M14 - 40 000, AK4-sid umbes sama palju.

Seda, kui palju on EKV igat sorti veoautosid, maastureid jne, ei tea vist isegi peastaap.

A4 kirjutas:Soome Paside arv avalikustati - 60. 155mm haubitsate arv salastati, aga neid on ajakirjanduse andmetel soetatud 18-24. Sama palju on Soomest saadud vanemaid 105mm haubitsaid. Automaadid M14 - 40 000, AK4-sid umbes sama palju.

Seda, kui palju on EKV igat sorti veoautosid, maastureid jne, ei tea vist isegi peastaap.

Ehee. Eks meil see salastamine ole üks suur komöödia. Et kas on 1 või 2 relva, eksole! Potensiaalsele vaenlasele on see jummalast kama-2, sest ei 18 ega 24 haubitsat teda nüüd mingil juhul ei vääraks. 105 mm relvade arvu kohta võib aga öelda, et meil on neid rohkem, kui avalikkus seda teab ehk arvab.

Kurvastuseks tuleb aga kohalikele agentidele teatada, et suurtükivägi operatsioonis "Kõhutuul 2006" üleüldse ei osale. Lisaks on kogu suurtükipark (v a vist mõned, mis varuosadeks saadetud) seismas ilusasti katuste all.

Pahupooleks on samas, et 10. ja 11. on õppuse alustamisüritused ja kardetavasti on üksused-allüksused seks puhuks koondunud ja demaskeerunud. Seega kergesti jälgitavad.
Teises foorumis on veel natuke eriinfot selle lennuvärgi avastamisvõimekuse kohta.

Aga las need venelased lendavad ja vaatavad "Smotri, Hjämari; a vot Mjiinisadam; a tut Paldiski" Näavad nagu midagi ka, kuid tegelikult ei näe midagi

Meil on Kaitseliit. Selle arvu, varustust ja motivatsiooni lennukilt ei mõõda. Seda ei saa mõõta ka maa pealt, sest tegamist on raskesti mõõdetava muutujaga. Ta ei ole täna see, kes ta oli eile ning homme see, kes oli täna. Ta võib täna olla mõnede meelest mõttetu pesakond, kuid homme võib teha mehetegusid. Tuleb lihtsalt õigle nupule vajutada

Automaadid M14 - 40 000, AK4-sid umbes sama palju.

Mul tekkis sellega seoses küsimus. Kui peaks kunagi minema nii, et Eesti mees peab kord jälle oma vabadust kaitsma, siis kuskohast võetakse relvad inimestele. Kui kutsuda kokku reservväed, teha üldmobilisatsioon, siis mehi peaks ju vähemalt 300 000 kokku saama. Kust võetakse siis nii paljudele relvi?

Vähemalt paberil 20 000 tanki ja 2000 lahingulennukit omavale suurriigile on suhteliselt kama kaks, kas sul on 16 või 32 järeleveetavat kahurit. Et õppustelt see üle lendab, on muidug tainapäisus ruudus.

Hoopis põnevam oleks paigutada ämari seisuplatsidele paarkümmend F-16 vineerist maketti ja mõned patriotide vineerkoopiad. Ja Tapale ritta mõnikümmend täispuhutavat Abramsit. Vene kindralstaap vaatab pärast fotosid sellise näoga:

Natol pole endal nagu erilist vajadust kuskil venemaa kohal neid lagunenud kasarmuid vaadata, neil piisavalt muud tehnikat, et vajadusel jälgida igat tanki ja veoautot kuskil Läänemere kohal lennates.

Pigem selline "hea tahte zest", mille peale ärrituda ei maksaks.

Mõtlesin enne kah sarnasele naljale, et paneks lennuki trajektoori lähedusse midagi militaarset ning venemaale vaatlusel ohtlikku. Mõni vineerist 1:1 tuumaraketi makett vms.

Kui kutsuda kokku reservväed, teha üldmobilisatsioon, siis mehi peaks ju vähemalt 300 000 kokku saama. Kust võetakse siis nii paljudele relvi?

300 000 oleks Eesti rahvastikust ligi 30 protsenti. On sulaselge utoopia sellist massi püssi alla ajada. Nendest 300 000 oleks võitlusvõimelised heal juhul 50 000 inimest, madaldatud standardite kohaselt 100 000.

Võrdluseks - Vabadussõja ajal, mil Eesti ühiskond ja sõjapidamine erinesid kardinaalselt sellest, mida me täna näeme, oli püssi all umbes 20 protsenti elanikkonnast ehk umbes 200 000 meest. Ja see oli ka äärmine piir.

1990. aastatel peastaabis tehtud teoreetiliste arvestuste kohaselt oleks täieliku mobilisatsiooni korral kaitseväkke ja kaitseliitu koondatud 60-100 000 meest. Varsti langes see number alla 60 000 - praeguseks on sellest alles vist jäänud 16 000 + kaitseliit.

Laskurrelvi on Eestil praegu aga ligi 100 000 mehe relvastamiseks (Galilid, M14-d, AK-4-d). Sellisele massile tuletoetusrelvade olemasolu ja kogu vajaliku varustuse olemasoluga on asjad vist natukene kehvemad.

16 000 + Kaitseliit. Seega reservist tuleks kokku ainult 16 000 meest. Ma arvan, et see number peaks küll suurem olema. Ja mis vanusevahes see üldmobilisatsioon toimub. Kuskilt olen kuulnud, et alates 16. eluaastast hakkab pihta...

II MS kohta:
Teise maailmasõja eelõhtul oli Eesti sõjaväes 1500 ohvitseri ja 2400 kaadriallohvitseri ning 12 000 ajateenijat. Väljaõpetatud reserv küündis 147 000 meheni, kellest 43 000 olid kaitseliitlastena pidevas treeningus.

16 000 on loomulikult vähe, isegi koos Kaitseliiduga.

Mis puudutab üldmobilisatsiooni, siis üldiselt kuuluvad selle siiki need reservväelased, kes on läbinud sõjalise väljaõppe (ajateenistuse). Tänapäevase sõjategevuse kiirust arvestades ei maks eriti loota selle peale, et sellal, kui n-ö esimene ešelon rindele läheb, teise koolitamist lõpetatakse ja kolmandat 17-aastastest treenimata kutsealustest formeerima hakatakse...

Mis puudutab sõjaeelset 143 000, siis peastaabi tollane kõrge ohvitser, kolonel Alfred Luts kirjutas oma mälestustes (http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?18093), et praktikas arvestati mobilisatsiooni korral siiski umbes 100 000, maksimaalselt 120 000 mehega.