Model Expo 2006 Helsingis
Postitatud: 08 Mai, 2006 10:35
Tervist!
Nonii, saigi siis ära käidud ja aeg mõned kokkuvõtted ka teha.
Läksime reedel õhtuse laevaga, et hommikul kenasti puhanuna väike jalutuskäik teha - laev jõuab Helsingisse kusagil 8 paiku ja et messikeskus asus nii 5 km kaugusel, siis oli hommikune jalutuskäik päris meeldiv. Aga edasi peaks jätkama vist klassikalises stiilis: ...Kui grupijuht koos grupiga messikeskusesse jõudsid, oli Model Expo juba alanud... No meid oligi terve jõuk - 10 persooni, tulemus milleni jõudmiseks tuli viimastel päevadel enne ärasõitu tugevalt närve kulutada, kuna ikka tuleb vahel ette, et viimasel hetkel keegi lihtsalt ei saa tulla, kusjuures tegelikult temast sõltumatutel põhjustel. Aga igatahes oli meid lõpuks maagiline arv koos ja messile sisenedes premeeriti meid soodsama piletihinnaga - 12 euri asemel tuli nina pealt välja käia 8 euri - no igatahes meeldiv algus.
Jagunesime kenasti huvigruppideks või paarideks või kuidas seda nüüd öelda, igatahes mina, kes ma olin seal esimest korda, lendlesin ringi koos Surmaingliga, kellele oli mess samuti esmakordseks elamuseks. Ehkki lendlemiseks seda just otseselt nimetada ei või - olgugi et tee messile ei olnud pikk, ometi olid jalatallad sinna jõudes üsna ümarad, tunda andsid kõik pikaaegse liikumisvaeguse tagajärjed
Tihe toimetamine käis kahes saalis, esimene oli võrguga poolitatud suur ja kõrge ruum, kus toimusid pidevalt kõikvõimalike lendavate mudelite demonstratsioonesinemised, juhtusin nägema nii kummimootoriga sisemudellennukite aeglast sõudmist, kui ka elektrimootoriga piloteeritavate mudelite trikke, samuti ka elektrimootoriga helikopterite piloteerimist, nii et vaatamist ikka jagus.
Enamuse ajast neelas suurem saal, selle keskel oli hiigelsuur bassein, sügavus võis olla nii 30-40 cm kanti, igatahes piisav kõikvõimalike vee peal liikuvate mudelite demonstreerimiseks, basseini ümber paiknevatel lauakestel jagus vaatamist mitme päeva jagu, kõik muljed jäidki seetõttu suhteliselt pealiskaudseks. No ja siis veel raudteede maketid, milledel vurasid kõikvõimalikud koosseisud, pikad read laudu, mis olid koormatud kõikvõimalike mudelite ja nendega seostuva nänni demonstreerimise ja müügiga, lõpuks saime aru, et ikkagi hõlmamatut hõlmata ei ole võimalik ja keskendusime plastikust militaartehnika müügikohtadele. Kuigi seetõttu jäid osad šõud nägemata, nagu näiteks raadio teel juhitavate robotite võitlus, kus kõiksugu hirmsad masinad üksteisel rattaid ja muid juppe metallifreesiga küljest käristasid.
Militaarmudelite valik oli võimas - nii võimas, et võttis esimese hooga pea ringi käima - palju ei puudunud, et oleks kohe käigu pealt rabanud ära Tasca Luchs-i, veidi enne käe sirutamist õnnestus siiski veidi ajusid liigutada ja siis avastasin, et 49 euri eest üks karp lisaks osta ei ole eriti hea mõte, kuna esialgsed sihid olid veidi teised. Tegin südame kõvaks ja asusin Tristari FlakpanzerI hindu välja peilima - müüdi mitmes kohas, hinnaga 35 ja 34 euri karp, see viimane tundus nagu sobivam olevat ja nii saigi esimene ost tehtud. Peale mudelite oli laialdane valik kõikvõimalikke aerograafe, pintsleid, karpide kaupa vesikaid, epovalu, treitud torusid ja söövitusi, värve ja pigmente, nii et lõpuks tuli abitult unnistada oma lõppema kippuvat mälumahtu - kõike lihtsalt ei suuda detailselt kirjeldada, muljeid oli selleks liialt palju korraga.
Lülitusin ahnitsemise lainelt ümber ja aitasin Surmainglil tema raskeid valikuid teha, samuti uurisin 1:72 lennukeid, kuna olin saanud kaasa väikese listi tagasihoidlike soovidega, kuid kas oli mul siis juba totaalne pidur peal või oli viga pakkujates, igatahes listil olevatest asjadest mul ei õnnestunudki midagi leida...
Lõpuks, kui meil kõigil oli otsustusvõime otsa saanud, lahkusime messikeskusest ja suundusime Kuivalaineni poodi, ainus koht, mis sealkandis ka laupäeval avatud oli ja lõime seal oma kaasasolevate finansside jäägid rõõmsasti sirgeks - pärast pikka kaalumist toppisin rahuloleva mõmina saatel kotti RPM-i Renault FT, no ikkagi nagu Eesti kaitseväes kunagi ilma teinud masin, ja kaugel see juuni lõpp siis enam on...
Edasi suundusime ühte veidi kummalisse kohta - poodi, mis oli maast laeni täis kõiksugu Warhammeri nodi, üsna emotsionaalne paik, aga hariv sellegipoolest, grupijuht Joss Metsast, kui vana olija, näitas ka kõikide muude mudelitesse puutuvate poodide asukohad Helsingis kätte, vähemalt vaatasime akendel olevad väljapanekud üle, mis siis et suletud. No ja kui aus olla, siis hakkas jälle päris paljudel mõtteline hõbeniit suunurgast allapoole venima, justnagu uurikett...
Edasi oligi kõik - jalutuskäik pehmeks ja valulikeks kõnnitud jalakestel sadama poole, mõned einestamised ja olimegi varsti laeva ootamas. formaalsused läksid lihtsalt ning mingi aeg pärast laeva väljumist istusime koos pika laua ümber ning tegelesime karpidelt "süütuse võtmisega", no igatahes tugevalt meelierutav tegevus
Urmas.
Nonii, saigi siis ära käidud ja aeg mõned kokkuvõtted ka teha.
Läksime reedel õhtuse laevaga, et hommikul kenasti puhanuna väike jalutuskäik teha - laev jõuab Helsingisse kusagil 8 paiku ja et messikeskus asus nii 5 km kaugusel, siis oli hommikune jalutuskäik päris meeldiv. Aga edasi peaks jätkama vist klassikalises stiilis: ...Kui grupijuht koos grupiga messikeskusesse jõudsid, oli Model Expo juba alanud... No meid oligi terve jõuk - 10 persooni, tulemus milleni jõudmiseks tuli viimastel päevadel enne ärasõitu tugevalt närve kulutada, kuna ikka tuleb vahel ette, et viimasel hetkel keegi lihtsalt ei saa tulla, kusjuures tegelikult temast sõltumatutel põhjustel. Aga igatahes oli meid lõpuks maagiline arv koos ja messile sisenedes premeeriti meid soodsama piletihinnaga - 12 euri asemel tuli nina pealt välja käia 8 euri - no igatahes meeldiv algus.
Jagunesime kenasti huvigruppideks või paarideks või kuidas seda nüüd öelda, igatahes mina, kes ma olin seal esimest korda, lendlesin ringi koos Surmaingliga, kellele oli mess samuti esmakordseks elamuseks. Ehkki lendlemiseks seda just otseselt nimetada ei või - olgugi et tee messile ei olnud pikk, ometi olid jalatallad sinna jõudes üsna ümarad, tunda andsid kõik pikaaegse liikumisvaeguse tagajärjed
Tihe toimetamine käis kahes saalis, esimene oli võrguga poolitatud suur ja kõrge ruum, kus toimusid pidevalt kõikvõimalike lendavate mudelite demonstratsioonesinemised, juhtusin nägema nii kummimootoriga sisemudellennukite aeglast sõudmist, kui ka elektrimootoriga piloteeritavate mudelite trikke, samuti ka elektrimootoriga helikopterite piloteerimist, nii et vaatamist ikka jagus.
Enamuse ajast neelas suurem saal, selle keskel oli hiigelsuur bassein, sügavus võis olla nii 30-40 cm kanti, igatahes piisav kõikvõimalike vee peal liikuvate mudelite demonstreerimiseks, basseini ümber paiknevatel lauakestel jagus vaatamist mitme päeva jagu, kõik muljed jäidki seetõttu suhteliselt pealiskaudseks. No ja siis veel raudteede maketid, milledel vurasid kõikvõimalikud koosseisud, pikad read laudu, mis olid koormatud kõikvõimalike mudelite ja nendega seostuva nänni demonstreerimise ja müügiga, lõpuks saime aru, et ikkagi hõlmamatut hõlmata ei ole võimalik ja keskendusime plastikust militaartehnika müügikohtadele. Kuigi seetõttu jäid osad šõud nägemata, nagu näiteks raadio teel juhitavate robotite võitlus, kus kõiksugu hirmsad masinad üksteisel rattaid ja muid juppe metallifreesiga küljest käristasid.
Militaarmudelite valik oli võimas - nii võimas, et võttis esimese hooga pea ringi käima - palju ei puudunud, et oleks kohe käigu pealt rabanud ära Tasca Luchs-i, veidi enne käe sirutamist õnnestus siiski veidi ajusid liigutada ja siis avastasin, et 49 euri eest üks karp lisaks osta ei ole eriti hea mõte, kuna esialgsed sihid olid veidi teised. Tegin südame kõvaks ja asusin Tristari FlakpanzerI hindu välja peilima - müüdi mitmes kohas, hinnaga 35 ja 34 euri karp, see viimane tundus nagu sobivam olevat ja nii saigi esimene ost tehtud. Peale mudelite oli laialdane valik kõikvõimalikke aerograafe, pintsleid, karpide kaupa vesikaid, epovalu, treitud torusid ja söövitusi, värve ja pigmente, nii et lõpuks tuli abitult unnistada oma lõppema kippuvat mälumahtu - kõike lihtsalt ei suuda detailselt kirjeldada, muljeid oli selleks liialt palju korraga.
Lülitusin ahnitsemise lainelt ümber ja aitasin Surmainglil tema raskeid valikuid teha, samuti uurisin 1:72 lennukeid, kuna olin saanud kaasa väikese listi tagasihoidlike soovidega, kuid kas oli mul siis juba totaalne pidur peal või oli viga pakkujates, igatahes listil olevatest asjadest mul ei õnnestunudki midagi leida...
Lõpuks, kui meil kõigil oli otsustusvõime otsa saanud, lahkusime messikeskusest ja suundusime Kuivalaineni poodi, ainus koht, mis sealkandis ka laupäeval avatud oli ja lõime seal oma kaasasolevate finansside jäägid rõõmsasti sirgeks - pärast pikka kaalumist toppisin rahuloleva mõmina saatel kotti RPM-i Renault FT, no ikkagi nagu Eesti kaitseväes kunagi ilma teinud masin, ja kaugel see juuni lõpp siis enam on...
Edasi suundusime ühte veidi kummalisse kohta - poodi, mis oli maast laeni täis kõiksugu Warhammeri nodi, üsna emotsionaalne paik, aga hariv sellegipoolest, grupijuht Joss Metsast, kui vana olija, näitas ka kõikide muude mudelitesse puutuvate poodide asukohad Helsingis kätte, vähemalt vaatasime akendel olevad väljapanekud üle, mis siis et suletud. No ja kui aus olla, siis hakkas jälle päris paljudel mõtteline hõbeniit suunurgast allapoole venima, justnagu uurikett...
Edasi oligi kõik - jalutuskäik pehmeks ja valulikeks kõnnitud jalakestel sadama poole, mõned einestamised ja olimegi varsti laeva ootamas. formaalsused läksid lihtsalt ning mingi aeg pärast laeva väljumist istusime koos pika laua ümber ning tegelesime karpidelt "süütuse võtmisega", no igatahes tugevalt meelierutav tegevus
Urmas.
